1864 Heinaste merekool Eestlaste laevandus 1854 purjetamine parklaevaga üle ekvaatori Eestlastel esimese laevana jõudis Ameerikasse Matador 1868. aastal Laevandus kujunes eestlastele oluliseks majandusharuks Tööstus Areng Eestis tagasihoidlik Tööstuslikuks pöördeks aurumasin Tihedalt seotud ülevenemaalise turuga Vabrikutootmine sai alguse villatöötlemisest Suurenev nõudmine kalevi järele Kalevivabrikud – Narvas, Sindis, Kärdlas Kalevitööstuse kiire areng soodustas meriinolammaste kasvatamist Tööstus Suurim tööstusettevõte 1858. aastal Narva rajatud Kreenholmi Manufaktuur Puuvilla töötlemine – veeti sisse Ameerikast ja Egiptusest Kedratud puuvill – saadeti Venemaa riidevabrikutesse Narva – olulisem tööstuskeskus Tööstus Masina- ja metallitööstus – Tallinn Balti puuvillamanufaktuur Paberitootmiskeskus
kasvatama kartulit · Vili ja viinamüük Venemaale · Mõisamajandus muutus. Pärast talude päriseks müümist ja teorenti ei olnud enam tööjõudu ja võeti palgatöölised-moonakad. · Hakati mõtlema masinate kasutusele võtmisele · Piimaühistud-meiereid · 19.saj lõpul piimakarjakasvatus · 1870- I raudtee, piimatooteid hakati Peterburgi vedama · 1858-Kreenholmi manufaktuur · Kalevivabrikud- Sindis, Kärdlas, Narvas · Eestist kujunes ka tähtis paberitootmiskeskus · Masina- ja metallitööstus Tallinnas, Tallinn muutus suureks tööstuskeskuseks · Arenes ka ehitusmaterjalitööstus (Narva, Aseri, Kunda) · Arenes laevandus, merekoolid Heinastes(Ainazi) ja Käsmus · 19.saj II'l poolel kasvas ka elanike arv linnas. Töölised asusid elama agulitesse · Barclay de Tolly-Vene väejuht, Napoleoni vastasleeri üks silmapaistvaimaid väejuhte.
Inimesed nimetati ametitesse peamiselt valimiste teel. Omavalitsuse raames saadud kogemused olid oluliseks eelduseks omariikluse kujunemisele. Talupojad olid praktiliselt enda peremehed. Nende jõukus hakkas kasvama ja sellega muutus ka elulaad. Selga saadi korralikud riided, tuba valgustas petrooleumlamp, viljakasvatus asendus piimakarja kasvatusega ja suuremat rõhku pandi põllumajanduse intensiivistamisele. Tööstus hakkas ka Eestisse jõudma ja arenes kiiresti, rajati kalevivabrikud Narva, Sinti ja Kärdlasse. 1858 rajati tolle aja suurim tööstusettevõte Kreenholmi Manufaktuur. Tekstiilitööstuse kõrvale tuli ka masina- ja metallitööstus. Eestis valmistati ka palju paberit, toodeti isegi 70% kogu Vene impeeriumis vajaminevast paberist. Eesti kuulus Venemaa alla ja seega pidi kõigi muudatustega kaasa minema. Sätestati neljaastmeline ühtluskool: kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool
b) trantsport · 19. Saj arenes kiiresti laevandus ja paadikaubandus RAUDTEED · 1870.a. Paldiski-Tallinn-Narva-peterpuri ehk balti raudtee. c)tööstus · Masina ja metallitööstus tallinnas · Balti puvillamanufaktuur tallinna. · 20. Saj tallinn peamiseks tööstuslinnaks. · Eesti oli paberitootimis keskus. · Aluseks aurumasinate kasutusele võtt. · Seotud venemaa turuga. · Tekkisid kalevivabrikud Narva, Sinti, Kärdlasse. · Kalevitööstuse kiire areng soodustas meriino lammaste kasvatamist. · Kalevi vabrikutes toodeti kedratud puuvilla · Narva eest kõige olulisem tööstuskeskus. 5. Vaimuelu 19. sajandil: a) haridus; b) eestikeelne trükisõna; c) usuelu. a) haridus · estofiil haritlased, kes uurisid eesti keelt ja kultuuri · 19. sajandi alguses 4-astmeline ühtluskool: maakondades kihelkonnakool ja kreisikool;
Teoorjusliku majanduse lagunedes jagunes talurahvas eelkõige väikepõllumeesteks ja maatarahvaks Jõukuse suurenedes muutus ka talurahva elulaad ja -kvaliteet Tööstus Laevandus ja paadikaubandus oli väga levinud, tekkisid olulised laevaehituskeskused ja merekoolid Tööstuslik areng sai hoo sisse 19.sajandi teisel poolel Tallinn ja Narva peamised keskused: Kalevivabrikud, Kreenholmi manufaktuur, masina- ja metallitööstus, paberitootmine Üle Eesti rajati väiksemaid tööstusettevõtteid. Raudteed ja linnastumine 1870 Balti raudtee rajamisega alanud ühendusteede ehitamine jõudis 20.sajandi alguseks sinnamaale, et kõik Eesti linnad olid omavahel raudteega ühendatud. 19.sajandi II poolel leidis aset ka hulgaline linnastumine seoses majanduslike
Kaupu transporditi : Riiga ja Peterburi. Laevaliiklus tihe ka Soome-Rootsi vahel. 19. saj lõpul hakati koolitama meremehi 1864. a. Merekool Heinastes. b) kaubanduses 1870. a avati Balti raudtee (Paldiski-Tln-Narva-Peterburi) Rajati nii kitsa- kui ka laiarööpalisi raudteid. Uued ühendused: Tapa-Tartu-Riia, Valga-Võru-Pihkva, Tln-Haapsalu c) tööstuses Eelduseks aurumasinate kasutuselevõtt Euroopas. Eestis algas villatöötlemine suur nõudlus kalevi järele. Eesti kalevivabrikud: 1) Narva (Kreenholm) 2) Sindi 3) Kärdla Tekstiilitööstuse kõrval ka masina- ja metallitööstus. Keskus Tln-s. Lisaks Narvale oli Ida-Eestis keskuseks ka Kunda ja Aseri, kus avati tsemendikeskused. 8) 19. saj koolisüsteem 4-astmeline süsteem! 1) valla- ja kihelkonnakool 2) kreiskool linnades 3) gümnaasium kubermangulinnades 4) ülikool õpperingkonna keskustes 9) TÜ ülesehitus 19.saj Avati taas 1802. a Aleksander I eestvedamisel. Õppetöö ladina ja saksa keeles. 4 teaduskonda
Paljud Eestis toodetud kaubad olidki suunatud Venemaa siseturule, mitte kohalikuks otstarbeks. Näiteks olid eestlased tuntud viina tootmise poolest ja selle müümisega teistele aladele. Sealt saadud hiigelkasumid investeeriti kohalikesse mõisatesse ja nende ehitusse. Siinsed aadlikud rikastusid kiirelt ja seeläbi elavnes mõneti ka eesti majanduselu. Hiiglaslikul sõjaväel ja järjest kasvaval ametnikkonnal oli suur nõudlus kalevi järele ja niigi rajatigi esimesed kalevivabrikud Narva, Sinti ja Kärdlasse. Vabrikutes said tööd tuhanded inimesed ning seega oli tööpuudus väike. Neist suurimaks tööstusettevõtteks kujunes 1858.aastal rajatud Kreenholmi Manufaktuur, mille enamus toodangust oli mõeldud Venemaal asuvatesse riidevabrikutesse. Vabrikus kasutatavat puuvilla toodi peamiselt Egiptusest ja Ameerikast. Järgmised olid masina- ja metallitööstus keskused Tallinnas. Tallinnasse rajati ka Balti puuvillamanufaktuur ning nii kujuneski Tallinnast peamine
hoolitsemine. 7. Iseloomusta tööstuse arengut 19. sajandil. Märgi ära, millistes linnades millised tööstusharud arenesid. 19. sajandi I poolel jäi tööstuse ja kaubanduse areng Eestis tagasihoidlikuks. Eeldused hakkasid kujunema aurumasinate kasutuselevõtmisega. Eesti ala tööstuslik areng oli väga tihedalt seotud ülevenemaalise turu ning impeeriumi teiste piirkondade vajadustega. Eestis rajati kalevivabrikud Narva, Sinti ja Kärdlasse. Puuvilla töötlemine arenes Narvas, kuhu rajati Kreenholmi manufaktuur, kuhu veeti puuvilla sisse Ameerikast ja Egiptusest. Tallinnasse rajati masina- ja metallitööstus, Balti puuvillamanufaktuur. Eestist kujunes tähtis paberitootmiskeskus (Narva). Tööstusettevõtteid hakati rajama ka väikestesse linnadesse ja maale. Kundas ja Aseris tsemenditehased, üle Eesti rajati väiksemaid tellise- ja lubjatehaseid ning villa-, jahu- ja saeveskeid. 8
• toimus industrialiseerimine ja linnastumine • Pärnu kujunes tähtsaimaks väljaveosadamaks 6. Millised tööstusharud said Eestis valitsevaks? ehitusmaterjali-, keemiatööstus, paberitööstus, tekstiilitööstus, metallitööstus 7. Kus asusid/kuhu tekkisid tähtsaimad ettevõtted? Puuvillamanufaktuur Kreenholm Narvas; Tallinna Balti manufaktuur; paberivabrikud Räpinas, Kohilas, Türil; Pärnus tselluloositehas Waldof; tsemenditööstus Kundas, Aseris; kalevivabrikud Narvas, Sindis, Kärdlas (tekkisid raudteevõrgu lähedusse, suurematesse linnadesse) 8. Miks hakati looma ühistuid? Ajendiks oli piimakarjanduse levik, talupojad tahtsid saada osa karjakasvatuse poolt pakutavast tulust; ühistute kaudu sai tööstuskaupu odavamalt hankida; tehti koos maaparandustöid; soetati ühiselt põllumajandusmasinaid; et tõsta konkurentsivõimet 9. Millega oli seotud üleminek piimakarjandusele? See nõudis suuri investeeringuid, oli
eestlaste väljarändu Venemaale. 12. Muudatused mõisamajapidamises 19. sajandi teisel poolel. -- Mõis kasutas raharendist ja talude müümisest saadud raha tootmise kaasajastamiseks, maaparanduseks, uute tõuloomade ostmiseks ja mõisamoonakate palkamiseks (mõisamoonakas – mõisa palgaline põllutööline, kes osa tasust sai moonas e toiduainetes). 13. Tööstuse ja transpordi areng Eestis 19. sajandil. — Tööstuse ja kaubanduse areng tagasihoidlik ( 19 saj I poolel). Rajati kalevivabrikud Narva. 1858 Kreenholmi Manufaktuur- eesti suurim tööstusettevõte. (19 saj II poolel) –kiirenes jõudsasti. Tekstiilitööstuse kõrval kasvas masina- ja metallitööstus. Paberitootmiskeskus, kus ligi 70% kogu Vene impeeriumis vaja olevat paberit toodeti. Raudtee rajamine 1870 aastatel. 14. Millal taasavati Tartu ülikool, kes oli esimene rektor, millised hooned rajati, kes oli nende hoonete arhitekt? -- 1802 aastal, Ülikooli esimeseks rektoriks oli G.F.Parrot
Väljarändamine. 1863. kehtestatud passiseadus andis täieliku liikumisvabaduse kogu Vene keisririigi piires ning see tõi kaasa ulatusliku väljarände Eestist. Rajati Eesti asundused Volgamaale, Krimmi ja Kaukaasiasse. Paljud pöördusid õige pea tagasi, kuna ees ootav olukord polnud nii hea, kui loodeti. Tööstuse ja kaubanduse areng. 1860. aastani jäi majanduse areng üsna tagasihoidlikuks. Vabrikutööstus sai alguse 19. saj esimesel poolel villatöötlemisest. Tööd alustasid kalevivabrikud. Suurimaks tööstusettevõtteks kujunes Kreenholmi manufaktuur. 19. saj lõpuni jäi Narva tähtsaimaks tööstuskeskuseks. Kaubandus oli elavam Tallinnas ja Pärnus. Edukad olid need, kellel oli jõudu hakata vürtspoe omanikuks või käsitööliseks. Kadakasakslasteks hakati kutsuma eestlasi, kes tahtsid end igal viisil näidata sakslasena. §33. Vaimuelu Eestis XIX sajandi esimesel poolel Tartu Ülikooli taasavamine.
magasiaitades hoitavaid viljavarusid korraldati vaeste hoolekanne. Isiklik vabadus 1865.a võeti mõisnikelt täielik kodukariõigus, 1866 said eestlased uue vallaseaduse, mis tunduvalt suurendas valdade õigusi. 1868 keelati teorendi nõudmine eramõisais. Väga tulusaks kujunes viljakasvatus. Talude jõukuse kasv oli omakorda seotud tööstuse ja kaubanduse arenguga. Sindis ja Kärdlas alustasid tööd suured kalevivabrikud, veelgi suuremaks kujunes aga Kreenholmi manufaktuur, kus töödeldi kangaks puuvilla. TARU ÜLIKOOLI SAJAND Ülikool Vene valitsejad pidid taastama Taru ülikooli. 1802. aastal toimus ülikooli pidulik taasavamine. Ülikooli esimene rektor Georg Friedrich Parrot oli lähedane keiser Aleksandrile, mis ülikooli majanduslikule ja õiguslikule seisundile igati kasuks tuli. Ülikool ei allunud mitte Liivimaa rüütelkonnale, vaid Venemaa haridusministeeriumile, olles üsna iseseisev
saj 7. Millised muutused toimusid 19.saj a) mõisamajandus b) talumajandus c) meresõidualal d) tööstuses a) tähelepanu hakati pöörama maaparandusele, rakendati mitmeväljasüsteemi ja uuendati viinaköökide sisseseadet b) tekkis kasmajandus, kus määravaks sai turusuhted, pakkumise ja nõudmise vahekord ja raha olemasolu, talusid hakati päriseks talupoegadele müüma c) arenes kiirsti, salakaubandus oli peamine, asutati ka merekool Heinastesse d) kalevivabrikud Narvas, Kreenholmi Manufaktuur, Tallinnas masina- ja metallitööstus, paberitootmiskeskus, tsemenditehased, tööstust paisutati kohalike huve eirates 8. Milline ja millal avatud raudtee valmis Eestis esimesena? 1870. aastal valmis Paldiskist Tallinna ja Narva kaudu Peterburiga ühendatud Balti raudtee 9. Millised olid raudteetranspordi kasutuselevõtmise tagajärjed? Ühendas tihedamalt teiste kubermangudega linnade ja tootmistearengut, kaubavahetus suurenes, Tallinn
LAEVANDUS 19. saj hakkas kiiresti arenema laevandus ning paadikaubandus. · Peamised keskused Häädemeeste ja Eesti põhjarannik · kaubandus arenes · tegeleti salakaubandusega · metskaptenid rannamärkide abil orienteeruvad kaptenid Tekkis vajadus koolitatud laevajuhtide järele ja 1864 asutati merekool Heinastesse. TÖÖSTUS · Eeldused tööstuslikuks pöördeks tulid aurumasina kasutuselevõtuga. · Rajati kalevivabrikud Narva, Sinti ja Kärdlasse ning nende kaubad oli Vene turul hinnatud. · Suurimaks tööstusettevõtteks kujunes Narva Kreenholmi Manufaktuur, kus kasutati ära koskede vee-energia. · Tekstiilitööstuse kõrval kasvas ka masina- ja metallitööstus, oluliseks sai ka paberi tootmine. RAUDTEE JA KAUBANDUS 1870 - valmis Paldiski-Tallinn-Peterburi raudteeliin. Pärast seda hakati rajama ka teisi raudteid. · Tihendas Venemaa suhteid Eestiga
W. S. Stavenhagen, 1867. Siia rajati korralik kalevivabrik (1819), Venemaa suurim linavabrik (1851) ning Euroopa suurim puuvillatööstus, Kreenholmi manufaktuur (1857). Tekstiilitööstus Eesti peamine tööstusharu o puuvillaniidi ja -kanga tootmine Narvas Kreenholmi manufaktuuris o sitsriide tootmine Tallinna Balti Manufaktuuris. Töölised elasid sitsi linnajaos o kalevivabrikud Narvas, Kärdlas, Sindis – tooraine kohalik lambavill Kreenholmi manufaktuur Asutati 1857 Narva jõe Kreenholmi saarele Vene impeeriumi suurim tööstusettevõte, u 5000 töötajat Omanikud baltisaksa, saksa, vene ettevõtjad Tootis puuvillast niiti ja kangast Ketrusmasinad pandi tööle vesiveskite, hiljem turbiinide jõul. Töölised peamiselt naised. 1872 suur streik
· Vallakogukonna moodustasid nüüdsest mõisa territooriumil elavad talupojad. · Valla tähtsaim ametimees oli vallavanem, kes valiti taluperemeeste hulgast. MAJANDUS JA LINNAD Põllumajandus: · Hakati kasvatama kartulit, mis oli viljast odavam, seda kasutati viinatootmiseks. · 1840. Hakati kasvatama ka talupõldudel. Kujunesid välja väikepõllumehed Eesti külades. · Talupoegade jõukus kasvas, sellega kaasnesid muudatused nende elulaadis. Tööstus: · Rajati kalevivabrikud Narva, Sinti ja Kärdlasse, nende toodang oli Vene turul hinnatud. · Kalevitööstuse kiire areng soodustas meriinolammaste kasvatamist. · Suurimaks tööstusettevõtteks kujunes 1858.a. Narva rajatud Kreenholmi manufaktuur, vabrikus töödeldi puuvilla, mis toodi Ameerikast ja Egiptusest. · Tekstiilitööstuse kõrval arenes kiiresti ka metalli- ja masinatööstus keskusega Tallinnas. · 20.saj. alguseks oli Tallinnast saanud peamine tööstuslinn.
Oldi veendnud, et neile antakse nüüd maad, vabastatakse nad teoorjusest ning lisandub muidki hüvesid. Üle 60 000 inimese astus vene õigeusku 3 aasta jooksul, enim saartel ja Lääne-Eestis. Laevaehitus ja meresõit: purjelaevanduse tõusuaeg, keskmes Häädemeeste rannik, Lahemaal Käsmu, metskaptenid rannamärgid (maa,taevas) Tööstuse ja kaubanduse areng: · Vabrikutööstus (19.sajand) keskuseks Narva Kreenholmi manufaktuur, lambavill · Kalevivabrikud Narva, Sindi, Kärdla · Kadakasakslased eestlased üritasid näida sakslastena
TÖÖSTUS: I Tekstiilitööstus, mille kõige olulisemaks keskuseks oli Narva. Sealne kõige suurem tegutsev ettevõte oli Kreenholmi manufaktuur, mis tegeles puuvilla töötlemisega, mis võis olii pärit nii Egiptusest või USA-st. Avati 1854 ning oli Venemaa kõige moodsaim ettevõte, samuti algselt suurim, sest seal töötas umbes 5400 inimest (eestlased, venelased Ivangorodist. Samuti olid olemas Kalevivabrik ning Linavabrik. Tallinnas tegeles Balti puuvilla manufaktuur. Samuti olid kalevivabrikud nii Kärdlas kui Sindis. II Metalli- ja masinatööstus Keskuseks Tallinn. Tekkis ettevõte Dvigatel- vagunitehas. Raudteede peatehased- ettevõte, mis tegeles vedurite remondiga. Krulli tehas- omanik Krull, viinavabrikute sisseseadeid toodeti. III Paberi- ja tselluloositööstus Paberivabrikud asusid Tlns ja Räpinas. Kohilas ja Türil- nii papp kui paber. 1900 avati Pärnus tselluloosivabrik Waldhof. 1915 1. Ms tingimustes Waldhof lasti õhku, sest ei tahetud skslaste kätte jätta
Algas massiline talude päriseksostmine, mis kujunes rahvuslikuks ürituseks, Lõuna-Eestis osteti talud linade müügist, Põhja-Eestis kartulite müügist saadud rahaga. Eesti talumehele oli nüüdseks tehtud võimalikuks olla ise talu omanik tagasi osta maa, mis talt oli tule ja mõõgaga ära võetud. Eestis arenes tööstus ja kaubandus ehkki väga tagasihoidlikult. Vabrikutööstus sai XIX.sajandi esimesel poolelmalguse villatöötlemisest. Narvas, Sindis ja Kärdlas alustasid tööd kalevivabrikud. Suur osa toorainest osteti mõisadest, kus kasvatati peenvillalambaid. Eestis valmistatud kalev oli hea kvaliteediga ja hinnatud. Suurimaks tööstuseks Eestis kujunes Kreenholmi manufaktuur Narvas, kus töödeldi puuvilla. Tooraine toodi laevadega Ameerikast ja Egiptusest. Toodang (kedratud puuvill) saadeti Venemaale, kus see riideks kooti 16. 6.1 Majandus XX.sajandil Koos talupoegade jõukuse kasvuga sai hoogu kogu majanduse edenemine.
Venemaale 3) Millised olulisemad muutused tõi kaasa 1866.a. vallareform?: Andis omavalitsusele avaramad tegutsemisvõimalused, vallakogukonna moodustasid mõisa territooriumil elavad talupojad Valla omavalitsus koosnes valla täiskogust, valla volikogust, vallavanemast ja tema abilisest ning vallakohtust, riigikontroll väike 4) Tööstuse areng Eestis - millised tööstusharud, kus, Eesti asend Venemaa majanduses: Vabrikutootmine Kalevivabrikud, mis soodustasid meriinolammaste kasvatamist Kreenholmi Manufaktuur puuvilla töötlemine Tekstiilitööstus Masina- ja metallitööstus Paberitootmine 70% kogu Vene impeeriumis vajaminev paber 5)Esimene raudtee Eestis millal, kuidas mõjutas raudtee asustuse, tööstuse, põllumajanduse, kaubanduse arengut?: 1870.aastal Paldiskit Tallinna ja Narva kaudu Peterburiga ühendav Balti raudtee
Siit kasvas välja meie pseudomütoloogia, mida täiendasid Faehlmann ja Kreutzwald. Rahvavalgustaja Eestimaa tuntumaks rahvavagustajaks võib pidada Äksi pastorit ja Tartumaa praosti O.W. Masing. Võitlus rumaluse, ebausu, usuliste liialduste ja harimatuse vastu. Rahva harimine, kui kõrgeim eesmärk. O.W Masing nõudis eesti keele kasutuselevõtmist ametlikus asjaajamises. Kalevivabrik Uuteks arenevateks ettevõteteks Eestis 19. sajandi hakul olid kalevivabrikud. Aitas kaasa kodumaine tooraine ja see, et toodang läks suures osas Vene sõjaväele. Esimestena asutati aastal 1819 kalevivabrikud Narva ja Kärdlasse, aastail 1832-34 tuli juurde Sindi ning 1837-39 Tartu kalevivabrik. Teise tekstiilvabrikute rühma moodustasid väiksemad sitsivabrikud. Estofiil Estofiilide tähtsamad üritused ja saavutused 19 sajandi algul keskendusid kahe nime ümber: Äksi pastor O.W.Masing, esimese nädalalehe väljaandja ja toimetaja aastail
ülikond. Õhtuti ei istutud enam peeru ega rasvaküünla valgusel vaid perlooliumilambivalgusel. Paemiseks põllumajandusharuks kujunes piimakarjakasvatus. Kiiresti arenes ka leavandus ning paadimajandus. Olulised laevaehituskeskused olid nt häädemeeste rannikul. Meremeeste koolitamiseks asustati mitmel pool merekoole( 1864rajati heinastesse merekool). 19Sajandi esimesel poolel aurumasinate kasutuselevõtt. Eestisse rajati kalevivabrikud ja nende toodang oli vene turul hinnatud. Suurimaks tööstusharuks sai kreenholmi manufaktuur kus töödeldi puuvilla( narva jõe koskede energia). Tekstiilitööstuse kõrvale kujunes kiiresti, masina- ja metallitööstus nind paberitootmine. Tööstuse kiire kasv, ühiskonna sotsiaalne kihistumine ning kaubalis-rahaliste suhete areng tõi kaasa linnastumise. 1862Aastal elas u eesti 62tuhat inimest. Sakslased valisid juhtorganeid linnadesse. Eestlased
Pärast talurahvaseaduste vastuvõtmist laienes talurahva pärisorjusest tegevusalade valdkonnad. Majandus elavnes. 1838 Tartu asutatakse Õpetatud Eesti Selts Seadustest väärarusaamine ja suuremad ootused tõid kaasa mässe, 7/09/1841 Pühajärve sõda neist suurim nn Mahtra sõda, 1858. 1845 usuvahetusliikumine Liivimaal Arenes tööstus. Villa töötlemine, kalevivabrikud Narvas, Sindis, 1849 uus talurahvaseadus Liivimaal Kärdlas. Kohalikud töökojad. 1853 Abja mõisast saab alguse laialdasem talude 1845 usuvahetusliikumine loodeti, et Keisri usku minnes saab päriseksostmine Eestis tasuta maad. 1856 Eestimaa uus talurahvaseadus 1832 kaotati luteri usu eelisseisus
Peamist liitlast saksavastases võitluses nägi ta Vene keskvalitsuses. Linnastumine oli osaliselt seotud ka talude väljaostmisprotsessi tulemusena päritavate põlistalude tekkimise ja elatusvõimaluste vähenemisega maapiirkondades. Vaba tööjõu tekkimisega algas Eestis ka tööstuse kiire areng. Põhiliseks tööstusharuks oli esialgu tekstiilitööstus, mis oli Eestis arenema hakanud juba 19. sajandi alguses. Olulisimad kalevivabrikud olid: Narva (1822), Kärdla (Hiiu- Kärdla vabrik) (1829), Sindi (1834), Tartu (1839) ja Kreenholmi Manufaktuur Narvas (1857). Sajandi lõpus hakkasid arenema ka teised tööstusharud, seda eriti Tallinnas, kus rajati Lutheri mööblivabrik (1880), Volta masinatehas (1899), Ülemiste paberivabriku asemele Osse ja Ko tselluloosivabrik ja Dvigateli vagunitehas. Tööstuse arengule ja uute asulate tekkele aitas tugevalt kaasa raudtee. 1870
● 1863. aasta- passiseadus; ○ väljaränne, 1893. aastal lahkus Venemaalt umbes 64 000 inimest. ● 1865. aastal keelati kodukari; ● 1866. aasta- vallaseadus; ○ vabanemine mõisa eestkoste alt. Majandus: ● 1860.-1870. aasta- talude päriseksostmise hiilgeaeg; ○ sai alguse Mulgimaalt tänu linakasvatusest saadud hiigeltulule. ● Põllumeeste seltsid; ● Laevanduse areng; ● Tööstuse areng; ○ kalevivabrikud Narvas, Sindis ja Kärdlas; ○ 1858. aasta- Kreenholmi manufaktuur; ○ paberi-, metalli-, tsemendivabrikud. ● 1870. aasta- raudteeliin Tallinn-Peterburi; ● Eestlastest mõisnikud; ● Kadakasakslased. Kultuur: ● Haridus: ○ koolisundus; ○ vallakool-kihelkonnakool; ○ õpetajate seminarid. ● 1802. aasta- Tartu Ülikooli taasavamine ○ Parrot, Struve, Baer. ● Seltsiliikumine; ● Estofiilid;
Sealt saadakse vajaminev raha talude päriseksostmiseks. Viljandimaal läks linakasvatus nii edukalt et jõukad mulgid pälvisid lätlaste pahameele. Tähtsaimaks linasadamaks sai Pärnu. 1840ndatel oli laiemalt levima hakanud kartulikasvatus Eesti alal, mis tegi lõpu näljahädadele. Majandus 19.saj. keskel Talude jõukuse kasv oli seotud tööstuse- ja kaubanduse arenguga. 19. saj. oli Eesti tööstuse sünniaeg – algas tööstuslik pööre (Sindi ja Kärdla kalevivabrikud; Kreenholmi puuvillamanufaktuur) Majanduse areng kiirenes oluliselt peale 1870.a. kui ehitati esimene raudtee Eestisse (Peterburgist Paldiskisse). Peale seda 1870-u.1930ndateni - ulatuslik raudteede ehitamine Eestis, mille järel oli Eesti raudteevõrguga tihedalt kaetud. Kasutusel oli kaks erinevat raudteevõrku: Kitsarööpmeline ehk nö. Eesti sisene raudteevõrk (hävitati 1970ndatel Moskva keskvalitsuse käsul, kui liiga rahvuslik)
*) Kreenholmi manufaktuur, kes tegeles puuvilla ümbertöötlemisega ja kes oli omaaja moodsaim ettevõte oma 5400 töölisega. Masinate liikuma panemiseks kasutati Narva kose energiat; lisaks oli võimalik kasutada tööjõudu nii Eesti, kui ka Peterburi kubermangust. *) Kalevivabrik, kes valmistas villast riiet. *) Linavabrik, kes eelkõige valmistas purje riiet. *) Tallinnas paiknes Balti manufaktuur. *) Sindis ja Kärdlas asusid ka sealsed kalevivabrikud. -) Teisel kohal oli ka metalli ja masina keskus, mille keskus asus Tallinnas *) Suurim oli Dvigateli tehas, kus ~3000 inimest valmistasid vaguneid Venemaa raudtee tarvis. *) Raudteede Peatehased, mis remontisid vedureid. *) Krullimetallitehas, mis valmistas viinatarvikute sisseseadjaid, kogu Vene Impeeriumi tarvis. -) Kolmandal kohal oli paberi ja tselluloosi tööstus 70% Venemaal valmivast paberist valmis Eestis. *) Kaks suurimat asususid Tallinnas ja Räpinas.
moodustatud valitsusele), kuid valimisseadus jäi veel paariks aastakümneks baltisakslasi selgelt soosivaks. Linnastumine oli osaliselt seotud ka talude väljaostmisprotsessi tulemusena päritavate põlistalude tekkimise ja elatusvõimaluste vähenemisega maapiirkondades. Vaba tööjõu tekkimisega algas Eestis ka tööstuse kiire areng. Põhiliseks tööstusharuks oli esialgu tekstiilitööstus, mis oli Eestis arenema hakanud juba 19. sajandi alguses. Olulisimad kalevivabrikud olid: Narva (1822), Kärdla (Hiiu-Kärdla vabrik) (1829), Sindi (1834), Tartu (1839) ja Kreenholmi Manufaktuur Narvas (1857). Sajandi lõpus hakkasid arenema ka teised tööstusharud, seda eriti Tallinnas, kus rajati Lutheri mööblivabrik (1880), Volta masinatehas (1899), Ülemiste paberivabriku asemele Ülemiste tselluloosivabrik ja Dvigateli vagunitehas. Tööstuse arengule ja uute asulate tekkele aitas tugevalt kaasa raudtee. 1870
1865 keelatakse kodukari ei tohi peksta 1866 vallaseadus + Vabanemine mõisa eestkoste alt Majandus 1860 1870.aastatel ulatuslik talude päriseksostmise hiilgeaeg Põllumeeste seltsid Laevanduse areng + Häädemeeste, Lahemaa + Metskaptenid + 1864.aastal Heinaste Merekool, tänapäeval Ainase Lätis + Enn Uuetoa ehk Kihnu jõnn Tööstuse areng + Kalevivabrikud Narvas, Sindis ja Kärdlas + 1858. aastal Kreenholmi manufaktuur + Paberi-, metalli- ja tsemendivabrikud 1870 aastal raudtee Haapsalus + piimakari Eestlastest mõisnikud Kadakasakslased Hilary Karu 40 D 11 EESTI AJALUGU + Jõukamad eestlased, kes võtsid endale sakslasest naise või õppisid ise saksa keele ära nõnda,
Paljud kehvikud läksid linna tööle, kuid maa defitsiit jäi. Rahvaarv ulatus 1'000'000 inimeseni. 90% moodustasid eestlased, 4% venelased, 3% sakslased. TÖÖSTUS Hoogustus ettevõtete rajamine. Need kasutasid enamasti Venemaa toorainet. Peaaegu kogu toodang läks vene turule. 1857 Kreenholmi manufaktuur - Eestis esimene suur tööstus ettevõte. Toorainet - puuvilla - toodi Egiptusest või ameerikast. Avati ka Sindi ja Kärdla kalevivabrikud. 20. sajandi alguses muutus Eesti ja Tsaari Venemaa tähtsaimaks tööstus keskuseks Tallinn. Sinna rajati rasketööstus ettevõteid (Dvigatel - vagunid, Volta - elektrimasinad, Franz Krulli Masinatehas - vedurid, Wiegandi masinatehas). Tallinnas toodeti ka paberit - Venemaa suurim tselluloosi ja paberi vabrik oli Waldhof'i oma Pärnus. Arvatakse, et see oli ka euroopa suurim sellel ajal. 1915. aastal pommitasid Sakslased selle maatasa. Eestis toodeti 70% Venemaa paberist
ärkamisaja vaimu alal hoida ¤ agaralt osaleti 1888. a. J. Hurda poolt välja kuulutatud eesti rahvaluule kogumisel. MAJANDUSARENG ¤ kuna 19. saj keskel oli tööstuspööre juba toimunud, oli majanduse areng venestamisajal hoogne: üha rohkem inimesi siirdus maalt linna elama, kus tekkis tööliskond ¤ peamised tööstusharud: 1) tekstiilitööstus – Kreenholmi manufaktuur, kalevivabrikud Narvas, Sindis ja Kärdlas ning tekstiilivabrik Balti manufaktuur Tallinnas 2) metalli- ja masinatööstus – „Dvigateli“ vagunitehas, elektrimasinatehas „Volta“, Fr. Krulli metalli- ja Fr. Wiegandi masinatehas ning seoses raudteede ehitusega ka ettevõte Raudteede Peatehased - kõik Tallinnas 3) paberitööstus – Tallinna ja Räpina tehasele lisandusid Venemaa suurim tselluloosivabrik „Waldhof“ Pärnus, paberivabrikud Tallinnas, Kohilas ja Türil
linnades turustama ja rahaga harjumata talumehed said kaupmeestelt tihti petta. Siiski andis uus olukord võimalusi inimestel vabamalt ka linnades ametit otsida. Varasem kolmeväljasüsteem maal asendus mitmeväljasüsteemiga, mis oli otstarbekam ja tulusam. Põllumeeste seltsid propageerisid uusi töövõtteid ja põllutööriistu. Mis puudutab tööstust, siis kõige tugevamini oli arenenud tekstiilitööstus, töödeldi ümber villa ja hiljem lina. (Kalevivabrikud asusid Kärdlas, Sindis, Narvas ja ka Tartus.) Nii et eestikeelne ajakirjandus oli ikka suunatud maarahvale, kelle hulgast hakkas esile kerkima üha rohkem haritlaskonda. Trükikojad ja telegraaf Uute trükikunstialadena levisid 19. saj esimesel poolel puulõike kõrval vasetrükk ja kivitrükk e litograafia. Eesti rahvusliku raamatu- ja ajakirjandusgraafika rajajaiks said Berendhoff ja Jakobson, kelle puulõiked illustreerisid kaasaegseid ajalehti.
annaabi.ee 
