Orlando di Lasso ja Giovanni Pierluigi da Palestrina (3)

(kool)
Orlando di Lasso ja Giovanni Pierluigi da Palestrina
Referaat
Koostaja : (10.klassi õpilane)
2008
Orlando di Lasso
Orlando di Lasso (tuntud ka kui Orlandus Lassus ;1532-1594) oli prantsuse-flaami päritolu renessansiajastu helilooja . Ta oli Madalmaade koolkonna viimane suur meister.
Lasso alustas kirikus kooripoisina. Alates 12. eluaastast töötas ta erinevates õukondades muusikuna . 21-aastaselt sai koha Rooma Lateraani basiilika kapellmeistri ametikoha. 1555 või 1556 trükkisid Tylman Susato antverpenis ja Antonio Gardane Veneetsias esimesed kogumikud Lassuse teostest ja sellest algast tema üleeuroopaline kuulsus. 1556. aastal läks ta münchenisse, Baieri hertsogi Albrecht V õukonda, kus ta alustas tenorilauljana ja sai varsti kapellmeistriks, pidades seda kohta surmani.
*Ta oli oodatud külaline tähtsamates õukondades, 1570 . aastal tõstis keiser ta aadliseisusesse ning 1574 . aastal tegi paavst temast Kuldkannuse rüütli.
Looming
Lassus on kirjutanud kokku üle 2000 heliteose, nii vaimulikke kui ka ilmalikke.

• Üle 70 missa (neist 3 reekviemi)
  
• umbes 100 magnificat'i
  
• 4 passiooni
  
• 2 kogumikku Jeremia kaebelaule, hiiobi kaebelulud, hümnid litaaniad jm.
  
• 500–1200 motetti (olenevalt, mida täpselt motetiks lugeda)
  
• umbes 450 itaalia-, prantsus- ja saksakeelset ilmalikku laulu.
  

Lassuse eluajal oli ta looming imetletuim ja enim trükitud, järgnevatel sajnditel sai temast muusikaloo suur legend. Ja ometi on põhiline osa tema muusikast täna tundmatu.Tema loomingus leidis viimase kõrgpunkti juba kaduma hakkav muusikastiil Madalmaade muusika.
Võrreldes Palestrinaga, on Lassuse väljenduslaad palju impulsiivsem, dünaamilisem ja värvirohkem.Tal on piiritult leidlikkust kasutamaks julgeid võtteid,mis ei vasta vanadele polüfooniareeglitele.( Tema väljenduslaad seostub maneristliku stiiliga tolleaegses maalikunstis.)
Giovanni Pierluigi da Palestrina
Giovanni Pierluigi da Palestrina ( 1525 või 1526-1594) oli itaalia helilooja.Ta oli Rooma koolkonna tähtsaim esindaja.
Ta sündis väikeses Itaalia kohas nimega Palestrina. Varajases nooruses laulis Palestrina kirikukooris, kus hiljem – 19-aastaselt sai samas kirikus organistiks ja koorijuhiks.
Pärast oma venna, naise ja laste surma oli valmis astuma vaimulikuseisusse, kuid siiski abiellus uuesti. Ta tegutses ka ärimehena, millega ta finantseeris oma loomingu väljaandmist. Ta oli pidevalt väikestes konfliktides kirikuga, mis tegelikult oli tema loomingu tellijaks.
Enamiku oma elust veetis ta erinevates Rooma kirikutes, näiteks Santa Maria Maggiore basiilikas, Püha Johannese kirikus. Roomas Palestrina ka suri.
Looming: Kogu Palestrina looming on otseselt seotud kirikuga. Ta kirjutas ligi 100 missat ja hulganisti motette . Leidub ka vaimulikke madrigale, Jeremia tekstidele loodud nutulaule vaikseks nädalaks.
Palestrina looming vastas kiriku ootustele, See oli kõrge, ülev, väärikas, tõsine. Suurema osa tema loomingust moodustasidki vaimulikud teosed.
Tema teoseid iseloomustavad kõlapuhtus ja täiuslikkus.
Tema stiili, kontrapunkti, on toodud sajandeid eeskujuks paljudele heliloojatele. Kõrgemates muusikakoolides kasutatakse kontrapunkti heliloomingu algtõdede kinnistamiseks.
*Oma eluajal polnud ta sugugi nii imetletud ja niisama rohkesti trükitud, kui lassus. Palestrina stiil kujunes aga juba siis klassikaliseks ja hiljem sai sellest „puhta ja väärika“ kirjaviisi akadeemiline eeskuju.
Kasutatud kirjandus

Siitan , Toomas. 1998
Õhtumaade muusikalugu I. Tallinn „ Avita “.

Internet(Vikipeedia-, Google`i otsingumootor )