WOLFGANG AMADEUS MOZART (1756-1791) Wolfgang Amadeus Mozart Mozart oli Austria helilooja, üks maailma suurimaid heliloojaid ja Viini klassikalise koolkonna esindaja. Lapsgeenius W. A. Mozarti vanemad W. A. Mozarti elulugu Wolfgang Amadeus Mozart sündis 27. jaanuaril Salzburgis muusikapedagoogi ja õukonna kapellmeistri Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini noorima pojana. Vanematel oli seitse last, kellest vaid Wolfgang ja temast viis aastat vanemõde Maria Anna (pereringis tuntud kui Nannerl) elasid lapseeast vanemaks. W. A. Mozarti elulugu Hariduse sai Wolfgang oma isalt, Leopold Mozartilt, kes oli silmapaistev viiuldaja, helilooja ja orkestrijuht. Isa oli ühtlasi ka Wolfgangi esimene
Sellel perioodil puutus Bach kokku Antonio Vivaldi loominguga, mis mõjutas tema muusikat tugevalt. Bach kirjutas Antonio Vivaldi kontsertide traskriptsioone, töötlusi orelile. Oreliteostest on Weimaris kirjutatud tuntud ja tema ainus taoline teos Passacaglia orelile. Orelile · Passacaglia c-moll BWV 582. · Orgelbüchlein BWV 599-644 Klaviirile · Inglise süiidid. BWV 806-811 Bach lahkus Weimarist konflikti tõttu hertsogiga, kuna teda ei palutud kapellmeistri ametisse. Aastal 1717 läks Bach Köthenisse, kus ta töötas õuekapellmeistrina. Sealses kalvinistlikus õukonnas aga ei tohtinud orelit mängida, mistõttu kirjutas Bach nüüd kirikumuusika asemel orkestriteoseid ja klavessiinimuusikat. Tuntud teosed klaviirile · Hästitempereeritud klaviir kahes osas. Esimene osa Köthenis kirjutatud BWV 846-869. Siin on 24 prelüüdi ja fuugat, mis paiknevad kromaatiliselt helistike kaupa. · Prantsuse süiidid. BWV 812-817
Arnstadtis töötas Bach linnaorganistina. 1705. aastal tegi ta õppereisi Lübeckisse Dietrich Buxtehude juurde. Vanameister jättis Bach loomingusse selge jälje. 1707. aastal asus organistiks Mülhausenis. Peale seda läks Bach Weimarisse, kus sai tööd õukonnaorganisti ja kammermuusikuna. Sellel perioodil puutus ta kokku Antonio Vivaldi loominguga, mis mõjutas tema muusikat tugevalt. Aastal 1717 läks Bach Köthenisse, kus ta töötas õukonna kapellmeistri kohal. Seal kirjutas ta suurema osa oma klavessiinimuusikast, samuti palju ilmalikke kantaate. 1721. aastal saatis Bach Brandenburgi markkrahvile pühendusega kuuest orkestrikontserdist koosneva tsükli, sooviga saada kapellmeistri koht Brandenburgi õukonnas. 1722. aastal vabanes Leipzigis üks hinnatuim kantorikoht. Bach esitas end kandidaadiks ja sai selle koha. Sellega kaasnes veel Leipzigi muusikadirektori töö veel neljas Leipzigi linnakirikus
Ka järgmine etapp ooperikunsti arengus on seotud Claudio Monteverdi nimega. Ooper oli juba valmis ja asjatundjad teosest vaimustuses, aga senikaua, kui teda näidati üksnes õukonna valitud seltskonnale või eramajades, jäi ta kasvuhoonetaimeks, mis võis kergesti närtsida. Üksnes avalike etenduste värske tuul võis selgitada, missugune saatus teda ootab ja kuivõrd eluvõimeliseks ta osutub. 1613. a. asub Monteverdi elama Veneetsiasse ja saab seal Püha Markuse kiriku kapellmeistri koha. Mantova hertsog oli andnud talle loa lahkuda teenistusest tema juures. Jõudis lõpule tema talendi aastatepikkune ekspluateerimine, alaline rahapuudus, võlgades siplemine ja teenistustasu mangumine, mida hertsog oli heaks arvanud kuude kaupa maksmata jätta. Hertsogi juurest loata lahkumine olnuks ohtlik. Iga feodaalüliku õukonnas olid olemas palgamõrtsukad ning need said oma tasu ikka ja alati õigeaegselt.Seal kirjutatud ooperid on enamasti kõik hävinud. 1637
Siitpeale kutsuti teda tihti uusi oreleid hindama. Samal ajal mängis ta kapellis viiulit ja 1714.aastal ülendati ta õukonnakapelli kontsertmeistriks (orkestrit juhtis kapellmeister ja kontsertmeister oli temast tähtsuselt teine mees). Näib, et Weimar oleks olnud Bachile erakordselt sobiv töökoht, ometi lahkus ta sealt 1717.a. Põhjuseks võis olla isiklik konflikt hertsogiga-pärast kapellmeistri surma jäeti see koht tolle pojale, täiesti keskpärasele muusikule. Hoopis sobilikum oleks sellele kohale olnud Johann Sebastian Bach! Ilmselt väljendas Bach oma solvumist ja lahkumissoovi liiga ägedalt, sest enne Weimarist lahkumist viibis ta kuu aega arestis... III KÖTHEN 1717-1723 1717 a. Lõpul kolis Bach Köthenisse, kus talle pakuti kõrgepalgalist õukonna kapellmeistri kohta. Sealne kapell oli sama suur ja hea kui Weimaris
Roomas pääses ta mõjukaimate kardinalide muusikasalongidesse ja esitas seal 1708. aastal oma esimesed oratooriumid, mida juhatas Corelli. Scarlatti eeskujul kirjutas Händel Itaalias sadakond kammerkantaati ning saavutas kohe suure edu ka oma ooperitega. Suurim menu oli ooperil ,,Agrippina" 1709. aastal Veneetsias Itaalia ja Hannover (1706 1712) Händelile tehti edu tõttu palju tööpakkumisi. 1710. aastal võttis ta vastu kapellmeistri koha Hannoveri kuurvürsti õukonnas. Varsti sõitis Händel kaheksaks kuuks Londonisse. Seejärel sai ta pisut üle aasta Hannoveris kapellmeistri kohustusi täita, tegeledes orkestri ja kammermuusikaga, sest õukonnas polnud ooperitruppi. 1712. lõpul sai ta loa uueks Londoni reisiks, tingimusel, et tuleb tagasi, kuid see jäi täitmata. London I ooperid Händel võeti juba esimesel Londoni visiidil kuninganna Anne poolt
Wolfgang Amadeus Mozart (Sünninimi Joannes Chrysostomus Wolfgangus Theophilus Mozart) elulugu Ta sündis muusikapedagoogi ning õukonna kapellmeistri Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini pere noorima pojana. Vanematel oli 7 last, kellest vaid Wolfgang ja ta õde Maria Anna elasid lapseeast vanemaks. Wolfgangi muusikaline anne avaldus varakult. Juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad, 6-aastaselt alustas kontserdireisidega Euroopa linnades. Esimesed trükised tema teostest ilmusid 1764. aastal Pariisis elulugu Aastal 1765 Londonis kirjutas ta oma esimese
Wolfgang Amadeus Mozart 27.01. 1756 - 05.12. 1791 Wolfgang Amadeus Mozart sündis 1756. aastal Salzburgis muusikapedagoogi ja õukonna kapellmeistri Leopold Mozarti ning Anna Maria Pertlini perre noorima pojana. Nende peres oli 7 last, kellest kõige tuntum oli W.A. Mozart. Mozart hakkas varakult tegelema muusikaga. Juba 5-aastaselt hakkas ta muusikat looma ning hiljem alustas konsertite andmisega erinevates linnades. 1765. aastal kirjutas ta oma esimese sümfoonia ja ka ooperi "Apollo ja Hyacinthus". 1769. aastal asus W.A. Mozart tööle Salzburgi peapiiskopi õukonda konsertimeistrina, seal töötas ka tema isa, kes oli kapellmeister
erialal. 1833. aastal kirjutas ta oma esimese ooperi "Die Feen", mis alles lavastati peale helilooja surma. 24. novembril 1836 abiellus Wagner Minna Planeriga. 1. aprillist 1837 sai Wagner muusikajuhiks Königsbergis, kuid teater läks juhtimisvigade tõttu õige pea pankrotti ning Wagnerid jäid võlgadesse. 1837. aasta juunis kolisid Wagnerid Riiga, kus Richard sai ooperiteatri muusikajuhi koha. 1839. aastal kaotas Wagner kapellmeistri ametikoha ning tal oli kogunenud ka suur võlakoorem. Abielupaar põgenes Riiast laevaga Londonisse. Teekond oli väga tormine ning hiljem ütles Wagner, et sai sellest reisist inspiratsiooni ooperiks "Lendav Hollandlane". Pariisile pani Wagner suuri lootusi. Ent kõik oli määratud luhtumisele. Vaatamata sellele, et ooperikuningas Meyerbeer andis noorele muusikule ja tema ooperile "Rienzi" hea hinnangu, osutus teose ettekanne Suures ooperis võimatuks
surivoodil, seadis äsja linna vallutanud Napoléon helilooja maja juurde valvuri, et teda ei segataks. Juba enne helilooja surma mängiti tema sümfooniaid ka kaugel Ameerikas. Joseph Haydni teeb heliloojate seas ainulaadseks suur austus, mis sai talle osaks tema muusikutee algusest peale. 26-aastaselt sai ta aga esimese palgalise töökoha krahv Morzini majas ning hiljem polnud tal kunagi vaja tunda rahamuret. 1761. aastal asus Haydn ametisse Esterhazyde juurde kapellmeistri abina Viini lähistel Eisenstadtis, kuhu ta jäi 1804. aastani, mil otsustas kõrges vanuses pensionile minna. Haydni kohustuste hulka majas kuulus luuletajate koolitamine, töö orkestriga ning vürsti lõbustamiseks heliteoste loomine. Ning kuigi tal tuli, nagu õueteenritel ja -ametnikelgi, kanda livreed, oli helilooja päris rahul õuemuusiku kohaga, mida Mozart hiljem on kirjeldanud kui orjaametit. 1760. aastate alguses ehitas Miklós Esterhazy lossi,
Kontserdil esitati kammermuusikat. Helilooja, kelle muusikat esitati oli Wolfgang Amadeus Mozart ,kes oli Austria helilooja 18-ndal sajandil. Esinejad olid Siim Selis ja Maano Männi. Mehed tegid esinemise huvitavaks olles ise 18-nda sajandi stiilis riietuses ja nad tegid seda kõike muheda olekuga ja natukene isegi komöödia vormis. Minu lemmik lugu kontserdil Loo nimi oli ,,Türgi marss". Helilooja kohta sain ma teada näiteks seda, et ta sündis muusiku ja kapellmeistri Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini pere noorima pojana. Peres oli 7 last, kellest vaid Wolfgang ja ta õde Maria Anna elasid lapseeast vanemaks. Wolfgangi muusikaline anne avaldus varakult. Juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad, 6-aastaselt alustas kontserdireisidega Euroopa linnades. Minu lemmik lugu oli kirjutatud klassikalises stiilis, see oli tehniline ja puhtalt esitatud, see lugu on väga kuulus ja seega oli see mingil määral kaasahaarav
Wolfgang Amadeus Mozart Sündis 27.Jaanuaril 1756 Salzburgis, Austrias Ta sündis muusikapedagoogi ning õukonna kapellmeistri Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini pere noorima pojana Vanematel oli 7 last, kellest vaid Wolfgang ja ta õde Maria Anna elasid lapseeast vanemaks Hariduse sai Mozart oma isalt, kes oli silmapaistev viiuldaja, helilooja ja orkestrijuht Tema loov geenius ja erakordsed võimed (absoluutne kuulmine,suurepärane mälu, pillimängu kerge omandamine) avaldusid juba varases nooruses Kui Anna Maria, keda pereringis kutsuti Nannerliks kodus oma palasid harjutas, siis väike
* See oli üks rikkamaid õukondi, seal tegutses väga hea kapell ja suviti ka ooperitrupp * Haydnile loodi ideaalsed töötingimused, ise on ta kirjutanud, et võis täiesti segamatult eksperimenteerida ja riskeerida * Haydni kohustuste hulka kuulus muusika kirjutamine nii meelelahutuseks kui 2x nädalas toimuvateks kontsertideks * Sellega saab seletada tema suurt sümfooniate arvu -- 104 * Esimest kümmet aastat kapellmeistri ametis on tihti nimetatud ka Haydni loomingu romantiliseks perioodiks * Tõepoolest katsetas Haydn mitmete tolle ajastu kontekstis ootamatute vormi- ja harmooniavõtetega * Ka on tema selle perioodi loomingus hämmastavalt palju minoorseid teoseid, esineb maneerlikkust ja dramaatilisust * Tüüpiliseks näiteks sümfoonia (nr.45) fis-moll "Lahkumissümfoonia" Wolfgang Amadeus Mozart (1756 1791)
vastab küsimusele jaatavalt. Kui aga pärida Antonio Salieri kohta, siis enam ma vastuse positiivsuses kindel ei oleks. Arvan, et vaid muusikalist haridust omandanud inimesed oskavad Salieri loomingu kohta midagi öelda, kuid tavainimesele tundub ta nimi võõrana. Vaatamata sellele, oli Salieri omal ajal vägagi austatud ning tuntud. Mozart sündis 27. jaanuaril 1756. aastal muusikapedagoogi ning õukonna kapellmeistri Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini pere noorima pojana, lapsi oli peres kokku 7. Juba varases nooruses avaldusid tema loovus ning erakordsed muusikalised võimed. Mozarti isa toetas poja muusikalisi õpinguid ning seetõttu reisis Wolfgang koos õe ning isaga Euroopas, et teisedki saaksid osa poisi imelisest andest. Lisaks kuulajate suurtele ovatsioonidele, pälvis Mozart juba 14.aastaselt Rooma paavstilt kuldkannuse rüütli aunimetuse.
Temaga sündis seitse last, nendest jäi ellu neli last. Tema kaks poega olid hiljem samuti tuntud organistid ja heliloojad. Weimaris kirjutas Bach palju kantaate ja enamiku oma oreliteostest. Bach hakkas uut töökohta otsima. Töötas hertsogi õukonnaorganisti ja kammermuusikuna. Sellel perioodil puutus Bach kokku Antonio Vivaldi loominguga, mis mõjutas tema muusikat tugevalt. Bach lahkus Weimarist konflikti tõttu hertsogiga, kuna teda ei palutud kapellmeistri ametisse. Aastal 1717 läks Bach Köthenisse, kus ta töötas õuekapellmeistrina. Sealses kalvinistlikus õukonnas aga ei tohtinud orelit mängida, mistõttu kirjutas Bach nüüd kirikumuusika asemel orkestriteoseid ja klavessiinimuusikat. 7. juulil 1720 suri Johann Sebastian Bachi esimene naine Maria Barbara. 3. detsembril 1721 abiellus Johann Sebastian Bach Anna Magdalena Wilckega, kes oli kõigest 17-aastane
Wolfgang Amadeus Mozart W. A. Mozart sündis 1756. aastal Salzburgis muusikapedagoogi ja õukonna kapellmeistri Leopold Mozarti ning Anna Maria Pertlini perre noorima pojana. Nende peres oli palju lapsi, kokku seitse, kellest kõige tuntum oli W.A. Mozart. Oma lühikese, 35 aastase elu jooksul suutis ta aga luua meistriteoseid, mis lummavad meid siiani. Mozart hakkas varakult tegelema muusikaga. Juba 5-aastaselt hakkas ta muusikat looma ning hiljem alustas konsertite andmisega erinevates linnades. Mozarti isa Leopold hoolitses selle eest, et
Referaat Koostaja: (10.klassi õpilane) 2008 Orlando di Lasso Orlando di Lasso (tuntud ka kui Orlandus Lassus;1532-1594) oli prantsuse-flaami päritolu renessansiajastu helilooja. Ta oli Madalmaade koolkonna viimane suur meister. Lasso alustas kirikus kooripoisina. Alates 12. eluaastast töötas ta erinevates õukondades muusikuna. 21-aastaselt sai koha Rooma Lateraani basiilika kapellmeistri ametikoha. 1555 või 1556 trükkisid Tylman Susato antverpenis ja Antonio Gardane Veneetsias esimesed kogumikud Lassuse teostest ja sellest algast tema üleeuroopaline kuulsus. 1556. aastal läks ta münchenisse, Baieri hertsogi Albrecht V õukonda, kus ta alustas tenorilauljana ja sai varsti kapellmeistriks, pidades seda kohta surmani. *Ta oli oodatud külaline tähtsamates õukondades, 1570. aastal tõstis keiser ta aadliseisusesse ning 1574. aastal tegi paavst temast Kuldkannuse rüütli.
Mozarti elulugu........................................................................... ......lk-2 2. loomingutest.................................................................. ...................lk-3 3.veel huvitavat Mozartist...................................................................lk-4 4. kasutatud kirjandus........................................................................ ...lk-5 elulugu Ta sündis muusikapedagoogi ning õukonna kapellmeistri Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini pere noorima pojana. Vanematel oli 7 last, kellest vaid Wolfgang ja ta õde Maria Anna elasid lapseeast vanemaks. Wolfgangi muusikaline anne avaldus varakult. Juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad, 6-aastaselt alustas kontserdireisidega Euroopa linnades. Esimesed trükised tema teostest ilmusid 1764. aastal Pariisis. Aastal 1765 Londonis kirjutas ta oma esimese sümfoonia, 10-aastaselt esimese ooperi.
heliloojad Weimar (1708-1717) · Weimaris kirjutas Bach palju kantaate ja enamiku oma oreliteostest · Töötas hertsogi õukonnaorganisti ja kammermuusikuna · Sellel perioodil puutus Bach kokku Antonio Vivaldi loominguga, mis mõjutas tema muusikat tugevalt · Oreliteostest on Weimaris kirjutatud tuntud ja tema ainus taoline teos Passacaglia orelile · Bach lahkus Weimarist konflikti tõttu hertsogiga, kuna teda ei palutud kapellmeistri ametisse Kantaat on mitmeosaline muusikateos koorile või koorile ja solistidele klaveri, oreli või orkestri saatel Köthen (1717-1712) · Aastal 1717 läks Bach Köthenisse, kus ta töötas õuekapellmeistrina · Sealses kalvinistlikus õukonnas aga ei tohtinud orelit mängida, mistõttu kirjutas Bach nüüd kirikumuusika asemel oreliteoseid ja klavessiinimuusikat · 7. juulil 1720
Roomas pääses ta mõjukaimate kardinalide muusikasalongidesse ja esitas seal 1708 oma esimesed oratooriumid, mida juhatas Corelli. Scarlatti eeskujul kirjutas Händel Itaalias sadakond kammerkantaati ning saavutas kohe suure edu ka oma ooperitega. Suurim menu oli ooperil ,,Agrippina" 1709. a. Veneetsias. Händel omandas itaalialiku kirjaviisi ja see oli edaspidi ta käekirja peamine lähtepunkt. Händelile tehti edu tõttu palju tööpakkumisi. 1710 võttis ta vastu kapellmeistri koha Hannoveri kuurvürsti õukonnas. Varsti sõitis Händel kaheksaks kuuks Londonisse. Seejärel sai ta pisut üle aasta Hannoveris kapellmeistri kohuseid täita, tegeledes orkestri- ja kammermuusikaga, sest õukonnas polnud ooperitruppi. 1712. lõpul sai ta loa uueks Londoni-reisiks, tingimusel, et tuleb tagasi, kuid see jäi täitmata. London I. Ooperid Händel võeti juba I Londoni-visiidil kuninganna Anne'i poolt suurejooneliselt vastu ning
organisaaator. Sündis Leilpzigis kasvatas võõrasisa, kes töötas dresdenis näitlejana ja vürris poisi tihti teatrisse kaasa. Sealt sai alguse süvendatud huvi lavastuste ja kirjanduste vastuolles 15 aastane kuulis esmakordselt Beethoveni 9. Sünf ja avamängu Egmont. Avaldasid muljet.otsustas ise midagi kirjutada. Haridus konarlik ja ebajärjepidev. Ta oli konnflikne ja iseteadliik ja liiga kõrge enesehinnanguga. Töö tõttu külastas paljusid Euroopa linnu. 1833 töötab kapellmeistri ja dirigendina Magdeburgis, Königsbergis, Riias ja mujal. 1839 juulis põgenes riiast ja naasis londonisse/pariisi, läbikukkumine. 1849 dresdeni ülestõus, mahasurumisel põgenes sveitsi (oli kka prantsusmaal ja itaalias).1862 saab poliitilise amnestia ja naaseb koju. Stabiilsus ja kindlis saabus 3. Abieluga (Cosima, Ferenz Liszti tütar). Naine tegeles organiseeerimisega ja rahaasjadega. Peale wagneri surma korraldas naine veel aastakümneid ta nim. ooperifestivale. Lapsepõlveunistus: oma
Mozarti elu ja tegevus Mozart, täisnimega Wolfgang Amadeus Mozart (ristinimi Joannes Chrysostomus Wolgangus Theophilus Mozart). sündis 27. jaanuaril 1756. aastal ühes kaunis Austria linnakeses, Alpide lähedal, Salzburgis ja suri 5. detsembril aastal 1791 Viinis, elades vaid 35- aastaseks. Ta sündis muusikapedagoogi ning õukonna kapellmeistri Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini perre, vanematel oli 7 last, kellest Wolfgang oli noorim. Kuid vaid tema õde Maria Anna, kes oli Wolfgangist 5 aastat vanem, ja ta ise elasid lapseeast vanemaks. Juba varajases eas märgati, et lastel on annet muusikale. Kui õde kodus oma palasid harjutas, siis väike Mozart kuulas ja varsti olid tal need lood paremini selged kui ta õel. Ja nii avastas nende isa, et mõlemal ta lapsel oli erakordne anne. Isa oli küll pojale
kes sütitas heliloojas soovi saavutada klaveril sama, mis Paganini viiulil. 1832. aasta oli Liszti isiklikus elus tähtsaim: ta armus krahvinna d`Agoult`sse ja põgenes temaga Itaaliasse. Nende kooselust sündis kolm last, tütar Cosimast sai hiljem Richard Wagneri naine. Järgnesid kontserdireisid kogu Euroopas. Publik eriti naised lausa jumaldasid teda, käibele läks isegi väljend ,,lisztomaania". 1842. aastal võttis Liszt vastu Wimari õukonna kapellmeistri koha, 1848. aastal algas tema kooselu Sayn-Wittgensteini vürstinna Carolyne`iga. See periood oli tema loomeelus kõige viljakam. Ta muutis Weimari tõeliseks muusikaelu keskuseks, dirigeeris ja propageeris oma kaasaegsete teoseid, korraldas muusikafestivale. Siin komponeeris ta palju oma väljapaistvad teosed, nende hulgas 12 sümfoonilist poeemi. 1861. aastal kolis Liszt Rooma, kus sõbrunes paavstiga ning üritas reformida kirikumuusikat, see aga ei saanud teoks
1.Wolfgang Amadeus MOZART (1756-1791) *Ta sündis muusikapedagoogi ning õukonna kapellmeistri pere noorima pojana. *Vanematel oli 7 last. *Muusikaline anne avaldus varakult. Juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad, 6-aastaselt alustas kontserdireisidega Euroopa linnades. *Esimesed trükised tema teostest ilmusid 1764. aastal Pariisis. *1765 Londonis kirjutas ta oma esimese sümfoonia, 10-aastaselt esimese ooperi. *1769 asus ta õuekapelli kontsertmeistrina tööle Salzburgi peapiiskopi õukonda. *14-aastaselt võeti Bologna muusikaakadeemia liikmeks ning Rooma paavst
Kuna tütar polnud enam esimeses nooruses, jäid asjad katki. 1706-1709 külastas Händel Itaalia linnu ja puutus seal kokku itaalia kuulsamate heliloojate Corelli ja Scarlattiga. Roomas pääses ta mõjukatesse õukondadesse ja seal kanti ette tema oratooriume ja oope- reid. Itaalia reisi eesmärgiks oli pühenduda ooperikirjutamise saladustesse ja õppida ooperi kirjutamist. Händeli edu Itaalias oli nii suur, et talle tehti palju häid töökohapakkumisi. Helilooja võttis vastu kapellmeistri koha Hannoveri Kuurvürsti Georg Ludwigi õukonnas. Händeli kuulsus oli kandunud kaugemalegi peagi võttis ta ette reisi Londoni, 1712.aastal sai helilooja oma leivaisalt loa teistkordseks Londoni reisiks, tingimusel, et tuleb varsti tagasi. See tingimus jäi täitmata Händel jäi Londonisse. Händel võeti juba esimesel Londoni visiidil kuninganna Anne'i poolt suurejooneliselt vastu ning tema ooper ``Rinaldo´´ läks Kuninglikus Teatris sensatsioonilise eduga
Meeldis orelil katsetamine, valitseja palus isal Händel muusikat õppima panna (Itaalias). Esimesed tööd pärast 1695. aastat. Pidas isa surma pühaks ja asus õigusteaduskonda, õpetas muusikat kohalikus gümnaasiumis, organist. 1705 - esimene ooper, teine ooper "Nero e läbi vere saavutatud armastus" varjutas teised Hamburgi ooperiloojad. 1706 - Itaaliasse. Hakkas oopereid kirjutama, kohtus Corelliga. Visiidid. 1709 - "Agritta". 1710 pettis Hannovery printsi jättes kapellmeistri koha täitmata ja läks Londonisse, kus kohtus uuesti printsiga (tõlk). Teda ahvatles seltskonnaelu, avaramad teostamisvõimalused, hea suhtleja. Kuumemad lood trükiti. Korraldas muusikaõhtuid ja osales neil. "Messias", "Tulevärgimuusika", "Veemuusika". Ooperid, instrumentaalteosed, süidid, orkestriteosed, avamängud, kõige vähem klaveriteoseid. Orel kontserdi saali. Toetas vaeseid (pärandus, tulu). Bach (1685 -1750), sündis Eisenachis. 10-aastaselt jäi orvuks, teda kasvatas range
2. ELU- JA LOOMINGUPERIOODID 1706-1709 külastas Händel Itaalia linnu ja puutus seal kokku itaalia kuulsamate heliloojate Corelli ja Scarlattiga. Roomas pääses ta mõjukatesse õukondadesse ja seal kanti ette tema oratooriume ja oopereid. Itaalia reisi eesmärgiks oli pühenduda ooperikirjutamise saladustesse ja õppida ooperi kirjutamist. Händeli edu Itaalias oli nii suur, et talle tehti palju häid töökohapakkumisi. Helilooja võttis vastu kapellmeistri koha Hannoveri kuurvürsti Georg Ludwigi õukonnas. Händeli kuulsus oli kandunud kaugemalegi, peagi võttis ta ette reisi Londoni. 1712.aastal sai helilooja oma leivaisalt loa teistkordseks Londoni reisiks, tingimusel, et tuleb varsti tagasi. See tingimus jäi täitmata-Händel jäi Londonisse! Ta võeti juba esimesel Londoni-visiidil kuninganna Anne`i poolt suurejooneliselt vastu ning tema ooper ,,Rinaldo" läks Kuninglikus Teatris sensatsioonilise eduga
1708. sai Bachist Weimari hertsogi Roomas ja Napolis puutus ta kokku õukonnaorganist ja Corelli ja Scarlattiga, kes teda kammermuusik, kus puutus kokku muusikaliselt tugevalt mõjutasid F. Couperini ja A. Vivaldi teostega ning aitasid kaasa ka ta karjäärile. ja see mõjutas tema käekirja. 1710 võttis ta vastu kapellmeistri 1714. ülendati Bach koha Hannoveri kuurvürsti õukonnakapelli kontsertmeistriks. õukonnas. III London. Ooperid III Köthen (1717-1723) 1719 rajas itaalia muusikast Köthenis oli kapellmeister, kus sai vaimustatud Londoni koorekiht kõrget palka
Rumeenias, Türgis, Venemaal ja isegi Eestis (Tartus), tema populaarsus oli tohutu, saalid olid kõikjal välja müüdud, Liszti kuulsus võttis kultuse mõõtmed (Heine nim seda lisztomaaniaks). Nende aastatega kogus Liszt endale ka korraliku varanduse, kindlustades end majanduslikult kogu eluks. Aastatel 1848-61 elas Weimaris. Pühendus rohkem heliloomingule ning võttis seetõttu vastu Weimari õukonna kapellmeistri koha. Õukonnas oli hea orkester ja ooperiteater Liszt lõi sümfoonilisi teoseid ning dirigeeris neid ise. Tutvus Wagneriga, kes hiljem abiellus Liszti tütre Cosimaga. Neil aastail saavutaski Liszt tuntuse helilooja ja dirigendina. Sel ajal tekkis Saksamaal ka nn konservatiivide (keskus oli Leipzig, juhtfiguurid Mendelssohn ja Brahms, kriitik Eduard Hanslick) ja radikaalide (Liszt, Berlioz, Wagner) konflikt.
Kas Salieri tappis Mozarti? Itaallane Antonio Salieri sündis 6 aastat enne Mozartit ja suri 34 aastat pärast teda. Salieri käes oli Austria kuningriigi kõige ihaldatum muusikukoht - õukonna kapellmeister Viinis ja seda kolm aastakümmet järjest. Kapellmeistri kohta oli kaua ihaldanud ka Mozart, et oma kalli naise väljaminekuid finantseerida. Aga koht anti Salierile, kes oli usaldusväärsem töömees ja produktiivsem ooperilooja. Lõpuks anti üks teisejärguline õukonnakoht ka Mozartile, kolmandiku võrra väiksema palgaga ja nagu kirjad ütlevad "selleks, et üks hiilgav saksa komponist ei peaks kusagil välismaal vaevlema". Nii võiks öelda, et Mozarti kadestamiseks ei olnud Salieril põhjust
samuti tuntud organistid ja heliloojad. Weimar (1708-1717) Weimaris kirjutas Bach palju kantaate1 ja enamiku oma oreliteostest. Töötas hertsogi õukonnaorganisti ja kammermuusikuna. Sellel perioodil puutus Bach kokku Antonio Vivaldi loominguga, mis mõjutas tema muusikat tugevalt. Oreliteostest on Weimaris kirjutatud tuntud ja tema ainus taoline teos Passacaglia orelile. Bach lahkus Weimarist konflikti tõttu hertsogiga, kuna teda ei palutud kapellmeistri ametisse. Köthen (1717-1721) 1 Kandaat on mitmeosaline muusikateos koorile või koorile ja solistidele klaveri, oreli või orkestri saatel. Aastal 1717 läks Bach Köthenisse, kus ta töötas õuekapellmeistrina. Sealses kalvinistlikus õukonnas aga ei tohtinud orelit mängida, mistõttu kirjutas Bach nüüd kirikumuusika asemel oreliteoseid ja klavessiinimuusikat. 7. juulil 1720. suri Johann Sebastian Bachi esimene naine Maria Barbara. 3. detsembril 1721
Elulugu Mozart, täisnimega Wolfgang Amadeus Mozart [m'ootsart] (ristinimi Joannes Chrysostomus Wolgangus Theophilus Mozart). sündis 27. jaanuaril 1756. aastal ühes kaunis Austria linnakeses, Alpide lähedal, Salzburgis ja suri 5. detsembril aastal 1791 Viinis, elades vaid 35- aastaseks. Ta sündis muusikapedagoogi ning õukonna kapellmeistri Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini perre, vanematel oli 7 last, kellest Wolfgang oli noorim. Kuid vaid tema õde Maria Anna, kes oli Wolfgangist 5 aastat vanem, ja ta ise elasid lapseeast vanemaks. Juba varajases eas märgati, et lastel on annet muusikale. Kui õde kodus oma palasid harjutas, siis väike Mozart kuulas ja varsti olid tal need lood paremini selged kui ta õel. Ja nii avastas nende isa, et mõlemal ta lapsel oli erakordne anne. Isa oli küll pojale silmapaistev manager, kuid
seal väga menukas, tema kuulsus Veneetsias oli selleks ajaks hääbunud enne oma surma müüs ta kõik teosed lastekodule. Plaanides minna koos Anna Giraud'ga elama Viini, kuhu nad 1740. aasta aprillis ka läksid. Lõpetades teenistuse lastekodus. Viinis oli ta viiuldaja Karl VI õukonnas. Kuid juba oktoobris 1740 suri Karl ning teda asendas troonil tütar Maria Theresia. Uus valitseja suhtus heliloojasse külmalt ning vaatamata vana kapellmeistri surmale 1741, ei saanud Vivaldi ikka seda ametikohta. Ta suri 28. juulil 1741 Viinis astma tagajärjel. Ärasaatmine toimus Viini Püha Stephani Katedraalis, Pillava elustiili tõttu suri ta vaesena, kuigi elus tal rahalisi probleeme polnud. Vivaldi haua kohal asub praegu Viini Tehnikaülikooli hoone. looming Vivaldi instrumentaalmuusika jaguneb kolme zanri vahel: sonaat, kontsert ja sinfonia (itaalia stiilis avamäng). Praeguseks on säilinud 92 sonaati, 474 kontserti ja 14 sinfoniat.
Haydnil oli ilus hääl, kutsuti ta 8aastaselt Viini Püha Stephani Toomkirikusse kooripoisiks. Toomkoolis õppis Haydn ligi kümme aastat ning lahkus sealt ilmselt häälemurde tõttu. Elu vabakutselisena lõppes 1759.a Viinis- sai töökoha krahv Morzini väikese kapelli juhina. 1761 saadeti kapell laiali, jäi taas tööta. Arvatavasti kirjutas ta Morzini juures oma esimese sümfoonia. 1761. aastal asus Haydn ametisse Esterhazyde juurde kapellmeistri abina Viini lähistel Eisenstadtis. Esimest kümmet aastat ülemkapellmeistrina võib pidada loomingu põnevaimaks ajaks.Seda perioodi nim tavaliselt Haydni ,,tormi ja tungi" ajastuks. Helilooja abivalmidus ja julgustav suhtumine tõid talle õuemuusikute seas peagi heatahtliku hüüdnime "papa", mille järgi teda tunti kõigil järgnevail aastail. 1780.a tekkis tal tihedam side Viini muusikaeluga. Haydni ligi 30-aastane ja loominguliselt erakordselt viljaks teenistus Eszterhazy õukonnas
Tema loomingus kujunes sümfoonia tõsiseks kontsertteoseks. Ta on kirjutanud: · 104 sümfooniat, tuntumad neist olid: nr. 45 ,,Lahkumissümfoonia"(5 osaline) ja nr. 94 ,,Üllatussümfoonia". · üle 70 keelpillikvartetti. · 19 instrumentaalkontserti. · 24 ooperit. · oratooriumeid, sealhulgas ,,Aastaajad" ja ,,Loomine", ,,Keisrikvartett" II osa. (Saksa hümn) Wolfgang Amadeus Mozart 1756-1791 Ta sündis muusikapedagoogi ning õukonna kapellmeistri Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini pere noorima pojana. Vanematel oli 7 last, kellest vaid Wolfgang ja ta õde Maria Anna elasid lapseeast vanemaks. Isa Leopold oli viiulimängija ja helilooja. Leopold Mozart õpetas oma lapsi juba varakult musitseerima. Wolfgangi muusikaline anne avaldus varakult. Juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad, 6-aastaselt alustas kontserdireisidega Euroopa linnades. Esimesed trükised tema teostest ilmusid 1764. aastal Pariisis
kellpillitriot, rohkelt instrumentaalkontserte, millest on säilinud 26 ja väga palju muudki. Haydni "Keisrilaulust" sai hiljem Austria ja Saksamaa rahvushümn. J. Haydn Wolfgang Amadeus Mozart (27.01.1756- 5.12.1791) oli austria helilooja ja Viini klassikalise koolkonna esindaja. Teda peetakse lääne muusikaloo üheks säravamaks andeks. Mozart sündis Salzburgi õukonna kapellmeistri Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini perekonda noorima pojana. Üles kasvasid nende seitsmest lapsest vaid Wolfgang ja tema õde Maria Anna. Mozarti elusündmused jätsid nii või teisiti jälje ka tema ooperiloomingule ning ooperite saatusele. Amadeus alustas väga noorelt. Tema isa Leopold juhtis tugevalt poja muusikalist arengut. Tema kohta öeldakse, et ta oli geniaalne improvisaator, haruldase kuulmisega ja fenomenaalse mäluga. Juba 5-aastaselt kirjutas ta oma esimesed palad
nimi klass WOLFGANG AMADEUS MOZART-ELULUGU JA LOOMING Referaat Juhendaja: 2 Pärnu 2008 ELULUGU Ristinimega Joannes Chrysostomus Wolfgangus Theophilus Mozart sündis 27.jaan. 1756.aastal muusikapedagoogi ning õukonna kapellmeistri Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini pere noorima pojana. Hiljem asendas ta ome nime Theophilius nimega Amadeus. Vanematel oli 7 last, kellest vaid Wolfgang ja ta õde Maria Anna elasid lapseeast vanemaks.Hariduse sai ta oma isalt, Leopold Mozartilt, kes oli silmapaistev viiuldaja, helilooja ja orkestrijuht. Tema loov geenius ja erakordsed võimed (absoluutne kuulmine, suurepärane mälu, pillimängu kerge omandamine) avaldusid juba varases nooruses
Avanes võimalus teha ennast kuulsamaks kui kunagi varem. Franz Joseph Haydn (1732-1809) Lapsepõlves laulis Haydn, tänu oma ilusale lauluhäälele ja silmapaistvale muusikuandele, kirikukooris. Tol ajal tähendas see ka tasuta ülalpidamist ja korralikku haridust kiriku kulul. Nii sai Haydn algteadmised muusikast ja õppis mängima mitut pilli. Häälemurdest kuni 26-nda eluaastani oli tema elu raskeim periood. Aastal 1761 asus Haydn tööle kapellmeistri abina vürst Esterha´zy lossis Viini lähistel. Esterha´zyd, Ungari kõige jõukamad maaomanikud, toetasid heldelt kõiki kunste. Paari aasta pärast sai Haydnist kapellmeister. Helilooja abivalmidus ja julgustav suhtumine tõid talle õuemuusikute seas peagi heatahtliku hüüdnime "papa", mille järgi teda tunti kõigil järgnevail aastail. Tema kohustuste hulka kuulus lauljate koolitamine, töö orkestriga ning vürsti lõbustamiseks heliteoste loomine. Ning kuigi
Roomat, Napolit ja Veneetsiat · Roomas ja Napolis puutus ta kokku ajastu suurimate itaalia heliloojate Arcangelo Corelli ja Alessandro Scarlattiga · Juba Hamburgi ooperiteater kallutas Händelit itaalialiku kirjaviisi poole · Itaalias omandas ta sealse stiili täiuslikult Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" Itaalia ja Hannover (1706-1712) · Händeli edu Itaalias oli nii suur, et talle tehti väga häid tööpakkumisi · 1710. aastal võttis ta vastu kapellmeistri koha Hannoveri kuurvürsti Georg Ludwigi õukonnas · Varsti sõitis Händel kaheksaks kuuks Londonisse · Teiselt reisilt Londonisse 1712. aastal ta aga Hannoveri tagasi ei tulnud Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" London ooperid · Juba esimesel Londoni-visiidil võeti Händel kuninganna Anne'i poolt suurejooneliselt vastu · Tema ooper "Rinaldo" läks Kuninglikus Teatris sensatsioonilise menuga · 1714. aastal aga Anne suri ja George I-na
Kuigi JSB sai kooli lõpetamise järel hea sissetulekuga organistikoha Weimari lähistel, sattus ta sekeldustesse. Ta võttis oma ametist omaalgatuslikult nelja kuu pikkuse puhkuse, et külastada Lübeckis tuntud organisti Dietrich Buxtehudet. Selle 400 kilomeetrise retke võttis JSB ette jalgsi. Peale seda asus JSB organistikohale Mühlhausenis, kus ta abiellus oma kauge sugulase Maria Barbara Bachiga. Pere kolis Weimarisse, kus JSB-le pakuti hertsog Wilhelm Ernsti õukonna kapellmeistri kohta. Bach pühendus loomisele ja juhtis õukonna professionaalset muusikalist kollektiivi. Heliloojatee alguses oli JSB looming mõjutatud tolleaegsest itaalia muusikast. Ta võttis šnitti nii Vivaldist kui Corellist. Weimaris koostas JSB „Väikese oreliraamatu“ (Orgelbüchlein). Ta kirjutas 46 prelüüdi, mis põhinesid kirikulauludel. JSB plaanis raamatusse koguda 164 teost. See kava ei täitunud. „Väike
· Roomas ja Napolis puutus ta kokku ajastu suurimate itaalia heliloojate Arcangelo Corelli ja Alessandro Scarlattiga · Juba Hamburgi ooperiteater kallutas Händelit itaalialiku kirjaviisi poole · Itaalias omandas ta sealse stiili täiuslikult Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" Itaalia ja Hannover (1706-1712) · Händeli edu Itaalias oli nii suur, et talle tehti väga häid tööpakkumisi · 1710. aastal võttis ta vastu kapellmeistri koha Hannoveri kuurvürsti Georg Ludwigi õukonnas · Varsti sõitis Händel kaheksaks kuuks Londonisse · Teiselt reisilt Londonisse 1712. aastal ta aga Hannoveri tagasi ei tulnud Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" London ooperid · Juba esimesel Londoni-visiidil võeti Händel kuninganna Anne'i poolt suurejooneliselt vastu · Tema ooper "Rinaldo" läks Kuninglikus Teatris sensatsioonilise menuga · 1714
Wolfgangi muusikalised oskused avastati juba väga varakult. Teda peeti maailma muusikaliseks imelapseks. Juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad ning 6-aastaselt alustas Euroopas oma kontsertreisidega. 8-9 aastaselt kirjutas Mozart oma esimesi sümfooniaid ning veidi hiljem ka oopereid. 1769. aastal asus Wolfgang tööle õuekapelli kontsertmeistrina Salzburgi peapiiskopi õukonnas. Seal töötas ka ta isa, kes oli seal tööl kapellmeistri ametis. 14-aastaselt sooritas Mozart Itaalia reisil edukalt eksami ning ta võeti Bologna muusikaakadeemia liikmeks, samuti sai ta ka Rooma paavstilt kuldkannuse rüütli aunimetuse. 1781. aastal lahkus Mozart piiskopi teenistusest ning otsustas elama asuda Viini. Sealt ta töötas vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana. 1787. aastal töötas ta ka õukonna kammermuusikuna. Wolfgangil oli kuus last, kellest ükski ei abiellunud ega saanud lapsi. Ta oli abielus Constanze
sündmustikule. Ka järgmine etapp ooperikunsti arengus on seotud Claudio Monteverdi nimega. Ooper oli juba valmis ja asjatundjad teosest vaimustuses, aga senikaua, kui teda näidati üksnes õukonna valitud seltskonnale või eramajades, jäi ta kasvuhoonetaimeks, mis võis kergesti närtsida. Üksnes avalike etenduste värske tuul võis selgitada, missugune saatus teda ootab ja kuivõrd eluvõimeliseks ta osutub. 1613. a. asub Monteverdi elama Veneetsiasse ja saab seal Püha Markuse kiriku kapellmeistri koha. Mantova hertsog oli andnud talle loa lahkuda teenistusest tema juures. Jõudis lõpule tema talendi aastatepikkune ekspluateerimine, alaline rahapuudus, võlgades siplemine ja teenistustasu mangumine, mida hertsog oli heaks arvanud kuude kaupa maksmata jätta. Hertsogi juurest loata lahkumine olnuks ohtlik. Iga feodaalüliku õukonnas olid olemas palgamõrtsukad ning need said oma tasu ikka ja alati õigeaegselt. Paljuski aitas Monteverdi tegevus kaasa sellele, et 1637. a
ooperi avastseeni Franz Joseph Haydn (1732-1809) Lapsepõlves laulis Haydn, tänu oma ilusale lauluhäälele ja silmapaistvale muusikuandele, kirikukooris. Tol ajal tähendas see ka tasuta ülalpidamist ja korralikku haridust kiriku kulul. Nii sai Haydn algteadmised muusikast ja õppis mängima mitut pilli. Häälemurdest kuni 26-nda eluaastani oli tema elu raskeim periood. Aastal 1761 asus Haydn tööle kapellmeistri abina vürst Esterha´zy lossis Viini lähistel. Esterha´zyd, Ungari kõige jõukamad maaomanikud, toetasid heldelt kõiki kunste. Paari aasta pärast sai Haydnist kapellmeister. Helilooja abivalmidus ja julgustav suhtumine tõid talle õuemuusikute seas peagi heatahtliku hüüdnime "papa", mille järgi teda tunti kõigil järgnevail aastail. Tema kohustuste hulka kuulus lauljate koolitamine, töö orkestriga ning vürsti lõbustamiseks heliteoste loomine. Ning kuigi
Tellimusel kirjutas ka mõned oma esimesed muusikapalad. Kuid kõik see oli juhuteenistus. Ta mõistis, et heliloojaks saamiseks on tal vaja visalt õppida. Tulusaks kujunes tal koostöö Kurz-Bernardoniga, kellega koostöös kirjutati muusika ooperile ,, Kõver kurat ,,. Need noodid ei ole tänapäevani säilinud. Haydni loomingulise viimase etapi- enne seda kui temas sai iseseisev helilooja moodustasid õpingud Napoli koolkonda esindava itaalia helilooja ja kapellmeistri Niccola Porpora käe all. Vastutasuks oli Haydn tema laulutundides klaverisaatja ja täitis koguni teenri ülesandeid. Tasapisi hakkas Haydni elus ja loomingus küpsema murrang. Tema majanduslik olukord oli vähehaaval paranemas, positsioon kindlustumas. 1750. aastal oli Haydn kirjutanud väikese missa, milles väljendus tolle zanri moodsate võtete oskuskilk valdamine ja kalduvus luua lõbusat kirikumuusikat. Sellest olulisemaks osutus tema esimene 1755. Aasta kirjutatud keelpillikvartett
teosed taas Claudio Monteverdilt. 1610. aastal ilmus temalt suurem kogumik erinevaid vaimulikke teoseid, mis on tuntud nime all ,,Vespro della Beata Vergine" Konsertliku vesprimuusika kõrval on selles ka vanas stiilis kuuehäälne missa ning hulk moodsas monoodilises stiilis vaimulikke aariaid. Näib, nagu tahtnuks Monteverdi esitleda oma suutlikkust luua suurepärast muusikat kõigis kirikumuusika valdkondades, ning arvatavasti avaski just see kogumik talle tee Veneetsia Markuse kiriku kapellmeistri kohale. Vespri osades, eriti seitsmehäälses Magnificat'is segab Monteverdi põnevat uut ja vana stiili lihtsa ja staatilise cantus firmus'ega polüfoonialõigud vahelduvad värvikate orkestrivahemängude ja kohati ülivirtuoossete sooloosadega. Kõige moodsamas stiilis on Maarja vespri vaimulikd kontsertaariad soolohäältele ja basso continuo'le. Neis ooperlikult tundelistes lauludes kasutab Monteverdi rikkalikult helisümboolikat, võtet, mis iseloomustab kogu
13. Renessanssajastu periodiseering VAATA TÖÖLEHTE!!! · Vararenessanss (14 saj) · Kõrgrenessanss (15 saj) · Hilisrenessanss (16 saj) 14. O. di Lasso ja G. P. da Palestrina · Orlando di Lasso (tuntud ka kui Orlandus Lassus; 15321594) oli renessansshelilooja. Ta oli Madalmaade koolkonna viimane suur meister. · Lasso alustas kirikus kooripoisina. Alates 12. eluaastast töötas ta erinevates õukondades muusikuna. 21-aastaselt sai Rooma Lateraani basiilika kapellmeistri ametikoha, hiljem oli Münchenis Baieri hertsogi Albrecht V õukonnas kapellmeister. Saavutas kuulsuse juba oma eluajal. Lasso on kirjutanud kokku üle 2000 heliteose, nii vaimulikke kui ka ilmalikke. · üle 70 missa (neist 3 reekviemi) · umbes 100 magnificat'i · 4 passiooni · 5001200 motetti (olenevalt, mida täpselt motetiks lugeda) · umbes 450 itaalia-, prantsus- ja saksakeelset ilmalikku laulu · Giovanni Pierluigi da Palestrina(1525-1594)
ooperi libretole "Kõver kurat". Haydn jäi nõusse, kuid kahjuks ei ole need noodid tänapäevani säilinud. Seda mängiti talvel 1751-1752 Kärnteni väravate juures asunud teatris ja sel oli menu. Haydn sai oma töö eest 25 tukatit ja tundis end väga rikka mehena. Haydni loomingulise nooruse viimase etapi- enne seda, kui temast sai iseseisev helilooja- moodustasid õpingud Napoli koolkonda esindava itaalia helilooja ja kapellmeistri Niccola Porpora käe all. Porporfa vaatas üle Haydni kompositsioonikatsetused ja jagas talle näpunäiteid. Vastutasuks oli Haydn tema laulutundides klaverisaatja ja täitis koguni teenri ülesandeid. Katesealuses külmas pööningukambris, klus Haydn endale peavarju oli leidnud, mängis ta vanal katkisel klavikordil kuulsate heliloojate töid. ja rahvalaulud! Kui palju oli ta neid kuulnud, päeviti ja öösiti Viini tänavail hulkudes
siduda Veneetsia koolkonna kontertliku stiiliga saksakeelse moteti ja luteri koraali, oli Michael Praetorius. Ta kirjutas ka ajastu kõige põhjalikuma muusikateoreetilise töö. Saksamaa tõusu muusikamaastikule katkestas kolmekümneaastane sõda, samuti kultuuriline kapseldumine. Saksa barokkmuusika näo kujundasid 17. sajandi esimesel poolel 3 heliloojat-„3 suurt S-i“-Heinrich Schütz, Johann Hermann Schein ja Samuel Scheidt. Johann Hermann Schein Muusikukarjääri tipuks oli kapellmeistri koht Weimaris ja kantoriamet(muusikaõpetaja) Leipzigi Tooma kirikus. Kogumik „Opella nova“-esimesed kammerliku kossseisuga vaimulikud kontserdid. Samuel Scheidt Väljapaistev klaviirimuusika looja, kogumik „Tabulatura nova“ on sellel alal ajastu peateos. Heinrich Schütz(1585-1672) Teda on nimetatud saksa muusika isaks, õigustades seda sellega, et ta oli õpetanud kõiki heliloojaid kirjutama muusikat saksa keeles.
kus igal osal on oma kindel funktsioon, ka muutus laiemaks orkestripillide ring. Niisugused teemad nagu päevaajad, aastaajad ja kuud olid Haydni ajal üldiselt väga populaarsed. Haydn komponeeris oma päevaaegade-sümfooniad 1761. aastal, olles 29 aastat vana. Mõnikümmend aastat varem oli Antonio Vivaldi loonud oma kuulsa viiulikontsertide tsükli "Aastaajad." 18. sajandi keskpaigast on pärit aga ka Esterhazy kapellmeistri Werneri (Haydni eelkäija) "Muusikaline kalender aasta kõigi 12 kuuga", loodud küll mitte orkestrile, vaid kahele viiulile ja bassile. Tuntumateks sümfooniateks loetakse number 45 (Lahkumissümfoonia), 6 Pariisisümfooniat, 12 Londonisümfooniat, number 101 (Kell), nr. 94 Üllatussümfoonia jpm. Haydn pani kirja ka üle 70 keelpillikvartetti. Näiteks ,,Päikesekvartetid," Skertsokvartetid," ,,Tosti kvartetid" ja ,,Erdödy kvartetid." Kuulsaim neist on ,,Keisrikvartett," mille nimetus