Paldiski ümbruses ning iseäranis Madise kihelkondas on olnud ju vanast ajast kuulda, et Kalevipoeg olla vanatondi (või sortsi ) nõiaga võidelnud. Vana nõid käinud Kalevipoja järel ja soovinud võitlust. Aga tark õpetanud Kalevipoega ja andnud ühe kuuseoksa ja ühe liivatera ja ühe veetilga. Kui nüüd Kalev läinud, tulnud nõid, ja Kalevi visatud liivaterast sündind mägi. Ja kui nõid ju mäest läbi oli saanud, siis visanud kuuseoksa, ja siis tekkinud suur mets. Ja kui nõid metsast läbi raiunud, visand Kalevipoeg veetilga maha, siis tulnud Peipsi järve sündimine, nii et ta veel meie päevil olemas on. Ja nõid jäänud selle taha maha selleperast, et ta ei ole mitte läbi ei ka üle saanud minna -- vesi olnd sügav. Olevi surm Vanal ajal ehitadud Tallinnas üht kirikut, ja töölised, kes seda kirikut ehitanud, ei teadnud sugugi selle ehitusemeistri nime, kuna nad temast ikka palju lugu pidanud. See käinud aga
hakkas see suure kiirusega Kirblale lähenema. Jõudnud Kirbla mäe kohale, kostis pilvest kohutavaid kõuekärgatusi ja sähvis nii palju välke, et kogu maailm paistis olevat otsekui üksainus suur tulemeri. Siis aga lakkas äike silmapilkselt, pilv vajus tagasi Lihula kohale ja kadus niisama järsku nagu oli tekkinud. Mõistes, et see oligi palutud taevane märguanne, ruttas igaüks Kirbla mäele. Seal nägi igaüks, et pikne oli tillukesteks tükkideks purustanud paraja sauna suuruse kivi. See osutus ohvrikiviks, millelt otsiti abi haiguste, nõiduste ja mitmesuguste teiste hädade vastu. Et olla asjas täiesti kindel, rakendati veel vankri ette, millel oli kivikoorem, kaks paari härgi ja lasti loomi kihelkonna piirides oma tahtmise järgi ringi liikuda. Härjad jäid seisma samale kohale, kus pikne oli seisnud oma hävitustöö. Nüüd hakati kohale, kus asus endine ohvrikivi, ehitama Kirbla kirikut. Hanila kirik
Vetevaim tahab uuesti proovida, tehakse vägikaika vedu ja selle võidab ka Kalevipoeg. Alevipoeg peab tasuma Kalevipojale tasudes mõõga-võla Soome. Enne minekut tehakse puhkus, aga Alevipoeg kuuleb Ilmaneitsit nutmas. Ilmaneitsi nutab taga oma sõrmust, mis olevat vette kukkunud. Alevipoeg nõustub selle ära tooma, aga vees olles ei leia ta seda. See oli tegelikult lõks, mille Vetevaim seadis Alevipojale eesmärgiga ta uputada. Üheteistkümnes lugu. Kalevipoeg peab hakkama üle Peipsi lauakoormat vedama, aga kuna ta ei näe paate ega muid vahendeid, millega sõita, peab ta seda tegema käsitsi. Peipsi kaldal istub sorts, kes seda näeb ja hakkab laineid nõiduma, et Kalevipojal raskem oleks. Kalevipojal on küll raske, aga ta sammub läbi Peipsi ja jõuab kohale. Kaldal ei jõua ta enam sortsile kätte maksma minna, sest ta on liiga väsinud ja heidab magama. Kui Kalevipoeg juba sügavalt magab, varastab sorts tema mõõga ära
puhkama, et järgmisel hommikul asja arutada. Noorem poeg aga ei viska tänaseida toimetusi homse varna. Ta läheb isa kalmule ning palub abi. Isa ei saa aidata vaid käsib tarkust otsida taevatähtedelt ja tuultelt. 4. LUGU - KALEVIPOJA UJUMISREIS. SAARE PIIGA. LAUL MEREST. Kalevipoeg läheb ema otsima, ta kargab kaljuservalt lainetesse ja ujus Soome suunas. Kalevipoeg sai juhatust taevatähtedelt. Kesköö võis juba käes olla, kui Kalevipoeg märkas meres saart. Ta soovis saarel puhata ja ujuski sinna. Enne kui Lkalevipoeg uinuda jõudis, kuulis ta lauluhäält, mis pajatas kaugest kaasast, kes ei saa tulla ja kellele ta tervisi saadab. Kalevipoeg leidiski neiu, kes kangastelgede taga laulis. Kalevipoeg laulis pilgates vastu, et mis seal kauget kahetseda, kui lähemal on hoopis parem peig. Piiga tuli uudistades lähemale, kus sattuski omal tahtel Kalevipojaga kõrvuti. Kalevipoeg kasutas piiga usaldust kurjasti. Piiga hüüdis appi, niiet ema-isa kuulsid
Otepää ja Tartu linnused. · Neemiklinnused- 3 küljest looduslik kaitse, 1 külg kaitstud valliga. Nt. Jägala linnus, Rõuge linnus Võrumaal. · Kalevipoja sängid- Põhja- Tartumaa vooremaastikul asuvad ovaalse kujuga väikelinnused. Ovaalse kujuga kõrgendiku 2 kaugemat otsa kõrgemad, meenutavad kaugvaates sängi. 2 kitsamat otsa kindlustatud, 2 pikemat kindlustamata, looduslik kaitse (soo, veekogu). Nt. Alatskivi kalevipojasäng, Linnutaja kalevipojasäng. Esiajal Eesti suhteliselt tihedalt asustatud, ilmuvad suuremad külad. Juba 11. saj. Jaani kiriku kohal kirik (õigeusu kirik). Suurim küla on Kareda küla Järvamaal, umber 50 talu (perekond +orjad) Tüüpiline küla 4-5 taluline (80-100 inimest). Külatüübid: · Sumbküla Põhja-ja Lääne-Eestis, talud tihedalt koos, teed ühendavad. · Hajaküla Lõuna-Eestis, talud küngastel, vahel põllud, võrgustik puudub.
"metsaisaks" või "metsaemaks". Põlisuse tunnistajaks on seegi, et koos saare, pärna, 5 remmelga ja paakspuu nimetusega on "mänd" säilinud peaaegu kõigis läänemeresoome keeltes. Ajaratas on teinud oma töö ja praegu on nooremate puude vahel esialgsest neljast põlispuust alles viimane 18 meetri kõrgune ja 2,5 meetrise ümbermõõduga põlispuu. Teabepunkti vahetus läheduses on näha ka kõnealust mändi. Kuna tegemist on ümbritsevast metsast eriliselt silma hakkava puuga siis on hea, et see on ka tähistatud. 3. Vapramäe lael avaneb vaade metsalagendikule, mille keskseks paigaks on sulglohk e. söll - termokarstiline pinnavorm viimasest mandrijäätumisest, mille tekke põhjustas taanduva jääserva küljest lahti murdunud pangas, mis sulamisel setetesse lohu jättis. Oleme kohas, millel on Vapramäel kõige suurem ajalooline taust. Siinsel Vapramäe lael on vanasti peetud rahvapidusid, korraldatud laulupidusid ja suvelaagreid
Vooremägi Muistne linnamägi Võrtsjärve kaldal oli kasutusel II aastatuhandel. Moreenkünka kõrgus on 10-11 m, pikkus 44 m, laius 34 m. Linnuse asukoht oli suure strateegilise tähtsusega ja ümbrus tihedalt asustatud. Rahvasuu kõneleb Vooremäe põues peituvatest käikudest ja keldritest. Veisjärv Suur, kuid madal järv (pindala 4,87 km2, sügavus umbes 3,5 m) asub Sakala kõrgustikul 96 m üle merepinna. Järvest saab alguse Õhne jõgi. Veisjärve ääres saab puhata ja supelda, kalastik on võrdlemisi liigirikas. Muistsest inimasustusest räägivad mitmed kivikalmed Veisjärve ümbruses. Lähedal Metsakurul sündis luuletaja Hendrik Adamson (1891-1946). Vooru linnamägi Voorus asus Sakala vanim muinaslinn ja ühtlasi üks suuremaid. See oli tähtis punkt vanal kaubateel, mis läks Viljandist üle Suislepa ja Otepää Pihkvasse. Kõrgendatud otstega, nn. Kalevipoja sängi tüüpi linnamägi rajati keskmisel rauaajal (6.-7. sajandil) ning oli kasutusel 11
Tekst, mis nõuab hoolikamat lugemist. Raamatus ka palju mõistatusi. 9. J. H. Rosenplänteri ja O. W. Masingu tähtsus eesti kirjandus- ja kultuuriloos. 10. Fr.R. Faehlmanni pseudomütoloogilised muistendid Baltisaksa literaatide juht Tartus. Arst. Päritolult eestlane. Tema muistendid on saksakeelsed üritab rekonstrueerida eesti muistendit/mütoloogiat. Tema muistendid said tegelikult täitsa populaarseks, eriti välismaal. 1860ndad. Eesti rahvale tutvustatakse neid muistendeid kui reaalset rahvapärimust. Loomismüüt: Jumal loob maailma tema lapsed sisustavad selle. Kristlik-kreekalik mütoloogiline süsteem. Kohamuistendid: Tartu (inspiratsioon): Toomemäe sünd, Emajõe sünd. See seob muistendid pärimusega. Kõige tähtsam tegelane tema muistendites on Vanemuine. Teised: Ilmarine, Kaleva, Vanaisa, Lämmeküne. Muinasaeg on katkendlik ja fragmentaarne. Eesti kirjanduse kauneimaid ja poeetilisemaid müüte on ,,Koit ja Hämarik"
Stenderi teos „Kaunid valmid ja jutud“. See lähtub omakorda Aisopose, Lutheri valmidest, legendidest, lugudest, anekdootidest, ulatudes „Tuhande ühe öö“ muinasjuttudeni. Willmann lisas oma raamatusse Helle grammatikast pärit mõistatused ja kasutas vanasõnu oma lugude õpetusosades, olles nii esimene, kes rahvaluulematerjali raamatust rahvale tutvustas. Mõistatuste lahendamisel oli vanarahva pedagoogikas ja kodukoolis tähtis koht. Willmann on juttude õpetusosades küllaltki kriitiline kõrgemate seisuste suhtes, kuid jääb siiski feodalistliku süsteemi raamidesse. Sõnastusstiililt lihtsakoeliste lugudega püüab ta eeskujuks seada jumalakartlikku, usinat, kainelt kaalutlevalt ja sõnakuulelikku inimest, taunides kadedust, salakavalust, tigedust, ükskõiksust jumalasõna suhtes, alkoholi jms. Moraalsusele kutsuv, levitab religioosseid ideid, astub
Kreutzwaldi „Kalevipoja“ ilmumise järel jõudsid paljud jumalad ja vägilased sh Vanemuine rahva hulka. Kangelasi aitas tutvustada ka Faehlmanni muistendite eesti keelde tõlkimine ja nende avaldamine Perno Postimehes. Carl Robert Jakobson lisas „muistsed jumalad“ ka oma „Kooli Lugemise raamatusse“, mis oli ligi 30 aastat peamine koolilugemik. Seal tutvustas ta laulujumal Vanemuiset, äikesejumal Ukkot ja sõjajumal Taarat. Samuti trükiti Faehlmani muistendeid kooliõpikutes. Tänu sellele sündis põlvkond inimesi kelle teadmisesse jäi Vanemuine jt kui eesti muistsed jumalad. 20. Kirjelda Fr.R. Faehlmanni loodud eesti mütoloogia “panteoni” ning seleta lahti, missugustele allikatele tema käsitlus toetub. Rahval polnud seesugust mütoloogiat, aga see omistati talle, rahva kõige ärksamad pead võtsid selle innustusega omaks, ja too nn. pseudomütoloogia on eesti rahva elus, rahvuslikus liikumises mänginud suuremat osa kui mõnel teisel
Teema oli huvitav, sest igaüks sai teada midagi sellist, mida varem ei teatud. Näiteks mõistatuste lahendusi ja palju seletamatuid nähtusi, mille üle tasuks kindlasti ka tulevikus mõelda. Kõige olulisem ongi see, et selle projekti kallal töötades, saime me uurida ja lugeda palju erinevat informatsiooni, mida võib kindlasti tulevikus vaja minna see on meie arvamus. Lõppkokkuvõtteks võiksime öelda, et tänapäevaseid pajatusi, lugusid, mõistatusi, salmikuluulet ja muistendeid tasub lugeda, sest sealtki jääb nii mõndagi meelde ning see on ainult positiivne. Kasutatud kirjandus: Seletamatud juhtumid: http://board.koffer.ee/viewtopic.php?t=39803&postdays=0&postorder=asc&start=40 http://board.koffer.ee/viewtopic.php? t=39803&postdays=0&postorder=asc&start=20&sid=23dc02f9329299c9b6b6a5486e2090dd http://tuulepesa.zzz.ee/viewtopic.php?t=3169 http://board.koffer.ee/viewtopic.php?start=15&t=39803 http://www.kodutud.com/juhtumised_archive.php?cat=3 Anekdoodid: http://www
1. Liivimaa kroonikad. Läti Hendriku kroonika; Liivimaa noorem riimkroonika; Liivimaa vanem riimkroonika. Balthasar Russowi kroonika; Chr. Kelch ,,Liivimaa ajalugu" Läti Hendriku kroonika Ainus selline allikas, mis kirjeldab põhjalikult eestlaste muistset vabadusvõitlust. Samas kirjeldab ta ka sõja eelaega alates 1184. Kroonika kirjutatud ladina keeles. Kirjeldab kuidas väinajõe suudmes tegutseb esimene liivimaa piiskop, kes pöörab liivlased ristiusku. 1190 Lübecki ja Bremeni kaupmehed asutavad Saksa ordu ja 1199 astub mängu Liivimaa kolmas piiskop Albert. Hakatakse ehitama Riia linna 1201, aasta hiljem kuulutab paavst sõja Maarjamaaks nimetatud vanal liivimaal. 1204 algab neljas ristisõda ja sellest ajast on Tiit Aleksejev kirjutanud kaks romaani, nt ,,Palveränd". Läti Henrik on oma Kroonikates kirjeldanud võikaid stseene, kus ristirüütlid on langenud võitlusesse paganatega ja juhuslikult võitnud, siis kohtlevad nad neid julmal viisil 1223. Rebisi
Varuna on tormi, tuule, taeva, õhuookeani jumal. Ta oli enne Indrat peajumal. Asurite valitseja. 36. Kuidas on seotud Kirde-India hõimureligioonid ja Kmakhy templiga seotud tantra praktikad? Sati, kes raiuti tükkideks, häbe on kukkus Kamakhya mäele, kus asub kuulus tempel. Kamakhya on hindu ihalduse ja tantra jumal 37. Missuguseid koha pühadust seletavaid muistendid on (Ü. Valgu artikli järgi) seotud Kmakhy templiga? Sati häbeme kukkumine Kamakhya mäele. Enamus muistendeid on erootilise alatooniga. Jumalannal on kombeks templisse ilmuda ja alasti tantsida. Kamakhya kehast tükike kukkus kunagi mäele, arvati algselt et tegu on maouruga. 38. Missuguste arusaamadega on seotud mõiste "alam mütoloogia" kasutusele võtmine? Alam mütoloogia tekkis 19. sajandil, see on müütide alguspära - loodusmütoloogia. See on samuti seotud evolutsiooni ideedega ning rahvapärimustega. 39. Missuguste arusaamade ja missuguse ajastuga on seotud demonoloogia mõiste
1.Kuidas määratleda müüti ja mütoloogiat? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüdi määratlusi · ÕS (2013): pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest; ratsionaalselt põhjendamata petlik kujutelm · Ülo Valk (2001): Müüt on sakraalne lugu, milles tegutseva jumalad, vägilased ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra. Kirjeldatud sündmused toimuvad kauges minevikus, algaegadel. · Peeter Espak (2015): Kujundlik maailma, inimeste ja jumalate olemuse (sünd, elu, surm, surmajärgne elu) kirjeldamine parasjagu kasutusel olevate teadmiste seisu ning keeleliste vahendite abil. Müüdi määratlemise kriteeriumid L. Honko järgi · Vorm sõnadesse pandud lugu saab esitada ka vihjeliselt, pildiseeria, rituaalse draamana võib elustuda unenägudes, käitumises · Sisu varieerub, ühendab loomisaja sündmuste vahendamine kosmogooniliste kirjelduste seos lugudega praeguse maailmakorra algusest,
rajaja Stenderi teos ,,Kaunid valmid ja jutud". See lähtub omakorda Aisopose, Lutheri jpt valmidest, legendidest, lugudest, anekdootidest, ulatudes ,,Tuhane ühe öö" muinasjuttudeni. Willmann lisas oma raamatusse A.Thor Helle grammatikast pärit mõistatused ja kasutas rohkesti vanasõnu oma lugude õpetusosades, olles nii esimesi, kes rahvaluulelist materjali raamatukaante vahel rahvale endale tutvustas. Mõistatuste lahendamisel oli vanarahva pedagoogikas ja kodukoolis tähtis koht. Willmann on juttude õpetusosades paiguti küllaltki kriitiline kõrgemate seisuste suhtes, kuid jääb seejuures siiski feodalistliku süsteemi raamidesse. Sõnastusstiililt lihtsakoeliste lugudega püüab ta eeskujuks seada jumalakartlikku, usinat, kainelt kaalutlevalt ja sõnakuulelikku inimest, taunides samas kadedust, salakavalust, tigedust, ükskõiksust jumalasõna suhtes, alkoholi pruukimist jm. Küllaltki suur osa Willmanni
sellest ajast pärit, ehk pisukese erandiga. Võimalik, et Rootsipää küla nimi Halljalas tahab tunnistada, et sinnamaale muiste Rootsi asundused ulatunud. Aja jooksul sulasid rootsi oaasides rootslased eestlastega ühte, eestlaste poolt kohale antud nime tulevale põlvele mälestuseks jättes, kuna suuremas hulgas üheskoos asuvad rootslased endid meie päevini alal hoidnud. Kuna rannaäärsed ja saarte Rootsikülad tingimata endiste Rootsi asunduste jälgedeks tulevad arvata, teeb Alatskivi ja Vastseliina Rootsiküla tekkimise küsimus enam raskusi. Võimatu oletada, et Rootsi asundused kunagi Peipsini ja Setu piirini ulatunud. Niisama ei tahaks uskuda, et ainult rootslased neis viimastes külades asunud. Ometi pean möönma, et mõni mõisnik niisuguse vägivallateoga orduajal küll ehk toime sai, Rootsi asunikka Eesti rannavaldadest Peipsi äärde ehk setu piirile paigutades. Muidu võiksime veel oletada, et Vene piiri poole
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Esimesed eestisoost kunstnikud Köler, Weitzenberg, Adamson • 1848 – 1855 õpingud Peterburi Kunstiakadeemias • 1858 – 1862 Itaalias, Roomas • 1861 – saab Peterburi Kunstiakadeemia. Algas originaalklassis, siis kipsiklassi, siis natuurini: kõige kõrgemaks astmeks peeti antiikmütoloogiast pärit figuraalkompositsiooni. Keskkond, kust ta välja kasvab, oli iseloomustav vararealism ja romantism. Maalis "Aleksander II portree" ja "Kristus ristil", mille rahade eest sai Itaaliassa Roomasse minna. • Akadeemikuks, kui Roomast tagasi tuli. Oli tsaariperekonnas järeltulijate kunstiõpetaja ja portreemaalija. • 1862 – 1899 elab ja töötab Peterburis Kõik kolm üpris sarnased: pole keegi jõukast baltusaksastunud perekonnast. Tavalisest talupoja perekonnast. Alustas maalrisellina. Käis ka Peterburis, alguses töötas seal maalrina,
Pumpurs (Andrejs Pumpurs – eepose autor) kasutas eeposes ainult mõningaid nelikvärsse (kosjalaulud, hingede öö laul), eepos sisaldab 6 ehtsat pulmalaulu. Eeposes on kasutatud daktülilist-trohheilist värsimõõtu, heksameetrit ja serbia kangelaslaulude rütmi. Karutapja on kirjutatud muinasjuttude ja muistendite põhjal, mille ainestiku A. Pumpurs ise muutis värssideks. Sisu kujundamisel pidi autor toetuma ainult enda kuuldud ja kogutud materjalidele, sest muinasjutte ja muistendeid , mida Lätis rohkesti leidub, ei olnud tol ajal veel trükitud kogumikena ilmunud. Eepose tegelaste nimed on moodustatud Läti kohanimedest: Lielvārde – Lielvārdis, Kangari mäed – Kangar, Aizkraukle linnus – Aizkrauklis jne. Arvatakse, et ka kangelase nimi on moodustatud Lāčplēši `Karutapja` talu nime järgi. Karutapja motiiv – kangelane, kes põlvneb inimesest ja emakarust, on pärit Lielvardest.
• Seotud on ka losside, kirikute ja kloostritega, sinna alla kuuluvad ka kohanimed hetkest • Hiiu ja vägilasmuistendid- mõistetakse hiiu all inimesest mitu korda suuremat vaenulikku, üleloomulike võimetega hiidlast. Kes astub välja inimeste kaitseks nt: Suur tõll, Kalevipoeg. • Enamasti seletuslood, kus seletatakse Hiidude tgevuste tagajärjel tekkinud pinnavorm, rändrahnu, kivimärgid. • Alatskivi linnamägi, tekkis kui Kalevipoeg tegi sinna puhke paiga. • Ajaloo muistendid- lood, mis on seotud kindla ajaloolise faktiga, kuid mille ümber on tekkinud pärimuslik muistend ehk siis seletus( sõjad, lahingud) legendid Roosti kuningast Karl 12-st, Rummu Jüri õilis rüütel. • Muistendite hulka on arvatud ka legendid ja müüdid, kuid puhtal kujul on Eesti rahvaluules vähe.
25. emakeeleolümpiaad ,,Meedia keel" UUDISTE GEOGRAAFIA Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 11.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2010 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................................................... 3 1. Uudis................................................................................................................................................. 4 1.1. Mis on uudis?............................................................................................................................. 4 1.2. Uudise pealkiri........................................................................................................................... 6 1.3. Uudisväärtused.........
Ridala, Iru, Narva Joaoru, Kaali. Vanema rauaaja (ca 500 eKr – 450 pKr) linnused või suletud asulad ehk sulendikud. Mäepealsed asulad – paiknevad tavaliselt küllaltki järsunõlvalistel küngastel ning nendes on leide ääretult vähe. Kaitserajatiste jäänuseid pole samuti võimalik eristada. Enamik mäepealseid asulaid paiknevad enamasti hilisematel linnustel ning hilisemate ehitustöödega on varasem kultuurkiht suures osas segamini keeratud. Sinna hulka kuuluvad Alatskivi Kalevipoja säng, Pada II asula, Peedu linnus, sinna on loetud ka Tartu linnus jne. Tõlgenduste järgi neid tegelikkuses linnuseks nimetada ei saanudki, kuna kaitserajatisi neil tõenäoliselt ei olnud. Oli pigem prestiiži küsimus – kui olid rikkam, siis elasid nö alamatest elukoha poolest kõrgemal. Varased ringvall-linnused – hästi madala ringvalliga linnused, aluseks on mingi küngas. Läbimõõt on tavaliselt kuskil 50-60 m, pindalalt ei ole eriti suured. Vall on
19. Sajandil ilmusid õpetliku sisuga ajakirjad ,,Maailm ja mõnda" tema ajakiri, erinevatest maailma maadest ,,Kodutohter"- jagab teadmisi, kuidas koduste vahenditega haiguseid ravida Proosa vormis avaldas kogutud materjali ,,Ennemuistsed jutud ja vanad laulud" Nendega tuleb välja, et ta ikkagi andekas kirjamees ja hea proosa kirjutaja ,,Tuhka-Triinu", ,,Vägev vähk ja täitmatu naine" Lisaks muinasjuttudele kirjutas ka muistendeid JUHAN LIIV 1864-1913 Mida haigem ta oli, seda geniaalsemad tekstid tal olid Luuletusi kirjutas enne haigust Perest kõige põduram Jakob Liiv oli kunagi isegi kuulsam ,,Kümme lugu"- juttude kogu, ajakirjanduses ilmunud 10 lugu ,,Peipsi peal"- novell, kirjutas kuidas 2 meest vaatlevad Peipsi peal lagunevat jääd, kas jõuvad üle või mitte. Lähevad, seavad end vöödega kinni. Peipsi nii madal, et ära nad ei upu
ehitatud just kuju ilmumise kohale. Mõnda aega vene õigeusu ja luteri kiriku võimupiiride vahele jäänud Kuremäe saatus otsustati 19. sajandi lõpul, kui tollaegne Eestimaa kuberner Sergei Šahhovskoi (1852 – 1894) lasi sinna ehitada esimese vene õigeusu kloostri Eestis. ( Kuremäe küla ) 37 JUTUSTUS LEGENDIS LISA 13 Jutustus legendist Jumalaema ikoonist. Peipsi järve kaldal asuva Vasknarva küla prohvet Eelija õigeusu kiriku kroonikas on kirja pandud pärimus, mille järgi nägid eesti karjused XVI sajandil ühel varasel suvehommikul Pühtitsa mäel seismas valgustkiirgava naise kuju taevassinises rüüs. Kui karjused hakkasid mäkke tõusma, iis nägemus kadus, kui nad aga tagasi pöördusid , siis ilmus kuju uuesti. Karjused rääkisid sellest külarahvale, järgmise päeva koidikul läksid inimesed mäele ja nägid
pärinevad aga müütilised tegelased (nt Vanemuine, Ilmarine). Õhutades ÕESi haritud kuulajaskonda eesti rahvaluulet uurima ja lõplikust kadumisest päästma, esitas Faehlmann seltsi koosolekuil peetud ettekannetes need muistendid koos pikema Kalevipojalugude tsükliga kui ehtsa rahvaluule näited. Kõik 8 müütilist muistendit ilmusid ka ÕESi toimetistes ja said seeläbi rahvusvaheliseltki tuttavaks. Eesti keelde hakati Faehlmanni muistendeid tõlkima rahvusliku liikumise perioodil. Nüüdki tutvustati neid kui ehtsaid rahvajutte, eesti rahva suursuguse mineviku tõendusi. Muistendite motiivid jõudsid paljude eesti kirjanike loomingusse, tegelaste järgi said nime tekkivad seltsid, teatrid (,,Vanemuise" selts, ,,Endla" teater) jm. Ühtlasi arendati Faehlmanni jumalatemaailma edasi, lauldi Kungla rahvast ja Taara tammikutest jätkus eesti rahvusmütoloogia kujundamine.
Tammiste küla veskitondid! Küünlakuu õhtupime hingas õues. Tuulehoog vilistas ja kiunus korstnat läbi, läbi metsa ja üle nõmme, et puud nutsid käes ja oksad nagu raske vaeva all ohkasid; lõi vastu Tammiste veski väikest akent , mille eide osav käsi kõhkise alumise ruudu ette oli liiminud. Kui vanarahva sõna tõsi oli, et kui küünlapäeva aegu härg räästa alt juua sai, siis maarjapäeva aegu kukk nokka kasta ei pidanud saama siis võis Tammiste veski kollasekaelaline kukk maarjapäeva tulekut rahyga oodata. Õues oli ma kivikõvaks külmetanud, ehk küll lumi siit ja sealt musta maad juba hangede alt välja oli päästnud. Nagu valge lõng näitas jalgtee veskist edasi maantee peale, sealt paremat kätt Nudjaste kõrtsi, pahemat kätt läbi paksu metsa ja
(21-25) : + Kaart(muinasasulad, -maakonnad.) : 1)mägilinnused rajatud üksikutele küngastele (ligi 30 m kõrgune ja kaheastmeline), mis igast küljest looduse poolt kaitstud. Otepää. Linnus lõunapoolsel kõrgemal osal, asula paiknes madalamal astangul. 2)Neemiklinnused mäeseljaku neemikuna lõppeval otsalt.Vaid seljakupoolsele osale rajati kunstlik vall. Pealtvaates kui kumerate külgedega kolmnurk. Tuntud ka linnamägedena. Rõuge (VIII-XI saj põles maha 6 korral). 3)Kalevipoja säng voortel, kõrgemal keskosal.Vallid ja kraavid rajati vaid otstele. Eemalt vaadates meenutavad duurt kõrgete otstega voodit. Põhja-Tartumaal (Alatskivi Kalevipoja säng). 4)Ringvall-linnused ümber linnuseõue rajatud kõrge kunstlik vall. Saaremaal ja Lääne-Eestis maalinnad. 1)-3) Iseloomulikud VIII-XI saj, 4) XII-XIII saj. Ingvar - rootslaste kunigas Ingvar tuli 600. a paiku väega Eestisse ja rüüstasid ühes maakonnas, eestlased ründasid ning Ingvar langes(PWNT)
vahel kurjana näiva maailma eest pageda- sealt saan jõudu, et edasi tegutseda ja rahu. Referaadi eesmärgiks ongi leida veidikene materjali selle kauni puu kohta, otsides erinevatahulisi fakte ning täiendada nii enda teadmisi kui ka neid teistelegi jagada. 3 3. Hariliku tamme kirjeldus Hariliku tamme ladinakeelne nimi on Quercus robur. Sõna quercus tuleneb keldikeelsetest sõnadest quer, mis tähendab ilusat, ja cus, mis tähendab puud. Nime teine pool robur tähendab ladina keeles võimsat. Niisiis võib hariliku tamme nimi tõlkes olla ilus võimas puu. Ta kuulub katteseemnetaimede hõimkonda, kaheiduliste klassi, pöögiliste sugukonda. Tamm on 30-60 m kõrge (Eestis tavaliselt siiski 25-30 m) laiakuhikja võra ja tugevate okstega puu, tüve läbimõõt 1-1,5 m. Puistus on tüvi väikese koondega ja hästi laastuv. Vabalt kasvades algavad oksad võrdlemisi
On ka väga ebamääraseid kirjeldusi: ei ole inimene ega loom, vaid üks kogu käib ümber puutüve ja ümiseb. Inimese moodi, lai vammus seljas, lai kaabu peas. Väike laps kiigub metsas puuoksal punane müts peas. Sageli ei olegi tegemist mitte nägemisega, vaid kuulmisega. Ühest küljest on metsavaimud metsaelanikud, teisest küljest metsakaitsjad. Kaitsevad loomi, linde ja muid metsaelanikke. Kaitsevad metsavaraste eest, nende eest, kes võtavad metsast liiga palju. Võivad kütid ära eksitada või loomi peita, kui kütt läheb liiale. Metshaldjad käinud inimeste lõkketulede juures end soojendamas. Naishaldjad rääkinud inimestega juttu jne. Veel üks tegevusvaldkond on seksuaalne agressiivsus, võivad tüütada marjulisi, meelitada kütte. Samuti on valdkonnaks eksitamine: halda jälgedele sattumine eksitab. Inimese suhted haldjaga on neutraalsed. Metshaldjale ei ohverdata, kui ohverdatakse, siis näiteks ühte
huvitasid leib ja odrakört, ema aga pakkus poisile tema lemmiktoitu – öökullimune, mispeale poiss jonnimise lõpetas ja neid õega luristama hakkas 3. - järgmisel päeval hulkusid Pärtel ja Leemet koos metsaserval, et küla piiluda, Pärtel tahtis lähemale minna, nad liikusidki pelglikult, mõlemas suur hirm - ühest majast ilmus välja nende vanune tüdruk, kes uuris poistelt, kas nad tulid metsast, nimetas neid lollakateks nende riietuse pärast, milleks olid kottis loomanahad erinevalt tüdrukust, kes kandis ilusat särki, teatas, et see on kootud, poisid ei mõistnud seda sõna ja tüdruk kutsus neid tuppa vokki ja päris riiet vaatama - nad läksidki, olid imestunud sealsete asjade üle, tüdruk tutvustas neile vokki ja ketramist, leivalabidat, Leemet päris pildi kohta seinal, vastuse sai ta tüdruku isalt, et see olevat nende
riitustega. Hinduismis on inimesel vabadus valida, kuidas vaimse täiuslikkuseni jõuda. Hinduismil on ka võimalik vastus maailmas valitseva kannatuse ja kurjuse küsimusele. Hinduismi väitel on inimese kannatused – haigused, nälja või õnnetused - põhjustanud inimese enda kurjad teod, mille ta saatis korda oma eelnevas elus. Tähendusrikas on ainult hing, mis saab ühel päeval ümbersündide tsüklist vabaks ja saab puhata. Tundub, et enne 19. sajandit ei tuntud Indias vajadust hinduistliku enese-määratluse järele ja süstemaatilise religiooni olemasolu näis ebaselge. Ka täna-päeva indoloogias süvenevad kahtlused, millisel määral ja mis ajast peale on põhjust rääkida hinduismist kui ühtsest religioonist. 2008 ja 2009 toimusid konverentsid, mis käsitlesid religiooni ümbermõtestamist, mille kohaselt mainiti, et hinduism ei viita ühelegi maailmas olemasolevale reaalsusele
Suur Kala- Ürgne, rahulik ja mõistlik Põhja Konn- Majesteetlik, hirmuäratav, hõõguv. Röks (Taaniel)- Tuulepüüdja Möigase poeg, kristlik, siiras, kastraat ja mitte Möigasele meeltmööda käitumsiega. Möigas- Karm, seikluslik, vana kool, sõbralik Jaakop, Andreas- Juhmid, eksiteel rumalaks saanud, võitlejat neis pole. 7. Põhisündmused, süzee Mehe kes teadis ussisõnu lugu algab lõpust, ehk kogu lugu räägitakse tagantjärge selle juhtumisest. Lugu algab metsast siis ühesõnaga kus peategelane Leemet tutvustab meid ussisõnadele ja nende väe demonstreerimiseks kutsub enda juurde põdra kuid teisel minna laseb. Siis hüppame aga aastakümneid tagasi Manivaldi matustele kelle põletus mattuseid nagu metsas kombeks oli olid kõik metsa elanikud ning Leemeti sõbrad vaatama tulnud tänu Manivaldi mainele kui vaenlaste laevade tuleku hoiatana. Kunagine veteran rüütel Meeme annab Leemetile mingi õhukese kottikese sõrmuse mis tuleb hiljem tähtsaks
Ta rääkis et nad kasutaad sooja samaisek vilkaane ja oskavad vulkaane taltsutada. Saar on pikliku kujuga ühtepidi 50 miili ja teisipidi pool sellest, igalt poolt on saar ligipääsmatu peale pealinna kust meresõitjadgi sisse olid tulnud. Kui Niccolo küsis kus õpilased sis on vastas õpetaja danaos et nad on rannas kuna neil on vabads teha mida tahavad kui tahavad siis ei pea nad koolis käima. Kui õpetaja küsis kas lõpetame tänasesk mõistis niccolo et ta peaks laskma õpetajal puhata kuiigi ta ise nii teadmishimuline oli näis õpetaja suht väsinud välja. Peale seda andis õpetaja talle nektarit mis turgutas olemist ja laskis rahus tööd teha. Paljudele majadele oli pandud kirjad jooge nektarit mitte et tehke tööd. Peale seda läksid nad välja kus, Niccolo mä'rkas Nikeforost kes midagi otsis kui too aga Niccolot märkas oli ta rõõmus ja tuli tervitama öeldes et ta on juba pikka aega nic.. otsinud. Neil tekkis õpetajaga väike
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
