Õnnetu Kaotaja Igal ühel on oma õnn mõnedel rohkem, teistel aga vähem. Inimesed meie ümber kipuvad ütlema, et kõik oleneb meist endist, kuid kas see on ikka nii? Elu on mäng, kuhu me panustame nii palju kui vähegi võimalik. Selle lõppedes aga kaotame kõik, sest mitte keegi ei lahku võitjana. Hoolimata sellest pakub elu nii head kui ka halba ning me võtame sellest kõik, mis võtta annab. Mäng algab sünniga ja lõpeb surmaga. Mõnel on see lühike, kuid õnnelik. Teisel aga pikk ning piinarikas. Mind paneb mõtlema, miks eksisteerib selline ebavõrdsus ühiskonnas. Kuidas inimkond üldse julgeb tunnistada iseendale, et üks on parem kui teine? Me kõik sünnime siia ilma võrdsetena, kas pole nii? Juba kohe alguses antakse meile hinnang, teadmata millised me tegelikult oleme. Seda nimetatakse eelarvamuseks. Kuid kas ilus näolapp ning hea figuur teeb inimese meeldivaks? Paraku o...
V rühm: Timm – võitja või kaotaja? „Timm Thaler ehk Müüdud naer“ James Krüss Millist kasu lõikas Timm lepingust Tarukiga? Timmi leping Tarukiga oli selline, et kui ta müüb oma luksatusega lõppeva naeru Tarukile võidab ta kõik ja ükskõik missugused kihlveod. Ta läks iga pühapäev hipodroomile hobuste võidusõidu peale kihla vedama ning võitis iga kord. Tema kasu oli see, et ta sai rikkuriks. Natuke hiljem teoses veab ta kihla laevakapteni Jonnyga, et ta saab maailma kõige rikkamaks inimeseks. Järsku tuleb raadiost teade et Taruk on surnud ja Timm on tema pärija, saades kõige rikkamaks meheks. Kui vana on Timm teose lõpus? Timm sai just ennem teose lõppu kuueteist aastaseks. Teoses oli kirja pandud, et Timm sai kuueteist aastaseks ja Taruk tuli tema juurde lepinguga, mille allkirjastamisel saaks Timm teise riigi kodakonsuse ja oleks kuueteistkümne aastaselt täiskasvanu. ...
Kas Tiina on võitja või kaotaja? Selles jutustuses mina tahaksin öelda seda et Tiina on nii kautaja kui ka võitja, sest Tiina ju oli tugev inimene tegelikult üksinda metsa minna, kuid siiski teda millegipärast ei hoolitud.Inimesed ei saanud lihtsalt aru et ta pole mingi hunt, kuid kõik klappis sellega mida nag mõtlesid.Inimesed on karmid ja see ongi inimeste miinus, et nad ei usu inimesi. Aga eks ma jutustan natukene siis mida mina arvan.Tiina satub peale ema surma
KAS TIINA OLI VÕITJA VÕI KAOTAJA? "Libahunt" kujutab kahe vastandliku ellusuhtumise kokkupõrget ja käsitleb inimlikke probleeme läbi aegade: üldsuse ja inimese vastasseisu, kadedust ja konkurendi hävitamist laimuga, inimese nõrkust võidelda oma armastuse eest. Küsimusele, kas Tiina on võitja või kaotaja, ei saa minu arvates üheselt vastata, sest Tiina oli nii võitja, kui ka kaotaja. Tiina satub peale ema hukkamist Tammaru perekonda, kes on võtnud nõuks ukse tagant leitud külmunud ja nälginud laps üles kasvatada. Tiina erineb aga Tammaru pererahvast mitmeti, ta on tumedamat verd, on alati vabaduses elanud. Seetõttu ei suuda Tiina omaks võtta lootusetut alistumist mõisa ja kiriku meelevallale. Tema kirglik loomus ei suuda leppida inimest alandavate ja moonutavate oludega. Nõnda satub ta konflikti
Tiina oli tüdruk, kes ilmus Tammarude ukse taha samal õhtul, kui hukati ta ema, kes oli väidetavalt nõid. Tammarud võtsid tüdruku enda juurde ja aastaid hiljem, kui perepoeg Margusel oli aeg hakata naist võtma (pere soov oli, et Marguse naiseks saakas Mari, kuid Margus ihkas Tiinat naiseks), pöördus Mari Tiina vastu ning süüdistas teda libahundiks olemises. Tiina jooksis metsa. Hiljem, loo lõpus, Laseb Margus Tiina hundi pähe maha. Tiina on nii kaotaja kui ka võitja. Kaotusi oli üsna erinevaid. Minu arvates oli suurim kaotus talle tema ema surm. Ta kaotas kodu (sattus Tammarude juurse). Ta kaotas ka Marguse , kes ei soovinud/ ei julgenud Tiinaga kaasa minna. Tiina elu lõpp ehk surm oli ka üks suurimaid kaotusi ja võib-olla ka kõige suurem. Suurim võit oli vabaduse säilitamine. Ta suutis,olenemata ühiskonna, Tammarude survele jääda vabaks ja olla see ja seal, kus hing ihaldas. Võit oli ka see, et ta sai armastada ja olla armastatud
Napoleon I Suur väejuht ja riigijuht või halb kaotaja? Arutlus. 19. saj tuli Prantsusmaa valitsejaks Napoleon I. See oli ajal, mil toimus revolutsioon. Napoleoni valitsusajal toimusid Euroopas suured muudatused. Napoleon võitis palju sõdu, kuid kaotas nii merel inglastele kui külmal Venemaal venelastele. Kas Napoleon I on siis suur väejuht ja riigivalitseja või halb kaotaja? Napoleon hakkas kohe oma valitsusaja alguses aktiivselt valitsema/tegutsema ja Prantsusmaad muutma. Ta muutis kohtupidamist ja seadusandlust, andis välja tsiviilkoodeksi, mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees ja eraomanduse puutumatuse. See koodeks sai eeskujuks veel paljudele Euroopa riikdele. Napoleon oli suur riigijuht. Napoleon ei tahtnud olla kehvem teiste riikide valitsejatest. Näiteks rajas ta endale suure ja hiilgava õukonna. Võiks arvata, et talle ei mahtunud
Tiina - võitja või kaotaja? Usun, et kui enamik inimesi mõtlevad Kitzbergi „Libahundi“ peale, siis meenuvad neile esmalt vaeslapse õnnetu armastuslugu ja kannatused, mis talle ülekohtu ja vale läbi osaks said. Kuid kas oli Tiina siis tõesti see ainuke kannataja või oli neid veelgi? Tiina kaotas juba lapsena oma lihase ema, kelle külarahvas nõiduses süüdi mõistis. Tema kasuõde ässitas kogu külarahva tema vastu, Tiina eluarmastus pööras talle otsustaval hetkel selja ning tema kasupere polnud nõus teda enam koju lubama ja viimaks sai ta veel oma enese armastatu käe läbi surma. Jah, Tiina polnud kindlasti võitja, tema soov oli ju vaid elada rahus koos Margusega, kuid seda tal saavutada polnud võimalik. Ent kas siin loos oligi üldse võitjaid? Mõtleme kasvõi Mari peale, kes oli kogu selle loo süüdlane - kas saab üldse arvata, et ta võis olla õnnelik, kui Tiina lõplikult metsa põgenes? Olgu mis oli, aga Mari ju tegelikult sisimas teadis, et...
Antandi järjest paremini töötav, täna suurele liitlaskonnale, sõjatööstus ja pidevalt saabuvad värsked väed murtsid täielikult võitlusvaimu ning sügisel 1918 Saksamaa oli löödud. Compiegne´i ja Versailles´i rahulepingud olid Saksamaale väga rasked: ta pidi võitjatele loovutama sõjavarustust ja tehnikat, ligi 1/8 aladest, maksma raskeid reparatsioone mille väljamaksmine pidi jätkuma ka tänapäeval, samuti rängalt piirati lubatud sõjaväge. Austria-Ungari oli kaotaja nii bloki osa kui ka eraldi riigina. Esialgu pidi riik sõdima Venemaa ja Serbiaga, kuid Itaalia üleminek Antandi poole nõudis uue rinde avamist ja sõjaressurside ümber paigaldamist. Kuigi 1917. aastal Sakslaste toel suudeti anda sellele tugeva hoopi, ei suudetud seds täielikult purustada. Laastav, veniv, kurnav ja kaotuste rikkas sõda tekitas riigis suuri rahulolematusi. Saksa vägede lüüasaamine ning liitlaste Bulgaaria ja Türgi sõjast väljaastumine 1918
MILLISED OLID EESTLASTE VALIKUD TEISES MAAILMASÕJAS? Mingisugustki valikut raskendas 1939 a sõlmitud MRP ja sellele järgnenud nn baaside aeg. Piirile koondatud lahinguvalmis vägede toel surus N. Liit Eestile peale nn vastastikuse abistamise lepingu, mis andis N. Liidule õiguse tuua Eestisse loodavatesse sõjaväebaasidesse 25 000 nõukogude sõdurit. Eestil oli tollal teenistuses pisut üle 15 000 mehe. 1940. aasta juunis, mil algas N. Liidu otsene agressioon, oli riik Punaarmee poolt ümber piiratud. Kujunenud olukorras alistus valitsus sõjalise vastupanuta ning riik hõivati piiri tagant ja baasidest tulnud enam kui 100 000 punaarmeelase poolt. Need numbrid ainuüksi näitavad N.Liidu selget ülekaalu ja igasugune vastuhakk oleks lõppenud veriselt ja kiirelt. Eesti tugevateks külgedeks olid kaitsetahe, hea väljaõppega regulaararmee ja käsirelvadega hästi varustatud Kaitseliit ning si...
Mäe Andrese teine abikaasa Mari oli nii võitjate kui ka kaotajate leeris. Ta alustas Vargamäel pererahva abina, kuid hiljem abiellus Jussiga. Peale Jussi surma abiellus ta Andresega. Mari on teoses võitja, kuna temast saab Vargamäe uus perenaine. Ta sünnitas Andresele kolm poega ja neli tütart. Olles abielus Mäe Andresega igatses Mari siiski oma endist abikaasat Jussi ja see võib olla ka põhjus, miks ta oli kaotaja. Ta kaotas oma abikaasa, samuti kaotas ta ka oma noorima lapse Anni ja esimesest abielust lapsed Juku ja Kata, kes kõik surid lapsena. Nii kaotajaks kui ka võitjaks võib pidada ka Andrese ja Mari poega Indrekut. Ta oli poiss kes juba varakult tundis huvi kirjanduse vastu. Esimese osa lõpus läheb ta linna kooli. "Tõe ja Õiguse" teine osa räägibki sellest, kuidas Indrek Härra Mauruse koolis õpib. Teises osas kaotas ta usu jumalasse ning kolmandas osas kaotas oma ema. Ta ema oli haige
küljest tehti aga ka mitmesuguseid algatusi rahvusvahelise koostöö organiseerimiseks, mis kõik küll jäid poolikuteks või ebaõnnestusid. 1917. aastal varises Venemaa, 1917.-1918. aastal sõlmiti Bresti rahuleping ning 1919. aastal, 28. juunil sõlmiti Versailles' rahuleping. Alustuseks võin öelda, et olen kindlal seisukohal, et Versailles' süsteem oli kindlasti kaotajate karistamine. Maailmasõja kaotajate, täpsemalt peamise kaotaja, Saksamaa paikapanemine algas Compiagné' i vaherahuga. 7. novembril 1918 saabusid Saksamaa esindajad Compiagné' i metsa Prantsusmaal, kus asetses marssal Foch' i staabirong. Nüüd algas Saksamaa surumine kohale, kus lääneriigid teda näha tahtsid. Vaherahu jõustus 11. novembril 1918, sellega lõppes sõjategevus läänerindel. Compiagné' i vaherahu käsitles sakslasi juba kui kaotajaid. Mõningaid selle
USA, Kanada, Austraalia), Keskriigid (Saksa Keisririik, Austria-Ungari, Bulgaaria, Türgi) ja neutraalsed riigid (võiks ka neid käsitleda eraldi blokkina). Kaks esimest olidki loodud võimu suurendamiseks ja laiendamiseks (Keskriigid) ja nendele tasakaaluks (Antant). Peale julgeoleku see tähendas ka ohtu lokaalse kriisikolde tekkel nägid lepingud ette blokke tervikuna ``mängu`` astumist. Peale sõda lõppu kaotaja oli küll terve blokk, aga võitjate puhul oleks korrektsem rääkida eraldi riikidest. Peakaotaja oli keskriikide blokk Austria-Ungari, Bulgaaria, Türgi ja Saksamaaga selle keskel. Vaatamata kord edukale, kord edutu sõjategevusele varises see lõpude lõpuks kokku. Kaotuse põhjuseks võiks olla Schlieffeni plaani läbikukkumine Marne`i lahingu tagajärjel ja sellele järgnev kaheaastane kaevikusõda ning liitlase Itaalia kaotamine
Hinnang: VÕITJA Selgitus: Territoorium jäi sõjas puutumata. B) Saksamaa Hinnang: KAOTAJAD Selgitus: Sest sakslastega asustatud Alad tuli loovutada naabritele. C) Prantsusmaa Hinnang: VÕITJAD / KAOTAJAD Selgitus: Võit: sai tagasi oma maapiirkonnad(rikas tööstuspiirkond) Kaotus: väga suured kaotused. D) Venemaa Hinnang: KAOTAJAD/ VÕITJAD Selgitus: Soov oli maa ümber jagada Võitja: astus sõjast varem välja. E) Itaalia Hinnang: KAOTAJA Selgitus: Jäeti ilma territooriumidest ja kolooniatest 2. Iseloomusta sõjajärgset majanduselu kolme näitega. 1) Antandi riikidele makstavad repratsioonid. 2) Suur tööpuudus, eriti sõjast naasnus meeste seas. 3) Ei suudetud majanduselu rahuaja tingimustega kohaneda. 3. Iseloomusta sõjajärgset Saksamaa majanduselu kolme näitega. 1) Kasvasid sotsiaalsed probleemid. 2) Prantsusmaa okupeeris tööstuspiirkonna Ruhri(vist)
tempos teineteisele vastu ja põrkasid lahinguvälja keskel suure hoooga kokku. · Vastast ei püütud tappa, vaid vangi võtta, et tema perekonnalt lunaraha saada. 7. Milles väljendus rüütliväe taktika liigne sirgjoonelisus (2)? · Neil oli raske relvastus ja seetõttu olid nad aeglased. · Liiga sirgjooneline liikumine muutis nad haavatavaks. 8. Mis eristas turniire tegelikust lahingust (2)? · Võitja sai endale kaotaja varustuse. · Võitlus oli kahe rüütli vahel, kes üritasid üksteisest möödudes suure kiiruse peal teineteist hobuse seljast maha lükata. 9. Mida tähendasid turniirid keskaegse rüütelkonna jaoks (2)? · Kui rüütel selle võitis sai ta endale kaotaja rüü. · Rüütel võitis ka palju au ja kuulsust. 10. Iseloomustage rüütlikirjanduse temaatikat (2). · Seal tõsteti esile kõiki olulisemaid rüütlivoorusi.
Tartu Kutsehariduskeskus Sõpruse Puiestee 2008 Ajalugu Mõte luua muusikaline kollektiiv Sõpruse puiestee tekkis 1992 aastal Turu äärelinna ridaelamuboksis. Idee autoriks oli Andres Rooväli kes töötas välja ka loodava ansambli identiteedi, sõnumi sisu, väljundite vormi ja määras üldjoontes kogu ühenduse edasise arengukava. Aastate jooksul on idee osaliselt täienenud, tehtud on hulk praktilist tööd nagu lugude ja tekstide kirjutamine, kollektiiviga liitusid andekad, noored muusikud. Laulude sõnum Sõpruse puiestee räägib oma lugudes erinevatest inimestest, südmustest ja ajastutest üritades küsida "kes ma olen, kes sa oled ja miks me oleme?" Sest mis on elu? on küllap üks tähtsamaid, tegelikult kõige olulisem küsimus ja naeruväärt, koguni võimatu oleks sellest mööda hiilida. Me võime ju ennast petta, maskeerida elu illusiooniks, teadmise sõnaks ja sõna silbiks aga mida enam me paadume seda vaesemad me ol...
? : . , , . . , : . , . : ? : . . . , . : . . kirikupüha 3 suur paast Suur Reede tervitama värvitud munad mune värvima käsitsi sibulakoor kask paju kaunistus / kaunistama / mune kinkima munakoksimise võistlus võistlema / munakoort puruks lööma vastasmängija / võitma kaotaja uhkust tundma komme / säilima kiik kiige juurde kokku tulema kiikuma jumalateenistus / korraldama 4 kohupiima pasha kulits (suur ümmargune magus lihavõttesai) , . : 1. värvima, 5. komme, 6. kask, 8. kirik, 9. paju, 10. kiikuma, 12. reede : 1. kiik, 2. kohupiim, 3. kaunistama, 4. võistlus, 7. paast, 11. munad
Organisatsioonikäitumine ja jutimine Organisatsiooni loomiseks on vaja vähemalt kahte inimest. Selle tunnuseks on selle struktuur, nt ning liikmeid ja mitteliikmeid eristavad tunnused. See on teadlikult kordineeritud ühiste eesmärkide nimel. Organisatsiooniline käitumine on õpetus inimeste tegutsemisest organisatsioonis, mida arvestatakse rakenduskõrgharidusena ning on seotud psühho-, sotsio- ja antropoloogiaga. Süsteemi koostisosad ehk allsüsteemid: T Inimesed = sotsiaalne allsüsteem I Struktuur = juhtiv allsüsteem S Tehnoloogia = tehniline allsüsteem Allsüsteeme ühendab eesmärk. Allsüsteeme mõjutab keskkond. ➔ Mikro- ehk lähiskeskkond: klendid, konkurendid, tarnijad, koostööpartnerid, kohalikud regulaatorid ➔ Makro- ehk üldkeskkond: globalise...
Kanti eetika · 1. Kanti eetika · Moraali metafüüsika alused, · Praktilise mõistuse kriitika, · Moraali metafüüsika. · 2. "Kanti eetika" - see on teatud tõlgendus Kanti eetikast · 3. Kantiaanlik eetika- · hõlmab nii Kanti eetika kui "Kanti eetika" kui hulga nüüdisaegseid eetikavaateid · Kanti filosoofia on olulisel määral kriitiline, eitav filosoofia: · Mõtlemine peab lähtuma inimlikust, mitte üliinimlikust vaatevinklist. · Inimese teadmispretensioonid on piiratud loomuliku/loodusliku maailmaga (natural world). · Loodusliku maailma tähtsaim tunnus on see, et ta on aegruumiline ja temas toimivad põhjuslikkuse seadused. · Lisaks looduslikule maailmale on olemas inimese vaba tahte sfäär. · Inimesel on võime vabalt, autonoomselt toimida, ning see võime ei kuulu põhjuslikku, looduslikku maailma. · Põhjuslikkus ja vaba tahe to...
Töölisklassi ja naiste näol tekkis suur grupp inimesi kes said küll valimisõiguse, kuid kel puudus kogemus orienteerumaks poliitilisel maastikul. Nende tingimustega manipuleerides õnnestus tulevastel diktaatoritel võimule pääseda. Pärast Esimese maailmasõja lõppu koguneti Prantsusmaa pealinna Pariisi rahukonverentsile. Konverentsist võtsid osa üksnes Esimese maailmasõja võitnud riigid. Pariisi rahukonverentsil (1919-1920) sõlmiti Antanti ja kaotaja vahel rahulepingud, millest tuntuim on 28. juunil 1919 aastal Saksamaa ja Antandi vahel sõlmitud Versailles'e rahuleping, Pariisi rahukonverentsil koostatud rahulepingud vihastasid nii maailmasõja kaotanud rahvaid (sakslasi, ungarlasi, türklasi), kui ka mõningaid Antanti liitlasi. Ärritas see, et pärast sõda kehtestatud riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve. Seepärast leidsid toetust need juhid, kes lubasid oma rahvale ebaõigluse jõuga taastada
esitatakse ebakindlalt ja vabandavalt · Pika ja õigustava seletamisega viiakse teenuse väärtus kliendi silmis alla 78 Eirav e passiiv-agressiivne käitumine · Väliselt passiivne, sisuliselt agressiivne · Soovimatus aru saada kliendi olukorrast ja soovidest · Kliendi probleemiga ei suvatseta tegelda · Ükskõiksus ja võõrandumine 79 Võitja või kaotaja · Tungib probleemist · Keerleb ümber läbi probleemi · Näeb võimalusi · Näeb vaid takistusi · Kohustub · Lubab · Tunneb end piisavalt · On harva sõbralik, enamasti nõrk või väike kindlalt, et olla türann sõbralik 80 Võitja või kaotaja · Austab tugevamaid ja · Ei tunnista teiste
sobimatu teenuse kaelamäärimine) teenuse väärtus kliendi silmis alla 77 78 13 Eirav e passiiv-agressiivne Võitja või kaotaja käitumine · Väliselt passiivne, sisuliselt agressiivne · Tungib probleemist · Keerleb ümber läbi probleemi · Soovimatus aru saada kliendi olukorrast ja · Näeb võimalusi · Näeb vaid takistusi soovidest · Kohustub · Lubab
esitatakse ebakindlalt ja vabandavalt · Pika ja õigustava seletamisega viiakse teenuse väärtus kliendi silmis alla 78 Eirav e passiiv-agressiivne käitumine · Väliselt passiivne, sisuliselt agressiivne · Soovimatus aru saada kliendi olukorrast ja soovidest · Kliendi probleemiga ei suvatseta tegelda · Ükskõiksus ja võõrandumine 79 Võitja või kaotaja · Tungib probleemist · Keerleb ümber läbi probleemi · Näeb võimalusi · Näeb vaid takistusi · Kohustub · Lubab · Tunneb end piisavalt · On harva sõbralik, enamasti nõrk või väike kindlalt, et olla türann sõbralik 80 Võitja või kaotaja · Austab tugevamaid ja · Ei tunnista teiste
Ajalugu Kontrolltöö nr 1 Kontrolltöö nr 1 KORDAMISKÜSIMUSED Õ. lk. 829. Rahvusvaheline olukord 19181939 suur ülemaailmne majanduskriis 1. Millal ja millega lõppes I ms? 2. Kes olid I ms võtja ja kaotaja riigid, kuidas neid nimetati? 3. Kes kuulusid Antandi nn suurte kolmikusse? 4. Millega tegeles Pariisi rahukonverents? 5. Saksamaa olukord 6. Milleks kutsuti ellu Rahvasteliit? 7. Mis on Rahvasteliit? 8. Miks muutusid 1930ndatel diktatuurid populaarseteks? 9. Pariisi rahukonverents kus, millal, kes? 10. Milline oli Saksamaa saatus vastavalt Pariisi rahukonverentsile? 11. Millised uued riigid tekkisid esimese maailmasõja tulemusena? 12
Toimetulek konfliktidega ja lahendamisvõtted KONFLIKT Konflikt on inimsuhetes tavaline nähtus, sest see kaasneb iga arengu ja muutusega. Konflikt on vältimatu, kui meeskond koondab erinevaid isiksusi, suhtumisi, väärtusi ja vaateid. Tuleb uskuda, et konfliktidega toimetulekul on alati võimalik saavutada seisund, mis rahuldab mõlemaid osapooli. Samuti peab mõista, et igas olukorras on võimalik koostöö, kui mõlemad osapooled seda soovivad. Konflikti osapooltel on võrdne õigus oma arvamusele. Arvamuste paljusus ainult rikastab koostööd ja on tervitatav. Konfliki tekkides tuleb seada eesmärgiks säilitada rahulikkus ja tasakaal. Kannatamatud inimesed käivitavad konfliktid, kannatlikud saavad nendega hakkama. http://www.invicta.ee/?nodeid=37&lang=et (25.01.2011) Kui konflikt avalikustatakse võimalikult varajases faasis, siis on seda lihtsam ka lahendada ning samuti saab nii vältida ka uute probleemide teket. Mida kauem konflikt on pü...
3. INDIVIDUAALNE JA ISIKUTEVAHELINE KÄITUMINE Töötajate hoiakud Töötajate hoiakud on ilmselgelt organisatsioonile olulised. Kui hoiakud on negatiivsed, tekitavad need organisatsioonile raskusi. Töötajate negatiivsete hoiakute tulemusena võib oluliselt väheneda organisatsiooni konkurentsivõime. Positiivsed hoiakud, teiselt poolt, on juhtkonna poolt soovitud, sest on seotud paljude positiivsete väljunditega, mida juhid ootavad. Töötajate rahulolu koos kõrge tootlikkusega on hästi juhitud organisatsiooni kvaliteeditunnus. Hoiakute olemus Hoiakud on hinnangulised seisukohad - kas soodus või ebasoodus - suhtumine objektidesse, inimestesse või sündmustesse. Need peegeldavad seda, kuidas inimene midagi tunnetab. Kui inimene ütleb, “Mulle meeldib mu töö”, väljendab ta oma hoiakut töö suhtes. Hoiakud on tunded ja tõekspidamised, mis suures osas määravad ära selle, kuidas töötajad tajuvad oma keskkonda, pühenduvad tööülesannetele ja lõpuks...
perekonda, välimust ja mõnikord isegi õnne. Kuid hiljem nad avastavad, et see pole nii. Vahetevahel osutub vaesem elanikkond palju rikkamaks tänu oma enda sisemisele heaolule ning minu arvates teeb inimese rikkaks ta õnnelikkus, mitte suured rahatähed pangas. Kõigest hoolimata ei kesta õnn igavesti. Alati on keegi, kes kõik tahtlikult või tahtmatult ära rikub. Näiteks lähedase surm on üldjuhul vägagi tahtmatu õnne kaotaja. Samas ka ebaõnnestumised elus pole kõige meeldivamad juhtumis. Nüüd tekib küsimus, milleks õnne üldse vaja on? Teeb see inimese kuidagi paremaks? Minu arvates teeb õnn selle ,,omaniku" väga liberaalseks, sest ta hinges on midagi tõlgendamatult väärtuslikku, mis paneb end tundma vabana. Mitte keegi ei saa täpselt öelda, kui õnnelik võib üks inimene olla, sest seda lihtsalt pole võimalik sõnadesse panna. Kindel on aga see, et õnn on unest magusam, võidust
Inimesed, kes on rikas, ma usun, et kõike saab osta raha - nagu sõbrad, pere, välimuse ja mõnikord isegi õnne. Aga siis nad avastavad, et see ei ole nii. Mõningatel juhtudel osutub palju rikkamaks, sest vaesed inimesed enda sisemise heaolu ja ma arvan, et see muudab õnnelik mees, ole suuri arveid. Kõigest hoolimata, õnn ei kesta igavesti. Alati on keegi, kes tahtlikult või tahtmatult, et iga rikkumist. Näiteks on üldiselt väga lähedal juhuslikku surma õnnelik kaotaja. Aga ebaõnnestumisi elus ei ole kõige meeldivamaks. Nüüd tekib küsimus, mida on vaja üldse rahul? See muudab inimesi paremaks? Ma arvan, et õnn tema "omanik" väga liberaalne, kuna tõlgendamatult hing on midagi väärtuslikku, mis vabalt. Keegi ei saa täpselt öelda, kui õnnelik võib üks inimene olla, sest ta lihtsalt ei pane sõnu. Kindel on aga see, et õnn on magus unistus ilusad unenäod ja võimas võit. Ma arvan, et võite
Boka iseloomustus Boka oli 14 aastane poiss ja tema näos oli veel vähe mehelikkust. Kui Boka avas suu, et rääkida siis teenis ta tublisti paar aastat juurde. Tema hääl oli tasane, sügav ja tõsine ning mis ta ütles oli samataoline kui ta hääl. Ta rääkis harva rumalusi ja koerustükkidest ta osa ei võtnud. Väiksematesse tülidesse ei seganud ta kunagi vahele, isegi kui teda vahekohtunikuks kutsuti. Ta oli juba selgeks saanud, et üks pool jääb ikkagi kaotajaks ja kogu kaotaja viha sihitakse kohtuniku poole. Kui oli aga suurem tüli, proovis Boka rahu sobitada. Boka oli tark poiss ja oli ausa mehe eest alati väljas. Nemecseki iseloomustus Nemecsek oli väikest kasvu valgepäine poiss. Ta oli alguses arg poiss kuid järjest rohkem leidis ta endas julgust. Nemecsek oli väga kohusetundlik ja oskas tunda rõõmu selle üle mis tal oli. Ta kippus vahel liialdama, aga sai kohe aru, et oli valetanud. Ta
Kodutöö Ühiskonnaõpetuses 1.Iseloomusta Eesti näite põhjal otsest ja esindusdemokraatiat, osalus- ja elitaardemokraatiat. Otsene ehk vahetu demokraatia võimu teostavad inimesed ise : kas rahvakoosolekul (kärjad, veetse), rahvahääletuse ja rahvaküsitluse (referendum, plebistsiit) või rahvaalgatuse kaudu. Esindusdemokraatia peaaegu alati teostatakse võimu valitud esindajate kaudu. Osalusdemokraatia ehk partitsipatoorne demokraatia täh. Sellist valitsusvormi, kus oma arvamust oodatakse kõigilt isikuilt. Seejuures arvamuste esitamist soodustatakse, meelitatakse välja. Elitaardemokraatia püüab ümber lükata idealiseeritudettekujutlust demokraatiast kui üleüldisest õnnest ja harmooniast. 2. Milliseid funktsioone/ ülesandeid täidavad valimised demokraatlikus riigis? Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine Vahendada võimudele kodanike nõudmisi Harida kampaaniaperioodil tarbivaid inimesi polii...
investeeringud suhtesse, sotsiaalse toetuse tajumine, suhe elus oluline Suhe või eesmärk? Suhe või eesmärk? Tagasitõmbumine ja probleemi ignoreerimine - Eesmärk pole oluline, suhe on - Ignoreerimine tekitab suhte jätkumise korral vaenulikkust, emotsionaalselt kurnav - Pikaajalise suhte korral kergem, kui probleemiga tegelemist ei väldita Võit-kaotus - Kui suhe pole oluline, kuid eesmärk on - Suhte jätkumisel kaotaja hilisem reaktsioon (kättemaks) - Jätkuva suhte korral kasulikum, kui teise osapoole soovid rahuldatud Silumine - Eesmärk ebaoluline, suhe oluline - Enda eesmärkidest loobumine suhte säilitamise nimel, teise jaoks tema ees,märgi väga olulised Läbirääkimine - Suhe ja eesmärk mõlemad olulised
aastal Saksamaa järjekordse lüüasaamisega. Tagajärjed olid rängad. Sõja käigus mobiliseeriti 110 miljonit inimest, kelles 27 miljonit hukkus. Küüditamise käigus suri 11 miljonit inimest. Kokku suri 50-55 miljonit inimest. Suured tööstused olid hävinenud. Koos tööstustega olid maamunalt kadunud ka paljud erahooned. Teine maailmasõda mõjus laastavalt kogu maailmale, ületades Esimeset maailmasõda nii ulatuselt kui ka purustustelt. Sõja alustas Esimese maailmasõja kaotaja, kes ei olnud tulemusega rahul ja kes tahtis näidata võimu, kuid kaotas selle täielikult. Repressioonide käigus, mis olid algatatud egoistlikel põhjustel, surid miljonid süütud inimesed. Eesti oli kokku 51 aastat võõra võimu all.
Eestlased on läbi sajandite olnud kange rahvas ning vaenlastele vastu hakanud, kuid mitu korda pidi ka kaotaja rolli jääma ning võõra võimu all kannatama. Erand pole ka 13.sajandil toimunud muistne vabadusvõitlus, kus eestlased sõdisid Riia piiskopi, Taani, Rootsi ja Mõõgavendade vastu, kes meid alistada ning ristiusustada püüdsid. Vaenlaste plaan muidugi õnnestus ning eesltaste alistumisel 1227. aastal tõi tulemuseks selle, et Eesti rahvas ristiusustati ning riik läks koos elanikega võõraste võimude vahel jagamisele. Kuid miks me siiski kaotasime? Kuna 1206/1208-1227
kõrvale. Sellega kaasnes alkoholi ja narkootikumide liigtarvitamine, mida kajastas meedia igal võimalikul hetkel. Lindsay Lohani maine langes ja sellega kaasnes tema fännide vähenemisega. Nüüdseks püüab Lindsay oma endise hea maine taasta ja kes teab, kas tal see õnnestubki... Sellest järeldubki, et staarid tekivad ja kaovad tänu meedia. Meedia on looja, populaarsuse suurendaja ja vähendaja ning kaotaja. Kõik staarid on meediast suuremal või väiksemal määral sõltuvad. Sellepärast teevadki kõik veel mitte kuulsad inimesi rumalusi – kõik selleks, et pääseda mingisugusegi kõmuajakirja esikaanele.
Hispaania 1936-1939kodusõda- võõrriikide sissetung, tagajärg- Franco diktaatur, Hisp. oli II maailmasõjas erapooletu. 7. Mõisted Rahvasteliit- Pariisi Rahukonverentsil loodud rahvusvaheline ühendus ( ülemaailmne organisatsioon), mille ülesandeks oli riikide vaheliste tülide rahumeelne lahendamine ja majanduslik kultuuriline koostöö. Agressor- sõja algataja Reparatsioon- sõjakulude maksmine kaotaja riigil võitjatele. Komitermi vastane pakt- Saksamaa ja Jaapani kommunismi vastane leping Nõukogude liidu vastu Berliini- Rooma telg- 1936 a sügisel sõlmiti Berliinis Saksamaa ja Itaalia sõjalis- poliitiline liit. Adolf Hitler- Saksamaa peaminister(kantsler) Benito Mussolini- Itaalia peaminister 28 juuli 1914- 11 nov. 1918- I maailmasõda mis lopes Compignei vaherahuga. 1936-1939- Hispaania kodusõda
kui sellest isikust räägitakse heast küljest ja kiidetakse teda meedia poolt, siis nõudlus tema järgi kasvab ning suureneb ka sissetulekute suurus. Nii kiiresti, kui on võimalik staari luua, on võimalik ka teda hukutada, seega enne, kui lähed kuulsuse nimel lihtsama vastupanu teed, tuleks välja mõelda, kas sul on närvi ja mõistust olla kuulus Sellest järeldubki, et staarid tekivad ja kaovad tänu meedia. Meedia on looja, populaarsuse suurendaja ja vähendaja ning kaotaja. Kõik staarid on meediast suuremal või väiksemal määral sõltuvad. Sellepärast teevadki kõik veel mitte kuulsad inimesi rumalusi kõik selleks, et pääseda mingisugusegi kõmuajakirja esikaanele. Mis aga teeb 15 minuti kuulsusest halvema eksemplari kui kogu aeg pildis olevatest «tähtedest»? Miks suudavad just need tõelised staarid nii kaua pildis püsida?
Ajaloo arvestus PT 1-3 Mõisted. Reparatsioon- kaotaja riik peab hüvitama võitja riigile tehtud kahju Kapituleerumine- tingimusteta alistumine Diktaktuur- ainuvõim Inflatsioon- raha väärtuse langemine, kuid hindade tõusmine Demokraatia- rahvavõim PT 1a Rahvusvaheline olukord 1918-1939 Esimese maailmasõja lõpp, Pariisi rahukonverents Sündmused. Compiegne vaherahu sõlminine(11. November 1918, Prantsusmaal)- sellega lõppes 4 aastat kestnud esimene maailmasõda
minimaalselt teise poole huvidele. Domineeriv konfliktis osaleja peab ülimaks iseenda huve ning kasutab võimu (füüsilist, majanduslikku, intellektuaalset) teise poole mõjutamiseks. Edukas saab võitlev osapool olla juhul kui tal tegelikkuses tõepoolest on piisavalt palju võimu. Ei ole harvad juhud, kus mõlemad osapooled kasutavad võitlevat strateegiat. Sageli on sellel negatiivsed tagajärjed kuna raisatakse aega, energiat või raha ilma, et kumbki pool jääks tulemustega rahule. Kaotaja pool võib tunda ennast halvasti kohelduna ning äärmisel juhul otsida isegi kättemaksu. Kasulik võib see strateegia olla juhul, kui konflikt tuleb kiirelt lahendada või kui tuleb teha ebapopulaarseid otsuseid (nt. distsipliiniga seotud küsimused). 3.2. Tasandamine/kohandumine See on eelmisele vastupidine strateegia. Harmoonia säilitamiseks võetakse maksimaalselt arvesse teise poole nõudmisi ja surutakse alla enda vajadused. Kuigi
Kas me oskame hoida ühte Rahvus, majandus, ühiskond 3 põhjust, miks me ühtemoodi uppuvalt laevalt ei põgene, kuigi vahest tahaks ja sunnitakse. Ühtekuulumine on läbi aegade olnud meie prioriteediks. Teemat alustades tekiv tahes tahtmata pööruda Eesti ajalukku.Eestlased nagu me oleme, pole kunagi allunud võõrvõimudele ja kui oleme, siis on see ainult paberil kirjas. Me oleme alati tahtnud vabad ja sõltumatud olla.Olgu mis on, aga iga asi selle koha pealt nõuab ohvreid. See ei ole haruldane, seda näeb igalpool. Ei ole rahvust, kes kokku ei hoiaks. Muidugi on olemas asjaolud, kus omakasu või väljapääsmatu olukord sunnib inimest loobuma oma rahva prioriteedist. Sõjaväeline eeskiri näeb ette seljuhul mahalaskmist või pikaajalist vangistust. Toon näite maailmasõjast, keegi ei tahtnud olla kaotaja poolel. Eesti rahvas jooksis nii sinna kui siia ja sai seda omal nahal tunda kuidas vahetus võim ja olukord. Oli ja k...
Mis rolli mängis ülemaailmne majanduskriis maailma majanduses kahe maailmasõja vahel? Esimeses maailmasõjas said kõige rohkem kannatada Euroopa riigid, nende sõjaeelne majandus oli täitsa pea peale pööratud. Vanad majandussidemed olid katkenud ning tuhanded tehased ja vabrikud hävisid. Ameerika jäi lahingupiirkonnast välja ja sellega said nad euroopale laene andes kõvasti majanduslikku kasu. Kaotaja riikide olukord oli palju halvem. Majanduslik tõus tähendas et inimeste elutingimused paranesid. Inimesed olid võimelisemad rohkem ostma, sellega kaasnes tarbekaupade tootmine. Kõige rohkem arenes auto,elektri- ning keemiakaupade tootmine. Kiire USA areng tekitas paljudes ameeriklastes usku, et on saabunud majandusliku õitsengu aeg, mis kestab igavesti. Iga ameeriklane soovis osta omale peagi korteri, külmkapi ning sõiduauto Ford T
ajal sai varjuda. 3. novembril 1918 algas sõjast kurnatud Saksamaal Novembrirevolutsioon ja keiser Wilhelm II loobus troonist . Sõda lõppes vaherahuga, mis kirjutati alla Compiegne´i metsas kindral Fochi staabivagunis (vastavalt nimetus ,,Compiegne´i vaherahu". Rahuleping Saksamaaga sõlmiti 1919. aastal Versailles´ lossis. Kaotajateks jäid 4 riiki Saksamaa, Nõukogude Venemaa, Austria ja Ungari ning võitjateks jäid Suurbritannia, Prantsusmaa, USA. Kaotaja poole esindajad pidid ära andma kõik kolooniad ja maksma reparatsioone. Tekkisid uued riigid: Venemaa lagumisel tekkis 5 riiki, nendeks olid Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. Austria-Ungari lagunemisel tekkis 3 uut riiki: Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia. Suurbritanniast eraldus Iirimaa ja Balkanil tekkis Jugoslaavia Sõda tõi kaasa suuri muutusi majanduses: Kõigil riikidel tohutud võlad (peale USA) USAle, väga vähe uut
*keelustati väljaõpe ja kohustus *ei tohtinud omada ega juurde ehitada lennukeid, tanke, allveelaevu Laevastik plaaniti kokku koguda Flo sadamasse aga sakslased uputasid oma laevad. Reini demilitariseeritud tsoon Reini jõel, vasak poolne kallas ja 50 km laiune ala parem kaldal kuulutati alaks, kus ei tohtinud olla kaitserajatisi või sõjalisi objekte. 2) Majanduslikud piirangud *Saksamaa pidi maksma reparatsioone (maks mida sõja kaotaja maksab võitjatele, et sõjakahjusid hüvitada) Prantsusmaa ja Inglismaa andsid Saksamaale laenu, nemad võtsid omakorda laenu USA-lt 3) Territoriaalsed piirangud / kaotused *Saksamaa kaotas 1/8 oma territooriumist *Elsass-Lothring - tähtis tööstuspiirkond läks Prantsusmaale *Põhja Schleswig läks Taanile *Saarimaa 15. aastaks rahvasteliidu valdusesse Mõned piirkonnad liideti Belgiaga
Rooma kodanikke ei tohtinud kohtuta süüdi mõista ega karistada. Kohtuotsust sai edasi kaevata. Küsimused 1. Kes olid gladiaatorid ja mis oli keisririigi ajal gladiaatorite võitluste korraldamise eesmärgiks? Gladiaatorid olid mõõgavõitlejad. Keisririigi aja jäi usuline külg sootuks varju ja gladiaatorite võitlusest said lihtsalt suurejoonelised vaatemängud nii ülemkihi kui ka rahvamassi lõbustamiseks. 2. Kuidas otsustati gladiaatorite võitlustelt kaotaja saatuse üle? Võidetu saatuse üle langetas otsuse publik, kes ülespidi pööratud pöidlaga andis märku armuandmisest, allapoole pööratud pöidlaga aga soovis, et võitja võidetu tapaks. Kui keiser kohal viibis, jäi lõplik otsus tema teha. 3. Milliseid ehitisi rajati või restaureeriti Rooma linnas keisririigi ajal? Keisririigi ajal hakati linna sihipäraselt välja ehitama. Foorum kui linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus omandas piduliku välisilme
Sisukord: KONFLIKT............................................................................................Error: Reference source not found KONFLIKTIDE PÕHITÕED.............................................................Error: Reference source not found KONFLIKTIDE TÜÜBID põhjuste järgi:..........................................Error: Reference source not found KONFLIKTIDE AVALDUMISE TASANDID....................................Error: Reference source not found Organisatsioonikonfliktid.....................................................................Error: Reference source not found Võimaliku konflikti tunnetamiseks......................................................Error: Reference source not found Väärtuskonfliktide lahendamine väärtuste selgitamise kaudu.........Error: Reference source not found Konstruktiivne konflikt.........................................................................Error: Reference source not found ...
selle edasi jne. Selliselt ületavad mängijad porise tee taburettidelt maha tulemata. Punkti saab esimesena finisijoone taha jõudnud mängija. Kui mängijaid on palju, võib moodustada ka võistkonnad. Võidab kõige rohkem punkte kogunud võistkond. Mida nooremad on mängijad, seda madalamad aluseid on vaja kasutada. Mängu reeglid: 1. Taburetti(kasti, pakku, paberit) ei tohi mööda põrandat(maad )lükata, vaid tuleb tõsta 2. Süüdlane on kaotaja Mängu tulemuse selgitamine: mängu võidab kõige rohkem punkte kogunud laps või võistkond. Kiidetakse ka teisi mängijaid hea mängu eest, juhul kui muidugi on olnud aus mäng. Ettevalmistus mänguks: · Mängu platsi valmistab ette õpetaja enne tundi · Maha ärgistatakse paralleelselt stardi ja finisijoon, teineteisest 5-10 m kaugusele · Kõik mängijad seisavad stardijoone taga taburetil(kastil, pakul, ajalehel vms) ja hoiavad teist samasugust käes
I maailmasõja võitjad ja kaotajad I maailmasõda oli kõige esimene suurem sõda, mis puudutas üsna otseselt peaaegu kogu maailma. Varasemalt aset leidnud sõdades puudus kokkupuude selliste asjadega, nagu üldmobilisatsioon ja tööstusliku ühiskonna kaasamine ettevõtmistesse. Võib öelda, et laiemas laastus jagunesid sõja osapooled kaheks: Antant ja teisel pool Kolmikliit. Need kaks osapoolt kiskusid sõtta otseloomulikult ka need maad, kelle alade pärast sõda peeti. I maailmasõda kestis neli aastat, mille jooksul hävitati peaaegu kõik, mis ette jäi ning valati ka ohtralt verd. Selle maailmasõja lõpuks peetakse 11.novembrit 1918. aastal, mil sõlmiti Compiegne'I vaherahu ning Saksamaa kapituleerus. See tähendas vaid üht Antant oli saavutanud võidu. Kuid nii-öelda ametlik punkt pandi sellele sõjale Pariisi rahukonverentsil, kui sõlmiti Versaille'I rahuleping. Inglismaad, Prantsusmaad ja ka USA'd võib pidada kasulõik...
Arvustus "Dekameron" Giovanni Boccaccio 6.peatükk I Novell Novell jutustab kuidas Orettal oli vaja minna lossist ühte kohta,teekond oli pikk,seega üks aadlimeestest pakkus Orettale kohta oma hobuse seljas.Aadlimees hakkas jutustama üht novelli,mis tal välja ei tulnud.Ta eksis nimedes ja kordas sõnu.Lõpuks ei kannatnud Oretta seda ja leidis vabanduse,et saaks aadlimehe vaikima panna.Aadlimees mõistis oma viga. II Novell Jutustab pagar Gist,kellel oli imehea vein.Ta kutsus Geri ja tema saadikud veini jooma.Hiljem käskis Geri ühel oma teenril Cisti käest veini tuua,teener võttis kaasa vales suuruses pudeli.Cist ei andnud veini ,sest see ei olnud tavaline lauavein kuid hiljem loovutas kõik veini Gerile. III Novell Kuningas Roberto saabus marssalina Firenzesse,kus hakkas talle üks naine meeldima.Tal õnnestus magada na...
jäänud vanaks. Merel tekkis olukordi, kus ta arutles pidevalt, kas oli õige merele tulla või magada kodus ja lugeda ajalehti, siiski ei kaotanud ta lootust ning triivis edasi. ,,Aga inimene ei ole alistumiseks loodud" ütles Santiago. Üksinduses keset merd leidis ta jõudu noorest sõbrast Manionist. Mees oli õnnetu, et poiss ei saanud enam temaga kalal käia ning ta pidi poisi vanematele tõestama, et on väärt mees õpetamaks nende poega heaks kaluriks. Santiago ei tahtnud olla kaotaja, ta tahtis tulla välja võitjana, tundmata kurgus kibedat kaotusemaiku. Merel olles igatses ta enda noort sõpra ning unistas poisi kohalolekust ning abist. Enda kange iseloomu ja sihikindlusega suutis ta end ületada, tulla elusana sadamasse tagasi ning tõestada, et tema kalaõnn pole pöördunud. Mees oli rahul, olenemata raskest võitlusest. Ta suutis enda noorele sõbrale ja õpilasele Manolinile näidata, et suudab endiselt suuri kalu püüda, lootes saada tagasi ka
juunil 1919, jäi sõjasüüdlaseks ilmselgelt Saksamaa. Saksamaa pidi loovutama suure hulga maid, sealhulgas Elsass-Lotringi Prantsusmaale, kokku 1/8 oma territooriumist. Sõjaväe hulga hakati seadusega piiritlema, lubatud oli vaid 100 000 meest, keelati üldise sõjaväekohustuse kehtestamine, allveelaevastik, lennuvägi ning seati ka piirangud laevastikule. Majanduslikult kõige kahjulikum karistus oli reparatsioonide maksmine, mille kogusummat algselt ei määratud. Kaotaja oli ka Venemaa, kes kuulus küll Antante´i poolele, kuid lahkus sõjast varem, sest Venemaal hakkas kodusõda, mille võitsid enamlased ja mille tulemusena kehtestati totalitaarne riik. Venemaa kaotas sõjas mitu miljonit sõdurit ning majandus oli põhja vajumas. Valitses tooraine ning tööjõupuudus ning Venemaa kaotas ka osa oma territooriumist. Seega mõjus sõda ka Venemaale laastavalt. Esimene maailmasõda ei toonud endaga kaasa midagi head, kuid siiski polnud eri
SAKSAMAA Esimese maailmasõja järel: Suured reparatsioonid. Tohutu inflatsioon. Paljude alade kaotamine. Teise maailmasõja järel: Suured purustused. Okupatsiooni tsoonid kuni 1949, mil tekib 2 saksa riiki. RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID Esimese maailmasõja järel: Rahvasteliit Teise maailmasõja järel: Maailmapank. Rahvusvaheline valuuta fond. ÜRO. Mida olid lääneriigid õppind Esimese maailmasõja järgsest olukorrast? Et ei tohi kaotaja riiki alandada. 2. Kirjuta heolu ühiskonna tunnused. Kiire majanduslik tõus, kõrge elatustase, pidevalt suurenevad sissetulekud, sotsiaalse turvalisuse kasv, kehtestati mitmed toetused, pensionid ja stipendiumid, tööpuuduse kadumine, kiire tarbeesemete soetamine. 3. Miks jõudseid lääneriigid heaoluühiskonda, NSV Liit ja idabloki maad aga mitte. Sest läänes oli majanduskasv kiire. 4. Mis põjaustas 1970. aastatel tööstuslikult arenenud riikides majanduskriisi?
nimetatakse saksa ajaloo PÄEVMUST. Septembris 1918 tunnistab saksamaa ennast lööduks ja sõjast väljuvad ka saksamaa liitlased. 11.11.1918 sõlmitakse COMPIEGNE'i vaherahu mis lõpetab esimese maailmasõja. Versailles'i süsteem- Pariisi rahukonverents 18.01. 1918 21.01.1920 sellel konverentsil arutatakse rahulepinguga seotud tingimusi. Kõige raskemad tingimused pidi kandma Saksamaa kuna ta kuulutati sõja süüdlaseks. Pariisi rahukonverentsil osalesid ainult kõik võitja riigid, kaotaja riike aruteludesse ei kutsutud. Kaotaja riikidel oli võimalus lepingutega ainult nõustuda. Kaotaja riikidega sõlmitakse kõik lepingud eraldi ja erinevate tingimustega. Pariisi rahukonverentsil peamised otsused olid mõeldud Saksamaa nõrgestamiseks. Versailles'i rahuleping allkirjastati 28.06.1919 See puudutab ainuüksi Saksamaad: 1. Suured muutused Euroopa territoriaalsel kaardil: · Elsass-Lotring läheb Prantsusmaale · Põhja-Shcleswing läheb Taanile
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
