Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Karistuse mõiste ja selle liigid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
karistus, süüteo, süüd, vangistus, süütegu, süüdimõistetu, karistusõigus, süüteokoosseis, tegude, vangistuse, karistusõiguse, karistada, kuritegu, asjaolud, karistusseadustik, karistatav, tahtlus, süüvõime, õigushüve, väärtegu, arest, väärteo, eriosa, aegumine, õigusvastasus, karistusest, rahatrahvtu, kaheksatKARISTUSÕIGUS Üldosa 1. Karistusõiguse ülesanne, allikad ja kehtivus Õiguse ülesanne on anda võimalus väga erinevate ühiskondlikke suhete reguleerimiseks seadusandja poolt kehtestatud reeglite alusel. Karistusõigus kaitseb isikut ja õiguskorda õigusvastaste rünnete eest karistusõigusele omaste vahenditega. Karistusõiguse ülesanne on tagada inimeste sotsiaalse kooselu aluste, nende põhiväärtuste e. õigushüvede kaitse. Karistusõigus määrab kindlaks süüteod, süütegude eest kohaldatavad karistused, kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuse õiguslikud alused ja nende tegevuse põhiprintsiibid, selleks et seaduslike vahenditega kaitsta isikut õigusvastaste rünnete vastu. Karistusõigus lähtub õigushüve teooriast ja tema ülesandeks on, kaitstes isiku õigushüvesid, hoida tasakaalus isikuvabaduste piiramist ja kaitsta isikut, hoidudes samas isiku eraellu liigselt sekkumast.
Lisaks olen välja toonud milline on Eesti kohtusüsteem ning millised on Eestis olevad kohtud ning kus need asuvad. Valisin referaadi kirjutamiseks selle teema just sellepärast, et minu isiklik huvi antud teema vastu on väga suur ning samas leian, et selle teema tundmine ei ole vajalik mitte üksnes juuratudengile või juristile vaid kõikidele, kes on huvitatud seadusekuulekast käitumisest ning kes soovivad teada ja mõista, et millised on inimkäitumise ja tegude tagajärjed, millest lähtutakse tagajärgede ehk karistuste määramisel ja kes lisaks soovivad saada ka veidi ajaloolist infot Eestis praegu kehtiva ning varem kehtinud karistusõiguse kohta. Olen jaotanud referaadi peatükkideks ning alapeatükkideks, et oleks lihtsam mõista iga osa eraldi. Referaadi kirjutamisel kasutasin Riigiteataja seaduste väljaandeid, Eesti Vabariigi karistuseadustikku, Eesti Vabariigi põhiseadust, A. Kirise, P. Nuuma, A. Kukruse ja E. Oidermaa
Karistusõiguse üldosa kordamisküsimused 1. Karistusseadustiku üldosa mõiste, tähendus ja struktuur Karistusõigus määrab, millised teod on käsitletavad süütegudena ja milliseid karistusi nende eest määratakse ehk karistusõigus määrab kindlaks nende ühiskondlike suhete ringi, mis on riigi kaitse all ja mille rikkumine toob kaasa karistuse. Alates 1. septembrist 2002 kehtib Eestis ühtne karistusõigus karistusseadustiku näol. Karistusseadustik jaguneb üld-ja eriosaks. Karistusseadustiku üldosa annab teo karistatavuse alused üldiselt ning jaguneb kolmeks põhiosaks: õpetus karistusseadusest, õpetus kuriteost ja õpetus karistusest. Üldosa koosneb seitsmest peatükist. Esimene peatükk käsitleb üldsätteid, teine peatükk süütegu ja peatükid kolmest seitsmeni karistusega seonduvat.
Üldistest normidest on osa, mille eesmärgiks on kaitsta isikud ja õiguskorda isikuvastaste ründate eest. Rõhutatakse karistusõiguses. PS on ka need loetletud, kuid puudub sanktsioon. Sanktsioon on toodud ära KarS-is ja Väärteoseadustikus. ÕN on täitmisele kohustusliku kas kõigile või nendele, keda nad puuduvad (määramata arv isikuid, keda puuduvad). Need normid, mis on seotu süütegude määratlemisega (mis on süütegu? Kuidas neid menetleda? Kes neid menetleb? Mis on karituseks? jne) need on koondatud kriminaalõigusesse. Selle kogumi ülesanne (miks seda vastu võetakse? Miks ta nii on? millepoolest on ta vajalik?) on kaitsta isikuid õigusvastaste ründate eest. Kes on isik? Füüsiline ja juriidiline (oluline, mis sõna tähendab). KÕ ülesanne on määratleda, mis on süütegu. Süütegu hõlmab 2 gruppi õigusrikkumisi: kuriteod ja väärteod. Kes neid lahendab
karistatavad, siis järelikult peetakse elu ja vara ühiskonnas olulisteks väärtusteks. Samuti ka ühiskondlikku julgeolekut, avalikku korda ning inimese tervist peetakse olulisteks väärtusteks, mida peab kaitsma. Karistusõigusel on väga kindel eesmärk võidelda kuritegevuse vastu 2. Kuriteo ja väärteo piiritlemine KarS § 3 lg 2, 3, 4. KURITEGU - lg 3 Kuritegu on käesolevas seadustikus VÄÄRTEGU - lg 4 Väärtegu on käesolevas sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette seadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, nähtud füüsilisele isikule rahaline karistus või vangistus mille eest on põhikaristusena ette nähtud ja juriidilisele isikule rahaline karistus rahatrahv, arest või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. 1) Vangistus- 1 kuu kuni 20 a
• Muud seadused, mis sätestavad väärteod ja nende eest kohaldatava vastutuse Põhimõtted • Seaduslikkus – nullum crimen nulla poena sine lege • Topeltkaristamise keeld (ne bis in idem) Ülesanne • Tagada inimestele sotsiaalse kooselu aluste kaitse • Määrab kindlaks nt süüteod, süütegude eest kohaldatavad karistused, kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuse õiguslikud alused Ajaline kehtivus • Karistus mõistetakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi • Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud • Seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu • Süüteod inimsuse vastu ja sõjasüüteod on karistatavad, sõltumata teo toimepanemise ajast Süüteod • Kuriteod • Väärteod
Eesti Maaülikool Metsandus-ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Õigusõpetus Karistuse mõiste ja selle liigid Koostas: Eduard Parts, Jaanus Anni, Eve Pohlak Juhendas: lektor Marek Ranne Tartu 2008 Karistuse mõiste Karistus (ladina keeles poena). Kirjakeele seletussõnaraamatu järgi on karistus «kuriteo, üleastumise, halva käitumise vms. puhul rakendatav kasvatus- või mõjutusvahend, nuhtlus; süüdi oleva isiku suhtes kohtulikult rakendatav sanktsioon» Karistuse sisulise ja täpse definitsiooni annab Kriminaalkoodeksi § 20 lg 1: «Karistus on sunnivahend, mida kohaldatakse kuriteo toimepanemises süüdimõistetu suhtes kohtuotsuse alusel, ja mis seisneb süüdimõistetu õiguste kitsendamises või äravõtmises [Kriminaalkoodeksis] ettenähtud ulatuses.» Karistuse eesmärk
KARISTUSÕIGUS Kohandatakse, kui isik on rikkunud õigusaktis sätestatud keeluvormi. SÜÜTUSE PRESUMPTSIOON ehk eeldus Kedagi ei või käsitada enne, kui tema suhtes ei ole jõustunud süüdimõistvat kohtuotsust. Keelunormi rikkumised jagunevad kaheks: 1)Kuritegu 2)Väärtegu Süütegu Kuritegu on üksnes karistusseadustikus sätestatud tegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või rahaline karistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus ja sundlõpetamine. Väärtegu on karistusseadustikus või muus õigusaktis sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena on ette nähtud rahatrahv või arest. Süütegu- kui tegu vastab vääreo või kuriteo tunnustele üheaegselt ning isikut karistatakse ühes korras, ei saa teist liiki karistust enam määrata. Kuritegude raskusastmed
Allikas: · karistusseadustik Kehtivus: · seadusel ei ole tagasiulatuvat jõudu v.a. siis kui seadus välistab teo karistatavuse või kergendab karistust, · ruumiline kehtivus - EV territoorium ja Eestis registreeritud vee- või õhusõidukil olenemata asukohast, · teo toimepanemise kohast sõltumata kui see tuleneb välislepingust või on nn maailmakuritegu. Süütegu: Kuritegu süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus ja mille eest on füüsilisele isikule ette nähtud rahaline karistus või vangistus, juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. Väärtegu süütegu, mis võib olla karistatavana kirjeldatud nii karistusseadustikus kui ka mõnes muus seaduses ja mille eest karistatakse rahatrahvi või arestiga. Süüteokoosseis koosneb teo objekiivsetest (tegevus või tegevusetus, seaduses ettenähtud tagajärg, põhjuslik
.....................8 1.4.1. Karistusseaduse ajalise kehtivuse üldpõhimõtted................................8 1.4.2. Karistusõiguse ruumilise kehtivuse üldpõhimõtted.............................8 1.4.3. Karistusseaduse isikulise kehtivuse üldpõhimõtted.............................9 2. Süüteomõiste ja delikatistruktuur.......................................................................................10 2.1. Süüteo materiaalne ja formaalne määratlus.........................................................10 2.2. Õigusdogmaatiline süstemaatiline süüteomõiste ehk deliktistruktuur................10 2.2.1. Deliktistruktuur KrK järgi....................................................................11 2.2.2. Deliktistruktuur KarS järgi...................................................................11 2.2.3
3. peatükkKARISTUSTE LIIGID JA MÄÄRAD 1. jagu Kuriteo eest kohaldatavad põhikaristused § 44. Rahaline karistus (1) Kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. (2) Rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdimõistetu elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on viiskümmend krooni. (3) Keskmine päevasissetulek arvutatakse, lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad,
KARISTUSÕIGUS Sissejuhatus karistusõigusesse. Karistusseadustik oli vastu võetud 06.06.2001,jõustus aga 01.09.2002.Enne karistusseadustikku(KarS) kehtis kriminaalkoodeks(KrK) Uus karistusõigus tõi kaasa uued teoriad,mõisted ja arusaamad.Enne oli kriminaalõigus,nüüd aga karistusõigus. Tegemist on tegelikult sünonüümidega.Nii kriminaalõigus kui ka karistusõigus käsitleb süüdegusid mille eest riik karistab oma elanikke.Karistusõigus annab formaalseid aluseid ja reegleid mis lubavad õiguskorrakaitse organil süüdiolevaid isikuid võtta kriminaalvastutusele.Seda õigust tunti juba e.m.a. Karistusõigus on siiski laiem ja hõlmab suurema osa kui kriminaalõigus. Kriminaalõigus käsitles ainult kuritegusid,aga karistusõigus nii kuritegusid kui ka väärtegusid.Kuritegu ja väärtegu on süüteo liigid.Seega karistusõigus hõlmab
lõikes nimetatud arvutisüsteemi osaks olevast arvutist sinna ilma autori või tema õiguste omaja loata installeeritud arvutiprogrammi ja annab selle arvutisüsteemi tasuta riigi-, munitsipaal- või avalik-õiguslikule õppeasutusele alaliseks kasutamiseks «tiigrihüppe» sihtprogrammi raames. 8.Süütegu on karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. (2) Süüteod on kuriteod ja väärteod. 9.Kuritegu on karistusseadustikus sätestatud süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. 9.2Väärtegu on karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. 10.Kuritegude raskusastmed (1) Kuriteod on esimese ja teise astme kuriteod. (2) Esimese astme kuritegu on süütegu, mille eest on käesolevas seadustikus
· Osavõtt vabatahtlik KARISTUSÕIGUS 1. Milline on karistusõiguse koht ja ülesanne õiguse üldises süsteemis? Karistusõigus kaitseb isikut ja õiguskorda õigusvastaste rünnete eest karistusõigusele omaste vahenditega. 2. Mis on karistusõiguse peamised ülesanded? Tagada õigushüvede kaitse; määrab kindlaks süüteod, kohaldatavad karistused, kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuse õiguslikud alused ja tegevuse põhiprintsiibid. 3. Kuidas kaitseb karistusõigus isikute õigushüvesid? Aitab kaasa süüteoga tekkinud kahju heastamisele, toetab teadmist, et õigusnorm kehtib ja selle rikkumine on karistatav. 4. Millest lähtuti karistusseadustiku koostamisel? Põhiseadusest ja rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetest ja normidest. 5. Millised olid põhieesmärgid karistusseadustiku koostamisel? 6. Millisest seadusest lähtutakse karistuste kohaldamisel? 7. Kas karistust kehtestaval seadusel on tagasiulatav jõud?
Eksamil ainult kaasus, hindab rohkem seda kuidas on koosseis leitud, kuidas järeldused kujundatakse. Õigeid -valesid vastuseid pole. Argumentatsioon on väga oluline. Eksamil võib olla arvuti lahti ja võib surfata ka riigikohtulahendeid!!! Menetlus saab tugineda materiaalõiguses tõestatule. J. Sootak, Karistusõiguse õpik Kristjan Kühl, Karistusõiguse üldosa Karistusseadustiku eelnõu, Sootak jt. Karistusõiguse kommentaarid (siin on ka põhiküsimused) Optiline karistusõigus, Jaan Sootak (karistusõiguse skeemid, mis võiks kaasas olla) Karistusõiguse kaasuste lahendamise metoodika, J. Sootak Jooksvalt karistusõiguse Juridica artiklid, P. Pikamäe Priit Pikamäe doktoritöö ja väitekiri – Tahtluse struktuur: tahtlus kui kooseisupäraste s Karistusõiguse kommenteeritud väljaanne. 3 või 4 erinevat trükki. Riigikohtu lahendid!!!! ÜLDPÕHIMÕTTED JA MÕISTED 2001
väärtegudeks Kuidas eristatakse kuritegusid ja väärtegusid? Kuritegude ja väärtegude eristamine toimub nende eest seaduses ettenähtud karistuse järgi, mis ühtlasi peegeldab seeläbi ka teo sisulist raskust. Teine põhiline erinevus seisneb selles, et kui kuriteod sisalduvad üksnes karistusseadustikus, siis väärteod nii karistusseadustikus kui ka muudes seadustes. Kuritegu on see, mille eest füüsilisele isikule on põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ning juriidilisele isikule (näiteks aktsiaselts või osaühing) rahaline karistus või sundlõpetamine. Samuti sätestab karistusseadustik, et kuriteona on karistatav ainult tahtlik tegu. Samas on aga karistusseadustikus ka kuritegusid, mille puhul karistatakse teo toimepanemist ettevaatamatusest. Kuriteo toimepanemisega kahjustab kurjategija ohvri õigushüve. Õigushüved on põhiväärtused nagu elu, tervis ja vabadus, kuid ka näiteks materiaalsed väärtused (nt asjad)
3) Finantsõigus reguleerib riigiorganite tegevust rahandussuhetes. See hõlmab riigi- ja kohalike eelarvete kehtestamist ja vastuvõtmist, riigi vahendite kulutamise korda, maksude sissenõudmise korda. Finantsõiguse normid reguleerivad ka suhteid kodanike ja vastavate riigiasutuste vahel maksunduse valdkonnas. Finantsõigus on avalikku õigusesse kuuluv õigusharu, mis kasutab autoritaarset reguleerimismeetodit. 4) Karistusõigus kui õigusharu on suunatud võitlusele süütegude vastu, rakendades karistusi süüteo toimepanijate suhtes. Karistusõiguse normid ja instituudid määravad kindlaks kuriteod ja väärteod ning näevad ette karistused ja muud mõjutusvahendid, mida võib kohaldada neid tegusid toimepannud inimeste suhtes. Seega näitab karistusõigus ära keelatud teod ja ka selle, kuidas peavad riigiorganid nende toimepanijate suhtes käituma. Karistusõiguse kõige
Karistusõigus Sügissemester lõppeb arvestusega – kaasuse lahendamine. Õppematerjal: karistusseadustik vajalik, J. Sootak. Karistusõiguse kaasusülesannete lahendamise metoodikast. 3. vlj. Tallinn: Juura 2008 (kogu kursus). Optiline karistusõigus kaasa I. SISSEJUHATUS KARISTUSÕIGUSE ÜLD- JA ERIOSASSE 1. Karistusõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis 1.1. Terminoloogia Ühelt poolt kuritegu, teiselt poolt karistus. Kuritegu ld k crimen, ka eestis oli kasutusel kuni 2002. aastani kriminaalõigus, nüüd karistusõigus. Sisu poolest jaguneb karistusõigus kahte ossa: kriminaalõigus (kuriteo õigus-osa, mis käsitleb kuritegusid) ja väärteoõigus (kergemad üleastumised). 1.2. Karistusõigusnormi sisu Karistusõigusnorm on osa õigusharust. Õigusnorm kehtestab teo karistatavuse, ütleb, milline tegu on karistatav ja mis sellele järgneb. 1.3. Piiritlemine era- ja avalikust õigusest
Karistusõigus 1. Süütuse presumtsioon kujutab endast seda, et kedagi ei või süüdiolevaks pidada enne, kui kohus on indiviidi ametlikult süüdi mõistnud. 2. Süüteod jagunevad väärteoks ja kuriteoks. Väärteo eest on võimalik inimesele määrata rahatrahv, mõjutustrahv või arest. Kuriteo eest on võimalik inimesele määrata rahaline karistus või vangistus. Süütegu on lühidalt öeldes seaduse rikkumine. 3. Kuritegude raskusastmed jagunevad kaheks – 1.astme kuriteod(isikule määratakse üle viie aasta või eluaegne karistus) ja 2.astme kuriteod(isikule määratakse vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus). Väärtegudel ei ole astmeid! Kuriteo raskusaste määratakse süüteo eest määratava maksimaalse karistuse järgi, mitte selle järgi, mis oli reaalselt määratav karistus. 4
oktoober 2004. aasta raamotsusega kehtestati miinimumnõuded ebaseadusliku uimastiäri kuriteokoosseisu ja karistuse kohta. Raamotsuses jäetakse reguleerimata teatavat liiki isikliku tarbimisega seotud juhud, mille kohta nõukogu ei anna liikmesriikidele juhiseid ning suuniseid, kuidas neid oma siseriiklikus õiguses reguleerida. Seda teed on mindud ka Eesti õiguses, kus tarbimine ei ole kriminaliseeritud, ehk peamine rõhk on pandud narkootiliste ainete varustajate ja turustajate tegude vastu võitlemiseks. 7 Informing America's Policy on Illegal Drugs: What We Don't Know Keeps Hurting Us. Manski, Charles F. Pepper, John Petrie. National Academies Press. Jul 2001 8 Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu seletuskiri. 84 SE ja 102 SE II. Arvutivõrgus kättesaadav: http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/motions.show?assembly=10&id=-84 9 Ibid 10 24 september 2003 lugemine. Nõukogu arvates peaksid liikmesriikide poolt ettenähtud sanktsioonid olema tõhusad,
· Riigiõigus · Haldusõigus 1. Üldosa 2. Eriosa õigusaktid teatud valdkonnas nt liiklusseadus, kesskonnaseadus jne. · Maksõigus · Menetlusõigus 7. Karistusõiguse reguleerimisvaldkond ja süsteem Karistusõigus on õigusharu, mis määrab kindlaks, millised teod on karistatavad ning kehtestab karistused ja muud mõjutusvahendid ning nende kohaldamise korra vastavate tegude toimepanemises süüdi olevate isikute suhtes. Karistusõigus on seega teatud tegude eest karistust ettenägevate õigusnormide kogum. See on karistusõiguse formaalne määratlus. Karistusõigust võib mõista ka karistamise õigusena. Selliselt määratletuna on karistusõiguse eesmärgiks kaitsta ühiskonna põhiväärtusi ning tõkestada ning tõkestada kuritegevust. Seda on karistusõiguse materiaalne määratlus. 1
KARISTUSÕIGUS SÜÜTEOKOOSSEIS Süüteokoosseisu moodustavad mitu asjaolu: · objektiivsed asjaolud: tegu ehk tegevus 1) mittemateriaalne tegu 2) materiaalne tegu, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, teo välised asjaolud ehk teomodaliteedid, teo objekt · subjektiivsed asjaolud tahtlus, ettevaatamatus (kergemeelsus, hooletus), motiiv (armukadedus, vihavaen) või muu seaduses sätestatud subjektiivne tunnus § 12. Süüteokoosseisu tunnused (1) Süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. (2) Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. (3) Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus või ettevaatamatus. Seaduses võib olla ette nähtud motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus. Tahtlus (§ 16) tahtlik tegevus, kui seda soovitakse
Kasutust tagavate piiratud asjaõiguste hulka kuulub eeskätt hoonestusõigus. Hoonestusõigusele kohaldatakse reeglina kinnisasjade kohta käivaid sätteid, st sellele avatakse eraldi registri osa kinnistustraamatus ja seda saab koormata, võõrandada või pärandada nagu kinnisasja. Servituudid kui kasutust tagavad piiratud asjaõigused annavad õigustatud isikule piiratud kasutusõiguse võõra asja suhtes, panemata kohustatud isikule sealjuures aktiivsete tegude tegemise kohustust, st asja omanik on kohustatud üksnes teise isiku kasutust taluma. Servituutide hulgas eristatakse reaalservituute ja isiklikke servituute. Reaalservituudi korral on ühe nn valitseva kinnisasja omanik õigustatud teist nn teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või on teeniva kinnisasja omanik kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma. Näiteks võib valitseva kinnisasja
Antud direktiivi kohaldamist on märgata mitmes KarS'i eriosa paragrahvis, mis käsitlevad keskkonna vastaseid süütegusid. Näiteks on märgata direktiivi kohaldamise elemente uuritava õigusakti § 365¹ (laevalt saasteainete merre heitmise keelu korduv rikkumine) lõikes 1, mis mainib expressis verbis, et laevalt saasteainete keelatud merreheitmise eest, kui süüdlasele on sama teo eest kohaldatud väärteokaristust ning kui puudub käesoleva seadustiku §-s 364 sätestatud süüteokoosseis, karistatakse rahalise karistusega või vangistusega. On märgata, et kõnealuse direktiivi kui ka uuritava õigusnormide kogumist välja toodud paragrahvi vahel esineb relevantne seos. Nimelt sisaldab paragrahv antud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi artiklis sisalduvaid elulisi asjaolusid (antud juhul siis tahlik merereostus) ja klassifitseeritakse süütegu KarS'is direktiivi kohaselt kriminaalkuriteona.
1. RIIGI JA ÕiGUSE TEKKIMINE. RIIGI PÕHIMÕISTED Ürgkogukondliku korra ajal oli võimu organisatsioon suhteliselt lihtne. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, sellele vaatamata oli pealiku võim täiesti reaalne, sest pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Võimu pealesunnitud reegleid ürgühiskond ei tundnud, sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvkondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tavanormide täitmine tagatakse harjumuse jõuga, selleks ei tule kasutada sunniaparaati. Olles sügavalt juurdunud ja säilides inimeste teadvuses, on tavad väga konservatiivsed ja avaldavad uutele regul
Töölepingu lõppemise alused ja tagajärjed. Tööleping lõpeb ainult seadusega ettenähtud alustel: 1) poolte kokkuleppel – võib lõpetada igal ajal 2) tähtaja möödumisel 3) töötaja algatusel või surmaga 4) tööandja algatusel 5) kolmandate isikute nõudmisel 6) pooltest sõltumatutel asjaoludel Tagajärjeks on töölepingu lõppemine, millega seoses muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Karistamise alus. Süütegu ja selle liigid. Kuritegu ja selle raskusastmed. Väärtegu. Karistamise aluseks on karistusseadustik ja muud seadused, mis sätestavad väärteod ja nende eest kohaldatava vastutuse, samuti ka isiku süü. Karistuse mõistmisel kuriteo eest või määramisel väärteo eest võetakse arvesse 1) teo iseloomu ja laadi 2) tahtluse või ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel 3) vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid
üheaegselt täitma mitut õiguslikku kohustust ja tal ei ole võimalik kõiki täita, kuid ta teeb kõik endast oleneva, et täita kohustust, mis on vähemalt sama oluline kui rikutav kohustus. Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus -Tahtlik tegu ei ole õigusvastane, kui isik seda toime pannes kujutab endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse. Sellisel juhul vastutab isik seaduses sätestatud juhtudel ettevaatamatusest toimepandud süüteo eest. Isik, kes tegu toime pannes ei tea asjaolusid, mis objektiivselt välistavad tema teo õigusvastasuse, vastutab süüteokatse eest. Kohus võib sel juhul kohaldada käesoleva seadustiku §-s 60 sätestatut. 13. Mis erinevus on hädakaitseseisundil ja hädaseisundil? 1. hädaseisund ka üldsuse õigushüvede kaitseks; 2. üldreeglina põhjustab ohu mitte inimene; 3. võimalik on ohtu kõrvaldada vaid teisele isikule kahju tekitamisega; 4
ja efektiivsemaid seaduslikke teid ja vahendeid, arvestades sealjuures kõiki asja aspekte. Õiguse rakendamise protsess: · asjaolude väljaselgitamine ehk faktiliste asjaolude analüüs (mis ja kuidas toimus) · õigusnormi valik ja analüüs see staadium taandub käsitletava teo juriidilisele kvalifitseerimisele · kompetentse riigiorgani poolt otsuse tegemine · asjas tehtud otsuse täitmise tagamine nt, isiku teenistusse lubamine, vangistuse täitmine vms Õiguse rakendamisele esitatavad nõuded: seaduslikkuse nõue rakendamise protsessis lähtutakse kehtiva õiguse normidest; põhistatuse nõue kõik asjasse puutuvad faktid peavad olema hoolikalt ja objektiivselt välja selgitatud ning otsus peab tuginema ainult antud asja faktilisele alusele; õigluse nõue - õiglane on selline õiguse rakendamise otsus, milles väljendub rahva
kohustuste iseloom. Võlaõiguslike suhete aluseks olevad lepingud erinevad üksteisest oma vormilt (suulised, lihtkirjalikud, notariaalselt tõestatud), lepingu sõlminu subjektide arvult (ühe- ja mitmepoolsed), suhte objektiks oleva asja iseloomult (vallas- ja kinnisvaralepingud) ja mitmete muude tunnuste poolest. Sisu järgi eristatakse 7 erinevat liiki lepingut. Vt lepingute liigid. Karistamise alus. Süütegu ja selle liigid. Kuritegu ja selle raskusastmed. Väärtegu. Karistamise aluseks on karistusseadustik ja muud seadused, mis sätestavad väärteod ja nende eest kohaldatava vastutuse, samuti ka isiku süü. Karistuse mõistmisel kuriteo eest või määramisel väärteo eest võetakse arvesse 1) teo iseloomu ja laadi 2) tahtluse või ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel 3) vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid
....................................................................................................................... 29 KASUTATUD ALLIKATE LOETELU:................................................................................. 31 SISSEJUHATUS: Üks inimese põhivajadusi on vajadus turvalisuse järele. Thomas Hobbes´i ühiskondliku lepingu teooria järgi on riigi kohustuseks kaitsta inimesi, kindlustada neile avalik rahu ning turvalisus.1 Kirjeldatud eesmärki aitab riigil saavutada karistusõigus, mille ülesanne demokraatlikus õigusriigis ongi ühiskonna kui inimeste sotsiaalse kooselu kaitse, rakendades seadusandja poolt ettenähtud sanktsioone, makstes nende kohaldamisega kätte tehtud ülekohtu eest ning uut ülekohut ära hoides.2 Tihti aga ei täida karistus oma eesmärki: vanglast vabanenu ohustab taas inimeste turvatunnet ning ei karistusõigus ega riik suuda sanktsiooni kohaldamisega täita oma kohustust. Lihtsalt kättemaksmisel puudub aga käesoleva töö autori
Karistusõiguse aksessoorsus- KarÕ ei saa lugeda karistavaks midagi enamat, kui on seaduses kirjas Sekunaarnormid- õigusnormid, mis tagavad primaarnormide täitmise sanktsioonidega Karistusseadus vs. Karistusseadustik- Karistuseadustik = karistusseadus + väärteod (§1, §3 lg1) Süütegu- karistatav kuritegu, mis jaguneb süü- ja väärtegudeks (§3 lg1, 2) Väärtegu- rahatrahv või arest Kuritegu- rahatrahv või vangistus Kui eriosa norm on laiem, kui üldosa norm, tuleb lähtuda üldosa normist! Karistusseaduse ajaline kehtivus- Karistus mõistetakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi; Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud; Seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu; Süüteod inimsuse vastu ja sõjasüüteod
Teo õigusvastasuse välistavad hädaseisund ja hädakaitse (soov kaitsta ennast, firmat või riiki). Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid subjektist olenemata, osapooled on võrdsed ning nad peavad toimima riigi poolt ette antud seaduste ja reeglite raames. Tsiviilõiguse korral ei karistata kunagi riigi poolt. Kriminaalõigus reguleerib juurdlus- ja uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel (riik süüdistab kedagi). Süütegu on süüliselt toime pandud õigusvastane tegu, mis vastab süüteokoosseisule. Süüteod jagunevad kuritegudeks (raske seaduserikkumine karistusseadustikus sätestatud süütegu, milles süüdi olevale füüsilisele isikule on seaduses ette nähtud rahaline karistus või vangistus või juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine) ja väärtegudeks (karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest
SISSEJUHATUS Riigikogu poolt 06 juunil 2001.a vastu võetud ja 01. septembril 2002.a jõustunud karistusseadustikuga loobutakse senisest nõukogude kriminaalõiguse neljaelemendilisest deliktistruktuurist. Kasutusele võetud finalistlik delikti struktuuri, mis on välja arendatud klassikalisest deliktistruktuurist. Finalistlik süüteo mõiste erineb põhimõtteliselt senisest, tuues Eesti karistusõigusesse uusi mõisteid ja andes neile ka uue sisu. Finalistliku deliktistruktuuri järgi on süütegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu. Teo karistatavuse tuvastamiseks on olemas kindel kontrollskeem. Materjalis antakse ülevaate deliktistruktuurist ja selle sisu elementidest lähtuvalt õigusteoreetilistest käsitlustest ja seotakse selle praktilise kaasusnäitega. Materjal koosneb neljast osast. Esimeses osas vaadeldakse süüteokoosseisu ehk deliktistruktuuri kontrollskeemi esimest tasandit. Avatakse süüteokoosseisu mõiste ja selle sisu
annaabi.ee 
