"The English Patient" is the most well-known book by Canadian writer, poet and academician. The main activity happens in 1930.-1940. Egipt and during the last days of World War II in one Italy nunnery which was changed after the war to sickbay. · Almásy is not English. He is Hungarian by birth. Almásy's manner is knowledgeable and reflective. Almásy is not a highly dynamic character, he is intriguing and mysterious figure. He is portrayed in a sympathetic light. He was part of a British archaeological group and also as afterwards reveals a spy. · Hana was a twenty-year-old Canadian Army nurse. She put all of her energy into caring for the English Patient. When the hospital was abandoned, Hana refused to leave and instead stayed with her patient. She sees Almásy as saint like and with the "hipbones of Christ". She falls in love with the English Patient in a purely non-sexual way. She also cut of...
"TÕDE JA ÕIGUS" I A. H. Tammsaaare Mõtted: · "Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus." -Vana Andres. "Sina oled teinud ja minu ema tegi ka, ega ta muidu nii vara surnd; aga armastus ei tulnud, teda pole tänapäevani Vargamäel." - Noor Andrus. Lk 493 · "Muidugi töö pärast ei hakka ta ennast tapma, ehk olgu siis, et töö ise tapab." · "Kannata aga rõõmuga, noorik, ega armastus muidu tule, kui valu ei ole." Lk 67 · "Temal võiksid olla kümned ja sajad patud, ikkagi saaks ta nad andeks, sest kõik ju teavad, et iga ussi surm lunastab tema tapja üheksast patust." lk 352 Iseloomustused: · Andres - väga tõsine ja töökas mees. Andres oli pigem introvertne ja tahtis kõiges õiglust otsida. Sihikindel ega andnud teistele järele, kui leidis millegi õige olevat. · Pearu - võttis k...
TIINA MARI MARGUS VANAEMA KASUVANEMAD Sotsiaalne Vaba Ori Ori Ori Ori seisukord Iseloom Rõõmsameelne, Töökas, Töökas, Tõsine, taks, Kiretud, sõltuvad, virk, sõbralik, tõrges, muretsev, hooliv, karm, kurvad, rõõmsameelne, armukade, heasüdamli aus, otsekohesed emotsionaalne, sõltuv, k, hooliv, otsekohene kergesti solvuv, kiretu, aus, kaitsev, laisk, armastav, kurb, nõrk, kirglik, hooliv, tõsine, abivalmis naiivne pahatahtlik Olulised Elu peab olema Oma Töötamine Traditsioonide Perekonna tõekspidam- lihtne ning seda kinnisidee- ja kaitsmine kaitsmine, sed ...
Just eriti oma sügavuse ja värvivalik loob visuaalse efekti. Arvati, et töö valmimiseks kasutas Jan van Eyck peegleid ja valgust et kuvada kuju paberile, kuna töö oli üli täpne. „Kantsler Rolini madonna“ Maalil on kujutatud meest ja naist, kellel istub imik süles, mees hoiab aga samal ajal käsi koos palvetamis-asendis. Seega võiks järeldada, et tegemist on mingi rituaalse ristimis sündmusega. Maalil on taustaks kasutatud kõrget vaadet loodusele, sellega toob kunstnik esile karakterite seisuse ja positsiooni ühiskonnas. „Kanoonik van der Paele madonna“ Maalil on kujutatud erinevatest seisustest inimesi, millest võib järeldada, et kunstnik loob läbi karakterite ühendust kõrgema ja madalama seisuse vahel. Nagu alati on maal väga puhtalt ja korrapäraselt maalitud ning inimeste võimu ja miljööd on värvidega imeilusasti edasi antud. Eriti hästi on musta värviga rõhutatud elemente mis muudavad pildi ruumiliseks.
Vaimulikkonna muudatustest keeldumine viis ususõdadeni ja kiriku lõhenemiseni. Tekkis luterlik kirik. MAALIKUNST 15. sajandi 30.aastatel toimub saksa kunstis pööre: Üritatakse hüljata pinnaline kujutamisviis ja taotleda ruumisügavuse illusiooni. Loobutakse iluideaalist ja asendatakse looduslähedase karakteriküllusega. Ei tunta huvi kangelasliku isiksuse vastu nagu Itaalias, tähtis on erinevate karakterite jäädvustamine. Hans Holbein vanem on esimene saksa meister, kelle kujutamisviis on renessansipärane. Peale Itaalia on saksamaa ainus maa, kus võib rääkida kõrgrenessansist, mis oli lühike, kuid hiilgav. Itaalia ja Saksa maalikunsti võrdlus SAKSAMAA ITAALIA koloriit muutus itaalias oli koloriit tumedemaks heledam Kunsti tellijad olid kirik ja Itaalias oli kunsti tellijaks
3. Dramaatika olemus · Dramaatika ehk näitekirjandus · Põhiomadus: - lavalisus - sündmused on tihendatud - tegevus kulgeb olevikus - dialoog ehk kahekõne - monoloog ehk ühe inimese kõne · Näidendi ülesehitus põhineb tegelaste karakterite (iseloom) tegutsemise ja ideede vastandamisel · Tekst jaotub: - vaatused - pildid - stseen · Teksti ilmestavad remargid ehk ääremärkused. · Näidendi lavastamisel kasutatakse: - dekoratsioone - rekvisiite (mööbel) - valgustust - kuulamise efekte - muusikalist kujundust
Romantism tekkis 19.saj teises aastakümnes. Uued suunad:vastuolu ideaalide ja nende nimel peetava võitluse tulemuse vahel.Püstitati uued ideaalid-vabadus,võrdlus,vendlus.Levisid Eur.sse.Võideldi feod.korra vastu.Isel. ühiskonna kriitiline ja võitleja hoial(e. romantism+kriitiline realism). Iseloomustus. Keerukas ja mitmepalgeline nähtus.Muusikas on karakterite, meeleolude ja koloriid kontrastid (nt.kaunis on rõhutatult ilus).Muusika väljendas inimese tundeelu.Oli omane vabadus,vormivabadus,loogiliselt arenev sündmustik.Lõputu meloodia:Nähtus,kus harjumuspärast kadentsi polnud kaua aega ilmunud. Vormivabadus:Muusikale püüti anda väljendus,mis oli omane romaanile (vaba jutustus). Programmilisus:Teosele antud sisuseletus,mis oli omane ka instr.muusikale. Lemmikzanrid:
Molière Prantsusmaa suurim komöödiakirjanik Tema näidendites - meelelahutus seotud õpetlikkusega. Kujutas päevaprobleeme moralistlikust seisukohast. ,,Tartuffe" (kahepalgelise vaimuliku karakter) ,,Misantroop" (elukauge idealistist- pessimisti karakter) ,,Don Juan" (jumalasalgaja ja elunautija karakter) Loomingu üldiseloom * kaasaja Prantsusmaa elu ja kombed * kriitiline, satiiriline * humaanne moraal ja filosoofia * karakterite psühholoogia ,,Taruffe" Klassitsistliku komöödia reeglid : * 5-vaatuseline värssteos * meelelahutus + õpetlikkus * taotleti moraalsust Päikese Kuningas MOLIÈRE (1622-1673) juristidiplom asutas teatritrupi komödiograaf, lavastaja, näitleja päikesekuninga soosing suri kopsuhaigusesse Loomingu ülevaade 1659 "Naeruväärsed eputised" 1661 "Meeste kool" 1662 "Naiste kool" 1664 "Tartuffe" 1665 "Don Juan" 1666 "Misantroop" 1668 "Ihnus"
MÕISTED IDEE- kirjandusteose peamine mõte. TEEMA- kirjandusteoses käsitletav aine valdkond (nt sõda) KONFLIKT- tegelastevaheline vastuolu TEGEVUSLIIN- üks tegevussuund, mis keerleb ühe karakteri või karakterite paari ümber, ja sellega seotud sündmused SÜŽEE- kirjandusteose sündmustik MILJÖÖ- kirjandusteose olustik, nii sotsiaalne kui ka looduslik keskkond, milles ta elab ja mis talle mõju avaldab BALLAAD- tundeküllane, enamasti müstiline ja traagilise süžeega ning sünge jutustav luuletus VÕRDLUS- ühe olendi, eseme või nähtuse kõrvutamine teisega mingi ühistunnuse alusel
Aga isegi ühe kääga ta teenis mereväes veel 5 aastat. Kui raha polnud juba ültse Miguel läks töö otsimisele ja sai sõjakomissariks. Seal ta töötas ausalt, aga isegi teda vangistati 2 korda. Vangistuses algas ta kirjutama "Don Quijote"t. Romaani kirjutati tollal Hispaanias levinud rüütliromaanide paroodiana. Ta oli ebatavaline ka selle poolest, et kasutas lihtsat rahvalikku keelt, laskumata ilukõnelisusesse. Romaan paistis silma tugevate karakterite ja omapärase huumori poolest. Cervantes sai väga kuulsaks, aga endiselt mitte rikkamaks.Ta suri 23. aprillil 1616. 1923 hakkasid Hispaania raamatukauplused Cervantese surma-aastapäeva tähistama. Kataloonias sai see osaks jüripäeva tähistamisest: meestel kujunes tava sel päeval naistele roose kinkida ja naistel neile vastu raamatuid kinkida. "Don Quijot" on teine maailmatoppis kõige müüdavamatest raamatutest, pärast Piiblit. Tänan vaatamise eest!
Uraani sisemuse pöörlemisperiood on 17 tundi (osades kohtades 14 tundi) Uraani rõngad Esimesed avastati 1977 Kuiper'i Lendavalt Observatooriumilt. 2008 ndaks aastaks koosneb Uraani rõngaste süsteem 13 nest eristatavast rõngast. Jagatakse kolme rühma: kitsad sisemised, difuussed tolmused ja välimised. Uraanil on teadaolevalt 27 kaaslast Nende kaaslaste nimed on valitud Shakespeare'i teoste ja Alexander Pope'i "Rape of the Lock" karakterite hulgast. Viis suurimat kaaslast on Miranda, Ariel, Umbriel, Titania ja Oberon. Uraani satelliitide süsteem on väikseima massiga hiidplaneetide seas. Ilm Uraanil Uraani kliimat on tugevasti mõjutanud nii tema sisemise soojuse puudumine, mis limiteerib atmosfäärilist aktiivsust Tema eriline telje kalle ekliptika suhtes, mis tekitab ekstreemseid aastaaegade muutusi Korralikke andmeid Uraani atmosfääri kohta on vähem kui
-Donatello (1386-1466) #Kelle tööd on Venuse sünd ja Primavera? -Sandro Botticelli #Milline ehitis oli kõrgrenessansi arhitektuuri esikteos? Kes oli selle autor? -väike kabel „Tempietto“. Selle autor on Bramante (1444-1514) #Millist piiblisündmust kujutab Leonardo maal pühaõhtusöömaaeg ja mille poolest on see teos silmatorkav? -Sündmus=>Kristus viimast korda koos oma jüngritega. Silmatorkav on see oma täiuslikult tabatud psühholoogiliste karakterite poolest. #Nimeta Michelangelo kõige silmapaistvam töö. -Taavet #Kuidas kujutatakse maneristlikes kunstiteostes inimese anatoomiat? -Peenutseva ilustamise ja elegantsusega #Mille poolest erineb 15. saj Maladmaade kunst samaaegsest kunstist Itaalias? -Selle poolest, et Itaalias tehti ilmalike sisuga maale, madalmaades aga linnakodanike portreesi jne. #Kuhu oli mõeldud enamus Madalmaade loodud maale? -Kirikutesse ja mõisatesse #Kes olid esimesed 15. saj kunsti suurmeistrid Madalmaades?
Hamneti surm 1566. aastal andis Shakespeare'ile inspiratsiooni kirjutada "Hamlet", mis ilmus 1603. Aastal. Teater ja lavastaja 1603. aastal. Londonis oli Shakespeare ka näitetrupi "The Lord Chamberlains Men" kaasomanik. 1599. aastal aitas ta kaasa uue teatri "The Globe" ehitamisele. Tema kuulsaim teos "Romeo ja Julia" põhineb 1303. aastal Veronas Itaalias elanud armastajatel, kes surid teineteise eest. Shakespeare'i lugusid iseloomustab karakterite rohkus, mitmekülgsus, sügavus, lavaline dramatism ja poeetiline realism. 1610. aastal naases Shakespeare oma sünnilinna, kus ta oli endale maja ehitanud. 1613. aastal põles maha "The Globe". Shakespeare suri 1616. aastal, 23. aprillil, väidetavalt oma 52. sünnipäeval. Shakespeare'i hauale on kirjutatud järgmine hauakiri, mis oletatavalt on ta enda kirjutatud: Good friend, for Jesus' sake forbear, To dig the dust enclosed here. Blest be the man that spares these stones,
otsustavaks kahe nooruki vahelises suhtes. Kuid raamatu ja filmi puhul ühiseks osaks jäi siiski Sibyl ’i enesetapu kahtlustatav põhjus – raskestimõistetav Dorian Gray. Täpselt nagu raamatus, kujutati ka filmis peategelast Dorian'i hea välimusega noormehena, kelle heasüdamlikkus muutus Harry mõju pärast külmaverelisuseks. Filmis siiski on Dorian Gray kohati tumedam ja patusem tegelane kui kirjatükis. Lisaks olemasolevate karakterite omaduste muutmisele, lisasid filmitegijad teosele Lord Henry Wottoni tütre Emily, keda raamat ei figureerinud. Uute tegelaste pärast erines ka filmi lõpp raamatust. Raamatus torkas Dorian ise noa läbi oma portree, tappes oma hinge, mis oli pildis, aga filmis varastas Lord Harry Dorianilt pööningu võtme ning läks uurima miks Dorian ei lase mitte kellegil sinna ülesse minna. Toimub võitlus kahe tegelase vahel ja Harry paneb portree põlema ning jookseb pööningult
OLÜMPIAPOKS MIS SEE ON? Tänapäeval on teada poksi kaks eri vormi: olümpiapoks (rahvakõnes ka amatöörpoks) ja profipoks (rahvakõnes elukutseliste poks). Viimasel ajal rõhutatakse aga üha rohkem, et tegemist on erinevate valdkondadega. Olümpiapoks on Olümpiamängude programmi kuuluv spordiala, mille eesmärgiks on noorte olümpiaalane haridus, karakterite kujundamine, vaimne areng ja kehaline tervis. Olümpiapoksis on esmatähtsad olümpismi väärtused, sh ausa mängu põhimõtted. Pidevat järelvalvet olümpiapoksi võistluste läbiviimise vastavuse eest olümpialiikumise põhiväärtustele teostab Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Olümpiapoksi võistlusmäärustik on viidud täielikku kooskõlla Rahvusvahelise Olümpiakomitee spordialadele esitatavate nõuetega, sh esineda võivate traumade osas. Tänu olümpiapoksis kehtivale
Isiklik elu · 1932 abiellus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga. · Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili. · 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi, kus elas Ormesta mõisas Örebro lähedal. · Rootsis Eesti pagulasproosa grand old man · Suri 1960. a Rootsis ning on maetud Örebro kalmistule. Looming · Iseloomulik erandlike karakterite ja harukordsete psüühiliste seisundite kujutamine romantilises laadis · Ilukirjanduslik proosa aastaist 19171924 näib esimesel pilgul ajakaugena. Tegevuspaigaks mõni eksootiline saar tegelasteks fantastilised olevused. Tegelikult väljendab Gailiti novell ajajärgu meeleolusid küllalt täpselt. Teosed · "Kui päike läheb looja" (jutustus), 1910 · "Saatana karussell" (novellikogu), 1917 · "Muinasmaa" (romaan), 1918
harmoonia- ja polüfooniareeglid ning lõi teoseid, mida põlgasid akadeemikud ja armastas publik.“ Klaveril on Debussy loomingus eriline koht. Debussy kujundas välja uue klaverimängu stiili, mis on avaldanud olulist mõju nii tema kaasaegsetele kui ka järgnevatele heliloojate põlvkondadele. Kõige olulisem oli kontserdi juures see, et pianist suhtles publikuga avameelselt ning kirjeldas professionaalselt oma muusikastiili. Debussy loomingut kirjeldades nimetas ta seda karakterite iselaadseks entsüklopeediaks, milles iga teos neist on kui hoolikalt lihvitud kalliskivi, mis kõik kokku moodustavad imekauni kaelakee. Aleksandr Skrjabini muusika on sillaks romantilise ajastu ja 20. sajandi vahel. Kuigi Skrjabini eluiga ulatus vaid 40. eluaastasse, kirjutas ta selle aja jooksul kümme klaverisonaati ja klaverikontserdi, kolm sümfooniat ning mitmeid lühemaid klaveripalu. Sarnaselt Skrjabiniga omas ka Sergei Rahmaninov nii helilooja kui ka pianistiannet ning
neid kumbagi, sest teose lõpus, pärast Prillupi surma, ei jäänud Mari mõisniku juurde, vaid sõitis linna. Mari tegevust iseloomustab kõige paremini lause: "Ma tahan linnas olla varblane, mitte kanaarilind." Ta tahtis olla vaba ja sõltumatu. Kõik Mari kosilased olid niisama rahaahned ja tahtsid naisega abielluda, kui alles jäävad piimad ja Mari mõisas edasi käib. Seega ei olnud see ainult Prillupi viga ja tahtmine. Eduard Vilde väljendas selle teosega erinevate karakterite käitumist ja arengut.Vilde tõestas kuidas räpaste tehingute ohvriks langenud Mari suutis säilitada siiski hingepuhtuse. Võrreldud on lihtinimest aadlikuga, ning on näha et mõlemad osapooled võivad valusalt kaotada. Teos on väga õpetlik ja mõtlemapanev.
Kuid raamatu ja filmi puhul ühiseks osaks jäi siiski Sibyl Vane'i enesetapu kahtlustatav põhjus raskesti mõistetav Dorian Gray. Just nagu raamatus, kujutati ka filmis peategelast Dorian Gray'd hea välimusega noormehena, kelle heasüdamlikkus muutus külmaverelisuseks. Siiski filmis on Dorian Gray kohati tumedam ja veelgi patusem tegelane kui kirjatükis või tundus see nii lihtsalt visuaalselt loodud pildi pärast? Lisaks olemasolevate karakterite mõningasele muutmisele, lisasid filmitegijad teosele veel ühe kandva rolliga tegelase, keda raamatus ei figureerinud Lord Henry Wottoni tütar Emily. Filmile lisati armulugu Dorian Gray ja Emily Wottoni vahel, mis omakorda venitas filmi lõpu, võrreldes raamatu lõpuga, pikemaks ja dramaatilisemaks, andes filmile tegelaste keerukuse ja põimituse lisanüansi. Kahjuks jäi see armulugu ekraanil ääretult lühikeseks. Samamoodi
ning võitlust nende nimel, teisalt ilmutab skeptilist või iroonilist suhtumist ideaalidesse. 6. Romantikutele olid olulised kohalik kloriit, legendid, muistendid ja eeposed. 7. Romantismiaegne inimtüüp on tundeinimene, keda iseloomustab elav kujutlusvõime, spontaansus ja ülitundlikkus. 8. Romantikute lemmikteemad olid isiksuse tundeelu, alateadvus ja intuitsioon. Armuunelmad, kire ülistamine ning ka õnnetu armastus on romantilise kunsti meelisteemad. 9. Romantilisele kunstile on omased karakterite, meeleolude ja koloriidi julge kontrastsus. Kaunis on rõhutatult ilus, inetu jäägitult võigas. 10. Muusika on kõikidest kunstidest kõige võimekam inimese tundeelu kajastama. Seepärast seadsid romantikud muusika aukohale. 11. Lõputu meloodia on väljendusrikkuse ja avara hinguse taotlus. Nii nimetati viisi, kus harjumuspärast kadentsi ei ilmunud kaua aega. 12. Vabas vormis muusikateosel puudus tihti vormiskeem ja muusikaliste mõtete kulgu määras ainult helilooja fantaasia. Nad
nimetatakse baleriinideks, juhtivat nais-solisti priimabaleriiniks. Kui ma peaksin minema vaatama balletti, siis läheksin ikka vaatama seda kõige kuulsamat- "Luikede järve". Kõige tuntum balleti muusikapala on väikeste luikede tants. "Luikede järv" on paljude maade balletilavade populaarseim ballett, hoides kindlat kohta peaaegu kõigi muusikateatrite repertuaaris. Balleti seob nauditavaks tervikuks Tsaikovski geniaalne muusika, poeetiline tegevustik ning tansturütmide ja -karakterite mitmekülgsus. See on balletikunsti klassikalise pärandi tippteos ning Odette-Ottilie (valge luik-must luik) partii on baleriinide klassikalisest repertuaarist üks raskemaid. Iga baleriini unistuseks on tantsida Odette-Ottilie rolli. See on nagu küpsuseksam. Esietendus 1877.a. Moskva Suures Teatris. "Luikede järv" see on võitlus hea ja kurja, valguse ja pimeduse, iha ja armastuse, arglikkuse ja bravuuri vahel
HUGO RAUDSEPP ( 10. VII 1883 16. IX 1952 ) Sündis Tartumaal. Oli ajakirjanik "Postimehes", "Vaba Maa" arvustaja, vabakutseline kirjanik. Raudsepa sulest pärinevad lühiproosa kogud "Sidemed ja sõlmed" (1919), "Kirju rida" (1921), "Jumala veskid" (1936). Oma ilukirjanduslikus proosas on kirjanik piirdunud sageli anekdootlike karakterite ja situatsioonidega ning kriipsutanud alla erandlikku; novellide paremik ja samuti tema ainus romaan osutavad aga psühholoogilist läbinägemisvõimet ja eriti mitmesuguste inimlike nõrkuste mänglev-iroonilise eritlemise oskus. Kirjaniku loominguliseks pärisosaks kujunes dratmaturgia. Raudsepp alustas kaasaegse inimese ellusuhtumise analüüsiga, tehes seda komöödiavormis "Ameerika Kristus"(1926) või kasutades
Veneetsias. Tema ooper ,,Orpheus" (,,Orfeo") on esimene tervikuna säilinud teos omas zanris. Monteverdi avaldas juba 15-aastaselt oma esimese motetikogumiku. 1589. a alustas ta karjääri Mantovas, hertsog Gonzaga õukonnakapellis (algul vioolamängija ja lauljana, 1601-1612 oli kapellmeister). 1613 valiti ta Veneetsia Markuse kiriku kapellmeistriks ihaldatuimasse muusikuametisse. Iseloomulik: · Orkestris üle 40 mängija · Erinevaid kõlavärve (pille) kasutati kindlate eri karakterite iseloomustamiseks · Virtuoosiaaria sünd · Korduvad orkestri vahemängud e. ritornellid · Pea igasse barokkooperisse kuulub lamento aaria e. kaebeaaria Vokaalmuusika Itaalias Kirikumuusika monoodiline stiil sobis kirikumuusikasse hästi. Monteverdi kuulsas kogumikus ,,Maarja vesper" (õhtujumalateenistus) leidub nii vanas (polüfoonilises) kui ka uudses (monoodilises) stiilis teoseid. Kõige moodsamas stiilis on selles vaimulikud kontsertaariad soolohäältele ja basso
päikesepaiste toob esile õnne ja armastust. Pime ja kõle maja näitab kurjuse olemasolu, samas kui valge ja puhas maja näitab majas valitsevat õnne ning headust. Musta kleidiga neiu tähendab salapära. Pinget kruvitakse muusika helitugevuse muutmisega, ka vastu akent löövad oksad annavad märku, et midagi hakkab juhtuma. Peategelased Cathy ja Heathcliff armastavad teineteist, kuid samas ka vihkavad. Nende päritolust ja ellusuhtumisest tuleneb nende karakterite vastandlikkus - Cathy on positiivne, Heathcliff aga negatiivne. Arhitektuuris võib märgata müstikat. Üksik maja nõmmel, kõle, tontlik, kivist aiaga, seest pime, suure kamina ning elutoaga. 2. Cathy ja Heathcliffi armastus on eriline. Cathy küll armastab meest, kui siiski abielluda ei soovi, kuna Heathcliff on tema jaoks madalamast seisusest, ta ütleb: ,,Heathcliffiga abiellumine oleks mulle alandav."
välja tulla. Romaani peategelane sai sellega hakkama, aga reaalselt on selliseid inimesi palju vähem, kui neid kes sellega hakkama ei saaks. Sellistel inimestel puudub tavaliselt normaalne enesehinnang ning enesekindlus ja seda peaks neile keegi nende kõrvalt andma. Vajatakse toetavat isikut. Kõige märkimisväärsem on selle teose juures see, et autor on väga erinäoliselt välja toonud kõik kõrvaltegelased, mis rõhutab lisaks peategelasele ka kõigi teiste karakterite tähtsust teoses. Johannesse hüljatuse ja üksinduse tunded on pandud nii ehedalt kirja, et kohati on tunne nagu elaks toimuvat ise läbi.
Romantism tekkis 19.saj teises aastakümnes. Uued suunad:vastuolu ideaalide ja nende nime l peetava võitluse tulemuse vahel.Püstitati uued ideaalid-vabadus,võrdlus,vendlus.Levisid Eur.sse.Võideldi feod.korra vastu.Isel. ühiskonna kriitiline ja võitleja hoial(e. romantism+kriitiline realism). Iseloomustus. Keerukas ja mitmepalgeline nähtus.Muusikas on karakterite, meeleolude ja koloriid kontrastid (nt.kaunis on rõhutatult ilus) .Muusika väljendas inimese tundeelu.Oli omane vabadus,vormivabadus,loogiliselt arenev sündmustik.Lõputu meloodia:Nähtus,kus harjumuspärast kadentsi polnud kaua aega ilmunud. Vormivabadus:Muusikale püüti anda väljendus,mis oli omane romaanile (vaba jutustus). Programmilise muusika(e mõte e sisu) seda väljendat i sõnadega.Kui tegemist oli instrumentaalse teosega,
Aga kunagi lootust kaotamata sisaldab see laul ka helgeid motiive, rõõmu ja lusti. Eesti rahvalaul on kõige parem rahva mineviku olude ja töövahekordade kajastaja. Lauldi kõikjal, põldudelt võis läbi sõites kuulda helisevat laulu. Eesti rahvalaul on valdavas osas lüüriline. Ta on ümbritseva elu meeleolupilte, rahva tundumusi ja mõttevälgatusi sisaldav, neid lihtsate vahenditega kiretult ja tagasihoidlikult avaldav looming. Selles puudub sangarlik hoog, kujude jõulisus ja karakterite suurus. Nagu rütmiltki, on eesti rahvalaul oma värviltki monotoonne ja hall. Vaim on surutud vangipuuri,kust otsib vabadust ainult unistusete, fantaasiapiltide kaudu. Töö ja orjus moodustavad olulise osa rahvaloomingu temaatikast, milles töö kui positiivne nähtus esineb harvem, sest töö tuli teha võõrale, saksale ja sundijale. Kuna sõjad ja katkud on hävitanud palju rahvast, on muidugi mõistetav, et paljud laulud on täielikult hävinud, jälgegi meie päevile jätmata.
Poola rahvalikud meloodiad, üle klahvide libistamine(glissandro), tehniliselt täiuslik, meloodiline, keeruline mängida(rasked käeasendid). Chopini looming 1. 2 klaverikontserti 2. 26 prelüüdi (sissejuhatus) 3. 27 etüüdi (mänguvõtte harjutamiseks) 4. U 20 soololaulu 5. nokturnid (lüüriline öö-meeleolust kantud pala) 6. ballaadid Bizet ja Carmen (kelle teos, tegelased, lühidalt sisu) Georges Bizet (1838-1875) oli prantsuse helilooja. Tugevate karakterite ja kirgedega tegelased ning teravad kontrastid. Näiteks vastandusid rõõmupidu ja verine mõrv. Põhineb Prosper Mérimée samanimelisel novellil 1846. aastast. Olles mõjutatud Giuseppe Verdi loomingust, kirjutas Bizet Carmeni pearolli metsosopranile. Sisult on Carmen väga traagiline. Ooperilaval on inimesed otse rahva hulgast (vabrikust, külast, härjavõitlusareenilt). Tegevuskoht Hispaania. Sellel värvikal taustal hargneb mustlasneiu Carmeni ja talupoisist seersandi Jose armastuse lugu
AUGUST GAILIT ( 9. XII 1890 5. XI 1960) Sündis Tartu maakonnas. Õppis Valgas, Tartus, töötas Riias, Tallinnas. !944 põgenes Rootsi, suri võõrsil. Juba esimestes novellikatsetes on Gailitile iseloomulik erandlike karakterite ja harukordsete psüühiliste seisundite kujutamine romantilises laadis. Romantilise, traagiliselt lõppeva armastuskolmnurga loo esitab tema esimene raamat "Kui päike läheb looja" (1910). Gailiti ilukirjanduslik proosa aastaist 1917 1924 näib esimesel pilgul ajakaugena. Tegevuspaigaks mõni eksootiline saar tegelasteks fantastilised olevused. Tegelikult väljendab Gailiti novell ajajärgu meeleolusid küllalt täpselt. Nii teostusstiililt kui ideelise suunitluse poolest on
realiseerus 1970. aastal telefilmina). ,,Kolme katku vahel" peetakse eesti ajalooromaani uude arengujärku viijaks ning selle zanri uuendamisest osavõtjaks ka Euroopas. Ka Kross ise on ,,Kallites kaasteelistes" nimetanud seda ,,vististi oma peateoseks". Jutustuses ,,Taevakivi" (1975), novellides ,,Kolmandad mäed" (1975) ja ,,Pöördtoolitund" (1971) kirjeldab Kross eestlaste rahvusliku ärkamise perioodi läbi esiletõusvate ja koloriitsete karakterite (Johann Köler, Otto Wilhelm Masing, Kristjan Jaak Peterson ja Friedrich Martens). Mitmeid (kirjutamis)ajakohaseid poliitilisi kaastähendusi võimaldanud ajalooline romaan ,,Keisri hull" ilmub 1978. aastal. Põneva vormilise leiuna on keisri eeski paindumatu baltisaksa mõisniku Timotheus von Bocki lugu esitatud eestlasest naisevenna päevikuna. 1982.-87 ilmusid ajaloolised romaanid ,,Rakvere romaan", ,,Professor Martensi ärasõit" ja ,,Vastutuule laev".
Väga suur oli Turgenevi roll Vene kirjanduse propageerimisel välismaal. Turgenevi tegevust kirjanduse, teaduse ja kunsti vallas hinnati Prantsusmaal ja Inglismaal väga kõrgelt. 1878.a. valitakse ta Pariisis rahvusvahelise kirjanduskonverentsi viitsepresidendiks. 1879.a. omistas Oxfordi ülikool tavaõiguste doktori kraadi. Turgenevi looming tähistas Vene realismi arengus uut etappi. Tundlik lähenemine Vene elu aktuaalsetele küsimustele, sündmuste ja karakterite filosoofiline mõtestamine ja tõepärane kujutamine tegid Turgenevi teostest omapärased Vene elu tegelikkuse kujutamise kroonika 19. sajandi 40.-ndatel kuni 70.-ndatel aastatel. Eriti suured on tema teened Vene romaani arengus. Erilise koha Turgenevi proosas omavad naiste kujud. Naise natuuri, mis on terviklik, kompromissitu, peenetundeline, unistav ja kirglik, on autori arvates koondunud antud ajastule omane uue ja kangelasliku ootus. Seepärast lubab Turgenev oma lemmik
esimene käsitleb inimese võitlust maaga, teine püüab aga jälgida inimloomuse üldist arengut. Tammsaare arvates oli võimalik inimloomuse mitmekülgsust võimalik väljendada ka talupoja-romaani abil. Teose sündmuspaiga ja selle ümbruskonna on Tammsaare võtnud oma kodukohast. Vaatamata sellele ei ole ta tegelikust elust täielikult kopeerinud ühtegi inimest. Küll on ta neid lihtsalt aluseks võtnud. Kõiki tegelasi on autor kujutanud väga elutruult. Seejuures muutub romaani peamiste karakterite arengukäik järjest keerukamaks. Ilmneb, et kõigil peategelastel on oma tõde. Tammsaare on üritanud luua teosesse vastandlikke ja mitmekülgseid karaktereid. Nii näiteks on täielikud vastandid romaani kaks peategelast, Andres Paas ja Pearu Murakas, kes on Vargamäel naabrimehed. Nende omavahelised tülid on tekitatud peamiselt Pearu poolt, kes üritab mõista "mis puust" naabrimees on. Pearu jaoks on see kõigest mäng, kuid Andres võtab seda algul väga tõsiselt. Siiski muutub see
Tema olemus oli püsivalt teose arengus mõistatuslik ning selleks ta ka jäi. Oli raske mõista, mis see siis on, mille poole ta püüdleb. Tema tahted jäid arusaamatuks, sest need pidevalt muutusid ning tihti tegutses ta endale vastu. Lõppude lõpuks arvan, et Zola oskas luua oma loomingu tegelased just nii, et nende tegutsemine haaras lugeja kui sündmuste keerisesse. Tekkis kõrvaltvaataja roll koos ülesandega kritiseerida või kiita karakterite otsuseid. Zola on öelnud, et ta kasutas siin kolme erinevat temperamenditüüpi ning Laurent'i puhul kasutas ta keevaverelisust. See on fakt, mis tuli väga selgesti välja ning mida õnnestus tal analüüsida. Pealtnäha südamlik ning rahulik noormees, kuid sisimas kergesti ärrituv ja salapärane tegelane.
August Gailit · Eluaastad 18911960 · Sündis Valgamaal. Üles kasvas Laatre mõisas · Õppis Valgas, Tartus, töötas Riias, Tallinnas · Novellist, romaanikirjanik ja följetonist · Rühmituse "Siuru" asutaja Looming · Tegevuskohtadeks on ebamaised saared, mered või tundmatud maakohad · Tegelased on iseäralikud, ebamaised · Novellid on täis õudu, kuritegusid, tõbesid. Gailit läheneb realistlikule kujutluslaadile · Iseloomulik: karakterite ja harukordsete psüühiliste seisundite kujutamine romantilises laadis Teosed · Romaanid "Toomas Nipernaadi" (1928) "Isade maa" Vabadussõja aineil (1935) "Ekke Moor" nipernaadiliku tegelaskujuga (1942) · Proosasari "Kas mäle Kas tad, mu arm?" I III · Följeton "Sinises tualetis daam" Marie Under · Eluaastad 18831980 · Sündinud Tallinnas · Hariduse sai Tallinna saksa tütarlastekoolist, töötas ajaleht "Teataja"
Teoses on kujutatud perekond Tammikuid, Malme, Pajusid, Vanatoasid ning Sibergleiche. Tööalase suhtluse, sõpruse või sugulussidemete kaudu on nad kõik omavahel seotud, ent vaatamata sellele kuuluvad erinevatesse ühiskonna kihtidesse. Hõlmates erineva eluala ning majandusliku seisundiga klasse annab romaan ülevaate kogu tollase Eesti Vabariigi aegsest ühiskonnast. Palju on karakterite vahel arutelusid isamaalisuse teemadel ning vaieldakse Pätsi poolt ja vastu teemal. Igas peatükis on erinev keskne karakter. Veidi rohkem pöörab romaan tähelepanu 80-aastasele praostile August Tammikule ning tema 18-astasele lapselapsele Ingele. Teose alguses jätab vana praost hüvasti oma kodu Palunurme kirikumõisaga ning veedab oma viimsed elukuud jõuka perekonna Sibelrgleichide mereäärsess suvemajas. Enne kirikumõisast
,,Frankenstein" 1. ,,Frankensteini" autor on Mary Shelley. Ilmumisaeg 1. jaanuar 1818. 2. Teos on romantiline, sest teoses on esiplaanil tegelaste tundemaaim, tegelased on erandlikud, uhked ja ohverdavad endid (Victor Frankenstein) oma eetiliste ideaalide nimel. Karakterite emotsioone peegeldab ilm. Romaanis on intensiivselt tuntav üksildustunne ning on tunda romantismi mõju kirjandusse sugenes fantastika. 3. Teose ülesehitus: 1) sissejuhatus kapten Walton kirjutab tutvumisest Victor Frankensteiniga oma õele Margaretile kirju. Frankenstein kirjeldab kaptenile oma õndsat lapsepõlve ja paljulubavat noorusaega ülikoolis. 2) konflikti sõlmumine Frankensteini hakkab paeluma Cornelius Agrippa teooriad
on paljude Mozarti ooperite tegelased lihtsad, eluliselt usutavad inimesed: näiteks Figaro, Susanna, krahv ja krahvinna"Figaro pulmas", Leporello, Masetto. donna Anna ja Elviira, don Giovanni ,,Dan Giovannis", ka muinasjututegelased kannavad endas inimlikke tundeid Sarastro, Papageno, Papagena ,,Võluflöödis". Ka koomilised tegelastele on tema ooperites omased tõsisedki tunded. Mozart on suurepärane karakterite meister kõik tegelased saavad isikupärase muusikalise iseloomustuse. Mozarti ooperites on väga kaunite meloodiatega, samas ka virtuoosseid aariad ja tegelaste erinevaid tundeid samaaegselt väljendavaid ansambleid. ,,Figaro pulma" kirjanduslikuks aluseks on prantsuse kirjaniku Beaumarchais`(bomarsee) ühiskonnakriitiline näidend. Sündmused leiavad aset krahv Almaviva õukonnas ühe ööpäeva jooksul, just enne krahvi toapoisi Figaro ja tema pruudi, krahvinna toatüdruku Susanna pulmi.
Selle uue kunstimeetodi omandamine ei läinud mitte kõigil kergesti. Skulptuuris kadusid siiani eesti kunstile omased figuurplastilised jooned, mis asendusid tihti tuimade ja mõttetute temaatiliste kompositsioonidega. Portreeloomingus oli üleminek veidi valutum, sest eesti skulptuurile olid juba sõja-eelsel ajal omased realistlikud jooned. Tahaplaanile jäid kultuuritegelaste portreed, rohkem nõuti ehtnõukogulike karakterite kujutamist. Vähenesid nõudmised kunstilisele väljendusrikkusele. Kujutatava inikupära esiletoomine ei omandanud enam nii suurt tähtsust. Sellises olukorras orienteerusid kiiremini nooremad kunstnikud. Paljudele vanematele kunstnikele oli uue meetodi omandamine raske kui mitte võimatu. Lühike ajalugu 1929.aastal saadeti Nõukogude Liidus laiali ja keelustati kõik kunstirühmitused ning kehtestati
korruptsioon mida sünnitasid võimuahnus ja lõpmatud sõjad ... sellele ei tulegi lõppu," ütleb autor. Peategelane langeb aina sügavamale passiivsusse. Puhkeb sõda ja Ravic laseb ennast politseil interneeritute laagrisse paigutada. Ravic ei tee mingitki katset vastupanu osutada ega sündmuste kulgemist vältida. Ravic teose algul ja Ravic teose lõpul pole mitte erinevad inimesed, vaid lausa isiksused, kes teineteist välistavad. Kui Remarque'i kesksete karakterite puhul on ikka ja jälle rõhutatud nende erilist sarmi, siis Ravici kohta kehtib see küll kõige rohkem. Ravic on abivalmis, aus ja kannatlik, ta on veendunud, et ,,saatus ei saa kunagi olla tugevam rahulikust mehisusest". Lausa imetlusväärne on tema abivalmidus ka elu kõige raskematel aastatel. Ravici kaastundliku pilgi läbi näeb lugeja suurel hulgal väikeseid ja suuri tragöödiaid, millega ta haiglas kokku puutub.
1933. Õli. ,,Monsieur Vabbe". 1920. Tint. Nagu öeldud, oli näitusel välja pandud ka teiste autorite poolt tehtud töid, kes samuti Adamson-Ericu ajal oma kunsti viljelesid ning arvatavasti teda ka omamoodi mõjutasid. Mulle endale meeldisid väga kaks tööd, autorite Andrus Johani ja Aleksander Mülberi poolt. Need olid nii stiililt kui ka tehnika poolest üksteisest väga erinevad. Pilt ,,Mustlaspoiss ja tüdruk" meeldib mulle oma kujutatud karakterite hoiaku ja oleku poolest. Pilt mõjub loomulikult ning minumeelest on tabatud antud rahvust hästi iseloomustav emotsioon ja hetk. Veits tema kohta lugedes sain teada, et ta üldiselt valis motiivideks vaesema rahva elu, mida ta kujutas solidaarsustundega, aga realistlikult ning asjalikult. Johani stiili võib võrrelda kunstniku Paul Gauguin'i omaga, kes oli postimpressionist. Tema maalis samuti eksootilisi inimesi, kelle inimvahekorrad olid pisut müstilised ning salapärased.
toime. Keemia ja koostöö nende vahel on sensatsiooniline. Omapärast näitlejatööd väljendas Peter dincklage, kes mängis kääbus Tyron Lannisteri. Pidevad naljad ja ilmed on vaheldus sarja üldisele süngusele. Fenomenaalne ja meeldejääv näitlejatöö on viinud selleni, et ta on valitud sarja huvitavaimaks ja kuulsaimaks näitlejaks. Viseryst ja Dani mängivad Harry Lloyd ja Emilia Clarke on teinud head tööd oma karakterite kehastamisega. Palju paljastavaid ja veidraid stseene vajavad julgust ja kannatlikkust. Sohipoeg Jon Snow'd kehastav Kit Harrington polnud see mida oleks oodanud. Raamatutes oli Jon Snow kuulus oma julguse ja otsustusvõime poolest, kuid seriaalis ei suutnud Kit oma karakteri omadusi esile tuua. Michelle Fairley, kes mängis Emand Starki suutis välja tuua meeleheitlikuse ja kannatamatuse, mida oleks paljudel teistel raskem kehastada olnud.
Groteskse jutulõnga arendamise kõrval avaldas Luts sentimentaalseid, valuleva sisuga proosapalu. Koolipõlvemälestuste kunstilisse vormi valamise idee tekkis Lutsul 1907.aastal. Memuaariline aluspõhi tingib autori suhte koolielu argipäevaga ja kõigi sellesse kuuluvate pisisündmustega. "Kevade" köidab Lutsule omapärase huumoriga, karakteritest väljakasvavate koomiliste situatsioonidega. Huumoriprisma läbi on nähtud kogu õpilaspere. "Kevades" kasutatakse karakterite kontrastsuse võtet. Õrnatundeline ja nukrutsemisele kalduv Arno Tali vastandub tormakale võrukaelale Joosep Tootsile. "Kevade" realismi ilmestab peale huumori ja lürismi põimlemise veel omapärane psühholoogiline läbinägevus ja jutustuse tabav olustikukujutus. "Kevade" harukordselt soe vastuvõtt andis autorile tõuke jätkata humoristlike jutustuste seeriat samade tegelastega. Kuid "Suves" ei suutnud Luts saavutada "Kevade"
" Unt vaatab oma romaanis ,,Sügisball" tänapäeva uuslinnaosa Mustamäed kui kodukohta, kus kodukoha mõiste on kaduma läinud. Muidugi on seal mugav, isegi üksjagu turvaline ja elu korraldub funktsionaalses mõttes õlitatult, ometi ei saa aga ju kuidagi öelda, et sellised mõisted nagu kodukoht ja üksindus väga hästi kokku sobiksid. Kuid just üksindus on see, mis ühendab Undi romaanis kõiki tegelasi. Undi romaanis Mustamäe mitte niivõrd ei peegeldu erinevate karakterite avanedes erinevalt, kuivõrd muutub aistitavaks ühtse ruumina. Tegelased lisavad linnale kirjelduslikult teda tajudes oma isiksuslikud tahud, kuid sealjuures on Mustamäe oma võõrandatuses, kontinuaalse ruumina harmoonias tegelaste isikliku üksildase eksistentsiga. Ning on selge, et sellisena on Mustamäe Undi romaanis tähenduslikus mõttes nagu maastik. Maastik kui pilt, suhtumist ja emotsioone
Dialoogid Ta ande mitmetahulisus on imetlusväärne. Selles põimuvad filosoof ja õpetlane. Neid omakorda ei saa lahutada kunstnikustpoeedist, dramaturgist. Platon esitas oma filosoofilised ja teaduslikud ideed kirjandusteostes. Need dialoogid on stseenid, täpsemalt öeldes filosoofilised komöödiad ja draamad. Platoni dialoogid on täis elavat dramaatilist liikumist; hoogsad ja vabalt visandatud, väljendusrikkad värvide ja karakterite maalilisuse poolest, nad on sädelevalt iroonilised, neist õhkub hingestatust ja kirge. Teosed Sokraatlikud dialoogid, milles Platon käsitleb peamiselt eetika küsimusi. Näiteks "Menon" Hilisema perioodi dialoogid. Näiteks "Pidusöök" ja "Riik" esimene raamat Hiliseimal perioodil "Riigi" ülejäänud osad Platoni kirjandusliku tegevuse lõppperioodil kirjutas näiteks teose "Sofist" Tsitaadid
Majanduslikult üsna ebastabiilne (ei leidnud püsivat töökohta). Suri 1791. Aastal haigusesse ja maeti vaeste ühishauda Viini kalmistule. Looming 41 sümfooniat – elurõõmsad ja säravad, kuid esineb ka dramaatilisi jooni ja jõulisi karaktereid 27 klaverikontserti, lisaks veel teisi instrumentaalkontserte Umbes 20 ooperit, kuulsaimad neist “Figaro pulm”, “Don Giovanni”, “Võluflööt” Ooperiloomingus on Mozart geniaalne karakterite looja. Tema ooperitegelased on elutruud, mitmetahulised, sageli vastuoluliste iseloomujoontega. Tegelaste iseloom väljendub ka muusikaliselt. Mozarti viimaseks teoseks jäi vaimulik teos “Reekviem” (surnute mälestuseks), mis jäigi lõpetamata ja selle lõpetas tema õpilane. Ludwig van Beethoven (1770 – 1827) Sündis 1770.a. Saksamaal Bonni linnas. Isa oli õukonnakapellis tenorilaulja ja temalt sai Beethoven esimesed muusikalised õpetused
imeliselt välja. Peale näitlemise ei puudunud lavalt kostüümid, mis iseloomustasid 16. sajandit ja täiustasid vaataja elamusi. Minu arvates parimad kostüümid olid tütarlaste kleidid, kuna need paistsid enim silma ja värvid iseloomustasid ideaalselt karaktereid. Tumedamaid toone kandis vanem tütar Katharina ja heledamaid õrn ja kaunis Bianca. Lavastuses kasutati suhteliselt vähe dekoratsioone, kuid samas ei tundnud ma nendest ka puudust, kuna etenduse mõte tuli ilmsiks siiski tänu karakterite rohkele liikumisele ja tegemistele laval. Valgust oli laval veidikene vähe, arvan sellepärast, et vaatemäng lindistati kümneid aastaid tagasi, kui piisavalt hea tehnika veel puudus. “Tõrksa taltsutus” oli muljetavaldavalt hea etendus oma huvitava loo ja mõttega, mis haaras mind kui vaatajat sügavalt kaasa ja juhtis mõtlema naiste ja meeste rollile 16. sajandil ning tänapäeval. Kui võrrelda tänapäeva 16. sajandiga, saab näha suurt erinevust omatahtel
joonistatud piltselgeks. See just tegigi teose omapäraseks. Vaevalt see kogemata juhtus nii, iga detail ja pisiasi oligi nii mõeldud. Isa karm käitumine tuli sellest, et poisid olid ainult ema kasvatust saanud. Mees tahtis nüüd neile mehelikumat kasvatust anda, sest tegelikult isa ja ema kasvatusel on suur vahe. Vendade omavahelised suhted olid lähedased. Nad arutasid üksteisega, julgesid nutta teineteise ees (mõtlen praegu telgis olemise situatsiooni). Karakterite poolest tundus mulle alguses noorem vend asjalikum ja nutikam kui vanem. Vanem vend oli selline, kes tegi seda mida kästi teha ja uskus kõike. Lõpus aga tundusid mõlemad arukad, ning see oli isegi üllatav. Üks koht mind natuke häiris, kui isa oli ära surnud ja nad olid proovinud teda liigutada ja ei jaksanud ega jaksanud. Vanem poeg lausus: "Too kirves! " See koht oli nii halvasti näideldud ja üle pingutatud, et ma mõtlesin nad hakkavad isa surnukeha tükeldama suure raskuse tõttu
2005). Muusikalis-rütmilise liikumise all vaadeldakse liikumismänge, mis omavad positiivset mõju lapse sotsiaalsele oskusele ja kollektiivsustunde loomisele. Muusikalised mängud aitavad lapsel üle saada hirmust teiste lastega suhtlemisel (Kiilu, 2010). Muusika kuulates kujundatakse erinevaid oskusi: tähelepanu koondamine, et pala lõpuni kuulata; kuulatud pala meeldejätmine ja äratundmine; väljendusvahendite abilpala karakterite määratlemine ning muusika iseloomustamiseks vajaliku sõnavara kujundamine (Muldma, 2008). Last laulu saatel mängitades toetame teda emotsionaalset ja keelelist arengut. Mitmesuguliste pillide mängimine arendab rütmitaju, koordinatsiooni, käteosavust ning mõttetegevust. Nii õpetame last mõisma muusikat ja teda sellest rõõmu tundma. Muusikaliste tegevuste mõjul areneb lapse kuulmine, tähelepanuvõime,
Tartu 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Sisu 4 3. Kokkuvõte 5 4. Kirjandus 6 5. Lisa 7-8 Sissejuhatus Bernini ületas paljusid oma ajastu portreekunstnikke, ja lõi büstitüübi 1, mida tema järeltulijad pidasid üldkehtivaks. Temast sai julge eluliste karakterite ja veidi liialdatud tunnete väljendusrikas kujutaja. Ta tajus hästi irooniat ning see võimaldas tal vormida modelli inetus kunstiliselt mõjuvaks kujundiks. Bernini võttis marmori ja muutis selle painduvaks vahaks, kuna nii ta lähendas skulptuuri maalikunstile. Berninit paelusid röövimissteenid, et näidata jõulisi kehasi ja pinges lihaseid. Tema skulptuurid on alati liikuvas, otsekui juhuslikus poosis.
XX sajandi vene kirjandus. Sissejuhatus XX sajand viis vene kirjanduse edasi sealt, kuhu see oli jõudnud kuulsusrikkal XIX sajandil, mill lõid oma teosed sellised silmapaistvad isikud, nagu Puskin, Gogol, Tsehhov, Dostojevski, Tolstoi, Lermantov ja Turgenev. Nad tutvustasid maailmale vene kirjandust kui paljude võimaluste, eriliste karakterite ja võimsate üldistuste kirjandust. XIX sajandi alguskümnenditel tähendas kirjandus eelkõige luulet, mitte proosat, mida peeti käsitööks. Luule oli kuni 1830. aastateni romantiline ja mõeldud eliidile. Ometi oli juba kümnendi algul märgata romantilise innukuse ja värskuse kadumist, asemele tulid stambid ja kahvatud jäljendused. XIX sajandi teisel poolel muutus kunst üha enam ideoloogiliseks ja publitsistlikuks. Orienteeruti mitte haritud eliidile, vaid
annaabi.ee 
