50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2018-11-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
sandra matvere
Õppematerjali autor
Meedia on staaride looja, aga samas ka nende hukutaja Staaridest räägitakse nii raadios, televisioonis, ajakirjades, ajalehtedes ja muudes infoedastajatest. Kuidas staarid tekivad ja kuidas nad kaovad? Kõik ikka meedia abil, mis ongi staardidele stardipakuks. Eelkõige „15-minutliste staaride“ loojaks on kindlasti meedia. Eesti meedia on loonud mitmeid „15-minutlisi staare“, nt. Tõehetke-Lilit, Vändra-Aveli, Kapoti- Arvo jne, kes on kuulsaks saanud ainult sellepärast, et nad tegid midagi skandaalset või osalesid kuskil saates. Need inimesed otsivad enamasti ise kuulsust tehes midagi, mis paiskaks neid kasvõi hetkeks meedia huviorbiidile. Meedia kajastab nende tegusid ja nii saavadki nad nautida oma „15-minutilist kuulsust“, mis ei pruugi alati seda „staari“ heas valguses näidata.
.................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine .............................................................................. 11 1.6. Illustratsioon lasteraamatus......................................................................... 12 1.7. Uus tõus eesti lastekirjanduses.................................................................... 14 2. HEIKI VILEP LASTEKIRJANIKUNA..............................................
Et mõista ennast ja teisi, peame mõistma omaenese ajalugu ja kuidas me saime selleks, kes praegu oleme. Me teeme iseenda ajalugu, kuid mitte üksnes iseenda valikutega me sõltume ka tingimustest. Tingimuste tundmaõppimine võimaldab kujundada oma elu rohkem selliseks, nagu ise loodame ja soovime. Teaduslik mõtlemine on olnud üpris erinev, selle tõepärasus on alati olenenud üksikute teadusharude omavahelisest kokkuleppest. St igasugused väited on suhtelised, olenevalt nende huvidest ja standarditest, kes neid väiteid on kinnitanud. Paljude sotsiaalsete nähtuste kohta on leitud üksikute juhtumite abil seletusi, niisamuti on tehtud nende abiga teoreetilisi üldistusi. Teaduslikust vaatevinklist võib paista, et sotsiaalne õiglus on kehtestatud üldiste abstraktsete seadustega; tegelikult sotsiaalse maailma mõistmine tuleneb üksikute juhtumite tundmise kaudu. Näide elulugude kirjastamisest: http://www2.kirmus.ee/elulood/valjaanded.htm
FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg
..........................................................................................98 Kokkuvõte........................................................................................................100 Summary..........................................................................................................102 Kasutatud kirjandus Lisa Sissejuhatus Tänapäeva teadusemaailm on väga mitmepalgeline. Reaalteadused koguvad ning uurivad empiirilist materjali jätkuvalt edasi. Nende rakendusteadused viivad meie igapäevaelu puudutavate muutusteni. Humanitaarteadused nagu näiteks ajalugu, lingvistika või filosoofia põhjustavad mõningates teistes teadlastes teatud umbusku, kuivõrd humanitaarteaduste uurimismeetod sisaldab vähe mõõtmisi ning katselist protsesside kordamist. Kas asjad, mida on raske mõõta ning mida ei saa katseliselt korrata, on üldse olemas? Alates tööstusliku pöörde perioodist on tehniline progress olnud väga ulatuslik, muutes
valgustusele. Valgustsuses väärtustati intellekti. Siin väärtustatakse tundeid, hingeelu. Romantikud ei väärtusta ühiskonda ja ühiskonnaelu; mõningate kirjanike puhul ka materiaalset maailma tervikuna. Nad väärtustavad ka jumalikku maailma. Zukovski sai mõjutusi inglise ja saksa romantismist. Ta on ballaadi kanoniseerija romantismis. Romantiline kangelane on erakordne isiksus. Ta peab iseennast erakordseks. Ta on massist üle, ta on parem, targem, ilusam, andekam. Samas on lüüriline kangelane alati pettunud. Kangelase eelnev elu jääb teadmata. Pettunutele vastandatakse inglitaolised olevused (Deemonil Tamara). Romantikud armastasid kontraste. Ühiskond on tavaelu, see on igav. Sellele ei maksa tähelepanu pöörata, kuna kunstnik elab oma elu, ta loob. Osad romantismikirjanikud eitavad ka loodust, kuna see on mateeria mateeria on kaduv, aga vaim on igavene.
olemasolevale riigikorrale õigustatud, millal mitte). Poliitiline mõtlemine hõlmab ka ideaalset nägemust (st rohkem või vähem räägib iga mõtleja ka sellest, kuidas peaks olema) (taevariik, kommunism, ideaalne-tuhandeaastane rahvusriik fasismis, vabade ja võrdsete võimalustega liberaaldemokraatlik riik), mille põhjal hinnatakse reaalset ühiskonda ja poliitikat ning nende muutmise vajadust ja õigustatust. 1 Fileo sofia on tarkuse armastus. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel. Osadele küsimustele ei anna ka filosoofia vastuseid, nt Jumala olemasolu, maailma lõpp ja algus jne. Eelmise aasta kursusel kirjutas üks tudeng essees: "Tänapäeval teab iga lasteaialaps, et teadus
aega. Sel ajal oli ta noor ja hakkaja tütarlaps, kuid jäi pea igas olukorras õe Ingli varju. Oma õde Aliide seetõttu ei sallinud. Suureks vaenutekitajaks oli siinkohal samuti Ingli abikaasa Hans Pekk, keda ka Aliide armastas. Hansu nimel oli Aliide valmis kõigeks. Raamatu kaasaegses tegevustikus, mis leidis aset 1990ndatel, polnud Aliide Hansust üle saanud ning meenutas meest ikka veel heldimusega. Samas oli ta üksik ning kohati kibestunud, kui meenutas maailmasõjaaegseid ülekuulamisi ja piinamisi. Kaastunnet jätkus tal siiski Ingli lapselapse Zara jaoks, kelle ta enda katuse alla mõneks ajaks elama võttis. Zaral oli mitmeid sarnasusi Aliidega ta oli samuti noor ja hakkaja tütarlaps, kuniks tema unistused purunesid sellega, et ta läks Lääne-Euroopasse tööle. Prostituudina töötades pidi neiu läbi elama mitmeid õõvastavaid juhtumisi, mistõttu oli ka tema
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid