100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-05-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Linulja4
Õppematerjali autor
.........................................................14 "Persilise ja Sigismunda kannatused"......................................15 "Don Quijote".................................................................16 Cervantese panus maailmakirjandusse.....................................23 Kasutatud kirjandus..........................................................25 2 Sissejuhatus Valisin Miguel de Saavedra Cervantese kindlatel põhjustel. Esiteks lugesin tema raamatut kui kohustuslikku kirjandust. Teiseks oli minu etlemiskonkursi proosapala valitud Don Quijote 1 osast. Seeläbi sai raamat mulle väga lähedaseks. Leidsin, et Cervantes oli paras veidrik ega erinenud eriti Don Quijotest. Esmasel tutvumisel Cervantese teosega Don Quijote ei osanud ma seda hinnata. Hiljem tekkis isega idee lugeda Don Quijote 2 osa, kuid selleks ei jätkunud aega. Selle asemel hakkasin
Hommikuti pannakse paika teema, milles ühel päeval(novellis) rääkida. Eraldi on liigitatud ka novellid, kus Boccaccio kiidab ja hindab inimeste leidlikkust. Ülistab eelkõige inimmõistust. Hindab inimese vabat tahet. Pilab halbu vaimulikke. Hindab austalt usuinimesi. Elu lõpu poole ütleb lahti kogu oma loomingust, ja hakkab fanaatiliseks usklikuks. Pilet nr 13 1. Cervantese elu ja looming, "Don Quijote" 2. Marlowe`i elu ja looming Miguel de Cervantes Saavedra sündis 9. või 10. oktoobril 1547. aastal Alcali de Henareses, Madridi külje all asuvas iidses linnakeses. Cervantese vanaisa, litsentsiaat Juan de Cervantes, pidas haritud mehena oma elu kestel nii advokaadi kui ka linnavalitseja ametit. Tema pojal Rodrigol, Migueli isal, oli vähem ettevõtlikkust. Isehakanud arstina elas ta pidevais rahamuredes. Elupaiku vahetades lootis ta sellest üle saada, kuid rahaprobleemidest ta kaugele ei pääsenud
Fuenteovejuna on ise ühe küla nimi, aga eestlastele ei ütleks see nimi kuigi palju. 1923 lavastati. Samuti on olnud ,,Elu on unenägu" ja ,,Nähtamatu daam" (üks populaarsemaid Calderoni komöödiaid) 1934- esimene otsetõlge hispaania keelest. Blasco Ibanez- ,,Neetud maa"/ ,,La Barraca" (Aleks Sepp) Esimene hispanist, kes juba ka uurib hispaania kirjandust- Aita Kurfeldt (1901-1979) Suuremaid hispaania kirjanduse tõlkijaid, kes meil oli. Kaks suuremat autorit, kellega ta tegeles, olid Cervantes ja Pio Baroja. 1934 avaldas ta lühimonograafia Cervantesest. Esimesena ilmus Pio Baroja raamat ,,Tee täiusele" (1938) Pole just Baroja kõige olulisem teos, aga kuna teoseid on nii palju, siis on raske midagi otseselt esile tõsta. Pärast on Pio Barojalt üsna vähe ilmunud. Teine, mida Kurfeldt tõlkis, oli ,,Don Quijote" (1939-1940) Ilmus ainult esimene osa. Siis tuli sõda peale ja katkestas selle. Sõja-aastatel ei saanudki midagi toimuda. Kurfeldt oli nende hulgas, kes jäi Eestisse
Boccaccio kirjutas esimesed pastoraalsed romaanid, nt "Amato"(1330ndate lõpp). Jacopo Sanazaro "Arkaadia"(1504). Peateemaks pastoraalsetes romaanides on armastus, rohkem psühholoogilist. "Arkaadiasse" oli põimitud 12 ekloogi, mis mõjutasid ekloogi levikut mujal Euroopas. Inglane Philip Sidney "Arkaadia"(1590) üsna mahukas pastoraalromaan. Hispaanlane Lope de Vega "Arkaadia"(1598) pastoraalromaan. Hispaanlane Jorge de Montemayer "Diara"(1559), hispaania kuulsaim pastoraalromaan. Cervantes "Galatea"(1585), pastoraalromaan, lõpetamata teos; "Teekond Parnassile" (17.saj algus). Pastoraalromaanides oli ka palju arutlusi armastuse teemal. John Lyly "Euphues"(1579), sarnane pastoraalromaanile, toob sisse kaasaegseid elemente. Paistis silma otsitud sõnavara, metafoorse väljenduslaadiga. On tulnud väljend eufueism. Manerism hilisrenessanslik stiil, äärmiselt keeruline stiil, kujundipeenus (16.saj lõpul-17.saj algus), ei olnud väga levinud. Presioosne enne
1) Keskaja ajalooliskultuuriline taust. Keskaja kirjanduse põhinähtused. Keskaja mõiste pole kultuuriteaduses ühene. Osa õpetlasi arvab, et Ida rahvaste ajaloole on jagunemine kesk- ja uusajaks võõras. Euroopa kohta valitseb seisukoht, et keskaeg kestis Lä-Rooma keisririigi lagunemisest (5.saj) renessansini (15.saj). Keskaeg valmistas ette uusaegsete rahvuste ja kultuuride sündi. 1000a väldanud ajastu tähtsad tunnused olid uute religioonide levik (kristlus, islam, budism) ja vanade rahvaste ulatuslikud ümberpaiknemised, kokkupõrked ja võitlused eluruumi pärast, ühtede rahvaste hävinemine, teiste esiletõus. Suure rahvasterände (4.6.saj) käigus põhja- ja idapoolsest Euroopast lõunasse ja läände senistele Rooma riigi aladele tunginud germaani hõimud (frangid, lääne- ja idagoodid, anglid, saksid) võtsid 5.6.saj ristiusu omaks, mida hakkasid paganatele levitama. 4.saj keiser Constantinuse ajal oli kristlus ametlikult tunnustatud Roomas, kuhu rajati
Kelmiromaani peategelane on tihti vaesest perest, tundnud häda ja viletsust, mis teda käituma ja tegutsema ajendavad. Mõnedes teostes läheb peategelane halvale teele, muutub kelmiks, aga mõnedes kelmiromaanides ei selgugi tema lõplik saatus. Kelmiromaan näib endas peitvat irooniat rüütliromaanide ebareaalse idealismi suhtes. Kelmiromaan paistab silma ajaloolise konkreetsuse poolest. Ta kujutab ka enamasti ajaloolist kaasaega. Kelmiromaanist saab alguse kaasajaromaan. 17. Cervantes ja “Don Quijote” Cervantes Miguel de Cercantes Saavedra oli hispaania kirjanik. Ta oli paavsti kardinali sekretär, kust läks üle mereväkke. 1571. aastal Lepanto lahingus halvas ta oma vasaku käe. Teel Hispaaniasse tagasi sattus araablaste pantvangi, kust püüdis korduvalt põgeneda, kuid ei õnnestunud. 5 aasta möödudes osteti Hispaania poolt välja, sest perekond oli liiga vaene. Hakkab luuletama ja näidendeid kirjutama, lootuses, et aadlikud tema teoseid ostavad.
1635. aastal ta sureb. Tema oligi Hispaania teatri ülesehitaja. Enne Lopet ei saa rääkida regulaarsest Hispaania teatrist. Hiiglaslik teatriehitis, mis tehtud Lope kätega. Kujundas teatri zanrid (mõõga ja mantli komöödiad eriti popid). Oli ka kõige renessanslikum hispaania dramaturg. Seda mitte vormilt vaid sisuliselt. Commedia erudita järgi jälgiti kolme ühtsuse reegleid. Oli selle poolehoidjaid ja vastaseid. Poolehoidja oli näiteks Cervantes, kelle ideaaliks oli nn õige komöödia nõuded keelele ja zanripuhtusele. Ülev süzee nõudis ülevat keelt. Teiste hulgas kiitis ka noort Lopet ja tema draamateoseid. Mõne aasta pärast pühkis viljakas Lope Cervantese teatrist täielikult minema. Lope kirjutas meeletult palju, säilinud 430 teost (oli üle tuhande, 1500-1800 teost). Võis üksi kindlustada kõik hispaania trupid. Teater oligi nagu tema impeerium, tema selle valitseja
peenutsevamad: ilus loodus, ilus ilm, ilusad lambad, ilusad karjused, põhiteemaks armastus, eriti platooniline. Ka pikaresksed novellid- põhitegelaseks nooruk, kes põgeneb kodust ja saab kelmuste abil tehtud meheks, üh austatud liikmeks (Nipernaadi eestist). Teater oli nii usuline (katoliku kiriku missade illustreerimiseks) kui ka ilmalik (suures osas koomiline). Usuline osa püsis teatris päris kaua, ilmalik osa tekib alles 15.saj kui on suured merereisid. 15. Cervantes, ,,Don Quijote" 1547-1616. hidalgo- Hisp väikeaadlik. Ülikooliharidusega. Läks Itaaliasse kardinali juurde töötama, kardinali surma järgselt astus sõjaväkke, kus ta jäi vasakust käest vigaseks. 1575 sõitis ta laevaga tagasi Hisp, olles saanud Itaaliast soovituskirjad. Laeva ründasid Alziiri piraadid ja arvasid, et kuna on soovituskirjad, siis järelikult on rikas pere. Organiseeris palju põgenemisi, kuid jäi alati vahele. Lõpuks ta osteti siiski vabaks sealt
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid