Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

August Gailiti elu ja looming, 1 teose analüüs (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
10. August Gailiti elu ja looming, 1 teose analüüs
August Gailit 1891 – 1960
• Sündinud Valgamaal mõisas kakskeelses peres, ehitusmeistri pojana
• Oskas eesti, läti, vene ja saksa keelt
• Õppis Valgas Läti kihelkonna – ja linnakoolis, hiljem Tartu linnakoolis
• Töötas Lätis ajakirjanikuna
• Kuulus kirjandusrühmitusse SIURU
• Võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana
• Aastatel 1922 – 1924 elas Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna
Tartus, hiljem Tallinnas
• Oli abielus operetinäitlejanna Elvi Vahel – Nanderiga
• Neil oli üks tütar Aili
• Gailit joonistas ka karikatuure
• Oli paar aastat Vanemuise direktor , Tallinna Kirjanike Ühingu juhatuse liige.
Alates 1945 oli Välismaise Eesti Kirjanike Liidu liige
• 1944 põgenes koos perekonnaga Rootsi ning elas seal elupäevade lõpuni
• „ Libahunt ” - tõlkis läti keelde
• Suri Rootsis maksavähki 1960
„Üks leegitsev süda üle rahutu vee...” - hauakivil
TEOSE ÜLESEHITUS:
- varane, rohke erootilise ainega proosa on fantaasiaküllane
- situatsiooni – ja karakterikujunduses liituvad drastiline ja naljakas
LOOMING:
- „Kui päike läheb looja” (esimene raamat)
- „Vastu hommikut ” - 1926
- „Ristisõjad” - 1927
- „Toomas Nipernaadi ” (koosneb 7 novellist) – 1928
- „Ekke Moor”
TOOMAS NIPERNAADI” analüüs
1. Sisututvustus :
Minategelane Toomas Nipernaadi oli rändaja. Teekonda alustas varakevadel ja lõpetas hilissügisel. Varjas oma identiteeti, kord oli ta parvepoiss, sookuivendaja, pärlipüüdja jne. Nipernaadi oli parajalt libe vennike , ta meeldis naistele väga. Manipuleeris ja mängis naiste tunnetega ja kui tundis, et nüüd hakkas igav jätis nad maha ja rändas edasi. Sügisel läheb abikaasa Inriid meest otsima ja toob ta koju tagasi.
2. Tegelaspaarid:
Nipernaadi:
Seikleja, vabahing , ei vanuse ega abielu hoia meest tagasi laia Eestimaa peale rändama minna ja naisi võluma. Kui jutt ei olnud piisavalt libe võlus piigasi kande mänguga.
Nipernaadi – Ello :
Ello rikka taluniku tütat, Nipernaadi käis nende juures tööl. Aegamisi poiss armus Ellosse, aga naine ei vastanud samaga ja Nipernaadi võttis kasutusele vanad võtted ta valetas ennast rikkaks ja ütles, et varandus peitub jõe põhjas. Paarike otsustas koos põgeneda, aga Nipernaadi tüssas Ellot ja põgenes üksinda.
Nipernaadi – Maret :
Kohtusid, kui Maret oli veel võetud, suhtes Jaanusega. Nipernaadi luiskas Mareti isale kui paha mees Jaanus on ja isa keelaski paaril suhtlemise. Maret armus Nipernaadisse, poiss valetas kui rikkas ta tädi on ja, et see on kohe suremas, pärib ta kogu tema vara. Alguses Maret ei uskunud seda, aga muutis meelt . Siis ilmub välja Nipernaadi naine, kes räägib ära, et ta mees rändab igal suvel nõnda ringi ja ajab naistele kärbseid pähe.
3. Tegevusliinid: - valetamine
- rändamine
4. Kolm põhiprobleemi: - Kas valel on lühikesed jalad?
- Kas väike valge vale on lubatud?
- Kas Nipernaadi tegu on kohati õigustatud?
5. Pealkirja tõlgendus: Minategelane
6. Seos kaasajaga :
Kaksikelu elamine, mees käib nö konverentsil , kuigi külastab oma teist naist.
August Gailiti elu ja looming-1 teose analüüs #1 August Gailiti elu ja looming-1 teose analüüs #2
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-06-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor trinsaa Õppematerjali autor
August Gailiti elu ja looming, "Toomas nipernaadi" analüüs

Sarnased õppematerjalid

August Gailit
1
odt

August Gailit

Aastatel 1911­1914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 1916­1918 Eestis. Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. Gailit kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru". Aastatel 1922­1924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. Aastatel 1932­1934 oli ta "Vanemuise" direktor. Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga (1898-1981). Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili. Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi. Looming Gailiti varane, rohke erootilise ainega proosa on fantaasiaküllane, selle situatsiooni- ja karakterikujunduses liituvad drastiline ja naljakas; valdab uusromantiline laad (romaanid "Muinasmaa" (1918) ja "Purpurne surm" (1924) ning novellikogud "Saatana karussell" (1917) ja "Rändavad rüütlid" (1919)). Samast ajast pärinevad vaimukad kultuurikajalised följetonid (kogu "Klounid ja faunid" (1919)). 1920

Kirjandus
Referaat Gailitist
3
doc

Referaat Gailitist

Tallinna Läänemere Gümnaasium August Gailit Referaat Õpilane: Romanov Pavel Õpetaja: Krivenko Ljudmilla Tallinn 2010 1 Elukäik Gailit sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal, üles kasvas ta Laatre mõisas. Sarnaselt kodukandi pinnamoega oli ka Gailiti elu värvikas, selles oli nii väiksemaid, kui ka suuremaid käänakuid. Ta elas ja töötas mitu aastat Prantsusmaal, Lätis, Saksamaal ja Itaalias ning siirdus 1944. aastal pagulusse Rootsi, kuhu jäigi elu lõpuni. Alates 1899. aastast õppis ta Valgas läti kihelkonna- ja linnakoolis, aastatel 1905­1907 Tartu linnakoolis. Aastatel 1911­1914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 1916­1918 Eestis. Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana, Vabadussõjale on

Eesti keel
August Georg Gailit
32
pptx

August Georg Gailit

AUGUST GEORG GAILIT • August Georg Gailit oli eesti kirjanik. • Ta kirjutas fantaasiaküllaseid romaane, novelle ja följetone. ELUKÄIK • Gailit sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal. Üles kasvas ta Laatre mõisas. Gailit, August, sünnikoht - Kuiksoo kõrts • Alates 1899. aastast õppis ta Valgas läti kihelkonna- ja linnakoolis, aastatel 1905 –1907 Tartu linnakoolis. • Aastatel 1911–1914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 1916 – 1918 Eestis. • Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. • Gailit kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru". Vasakult: Henrik Visnapuu, August Gailit, Marie

Eesti kirjandus
August Gailit
3
doc

August Gailit

Aastatel 1911­1914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 1916­1918 Eestis. Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. Gailit kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru". Aastatel 1922­1924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. Aastatel 1932­1934 oli ta "Vanemuise" direktor. Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga (1898-1981). Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili. Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi. Looming Gailiti varane, rohke erootilise ainega proosa on fantaasiaküllane, selle situatsiooni- ja karakterikujunduses liituvad drastiline ja naljakas; valdab uusromantiline laad (romaanid "Muinasmaa" (1918) ja "Purpurne surm" (1924) ning novellikogud "Saatana karussell" (1917) ja "Rändavad rüütlid" (1919)). Samast ajast pärinevad vaimukad kultuurikajalised följetonid (kogu "Klounid ja faunid" (1919)). 1920

Kirjandus
August Gailit
5
doc

August Gailit

Aastatel 1911­1914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 1916­1918 Eestis. Ta kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru". Aastatel 1922­1924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. Gailit võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. Aastatel 1932­1934 oli ta "Vanemuise" direktor. Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga (1898- 1981). Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili. Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi, kus ta ka suri. Tema loomingut iseloomustavad ebaharilikud tegelased, sündmused. Eksootilised tegevuskohad. Tõi eesti kirjandusse hulkurtüübi Tema novellide stiil äratab tähelepanu, on sünaamiline, värvikas, kubiseb võrdlustest. Lugejat köidab keele eripärane rütm, eriti selgelt avaldub see valjusti lugedes. Tema kohta öeldakse ka `'Viimne romantik''

Ajalugu
August Gailit
3
odt

August Gailit

-Aastatel 1911­1914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 1916­1918 Eestis. -Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. -Gailit kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru". -Aastatel 1922­1924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. -Aastatel 1932­1934 oli ta "Vanemuise" direktor. -Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga (1898-1981). Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili. -Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi. -Gailit suri 1960. aastal 5. novembril ning ta maeti Örebro Põhjakalmistule. Gailiti looming Lühiproosas 2 viljakat perioodi: I "Siuru"-aastad Novellikogud "Saatana karussell" 1917 "Rändavad rüütlid" 1919 Jutustus "August Gailiti surm" 1919 II 1920. aastatel "Idioot" 1924 "Vastu hommikut" 1926 "Ristisõitjad" 1927 Gailiti lühiproosa sarnaneb Tuglase loominguga.

Kirjandus
Eesti Kirjanikud
17
doc

Eesti Kirjanikud

Koostaja: Klass: Juhendaja: 2010 Sisukord SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................4 HENRIK VISNAPUU....................................................................................................................................5 LOOMING......................................................................................................................................................5 MUUD TEOSED..............................................................................................................................................6 AUGUST GAILIT..........................................................................................................................................8 LOOMING..........................

Kirjandus
August Gailit
8
doc

August Gailit

Gailit sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal. Üles kasvas ta Laatre mõisas. Mõnes tema teoses on aimata Liivi päritolu. Näiteks novellis "Kas mäletad, mu arm?" on järgmised read: "Sul on tunne, nagu oleksid sa naabri poole külla palutud, kuid sa oled sinna päriseks jäänud, sina, liivlaste viimane võsuke, koos temaga võõrsile kolinud ­ mitmendat korda sa tuiskliiv, oled juba vahetanud oma kodumaad ja rahvust?" Gailit oli oma juurte tõttu tihedalt seotud Lätiga. Gailit jälgis Läti kirjandust ning tundis elavat huvi selle vastu. Paljud Gailiti teosed on tõlgitud läti keelde, kusjuures suurem osa tema paguluses avaldatust tõlgiti otse käsikirjast. Gailitil oli hulgaliselt kontakte nii Läti kirjanike kui ka avaliku elu tegelaste hulgas. Gailit oli üks neid piirialade inimesi, kelles pole ülekaalus ühegi rahva veri. Temas oli segunenud liivi, läti, saksa, eesti ja võimalik, et hollandi veri, mistõttu temas olid kätketud erinevad keeled ja kultuurid

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun