Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Orlando di Lasso ja Giovanni Pierluigi da Palestrina (3)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

(kool)
Orlando
di Lasso ja Giovanni Pierluigi da Palestrina
Referaat
Koostaja :
(10.klassi õpilane)
2008
Orlando
di Lasso

Orlando
di Lasso

(tuntud ka kui Orlandus Lassus ;1532-1594)
oli prantsuse-flaami päritolu renessansiajastu helilooja . Ta oli
Madalmaade koolkonna viimane suur meister.
Lasso
alustas kirikus kooripoisina. Alates 12. eluaastast töötas ta
erinevates õukondades muusikuna . 21-aastaselt sai koha Rooma Lateraani basiilika kapellmeistri ametikoha. 1555 või 1556 trükkisid
Tylman Susato antverpenis ja Antonio Gardane Veneetsias esimesed
kogumikud Lassuse teostest ja sellest algast tema üleeuroopaline
kuulsus. 1556. aastal läks ta münchenisse, Baieri hertsogi Albrecht
V õukonda, kus ta alustas tenorilauljana ja sai varsti
kapellmeistriks, pidades seda kohta surmani.

*Ta oli
Orlando di Lasso ja Giovanni Pierluigi da Palestrina #1 Orlando di Lasso ja Giovanni Pierluigi da Palestrina #2 Orlando di Lasso ja Giovanni Pierluigi da Palestrina #3 Orlando di Lasso ja Giovanni Pierluigi da Palestrina #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 45 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Stella107 Õppematerjali autor
võrdlus kahe isiku kohta+pildid

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
7
docx

10. klassi muusika tunni konspekt

Muutustel oli üsna mitu põhjust: · Prantsuse kuningate ambitsioonid tõusid · Roomakatoliku kiriku kriis (nt Suur skisma, mil korraga valitses 2 paavsti) · 15-16 saj maadeavastused, mis laiendasid inimeste maailmapilti nii geograafiliselt kui kultuuriliselt · Loodusteaduste kiire areng · Esimesed arheoloogilised väljakaevamised Itaalias 13. Renessanssajastu periodiseering VAATA TÖÖLEHTE!!! · Vararenessanss (14 saj) · Kõrgrenessanss (15 saj) · Hilisrenessanss (16 saj) 14. O. di Lasso ja G. P. da Palestrina · Orlando di Lasso (tuntud ka kui Orlandus Lassus; 1532­1594) oli renessansshelilooja. Ta oli Madalmaade koolkonna viimane suur meister. · Lasso alustas kirikus kooripoisina. Alates 12. eluaastast töötas ta erinevates õukondades muusikuna. 21-aastaselt sai Rooma Lateraani basiilika kapellmeistri ametikoha, hiljem oli Münchenis Baieri hertsogi Albrecht V õukonnas kapellmeister. Saavutas kuulsuse juba oma eluajal.

Muusika
thumbnail
3
docx

Orlandus Lassus ja Giovanni Pierluigi da Palestrina

Giovanni Pierluigi da Orlandus Lassus Palestrina 1532 (võimalik 1530) ­ 14. juuni 3. veebruar 1525 või 2. veebruar Eluaastad 1594 1526 ­ 2. veebruar 1594 · Tema muusikaanne avaldus · alates 1537. aastast laulis ta juba lapsepõlves Roomas Santa Maria · 21- aastaselt sai temast Maggiore basiilika kooris kapellmeister

Muusikaajalugu
thumbnail
7
doc

Renessanss muusikaajalugu

ning mis on kohandatud uue tekstiga. Igale uuele leidub alati vastaseid, nii ka Lutheri ideedele. Keiser Karl V kutsus ühes Põhja-Itaalia linnakeses Trentos kokku kirikukogu, mis püüdis lepitada protestante ja katoliiklasi. Katsed jooksid liiva, peale jäi reformatsioonivastane suund, mis nõudis gregoriuse laulu uuendamist ja selle tähtsus ennistamist liturgias. 16. Rooma koolkond ­ konservatiivne hoiak. Palestrina Sajandi keskel kujunes Roomas võrdlemisi akadeemilise ja konservatiivse hoiakuga heliloojate koolkond, mis järgis ka kirikukogu juhiseid. Kirikukogu poolt kehtestatud rangeid reegleid arvestas ka Rooma koolkonna esinimi Giovanni Pierluigi da PALESTRINA (1525- 1594). Sajandi väljapaistvamaid muusikuid, kes küll oma eluajal ei olnud väga imetletud ja niisama rohkesti trükitud, kui Lassus. Küll aga kasvas tema kuulsus järgnevate sajanditega. Nimi Palestrina (ladinapäraselt

Muusika ajalugu
thumbnail
30
docx

RENESSANSS XVI sajandi II pool – XVI sajand

RENESSANSS XVI sajandi II pool – XVI sajand Muusika Keskaegse professionaalse kirikumuusika kõrvale asub professionaalne ilmalik muusika. Juhtivad muusikamaad on Madalmaad, Põhja- Prantsusmaa, Itaalia. Uued muusikažanrid Missa Reekviem Madrigal Heliloojad Guillaume Dufay (1400- 1474) Johannes Ockeghem (1420- 1495) Josquin des Prez (1440- 1521) Giovanni Pierluigi da Palestrina (1525- 1594) Orlando di Lasso (1532- 1594) Kunstnikud Sandro Botticelli (1445- 1510) Leonardo da Vinci (1452- 1519) Michelangelo (1475- 1564) Raffael (1475- 1564) Raffael. Sixtuse Madonna Albrecht Dürer (1471- 1528) Kirjanikud Giovanni Boccaccio (1313- 1375) Miguel de Cervantes (1547- 1616) William Shakespeare (1564- 1616) Eesti 1558- 1583. a. – Venemaa algatatud Liivi sõda, mille tagajärjel Eesti läks Rootsi, Poola ja Taani võimu alla.

Kategoriseerimata
thumbnail
6
doc

Renesanss

kohandatud uue tekstiga. Igale uuele leidub alati vastaseid, nii ka Lutheri ideedele. Keiser Karl V kutsus ühes Põhja- Itaalia linnakeses Trentos kokku kirikukogu, mis püüdis lepitada protestante ja katoliiklasi. Katsed jooksid liiva, peale jäi reformatsioonivastane suund, mis nõudis gregoriuse laulu uuendamist ja selle tähtsus ennistamist liturgias. 16. Rooma koolkond ­ konservatiivne hoiak. Palestrina Sajandi keskel kujunes Roomas võrdlemisi akadeemilise ja konservatiivse hoiakuga heliloojate koolkond. Kirikukogu poolt kehtestatud rangeid reegleid arvestas ka Rooma koolkonna esinimi Giovanni Pierluigi da PALESTRINA (1525- 1594). (loe lk. 122-126) 17. Veneetsia koolkond ­ Püha Markuse kirik ­> mitmekooritehnika Peale Roomas tegutsenud meistrite, oli ka Veneetsias oma koolkond, mille vaimu väljendab uhke Püha Markuse kirik.

Muusikaajalugu
thumbnail
11
rtf

Ajastu ja helikeele üldiseloomustus, võrdlus keskaja muusikaga

2.2. 14. Saj ­ vararenessanss Itaalias TRECENTO trecento it 14. saj eelrenessanss Itaalia kultuuriloos Trecento tähistab 14. Saj kultuuri Itaalias. Muus.ajaloos tähistab trecento omapärast mitmehäälset muus.kultuuri alates 1330ndatest kuni 15 saj I veerandini. Trecento-muus. on õukondade ja patriitsikodade elegantne ilmalik seltskonnakunst, vaimulik muus. oli tagaplaanil. Varase trecento tähtsamad heliloojad olid Jacopo da Bologna ja Giovanni da Cascia, mõlemad kirjutasid peamiselt madrigale. 2.2.1. ilmalikud laulud ­ ballata, madrigal, caccia ballata it muus ballaad, itaalia 13.-14. saj tantsulaul mitmehäälne refrääniga lauluvorm, sarnaneb prantsuse virelai'ga. madrigal ­ madrigal kirj väike idülliline v naljatlev luuletus; muus mitmehäälne armastuslaul tähtsaim lauluvorm 14 sajandil, enamasti kahehäälne, kus alumine hääl on lihtsam liikuvast ja

Muusikaajalugu
thumbnail
6
doc

Muusika eri ajajärkudes

Tekkis protestantlik koraal, mis osaliselt aitas kaasa homofoonia arengule. Tekkis ka iseseisev instrumentaalmuusika. Pillidest kasutati orelit, klavessiini, lautot, viiuli perekonda, mitmesuguseid flööte, trompetit, tromboone. Peamiselt kasutati pille siiski laulude saatena või mängiti pillidega laulmiseks mõeldud nootidest. Tähtsaim laululiik oli madrigal ja missa. Olulisemad heliloojad renessanssiajastul olid Johannes Ockeghem, Josquin Desprez, Orlandus Lassus, Giovanni Pierluigi da Palestrina. J. Deprez'i on väga paljud tema kaasaegsed nimetanud ,,muusikute vürstiks". Tegutses Milanos ja Roomas. Oli üks esimesi, kelle teoseid trükiti Veneetsia trükkal Petrucci poolt, kes leiutas noodikirjatrüki. Säilinud on temalt umbes 20 missat, 100 motetti ja 70 ilmalikku laulu. O. Lassuse kohta räägib legend, et teda on kauni lauluhääle tõttu kolmel korral lapsena röövitud. Lassus oli imetletud ja kuulus kogu Euroopas. Ta oli oodatud

Muusika
thumbnail
20
doc

Renessanssi Žanrid, heliloojad

Ta koosneb kindlaks kujunenud ladinakeelse tekstiga lauludest, kuid teos ei sisalda kõiki neid osi. Reekviemi laulud langevad kokku missa omadega, ära jäävad Gloria ja Credo. Reekviemi laulud: 1) Requiem aeternam-reekviemi avalaul,mis annab zanrile nimetuse. 2) Dies irae-viimsepäevakohus ja maailmalõpp.Tekst loodi katkuepideemia ajal. 3) Confutatis-kirjeldab patuste hirme ja piinaseid. 4) Lacrimosa-annab edasi kurbust ja hingevalu. Heliloojad: G. P. da Palestrina Giovanni Perluigi da Palestrina (u 1525-1594) oli Rooma koolkonna tähtsaim esindaja, tema kujunemine ja karjäär on seotud üksnes Roomaga. Tema suureks toetajaks oli paavst Julius III. Peaaegu kogu Palestrina looming on vaimulik, välja arvatud umbes sada konservatiivses laadis ilmalikku madrigali, tuntakse teda eelkõige ta missatsüklite põhjal, mida on säilinud 104. Missadest kuulsaim on paavst Marcellus II pühendatud Missa

Muusikaajalugu




Meedia

Kommentaarid (3)

Rudolfeste profiilipilt
Mart Linnas: Hea võrdlus aga failiformaat võiks olla teine (näiteks .doc)
10:48 08-02-2009
XXGetuOlenXX profiilipilt
XXGetuOlenXX: Aitas väga! Aitäh
09:09 21-10-2013
hannarego profiilipilt
18:36 23-05-2016



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun