Gori sündis Pärnus gümnaasiumi kojamehe perekonnas. Koolis käis Pärnus. Juba kooli ajal alustas õpinguid Rudolf Lepiku juures. Alates 1913. aastast töötas ta Tallinnas ajakirjas Leek. I maailmasõja ajal mobiliseeriti ta tsaariarmeesse ning 1915. aastal langes ta sakslaste kätte vangi. Alates 1919.aastast tegi Gori Tallinnas kaastööd ajalehtedele Sipelgas ja Meie Mats ning ajakirjale Odamees. Aastatel 1920-1938 töötas ta Vaba Maa toimetuses. Gori joonistast karikatuure ning näitusi korraldati nii Eestis kui ka näiteks Pariisis, Berliinis ja Stockholmis. II maailmasõja ajal sundisid Nõukogude okupatsioonivõimud joonistama Gorit Eesti iseseisvuse ja poliitikute vastaseid poliitilisi karikatuure. 1941-1942, Saksa okupatsiooni algul, oli Gori vangis. Siis joonistas ta Jossif Stalini ja Nõukogude Liidu vastaseid karikatuure. 1944. aasta oktoobris, pärast Eesti taasokupeerimist Nõukogude Liidu poolt, sooritas Gori enesetapu.
Teadaolevatel andmetel on ta loonud üle 91 eksliibrist ja eksliibrisekavandit, mis on enamasti vabalooming. Kristjan Raud oli 20 saj alguskümnenditel peaaegu ainus eesti eksliibriliste viljeleja. Nikolai Triik (1884-1940) Ta on Eesti maalikunstnik, graafik ja pedagoog. Kus õppis Õppis Laikmaa ateljeekoolis. Õppis näiteks ka Helsingis, Soomes, Pariisis ja Norras Looming Nikolai Triigi looming on väga mitmekesine. Ta on loonud hulga portree- ja kompositsioonimaale, joonistusi, karikatuure ning maastikumaale. Algus Aktiivne loomeperiood sai alguse 1905. aastal, mil noor kunstnik alustas poliitilise sisuga joonistuste ja karikatuuride loomist Eesti satiiriväljaandeile[6]. Triik joonistas karikatuure ajakirjale Tapper ja pseudonüümi Waikne all Helsingis ilmunud väljaandele Kaak. Portreed Nikolai Triigist kujunes oma ajastu hinnatuim portretist. Noorema ea töödest on märkimisväärne Juhan Liivi portree, söejoonistus 1909. Mõjutused
NARVA 2008 Edgar Valter sündis Tallinnas 8-lapselise pere neljanda lapsena. Lõpetas 1945 Tallinna 17. mittetäieliku keskkooli. Kunstnikuna iseõppinu. Töötanud lukksepaõpilasena, madrusena, maalrina, transporditöölisena, trükitöölisena, Kunstitoodete Kombinaadi dekoorateljee töölisena. Aastast 1950 vabakutseline kunstnik. A-st 1956 Kunstnike Liidu, a-st 1958 Ajakirjanike Liidu liige, ENSV teeneline kulutuuritegelane a-st 1986. Tema karikatuure on avaldanud paljud ajakirjad ja ajalehed, joonistanud pilte ka Eesti Looduses ilmunud artiklite juurde. Viimased poolteist aastakümmet elas Eadgar Valter Võrumaal Urvastes. Edgar Valter on illustreerinud ca 250 raamatut, loonud ka vabagraafikat, eksliibriseid, plakateid jm. Suurema osa neist moodustavad lasteraamatud, teiste seas sellised eesti lastekirjanduse tähtteosed nagu Eno Raua "Naksitrallid" ja "Sipsik", Ellen Niidu "Krõlli-raamat", Aino Perviku "Kunksmoor", J
1953. keskooli lõpetades Maranil kunsti õppimise ambitsioonid väga valdavad ei olnud, ta kaalus ka võimalust minna Tartusse hoopis inglise keelt õppima Sai sisse graafikat õppima Noorukina oli Maran omal sõnul naljalembeline ja lõbus, püüdis pidevalt teisi naerma ajada Meeldis väga naljapilte joonistada, sellepärast hoolitses ema alati, et kodus leiduks piisavalt paberit Joonistamishuvi leidis rakendust ka koolis, kus Maran joonistas ja tegi karikatuure kooli seinalehele ja klassi ajalehele Kunstitoodete kombinaadi skulptuuriateljees, mille juhatajaks oli tema ema, valmistas tulevane kunstnik stalinistliku arhidektuuri dekoratiivelemente Natüürmort sidruniga Vaikelu sinise riidega Valged liiliad roosa drapeeriga Marani salasooviks on, et tema pildid aitaksid inimestel elada Enda töödes püüab edasi anda lihtsate esemete maailma kaudu seda rahu, mis tema südames
Algus ja lõpp Okei, davai, Vanemuine! Moodne eepos mõlgub meeles. Tänapäeva tegemistest tahan teksti tekitada. Aga ükskord algab aega, mil saab vabalt laenu võtta, lausa tagasimaksmata; küll siis Kalev jõuab koju oma lastel õnne tooma Eesti asja edendama. Kristian Kirsfeldt Ehitusinsener Töötanud 6 aastat reklaami ja disaini valdkonnas. Abielus Anu Kirsfeldt'iga Harrastuskirjanik Twitter http://twitter.com/#!/kirsfeldt Blogi http://luulekeskagentuur.blogspot.com/ Karikatuure temast Twitter "täitsa roogitav räim" on eufemism seksika naise kohta. uusversioonid: täitsa riivitav porgand ...hakitav sibul ....klopitav vaip "Naine, aja mind 4st üles, mo pään lehmi lüpsma." Kuidas ajad on muutunud. "Naine, aja mind neljast üles, pean projektijuhile pdfi tegema.,, Selgus, et ma olen raamatupoes riiulis Kivirähu ja Vonneguti vahel. Ogens naabrid täitsa. aitasin kolleeg hansul rinnahoidja seljast võtta. esimene kord seda mehega teha.
August Gailit ja Henrik Visnapuu Henrik Visnapuu, August Gailit, Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson Perekond · 1932 abiellus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga · 1933 sündis tütar Aili Looming · Esimesed teosed olid fantaasiaküllased · Kirjutas romaane, novelle ja följetone · Esimene raamat "Kui päike läheb looja" (Pärnu 1910) · Uusromantiline laad · Joonistas ka karikatuure Teosed · Romaanid · Novellikogud · ,,Saatana karussell"(1917) · ,,Muinasmaa" (1918) · ,,Rändavad rüütlid" (1919) · ,,Purpurne surm" (1924) · ,,Vastu hommikut" (1926) · ,,Isade maa" (1935) · ,,Ristisõitjad" (1927) · ,,Karge meri" (1938) · Novellid
aastal rätsepmeistri perekonnas. Triik armastas joonistada juba koolieas. Haridustee on kunstnikul väga pikk: Gümnaasiumihariduse omandas Triik Tallinnas, hiljem õppis Peterburis, Stieglitzi kunstikoolis, mille nimekirjast ta 1905. aastal õpilasstreigist osavõtu pärast kustutati. Õppinud on ta veel Tallinna ja Peterburi ateljeekoolides, Helsingi ning Pariisi kunstikoolides. Nikolai Triigi looming on väga mitmekesine. Ta on loonud hulga portree- ja kompositsioonimaale, joonistusi, karikatuure ning maastikumaale. Alates 1905. aastast võttis ta osa Noor-Eesti väljaannete kujundamisest. Temalt pärinevad kaanejoonistused Noor-Eesti I ja III albumile. Hiljem juhatas ta ka ajakirja kunstiosakonda. Ta kujundanud ka kaanejoonistused G. Suitsu luulekogule ,,Tuulemaa" ja M. Underi luuletuste väljaannetele. 20.saj alguse tippsaavutuseks sai portreeistuvast Konrad Mäest (rändas koos K.Mäe ja A.Tassaga Soome- Ahvenamaale)- kerge juugendliku joonega ja äärmiselt mõjukas maal, kus
Impressionism sai nime tema maali ,,Impressioon. Tõusev päike" järgi. 1. Elulugu 1.1 Lapsepõlv Claude Monet sündis 1840. Aastal Pariisis. Ta oli Adolphe ja Louise-Justine Monet teine poeg. Ta ristiti Oscar-Claude'iks, aga tema vanemad kutsusid teda lihtsalt Oscariks. 1845. aastal, kui Monet oli kuue aastane, kolisid nad oma perega Le Havre'isse, Normandia maakonda. Monet hakkas maalima väga noorelt. Alguses tegi ta karikatuure, aga varsti hakkas ta tegelema maalikunstiga. 1851. aastal hakkas ta õppima Le Havre'i kunstikoolis. Tema õpetaja oli Jacques-Francois Ochard. Paari aasta pärast kohtas Monet Eugene Boudin'it. Boudin õpetas talle õlimaalide tegemist. 1858. aastal läks üks tema maalidest kohalikule näitusele. Peale seda tekkiski tal mõte saada elukutseliseks kunstnikuks. Seejärel läks ta õppima kunstikooli Académie Suisse. Seal tutvus ta mitmete kuulsate kunstnikega. 1861. ja 1862
Alates 1913 töötas Tallinnas Eesti Kunstiseltsi kursuste ja alates 1914 kunsttööstuskooli juhatajana 1919-1921 haridusministeeriumi kujutavate kunstide toimkonna juhataja 1921-1940 Tartu kunstikool "Pallas" (alates 1930 professor) 1940 siirdus tagasi Tallinna Suri 12. augustil 1940 Tallinnas Nikolai Triik on maetud perekonnakalmistule Leetse-Lepikul LOOMING Loometee alguses joonistas poliitilise sisuga pilte, sh karikatuure Esimesena äratas tähelepanu figuur "Tulekandja" Noor-Eesti kaanel Suurepärase portretisti talent avaldus Konrad Mäe portrees juugendliku joonega, äärmiselt sugestiivne ja mõjukas maal Varasemat loomingut mõjutasid Edward Munch, Gerhard Munthe ja Ferdinand Hodler rahvusroman- tilised muistendiainelised komposit- sioonid LOOMING Portreedes rõhutas vaimsust, sisemist väärikust ja dramatismi 1911-1912 lõi oma parimad sümbo-
Tartu Ülikool Tartu Ülikool, mille sümboliks on kuue valge sambaga peahoone, on üks silmapaistvamaid tähiseid Eesti haridusja kultuuriloos. 1632. aastal Rootsi kuninga Gustav II Adolfi asutatud ülikool on läbi sajandite jaganud vaimuvalgust selles Euroopa kultuurikeskustest kaugele jäävas maanurgas, mille tähendus ja tuntus seostus eelkõige Tartu ülikooliga. Ülikooli ajalooline hoonestu on klassitsistliku arhitektuuri kaunimaid näiteid Eestis ning on oma kompaktsusega üheks huvitavamaks 19. sajandi ülikooliansambliks Euroopas. Kreeka arhitektuuri vaimu peegeldav ülikooli peahoone koos Toomemäel paikneva tähetorni, anatoomikumi, toomkiriku varemetesse ehitatud raamatukogu, kliinikute ja Toome sildadega on kujundanud Tartu vanalinna arhitektuurse ilme, andes linnale hellitusnimeks Emajõe Ateena. Aastail 18041809 ehitatud peahoone ja osa Toomemäe ansamblist kavandas Johann Wilhelm Krause, kes kunstiharidus...
/// Realism- Prantsusmaa kunstnikud, 1830-ndatel loodusesse maalima läinud seltskond, sai koha järgi nimetuseks Barbizoni koolkond. Vahetu tegelikkuse kujutamine, lihtrahva raske elu näitamine olid ideeliselt esmatähtsad. Jean Francois Millet kujutas talurahva töid mitmekülgselt ja pälvis ajaloo jäädvustamisega tähelepanu. Prantslane Camille Corot asendas oma loomingus romantilised maastikud vahetu looduse jäädvustamisega, Honore Daumier tegi enamjaolt poliitilisi karikatuure, kuid ka olustikumaale ja skulptuure. Tähtsaim esindaja prantslastest oli mässumeelne Gustave Courbet, kes maalis suuri olustikupilte, ilustamata tegelikkust.Venemaal korraldati rändnäitusi ja nad nimetasid endid peredviznikuteks. See ühiskonnakriitiline grupeering maalis sageli tuhmide toonidega ja sotsialismi ajal kujunes nende loomingu põhjal sotsialistlik realism. Suurim kunstnik oli nende hulgas Ilja Repin, kes kujutas kaasaegseid ja Venemaa ajalugu. Teine vene realist oli ajaloo
CLAUDE MONET (1840-1926) Monet sündis Pariisis.Tema isa oli vürtspoodnik ja pere elas poe kohal paiknevas korteris. Kui Monet oli kuue aastane kolis pere Põhja-Prantsusmaale Normandiasse. Monet käis kohalikus koolis kuid õppimine tüütas teda ja ta joonistas õpetajates ning kaasõpilastest karikatuure. Kunstiõpetaja ergutas poissi igati joonistama ja nii käis Monet tihti sadamas laevu ja kalureid visandamas. Peagi suutis ta kohalikus poes oma pilte müüa. Kui Monet oli 16-aastane suri tema ema ja perekond kolis tädi juurde elama. Tädi oli maalikunstnik, kes igati soosis õepoja kunstiga tegelemist. 18-aastaselt asus ta õppima Pariisi kunstikoolis, milles valitses vabameelne õpetus. Peagi tuli
· Õppis Valgas Läti kihelkonna ja linnakoolis, hiljem Tartu linnakoolis · Töötas Lätis ajakirjanikuna · Kuulus kirjandusrühmitusse SIURU · Võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana · Aastatel 1922 1924 elas Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas · Oli abielus operetinäitlejanna Elvi Vahel Nanderiga · Neil oli üks tütar Aili · Gailit joonistas ka karikatuure · Oli paar aastat Vanemuise direktor, Tallinna Kirjanike Ühingu juhatuse liige. Alates 1945 oli Välismaise Eesti Kirjanike Liidu liige · 1944 põgenes koos perekonnaga Rootsi ning elas seal elupäevade lõpuni · ,,Libahunt" - tõlkis läti keelde · Suri Rootsis maksavähki 1960 ,,Üks leegitsev süda üle rahutu vee..." - hauakivil TEOSE ÜLESEHITUS: - varane, rohke erootilise ainega proosa on fantaasiaküllane
Kreeka teater koosnes kolmest osast: • ümmargusest väljakust ehk orkestast • pealtvaatajate ala ehk teatron • lava ehk skeene Juba tollel ajal kasutati seadeldisi, mis vajaduse korral näitlejad õhku tõstis. Kreeka näidentides esines alati vaid 3 meest, kes mängisid ka naiste osi. Ateena Dionysose teatris oli 17 000 kohta. Näitlejaks võis olla vaid vaba kreeklane. Näitleja riietus: • Näo ees kanti puust või lõuendist maske, mis meenutasid karikatuure. • Selleks, et näitleja teatris ka kõige tagumistesse ridadesse paistaks pani ta jalga kuni poole meetri kõrgused, seest õõnsad jalatsid(koturne) • Keha moonutamiseks topiti riietuse alla padjad. Vana kreeka laval ei kujutatud kunagi julmi tseene, tapmist, või enesetapmist. Kõik see pidi toimuma lavateha ning publikule näidati ainult „surnukeha” Teatrisse võeti kaasa Dionysose pühale vahest ka koduorjad.
- GRAAFIKA: Hiinast jõudis Jaapanisse puulõiketehnika; kasutati uduliste tekstide illustreetimiseks; esialgu trükiti ühe plaadiga mustvalge pilt, millele lisati värvid pintsliga; hiljem levis mitme plaadi ja värviga trükkimine K.HOKUSAI VIDEO "LAINE" 1. Mis kaasnesid, kui kunstik vahetas mitmel korral oma nime? Muutused stiilis 2. 1814.a hakkas ta avaldama oma joonistuste albumeid ehk...? Mangasid 3. Mida ta sageli endast joonistas? Karikatuure 4. Et toonplaate saaks pildile asetada võimalikult täpselt, tegi kunstik plaadi servale kentod ehk..? Täisnurksed ja sirged märgistused 5. Puuplaadid võimaldasid trükkida umbes....(kui palju?) pilti enne kui 1 kuluma hakkasid. 300 pilti VANA-AMEERIKA KUNST Õ lk 30 1. Nimeta maajade saavutusi kultuuri alal. Millised olid nende templid? Maajade templid- astmikpüramiid Tikali linnas, Bonampaki temple. Templite
vaikus,"Viljapeade korjajad" Gustave Courbet barbisoonlaste juht, ,,Matus Ornans'is", impressionistid kogunesid tema seltskonda, 1855 Pariisis maailmanäitus, kuid tema töid ei võeta vastu, tekitab siis ise oma näituse sinna lähedale keldrisse ja saab tohutut tuntust, ,,Kivilõhkujad", ,,Tere, härra Courbet" Honore Daumier Iseõppija, poliitilise sisuga pilkepildid, palju karikatuure, kritiseerib sotsiaalseid pahesid, litograafia e kivitrükk on lemmiktehnika, kaastööd ajakirjadele, ,,Crispin ja Scapin", ühe rahandustegelase karikatuur ,,Pesunaine" Eduard Manet vanim impressionist, ka realistlikud tööd, vulgariseerib, ,,Olympia" *Eesti August Weisenberg esimene eesti soost skulptor, eeskuju klassitsismist, hiljem realistlikud tööd, ,,Hämarik", ,,Linda", ,,Ema portree", ,,Koit", lemmikmaterjal on marmor
teooriaid Mona Lisa kohta. Mõned usuvad, et Mona Lisa maalis Leonardo da Vinci enda järgi, enda portreena, ainult muutis end pildil naiseks. Samuti on neid, kes usuvad, et Leonardo on maalinud oma ema Mona Lisaks. Väline analüüs: Avangardismis ja popkunstis on "Mona Lisa" muutunud ikooniks, mida oma teostes on kasutanud Marcel Duchamp, Salvador Dalí,Fernand Léger, Andy Warhol ja paljud teised kunstnikud. Mitmed dadaistid ja sürrealistid on teinud sellest maalist jäljendeid ja karikatuure. 1954. aastal maalis Salvador Dali, kuulus oma sürreaalsete tööde poolest, end Mona Lisana. 1963. aastal USA-s pilti külastanud Andy Warhol maalis mitu Mona Lisa serigraafilist jäljendit nimega ,,Kolmkümend on parem kui üks," nagu on ta seda teinud ka Marilyn Monroe, Elvis Presley ja Campbell's soup'iga. Teose ajalugu: Leonardo da Vinci viis "Mona Lisa" oma elu lõpus endaga kaasa Prantsusmaale. Kuningas François I ostis selle ära ja paigutas oma vannituppa. Pärast Prantsuse
vastu. Realistid tundsid huvi argielu vastu, rõhutasid negatiivset. Realistlik kunst ongi puudusi paljastav, kriitiline. Siin tuleb arvestada ajaloolist ja ühiskondlikku tausta seoses linnade kiire kasvu ja tööstuse arenguga teravnesid sotsiaalprobleemid, süvenesid lõhed ühiskonnas. Juhtiv maa on endiselt Prantsusmaa Esimene realist on * Honore de Daumier /domjee/ (1808-1879). Ta on kunstiajaloo tuntumaid karikaturiste. Pilkas oma aja seltskonda, naeruvääristas pahesid; on teinud karikatuure ka poliitilistel teemadel. Figuurid ja näod on moonutatud, kuid väga ilmekad. Daumier oli ka väga hea maalija. * Jean François Millet /milee/ (1814-1875). On eeskätt talupoegade maalija. Ei kujuta aga talupoegi lõbutsemas ja pidutsemas, nagu varem kombeks, vaid töö ja tõsiste toimingute juures. Maalid on lihtsad, rahulikud; ülekaalus on raskepärane ja kurvameelne toon. Millet oli ise vaene, põlatud, tunnustus tuli alles peale surma. Tuntuim töö
õppejõuna, järgmisest aastast maaliateljee juhatajana. Aastal 1933 sai Nikolai Triik professori tiitli. 1940. aasta veebruaris läks halva tervise tõttu kunstikoolist "Pallas" pensionile ja asus elama Tallinna sugulaste juurde, kus peagi suri. Nikolai Triik on maetud perekonnakalmistule Leetse-Lepikul. Looming Nikolai Triigi looming on väga mitmekesine. Ta on loonud hulga portree- ja kompositsioonimaale, joonistusi, karikatuure ning maastikumaale. Aktiivne loomeperiood sai alguse 1905. aastal, mil noor kunstnik alustas poliitilise sisuga joonistuste ja karikatuuride loomist Eesti satiiriväljaandeile. Tema varasemale loomingule avaldas suunavat mõju sümbolism. See ilmneb eriti muistendiainelisi ja heroilisi võitlusstseene kujutavates kompositsioonides. 1907 ja 1908 aastate suvede Norrareisidel sai Triik mõjutusi põhjamaisest rahvusromantismist. Tuntuim selle perioodi töödest on Eesti
lasteraamatud, teiste seas sellised eesti lastekirjanduse tähtteosed nagu Eno Raua "Naksitrallid" ja "Sipsik", Ellen Niidu "Krõlli-raamat", Aino Perviku "Kunksmoor", J. Rannapi "Nublu" jmt. E. Valteri piltidega lasteraamatuid on ilmunud ligi paarikümnes võõrkeeles. Illustreerinud ka huumori- ja satiirikogumikke, ilukirjandust täiskasvanutele, aime- ja rakenduslikku kirjandust,õpikuid jm, teinud kaastööd ajakirjadele Täheke, Pioneer, Hea Laps jt. E. Valteri karikatuure on avaldatud paljudes ajalehtedes ja ajakirjades Eestis ja mujal maailmas, ilmunud on 7 karikatuurikogumikku. On loonud vabagraafikat, ca 250 eksliibrist, plakateid, teatriafisse, filmi- ja lavakujundusi, tegutsenud pidevalt maalikunstnikuna, esinenud mitmetel isik- ja grupinäitustel nii kodu- kui ka välismaal. Illustratsioonid ja karikatuurid on toonud autorile hulgaliselt auhindu. 1994 ilmus Edgar Valteri esimene omakirjutatud ja -joonistatud lasteraamat "Pokuraamat".
Teoses on vahepaladena Kersna juttudele ka heade sõprade, tuttavate, koleegide, elukaaslase kirju, mõtteid ja arvamusi Kersnast, meenutusi ja mälestusi koos veedetud aegadest. Teos maalis minu jaoks Kersnast meeldiva ja sooja ausa mehe pildi. Tema elu on siiani olnud seikluste-, saavutuste- ja kogemusterohke. Oma eluloo jutustamist alustab ta lapsepõlvest, meenutades aegu, mil õppis Varstu keskkoolis, joonistas hulgaliselt karikatuure ja tegeles tipptasemel spordiga(saavutas vasaraheites Eestis teise koha). KERSNA KARIKATUUR Edasi kirjeldab ta teismeeas kohtumist Viljaga, kellega jäi kokku veel pikaks ajaks, kuid kellega eluteed lahku läksid. Lisaks
näituse plakati kavandi ning osalses praktilises organiseerimises. Lisaks esines ta näitusel ka kunstnikuna. Alates 1910-1911 juhatas ajakirja kunstiosakonda. Töötas õpetajana Tallinnas Eesti Kunstiseltsi kunstikursustel, 1914. aastast Tallinna Kunsttööstuskooli ning mitme üldhariduskooli õpetajana. Nikolai Triigi looming on väga mitmekesine. Ta on loonud hulga portree- ja kompositsioonimaale, joonistusi, karikatuure ning maastikumaale. Eesti Kunstimuuseum: Pärast Noor-Eesti suurt kunstinäitust Tartus 1910. aastal hakati arutama aluspanekut eesti kunsti muuseumile. Mõtte algatajaks oli ka Eesti Rahva Muuseumi asutamisel olulist rolli mänginud Kristjan Raud. Mõte sellest vaibus maha. Uuesti tõstatas küsimuse 1913. aastal kodumaale naasnud ning Eesti Kunstiseltsi etteotsa asunud Ants Laikmaa. 1915 4. detsembril tulid Tallinnas kokku kunstnikud ja ühiskonnategelased ning
kunstnikuks. Oma kunstiande päris ta vanematelt. Isa, õnis Kallis, kes tööas Tallinn- Peterburi raudteel konduktorina (hiljem Vene tänava Postimaja komandandina), armastas teha puutööd ja tol ajal moes olnud klaasimaali. Osavad käed olid ka emal ning kuigipalju tegelsid jonistamisega kõik lapsed. Nagu andekate laste puhul tavaks, avaldus Oskari talent varakult. Väikese poisina olevat ta palunud jõulukingiks alati värve, koolitundides joonistas aga sageli portreid ja karikatuure. Ants laikmaa juurde sattus ta pooljuhuslikult. Kalliste pere elas tol ajal Toompeal Vaestekooli tn1 krt 23 Paulbergi majas). Laikmaad nähti sageli läheduses olevas Falk-pargis maalimas. Felix Kallis meenutab: "Ükskord, kui tulime linnast, ütles ema:mina lähen ja räägin selle kunstnikuga Oskari üle. Ema esitles ennast ja ütles, et tal vanem poeg on joonistamises andekas. Laikmaa ütles, et too poiss siia ja las võtab ühes kõik pildid, mid ta teinud on
heategeval peol. 1823 aastal astus Chopin Varssavi lütseumi. Kooliaeg oli täius kaunist rõõmsameelset lapsepõlve. Chopin näitas juba lapsepõlves välja suurt andekust, loomingulisust ja motivatsiooni.Ta oskas joonistada, samuti oli ilmekas zestide järelaimaja ja suur meister inimeste kõnemaneeride järele tegemisel. Arvati, et temast võiks saada hea koomilise karakteriga näitleja. Lisaks millele oskas ta joonistada tabavaid karikatuure. Aastatel 1826- 1829 õppis Chopin Varssavi kõrgemas muusikakoolis. Juba esimesel aastal nimetas õpetaja teda eriliste võimetega õpilaseks, teisel aastal juba eriliste võimetega muusikaliseks geeniuseks. Vanemad olid alati arvanud, et Chopin saab heaks vaid siis kui ta arendab ennast välismaal ja seda ta tegigi.Ta reisis Saksamaal, Itaalias ja Prantsusmaal. Kuid olid asju mis teda hoidsid kodumaal. Ta armastas väga oma õdesi ja vendi, ning kiindus peagi andekasse
Tõsi. Ent kes nad tööle võttis? Personaliosakond. Aga personalitöötajad värbas kes? Hästi, aga värbamise ja valikusüsteemis töötas välja kes? Väljaõppesüsteemi? Ah, et polegi? Aga kelle süü see on? Isegi, kui olete delegeerinud selle kõik kolmandatele isikutele (ja see ongi mõistlik), vastutab tulemuste eest ikka tippjuht. Näete siis, kõik algab juhtimisotsustest, mis käivitavad otsesed ja kaudsed mõjuahelad. Siinkohal tuleb kohe meelde Herluf Bidstrupi üks kuulsamaid karikatuure “Ring”. © 2014 Margus Alviste Lk. 1/3 http://alvistorium.ghost.io Iga juhtimisotsus, isegi otsuse mittelangetamine omab otsest ja kaudset mõju meid ümbritsevale objektiivsele reaalsusele. Juht on nagu programmeerija, kes oma otsustega loob reaalsust. Kui see talle ei meeldi, tuleb vaadata peeglisse ja midagi muuta. ! Juhtimisvigade anatoomia ! Mida me mõistame juhtimisvigade all
on olla tõsine. Hendrik Ibsen 20märts 1828-23 mai 1906 Sündis norra väikelinnas Skienis. Isa Knud Ibsen oli varajas kaupmees. Lapsepõlvest pole palju teada. Peres 5 last kolm venda ja õde. Koolipõlv pole samuti midagi teada. Lapsena tahtis saada arstiks. Kolis 15aastasena kodust ära. Grimstadis. Hakkas tundma huvi kirjanduse vastu. Leidis endale paar hingekaaslast. Kirjutas epigranmme, joonistused, karikatuure. luges väga palju. Esimesed avaldatud teosed 19 a avaldas esimesed värsid Brynjolf Bjarme pseoudonüümi all. Katsetas näitekirjanikuna. Kristiana periood. 22a sõitis Kristianisse alates 1924 oslo Heldbergi erakool. Andis sõpradega välja nädalaleh "Inimene" Kus avaldas ka oma teoseid . Esimene lavastatud näiden Normannid. Kutsuti Bergeeni teatri kunstiliseks juhiks . Tuli Bergenisse vaesena nagu kirikurott lahkus veel vaesemana-suured võlad. Enamik näidendeid kukkus läbi
Kõrgekvaliteedilisele paberile trükitav ajaleht pidi ületama konkurente nii trükitehniliselt kui sisuliselt. Selleks otsustas ta enda juurde üle meelitada parimad spordiajakirjanikud, makstes neile palgaturutasemest kolm kuni viis korda rohkem. Kuus korda nädalas ilmuva ajalehe hind oli viis krooni (NB! 90-ndatel aastatel normaalne hind). Spordisündmuste ja sportlaste tegevuse kirjeldused olid illustreeritud rohkete fotodega. Peale selle oli ajalehes häid karikatuure ja koomikseid ning "kollastel" lehekülgedel sportlaste elu kajastavat keelepeksu. Ajalehe mahuks oli 24 või 32 lehekülge, millest kolmandik oli värvitrükis. Ametisse palgatud rahandusjuhi arvates tuli selleks, et saavutada tasuvuspunkt (15 tuhat ajalehte) nelja aastaga, hõivata valdav osa kogu Eesti vastavast turust. Esimesel kolmel aastal oleks ajaleht kahjumis. 70% müügitulust pidi laekuma ajalehtede müügist, 30% reklaamist. Põhiline levi pidi toimuma ajalehekioskite kaudu.
Elulugu Monet sündis 1840. aastal Pariisis, vürtspoodnike Adolphe ja Louise-Justine Monet' perre. Ta ristiti Notre-Dame-de-Lorette'i kirikus Oscar-Claude'iks. Kuue-aastaseks saanud, kolis Monet oma perega Põhja-Prantsusmaale, Le Havre'isse, mis on ka paljude tema maalide teemaks. 1851 asus Monet õppima Le Havre`i kunstikooli. Tema kunstianne avaldus väga noorelt karikaturistina oma karikatuure müüs ta 10-20 frangi eest.Monet võttis oma esimesed joonistustunnid Jaqus-Frncois Ochard`ilt. Le Havre`s kohtus ta ka Eugéne Boudiniga kellest sai tema mentor ja kes õpetas talle kasutama õlivärve ning ,,en plein air" (vabas õhus) tehnikaid 1858. aastal võeti üks tema maalidest vastu kohalikule näitusele, millest tal tekkis plaan saada elukutseliseks kunstnikuks kuigi ta isa lootis, et Monet võtab ükspäev üle tema toidupoe äri
lihtsates tingimustes, nagu enamus selle piirkonna elanikke Montmartre'i ümbruses. See paik, eriti seesama tänav, sai hiljem Prantsusmaa tuntumate kunstikaupmeeste ihaldusväärseimaks elukohaks, kuid esialgu asustasid seda väikekaupmehed,töölised, lihtsad ametnikud ja kunstnikud. Claude oli tähelepanuäratavate tumedate silmade ja paksude tumedate juustega elavaloomuline poiss. Õppimine tüütas teda, kuid ta oli koolis menukas, seda osaliselt tänu andele joonistada teravameelseid karikatuure sõpradest ja õpetajatest. Calude armastas väga joonistada ning võttis tihti oma visandiploki sadamasse kaasa, et joonistada kalureid ja nende paate. Koolis oli tema kunstiõpetajaks andekas maalikunstnik, kes ergutas Claude'i igati. Monet' vanemad pidasid väikest poodi, mille ära edenes nii halvasti, et perekond 1845. aastal Pariisist lahkus ja kolis Normandiasse Le Havre'i, kus Claude'i isa asus uude ametisse oma langu Jacques Lecadre'i äriliselt õitsvas koloniaalkaupluses
huvi pakkusid talle talupoegade koosviibimised, rahvapilliorkestrid, värvikad rahvariided, toredad tantsud: poloneesid, masurkad, krakovjakid. Nooruki esimene avalik esinemine toimus 8-aastasena ühel Varssavi heategeval peol. 1823. aastal astus Chopin Varssavi lütseumi. Ta oli suur meister inimeste kõnemaneeride, hääleintonatsioonide ning zestide järeleaimamises. Paljud arvasid, et temast võiks hea koomilise karakteriga näitleja saada. Lisaks sellele oskas ta joonistada tabavaid karikatuure. Aastail 1826-1829 õppis Chopin Varssavi kõrgemas muusikakoolis. Esimesel aastal nimetas õpetaja teda eriliste võimetega õpilaseks, kolmandal aastal aga eriliste võimetega muusikaliseks geeniuseks. Õpetaja süvendas veelgi Chopini armastust rahvamuusika vastu. Chopin pühendus koolis klaverikompositsioonile. 1828. aasta sügisel võttis Chopin ette esimese välismaareisi - ta külastas Berliini. 1829. aastal ilmus Varssavisse kuulus Paganini. Paganini kontsertide elamuste põhjal
loomuga ja üksindustarmastav. Juba lapsena tahtis Ibsen arstiks saada, sellepärast pole midagi imestada, kui ta 15-aastasena vanematekodust lahkus ja Grimstandi apteekriõpilaseks läks. Sinna jäi ta kuueks aastaks. Grimstadiga on seotud Ibseni esimene loominguperiood. Sealt leidis Ibsen hingekaaslas ning sõprade kitsas ringis elavnes muidu üksildane noormees peagi. Noor apteekriõpilane kirjutas epigramme, joonistas karikatuure; apteegi tagakambris toimusid tulised vaidluskoosolekud maailma asjade ja kirjanduse teemadel. Ibsen luges sel perioodil tohutu palju, samal ajal alustas ta kreeka ja ladina keele õppimist ning kirjutas eraõpetajale kirjandeid. Kaks neist on tänaseni säilinud:"Iseenda tundmaõppimise tähtsus" ja ,,Tasu peitub töös eneses". Sõprade ringis hakkas Ibsen tegelema ka luulega. 19-aastaselt avaldas ta oma esimesed värsid kohalikes ajalehtedes Brynjolf Bjarme pseudonüümi all
Tal juhtus palju õnnetusi, oli kääbus. Üleolev käitumine, aristokraatliku vabaduse tunde säilitamine, uhkelt riides jne. Hea kunstiharidus, maalis ja joonistas väiksena. Südamlikud ja realistlikud teosed. Asub elama Pariisi äärelinna, meelelahutuslikku piirkonda. Jälgib ennast ümbritsevat, kaasas joonistusplokk. Mõjutused: heledad värvid, liikumise keerukus, voolavus, Jaapani värviline puulõige, Paul Cezanne. Töödes ka karikatuure, inimlikke jooni. Viljeles pastellmaale. Reklaamplakati rajaja. Tunneb end tõrjutuna. Sureb noorelt. Tema viimane impressionistlik näitus oli maalidest, mis olid tehtud punktitades, mitte komadena. Püantilistid ehk neoimpressionistid- tõetruum värvide kasutus, teaduslik lähenemine. ¤ George Seurat- teadusele toetumine, värvide mõjutamine. Võtab kastusele värviringi (punane, sinine, kollane + täiendvärvid vahel). Värvide punktid mõjutavad üksteist kõrvuti olevalt
rahvariided, toredad tantsud: poloneesid, masurkad, krakovjakid. Nooruki esimene avalik esinemine toimus 8-aastasena ühel Varssavi heategeval peol. Chopini koolitee 1823. aastal astus Chopin Varssavi lütseumi. Ta oli suur meister inimeste kõnemaneeride, hääleintonatsioonide ning zestide järeleaimamises. Paljud arvasid, et temast võiks hea koomilise karakteriga näitleja saada. Lisaks sellele oskas ta joonistada tabavaid karikatuure. Aastail 1826-1829 õppis Chopin Varssavi kõrgemas muusikakoolis. Esimesel aastal nimetas õpetaja teda eriliste võimetega õpilaseks, kolmandal aastal aga eriliste võimetega muusikaliseks geeniuseks. Õpetaja süvendas veelgi Chopini armastust rahvamuusika vastu. Chopin pühendus koolis klaverikompositsioonile. Eneseotsingu algus 1828. aasta sügisel võttis Chopin ette esimese välismaareisi - ta külastas Berliini. 1829. aastal ilmus Varssavisse kuulus Paganini
loomuga ja üksindustarmastav. Juba lapsena tahtis Ibsen arstiks saada, sellepärast pole midagi imestada, kui ta 15-aastasena vanHendrik Ibsen ematekodust lahkus ja Grimstandi apteekriõpilaseks läks. Sinna jäi ta kuueks aastaks. Grimstadiga on seotud Ibseni esimene loominguperiood. Sealt leidis Ibsen hingekaaslas ning sõprade kitsas ringis elavnes muidu üksildane noormees peagi. Noor apteekriõpilane kirjutas epigramme, joonistas karikatuure; apteegi tagakambris toimusid tulised vaidluskoosolekud maailma asjade ja kirjanduse teemadel. Ibsen luges sel perioodil tohutu palju, samal ajal alustas ta kreeka ja ladina keele õppimist ning kirjutas eraõpetajale kirjandeid. Kaks neist on tänaseni säilinud:"Iseenda tundmaõppimise tähtsus" ja ,,Tasu peitub töös eneses". Sõprade ringis hakkas Ibsen tegelema ka luulega. 19-aastaselt avaldas ta oma esimesed värsid kohalikes ajalehtedes Brynjolf Bjarme pseudonüümi all
kord imiteeris pilkavalt pastorit kirikus või naljakana näivat juutide pulmastseeni külas. Siis jälle kirjutas hea õppeedukuse eest saadud vaimuliku sisuga raamatu esilehele ülemeelikult kogeleva nime "Frederyck Chochochochochopin". Ta oli suur meister inimeste kõnemaneeride, hääleintonatsioonide ning zestide järeleaimamises. Paljud arvasid, et temast võiks hea koomilise karakteriga näitleja saada. Lisaks sellele oskas ta joonistada tabavaid karikatuure. Aastail 1826-1829 õppis Chopin Varssavi kõrgemas muusikakoolis. Esimesel aastal nimetas õpetaja teda eriliste võimetega õpilaseks, kolmandal aastal aga eriliste võimetega muusikaliseks geeniuseks. Õpetaja süvendas veelgi Chopini armastust rahvamuusika vastu. 1828. aasta sügisel võttis Chopin ette esimese välismaareisi. Ta külastas Berliini. 1829. aastal ilmus Varssavisse kuulus Paganini. Paganini kontsertide elamuste põhjal kirjutas Chopin klaveripala "Mälestusi Paganinist"
jäänud. Sellest võimalusest haaras kinni prantsuse fotograaf André Adolphe Eugéne Disdéri, kes 1854. aastal patenteeris visiitfoto. Tegemist oli visiitkaardist veidi suurema (10x6 cm) kartongalusele kleebitud portreefotoga. (http://et.wikipedia.org/wiki/Fotograafia_ajalugu) Nadar (kodanikunimi Gaspard-Félix Tournachon) oli prantsuse fotograaf ja ajakirjanik. Poolast tagasisaadetud Nadar leidis järgnevalt tööd graafilises ajakirjanduses. Ta lõi satiirilise pressi jaoks karikatuure ning koomikseid tuntud prantsuse kultuuri- ja poliitikaelu tegelastest. Tema graafilise ajakirjanduse perioodi kulminatsiooniks sai 300-osaline Nadari Pantheon, kus kujutati litograafilise meetodiga prantsuse intelligentsi. Kuigi antud seeria ei olnud majanduslikus mõttes väga edukas, tegi see Nadarist kuulsuse. Töö Pantheonis kujutatute fotodega karikatuuride loomiseks tekitas Gaspard-Félix Tournachonis sügava huvi fotograafia vastu. See huvi sai suurema hoo, kui 1854
Inimesed veedavad palju aega lollate programmide ja näidetest. Nad saavad 21-tollise musta kasti orjad. Te ei saa nendega rääkida, sest midagi ei ole televisiooniga seotud. Nende elu sõltub tv-graafikust. Kogu pered kell televiisorit söövad õhtusööki, sapperit, veetes oma vaba aega sel viisil. Selle asemel, et minna parki, puidust, järve või reisi juurde. Tänapäeval on televisioonis palju vägivalda. Jung lapsed jälgivad vägivalda ja viletsust karikatuure ja filme. Nad veedavad terve päeva paigutuse ekraani ees. Igal tv-raadiosaatja edastab paljusid reklaame, filme katkestatakse ja me vaatame mõne minutiga kuulutusi. Peame ka esile tõeliselt huvitavaid programme ja filme, kuna seal on palju rumalaid ja igavaid programme. Mul on näidata vaid mõni televisiooni funktsioon. Muidugi on see vaid väike osa. Televisiooni vaatamine võib anda meile palju positiivseid asju nagu uudised,
jaoks riideid, vabalt väljendasid oma arvamust. Stiljagid eksisteerisid juba siis, kui tekkis Nõukogude Liit, aga just ,,statnikud" sattusid aega, mil NLSV pidas ,,sõda" idaga, sest nende rahvas proovis ameeriklasi järgi teha. Sellepärast stiljagid 8 said peamiseks ja kergesti kättesaadavaks tabamiseesmärgiks. Paljud ajalehed ja ajakirjad oli täis erinevaid artikleid, följetone ja karikatuure, kus stiljagidest tehti potensiaalsed vaenlased. Tol ajal tekkis isegi üks nende vastane loosung ,, , ", mis tähendab ,,täna ta mängib dzässi, homme aga müüb oma kodumaa maha". Vaatamata rahva suhtumisele, stiljagid ainult naeratasid, ega teinud välja, kuna olid mõne võrra patsifistid. Tegelikult paljud komsomolid kadestasid mitee ainult nende moodsaid riideid, vaid ka vaimset vabadust ja ükskõiksust. [ : https://strana-sssr.net ( 10.05
ning üldse on talle suurt mõju avaldanud saksakeelne keskkond. Sakslaste mõju oli nii suur, et tulevane kirjanik pidi endalt küsima, kas ta tahab sakslaseks või eestlaseks kujuneda. Hindrey käis mitmeski koolis, isegi kahes välismaises, kuid ühtegi kooli ta ei suutnud lõpetada. 1904. aastal lahkus pooleli jäänud haridusega mees Prantsusmaalt ning sõitis Tartusse, kus sai tööd ,,Postimehes". Tema sulest on ilmunud ka pilkelehti ja karikatuure. 1928. aastal loobub K. A. Hindrey ajakirjanikukutsest ja siirdub n-ö vabakutseliseks. Ja sellega algab tema elu kõige viljakam ajajärk. Hindrey oli mitmekülgne kirjanik, kes kirjutas nii noortele kui vanadele, nii memuaare, romaane kui ka lühiproosat. Ta sulest pärineb üks näidend ja paar populaarteaduslikku raamatut. Hindrey kirjanduslikul teel osutub õnnelikuks murranguaastaks 1932, kui ta on
Metsanurga ajaloolist romaani ,,Ümera jõel". 4 Elulugu Evald Okas on sündinud 28. novembril 1915 Tallinnas tisleri perekonnas. Pärast algkooli lõpetamist jätkas ta õpinguid Tallinna I Poeglaste Reaalkoolis. Seal paistis E. Okas silma andeka joonistajana. Õppides mõnda aega Tallinna I Poeglaste Reaalkoolis, tärkas temas üha jõulisem soov hakata õppima kujutavat kunsti. Juba algkoolipäevil harrastas E. Okas karikatuure ja siluette-käärlõikeid. Neis töödes kaldus ta rõhutama ning liialdama koomilist. Erilist huvi tundis ta satiiriliste joonistuste vastu. 1931. a alustas E. Okas õpinguid Riigi Kunsttööstuskoolis. Kooliajal oli ta Draamateatris dekoraatori õpilane ja mõtles, et äkki peaks hoopis näitlejaks õppima. Nüüd aga järele vaadates on E. Okas seisukohal, et ta poleks viitsinudki neid tekste pähe õppida ja on rõõmus et ei läinud näitlejaks.
isikupära üle. Oma kirjatöödes võitles ta liedertafel stiili ja dilentatismi vastu eesti muusikas ning püüdis siinset muusikakultuuri tõsta kõrgele kunstilisele tasemele.Tema artikleid : Rahvalaul ja arvustus, sealpool klassikat ja moderni, kas laulupidu või muusikapidu?, Eesti muusika iseloomulik ilmend, Andante religiooso Märkmeid tänapäeva kirikumuusikast, Kiriklik orelimäng, Äratusi ja karikatuure, Ooper. 1918 a. haigestus Tobias kopsupõletikku, mis viis ta kiirelt hauda. Tobias on maetud Berliini. Artur Kapp ( 1878 1952 ) Ta oli helilooja, pedagoog ja dirigent. Eesti sümfoonilise muusika üks tähtsamaid esindajaid 20 sajandi 1. poolel. Tal on 4 sümfooniat. Ta sündis ja suri Suure Jaanis. Esimesed tunnid klaveris ja orelis sai ta isalt. 1891 aastal läks ta Peterburi konservatooriumisse
võib ka natuke ebatäpne olla. Monet Elukäik Monet sündis 1840. aastal Pariisis, vürtspoodnike Adolphe ja LouiseJustine Monet' perre. Ta ristiti NotreDamedeLorette'i kirikus OscarClaude'iks. Kuueaastaseks saanud, kolis Monet oma perega PõhjaPrantsusmaale, Le Havre'isse, mis on ka paljude tema maalide teemaks. 1851. asus Monet õppima Le Havre`i kunstikooli. Tema kunstianne avaldus väga noorelt karikaturistina oma karikatuure müüs ta 1020 frangi eest. Monet võttis oma esimesed joonistustunnid JaqusFrncois Ochard`ilt. Le Havre`s kohtus ta ka Eugéne Boudiniga kellest sai tema mentor ja kes õpetas talle kasutama õlivärve ning ,,en plein air" (vabas õhus) tehnikaid 1858. aastal võeti üks tema maalidest vastu kohalikule näitusele, millest tal tekkis plaan saada elukutseliseks kunstnikuks kuigi ta isa lootis, et Monet võtab ükspäev üle tema toidupoe äri. 28 Jaanuar 1837
Louise-Justine Monet' peres. Ta ristiti Notre-Dame-de-Lorette'i kirikus Oscar-Claude'iks. Aastal 1845, tema pere kolis Põhja Prantsusmaale,Normandia sadamalinna Le Havre`isse, mis on ka paljude Monet´i maalide teemaks .Ka siin pidas tema isa vürtspoodi ning Monet käis kohalikus koolis.Monet oli tähelepanuäratavate tumedate silmade ja paksude tumedate juustega elavaloomuline poiss.Õppimine tüütas teda, kuid ta oli koolis menukas,seda osaliselt tänu andele joonistada teravmeelseid karikatuure sõpradest ja õpetajatest.C.Monet armastas väga joonistada ning võttis tihti oma visandiploki sadamasse kaasa,et joonistada kalureid ja nende paate.Koolis oli tema kunstiõpetajaks andekas maalikunstnik,kes ergutas Claude´i igati Tema isa tahtis, et ta läheb pere toidupoe ärisse, kuid Claude Monet tahtis saada kunstnikuks. 28. jaanuar 1857 tema ema suri. Peale ema surma kolis perekond elama lesestunud lastetu tädi, Marie-Jeanne Lecadre`i juurde,kes elas ka Le Havre`is
Stieglitzi kunsttööstuskooli. Selles koolis õppisid väga paljud eesti esimese põlve kunstnikud. Kool valmistas ette joonistusõpetajaid ning tehnilisi joonestajaid, valitses akademistlik vaim. Kõik õppurid kiitsid aga sealset suurepärast raamatukogu. Pärast 1905. aasta revolutsioonilisi rahutusi kustutati N. Triik õpilaste nimekirjast. Ka Triigi esimesed esinemised jäävad sellesse keerulisse ja rahutusse aega. Ta tegi ajalehtedele suurepäraseid poliitilise sisuga karikatuure, kuid erilist tähelepanu äratas tema romantiline ratsanik Tulekandja noort rahvusromantilist kultuuriintelligentsi ühendava rühmituse Noor-Eesti esimese albumi kaanel. N. Triik rändas koos Konrad Mägi ja Aleksander Tassaga Soome Ahvenamaale. 1906. aasta lõpus, pärast abiellumist Peterburi rikka vabrikandi kunstnikust tütre Valentina Grekovaga, sõitis N. Triik koos naisega Pariisi. Seal õppis ta F. Colarossi vabaakadeemias ja Ecole des Beaux-Arts'is ning
Stieglitzi kunsttööstuskooli. Selles koolis õppisid väga paljud eesti esimese põlve kunstnikud. Kool valmistas ette joonistusõpetajaid ning tehnilisi joonestajaid, valitses akademistlik vaim. Kõik õppurid kiitsid aga sealset suurepärast raamatukogu. Pärast 1905. aasta revolutsioonilisi rahutusi kustutati N. Triik õpilaste nimekirjast. Ka Triigi esimesed esinemised jäävad sellesse keerulisse ja rahutusse aega. Ta tegi ajalehtedele suurepäraseid poliitilise sisuga karikatuure, kuid erilist tähelepanu äratas tema romantiline ratsanik Tulekandja noort rahvusromantilist kultuuriintelligentsi ühendava rühmituse Noor-Eesti esimese albumi kaanel. N. Triik rändas koos Konrad Mägi ja Aleksander Tassaga Soome – Ahvenamaale. 1906. aasta lõpus, pärast abiellumist Peterburi rikka vabrikandi kunstnikust tütre Valentina Grekovaga, sõitis N. Triik koos naisega Pariisi. Seal õppis ta F. Colarossi vabaakadeemias ja Ecole
Stieglitzi kunsttööstuskooli. Selles koolis õppisid väga paljud eesti esimese põlve kunstnikud. Kool valmistas ette joonistusõpetajaid ning tehnilisi joonestajaid, valitses akademistlik vaim. Kõik õppurid kiitsid aga sealset suurepärast raamatukogu. Pärast 1905. aasta revolutsioonilisi rahutusi kustutati N. Triik õpilaste nimekirjast. Ka Triigi esimesed esinemised jäävad sellesse keerulisse ja rahutusse aega. Ta tegi ajalehtedele suurepäraseid poliitilise sisuga karikatuure, kuid erilist tähelepanu äratas tema romantiline ratsanik Tulekandja noort rahvusromantilist kultuuriintelligentsi ühendava rühmituse Noor-Eesti esimese albumi kaanel. N. Triik rändas koos Konrad Mägi ja Aleksander Tassaga Soome Ahvenamaale. 1906. aasta lõpus, pärast abiellumist Peterburi rikka vabrikandi kunstnikust tütre Valentina Grekovaga, sõitis N. Triik koos naisega Pariisi. Seal õppis ta F. Colarossi vabaakadeemias ja Ecole des Beaux-Arts'is
Kuid selle mõiste halvast tähendusest eraldab Triigi töid alati iseloomustuse tabavus, psühholoogilise analüüsi sügavus ja sisurikkus. Portreed moodustavad kunstniku loomingus küll kõige tähelepanuväärsema ja sisukama osa, kuid side oma ajastu ja selleaegse kultuurieluga kajastavad ka mitmed teised tema tööd. Nende hulgas võib meenutada revolutsioonilisi sündmusi kujutavat joonistust ,,14. oktoober Tallinnas" ning karikatuure ajakirjades ,,Tapper" ja ,,Kaak". Kodanliku ühiskonna piiratust ja pahelisust kritiseeriv moment avaldub korduvalt ka kunstniku hilisemates töödes ( ,,Kaks maailma", ,,Alevikõrts" jt). Kõrvuti noorusliku entusiasmi ja vaimustusega ilmneb Triigi loomingus kohati ka pessimistlikke jooni, millele vihjavad sellised tööd nagu ,,Märter", ,,Surma viis", ,,Surm ja väsinu". Eriti süvenevad pessimistlikud jooned Triigi töödes Esimese maailmasõja ajal ja sellele järgnenud aastatel
polonees, mille ta kirjutas 7-aastaselt ja viimaseks teoseks masurka. Nooruki esimene avalik esinemine toimus 8-aastasena ühel Varssavi heategeval peol. 1823. aastal astus Chopin Varssavi lütseumi. Kooliaastad olid täis päikest, huumorit ja elurõõmu. Ta oli suur meister inimeste kõnemaneeride, hääleintonatsioonide ning zestide järeleaimamises. Paljud arvasid, et temast võiks hea koomilise karakteriga näitleja saada. Lisaks sellele oskas ta joonistada tabavaid karikatuure. Aastail 1826-1829 õppis Chopin Varssavi kõrgemas muusikakoolis. Esimesel aastal nimetas õpetaja teda eriliste võimetega õpilaseks, kolmandal aastal aga eriliste võimetega muusikaliseks geeniuseks. 1828. aasta sügisel võttis Chopin ette esimese välismaareisi. Ta külastas Berliini. 1829. aastal ilmus Varssavisse kuulus Paganini. Paganini kontsertide elamuste põhjal kirjutas Chopin klaveripala "Mälestusi Paganinist". Samal aastal võttis helilooja ette reisi Viini
olid tähtsaimaks kaubaartikliks. Vaasimaali õitseajaks oli VI ja V saj. Vaase valmistati savist ja kaunistati piltidega. Sageli vastandati pildid selgitava pealkirjaga. Levinud olid kuni VI saj lõpuni mustafiguurilised maalid, VI saj. lõpul V saj. Alguses asendusid need punasefiguuriliste maalidega, mis olid maalilisemad, võimaldas paremat modelleerinut ja anda edasi peenemaid detaile. Vaasimaalide teemadering oli väga lai. Kujutati pidusööminguid, karikatuure, armastusstseene, homoerootilisi pilte ja paljusid teisi teemasid. Vaasimaalid annavad teatava ettekujutuse ka tolleaegsest monumentaalmaalist. Muistses Kreekas olid arenenud põletatud savist toodete, eriti vaaside valmistamine. Põletatud savist tooteid nimetati ühise nimega "keramike" ehk "keraamika", mis tuleb vanakreeka sõnast "keramikos" savi. Kreekas kujunesid juba väga varakult välja kindlad vaasitüübid, mis vastasid mitmesugusele otstarbele
Tänapäeval hinnatakse neid aga väga kõrgelt ja nende tööd kuuluvad muuseumide hinnatumate aarete hulka. Impressionismi loojaks peetakse Claude Moneti. CLAUDE MONET (1840-1926) Monet sündis Pariisis. Tema isa oli vürtspoodnik ja pere elas poe kohal paiknevas korteris. Kui Monet oli kuue aastane kolis pere Põhja-Prantsusmaale Normandiasse. Monet käis kohalikus koolis kuid õppimine tüütas teda ja ta joonistas õpetajates ning kaasõpilastest karikatuure. Kunstiõpetaja ergutas poissi igati joonistama ja nii käis Monet tihti sadamas laevu ja kalureid visandamas. Peagi suutis ta kohalikus poes oma pilte müüa. Kui Monet oli 16-aastane suri tema ema ja perekond kolis tädi juurde elama. Tädi oli maalikunstnik, kes igati soosis õepoja kunstiga tegelemist. 18-aastaselt asus ta õppima Pariisi kunstikoolis, milles valitses vabameelne õpetus. Peagi tuli
annaabi.ee 
