SILINDRI INERTSMOMENT 1. Tööülesanne. Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. 2. Töövahendid. Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. 3. Töö teoreetilised alused. Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aeg ja arvutatakse nende inertsimomendid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga 2 2 mv I Wk= + 2 2 m - silindri mass (kg) v - masskeskme kulgeva liikumise kiirus ( m/s ) I - inertsmoment ( kgm² ) - nurkkiirus tsentrit läbiva telje suhtes ( rad/s ) Lugedes hõõrdejõudude töö tühiseks, võib võtta kineetilise energia ja potensiaalse energia muutused võrdseks: mv2 I2 mgh= + 2 2 h - kald...
SILINDRI INERTSIMOMENT LABORATOORSED TÖÖD Õppeaines: FÜÜSIKA I Mehaanikateaduskond Õpperühm: TI-11 (B2) Juhendaja: Karli Klaas Esitamiskuupäev: 20.10.2015 Tallinn 2015 1. Tööülesanne. Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. 2. Töövahendid. Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. 3. Töö teoreetilised alused. Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aeg ja arvutatakse nende inertsimomendid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga 𝒎𝒗𝟐 𝑰𝝎𝟐 𝑾𝒌 = + 𝟐 𝟐 m - silindri ma...
SILINDRI INERTSMOMENT LABORATOORSE TÖÖ ARUANNE Õppeaines: FÜÜSIKA Ehitusinstituut Õpperühm: HE 11/21 Juhendaja: Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 5. SILINDRI INERTSMOMENT Tööülesanne Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. Töövahendid Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. Töö teoreetilised alused Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aeg ja arvutatakse nende inertsimomendid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga 2 2 W k = mv + I , ...
Taavi Tiirats Jüri Averjanov Andrei Mintsenkov SILINDRI INERTSMOMENT PRAKTIKA ARUANNE Õppeaines: Füüsika I Ehitusteaduskond Õpperühm: TE 11a Juhendaja: lektor Jana Paju Esitamiskuupäev: 30.11.2016 Õppejõu allkiri: _________ Tallinn 2016 1. Töö ülesanne. Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. 2. Töö vahendid. Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. 3. Töö teoreetilised alused. Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aeg ja arvutatakse nende inertsimomendid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga 2 2 mv I (1) Wk= ...
SILINDRI INERTSMOMENT. 1. Tööülesanne. Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. 2. Töövahendid. Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. 3. Töö teoreetilised alused. Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aeg ja arvutatakse nende inertsimomendid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga 2 2 mv Iω Wk= + (1) 2 2 m - silindri mass (kg) v - masskeskme kulgeva liikumise kiirus ( m/s ) I - inertsmoment ( kgm² ) ω - nurkkiirus tsentrit läbiva telje suhtes ( rad/s ) Lugedes hõõrdejõudude töö tühiseks, võib võtta kineetilise energia ja potensiaalse energia muutused võrdseks: mv2 Iω2 mgh= + (2) 2 2 h - kaldpinna kõrgus Kui veeremisel puudub libisemine, siis võib nurkkiiruse avaldada joonkiiruse kaudu: v ...
SILINDRI INERTSIMOMENT PRAKTIKA ARUANNE Õppeaines: FÜÜSIKA (I) Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev: 19.11.2014 Tallinn 2014 1 Tööülesanne Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. 2 Töövahendid Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja 3 Töö teoreetilised alused. Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aeg ja arvutatakse nende inertsimomendid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga m v2 I v2 Wk= + (1) , kus 2 2 m – silindri mass(kg) v – masskeskme kulgeva liikumise kiirus(m/s) I – inertsimoment (kg m2 ) ω – nurkkiirus tsentrit läbiva telje suhtes(rad/s) Lugedes hõõrdejõudude töö tühi...
Robert Kikas Ragnar Piir Sergei Dikarev Mikk–Martin Anvelt SILINDRI INERTSMOMENT PRAKTIKA ARUANNE Õppeaines: FÜÜSIKA (I) Mehaanikateaduskond Õpperühm: TI 11(B) Juhendaja: lektor Irina Georgievskaya Esitamiskuupäev: 18.11.2014 Tallinn 2014 SILINDRI INERTSMOMENT. 1.Tööülesanne. Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. 2.Töövahendid. Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. 3.Töö teoreetilised alused. Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aeg ja arvutatakse nende inertsimomendid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga m - silindri mass (kg) v - masskeskme kulgeva liikumise kiirus ( m/s ) I - inertsmoment ( kgm² ) - nurkkiirus tsentrit läbiva telj...
SILINDRI INERTSMOMENT ARUANNE Õppeaines: FÜÜSIKA LABORITÖÖ Transporditeaduskond Õpperühm: AT11b Üliõpilased: Keith Tauden Hendrik Tammi Risto Sepp Juhendaja: õppejõud Peeter Otsnik Esitamiskuupäev: 8.10.2014 Tallinn 2014 1.Töö ülesanne. Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. 2.Töövahendid. Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. 3.Töö teoreetilised alused. Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aegu ja arvutatakse antud silindrite inertsmomendid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga mv 2 I ω2 Wk = 2 + 2 (1) m - silindri mass ( kg ) v - masskeskme kulgeva liiku...
SILINDRI INERTSMOMENT PRAKTIKA ARUANNE Õppeaines: FÜÜSIKA I Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja Esitamiskuupäev: Õppejõu allkiri: …………… Tallinn 2016 1. Tööülesanne. Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. 2. Töövahendid. Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. 3. Töö teoreetilised alused. Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kaldpinnalt alla veeremise aeg ja arvutatakse nende inertsimomendid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga: 2 2 mv I ❑ W k= 2 + 2 (1) m - silindri mass (kg) v - masskesk...
SILINDRI INERTSMOMENT. 1. Tööülesanne. Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. 2. Töövahendid. Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. 3. Töö teoreetilised alused. Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aeg ja arvutatakse nende inertsimomendid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga Wk = mv²/2+ I²/2 (1) m - silindri mass (kg) v - masskeskme kulgeva liikumise kiirus ( m/s ) I - inertsmoment ( kgm² ) - nurkkiirus tsentrit läbiva telje suhtes ( rad/s ) Lugedes hõõrdejõudude töö tühiseks, võib võtta kineetilise energia ja potensiaalse energia muutused võrdseks: mgh = mv²/2+ I²/2 (2) h - kaldpinna kõrgus Kui veeremisel puudub libisemine, siis võib nurkkiiruse avaldada joonkiiruse kaudu: ...
1.Tööülesanne Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. 2. Töövahendid Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. 3. Töö teoreetilised alused. Joonised. Antud töös mõõdeti erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aega ja arvutati nende inertsmomendid. 4. Kasutatud valemid koos füüsikaliste suuruste lahtikirjutamisega. Wk = Wk- Kineetiline energia m- silindri mass(kg) v- masskeskme kulgeva liikumise kiirus(m/s) I- inertsmoment - nurkkiirus tsentrit läbiva telje suhtes (rad/s) Lugedes hõõrdejõudude töö tühiseks, võib võtta kineetilise energia ja potensiaalse energia muutused võrdseks: Mgh= h- kaldpinna kõrgus I= mr2 l- kaldpinna pikkus g- raskuskiirendus (9.81 m/s ) t- allaveeremise aeg 2 - kaldenurk (0.085) 5. Täid...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Füüsika laboratoorne töö Silindri inertsmoment Õppeaines: Füüsika I Mehaanikateaduskond Õpperühm: Üliõpilased: Juhendaja:P.Otsnik Tallinn 1.Tööülesanne. Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. 2.Töövahendid. Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. 3.Teoreetilised alused. Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aeg ja arvutatakse nende inertsimomendid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga(1) m silindri mass (kg) v masskeskme kulgeva liikumise kiirus (m/s) I - inertsmoment ( kgm² ) - nurkkiirus tsentrit läbiva telje suh...
Nimi: 1. TÖÖÜLESANNE Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. 2. TÖÖVAHENDID Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. 3. TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Antud töös mõõdame erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aja ja arvutame nende inertsimomendid. 2 mv2 Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga W k = 2 + lω2 (1), kus m on silindri mass (kg), v on masskeskme kulgeva liikumise kiirus (m/s), I on inertsmoment (kgm²) ja ω on nurkkiirus tsentrit läbiva telje suhtes (rad/s). Lugedes hõõrdejõudude töö tühiseks, võib võtta kineetilise energia ja potensiaalse energia muutused 2 2 võrdseks: mgh = mv2 + lω2 (2), kus h on kaldpinna kõrgus (m). Kui veeremisel puudub libisemine, siis võib nu...
1.Tööülesanne. Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. 2.Töövahendid. Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. 3.Teoreetilised alused. Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aeg ja arvutatakse nende inertsimomendid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga(1) mv 2 Iω2 Wk= + 2 2 m – silindri mass (kg) v – masskeskme kulgeva liikumise kiirus (m/s) I - inertsmoment ( kgm² ) ω - nurkkiirus tsentrit läbiva telje suhtes ( rad/s ) Lugedes hõõrdejõudude töö tühiseks, võib võtta kineetilise energia ja potensiaalse energia muutused võrdseks: ( 2 ) mv2 Iω2 mgh= + 2 2 h- kaldpinnakõrgus Kui veeremisel puudub libisemine, siis võib nurkkiiruse avaldada joonkiiruse kaudu :( 2 ) v ω= r , kus r – silin...
1. Tööülesanne. Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. 2. Töövahendid. Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. 3. Töö teoreetilised alused. Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aeg ja arvutatakse nende inertsimomendid. 4. Kasutatud valemid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga m - silindri mass (kg) v - masskeskme kulgeva liikumise kiirus ( m/s ) I - inertsmoment ( kgm² ) - nurkkiirus tsentrit läbiva telje suhtes ( rad/s ) I - inertsmoment ( kgm² ) m - silindri mass (kg) r - silindri raadius g - 9,81 t - aeg sin 0,085 l kaldpinna pikkus 5. Tabel. Katse l,m t,s m , kg d,m I , kg nr. 1. 0,940 1,87 30× 21,53× 1,9× 1.7× 2. 0,940 1,84 154× 24,96× 12× 12× 3. 0,940 1,83 89× 26,58× 7,7× 7,9× 4. 0,940 1,86 64× 32,93...
SILINDRI INERTSMOMENT PRAKTIKA LABORI ARUANNE FÜÜSIKA Ehitusteaduskond Teedeehitus Tallinn 2019 Tööülesanne Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. Töövahendid Kaldpind, silindrite komplekt, nihik ning automaatne ajamõõtja. Töö teoreetilised alused Antud töös mõõdame erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aja ja arvutame nende inertsimomendid. Katseandmete tabel Tabel. Silindri inertsmomendi eksperimendi mõõtetulemused mr 2 It= 2 I inertsmoment ( kgm² ) m silindri mass (kg) r silindri raadius g 9,81 t aeg sin 0,09 l kaldpinna pikkus 0,155 x 0,0024 It= 2 =0,122x10¯ 0,104 x 0,00198 It= 2 =0,051x10¯ 0,064 x 0,0328 It= 2 =0,086x10¯ 0,030 x 0,00215 It= 2 =0,017x10¯ (9,81 x 2,772 x 0,09) I=0,155x0,...
SILINDRI INERSMOMENT PRAKTIKA ARUANNE Õppeaines: FÜÜSIKA (I) Mehaanikateaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev:……………. Tallinn 2014 1. Tööülesanne. Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. 2. Töövahendid. Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. 3. Töö teoreetilised alused. Joonised. Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aeg ja arvutatakse nende inertsimomendid. Veereva keha masskese liigub kaldpinnalt alla ühtlaselt kiirenevalt ja sirgjooneliselt. Katse nr l, m t, s m, kg d, m I, kgm2 It, kgm2 1. ...
LIHTMEHHANISMID JA ENERGIA JÄÄVUSE SEADUS MIS ON LIHTMEHHANISMID? • Lihtmehhanism on lihtmehhanism, mis võimaldab kasutada vähem jõudu aga selle võrra kaotatakse ka sama palju teepikkusest. • Ühegi lihtmehhanismiga ei ole võimalik võita töös. Nii palju, kui VÕIDAME jõus, nii palju KAOTAME teepikkuses. Nii palju, kui VÕIDAME teepikkuses, nii palju KAOTAME jõus. • Lihtmehhanismiks võib olla näiteks: kaldpind, tali, pöör, hammasratasülekanne. TALI • Koosneb kahest plokist. • Üks liikumatu plokk ja teine liikuv plokk KALDPIND • Kaldpinda kasutades võidetakse jõus nii mitu korda, kui mitu korda on kaldpinna pikkus suurem kõrgusest.(Nt: Mööda mäkke, saab rakendada väiksemat jõudu, kui on raskusjõud. PÖÖR • Kangile sarnane. • Pööral on vänt ja võll. • Mida suurem on vända raadiuse ja võlli raadiuse suhe, seda kergem on ämbriga vett tõsta. HAMMASRATASÜLEKAN NE • Kui nt vä...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Vladimir Bednõi Teostatud: 27.02.2017 Õpperühm: YAEB-21 Kaitstud: Töö nr: 7 TO: SILINDRI INERTSIMOMENT Töö eesmärk: Töövahendid: Silindri inertsimomendi määramine Katseseade (kaldpind koos elektroonilise kellaga), kaldpinna abil. silindrite komplekt, nihik, ajamõõtja, kaalud, mõõtelint. Skeem TÖÖ KÄIK 1. Määrake silindri mass ja tema läbimõõt (õõnsa silindri korral ka tema siseläbimõõt d'). Mõõtke veereva silindri masskeskme poolt läbitud tee pikkus l . 2. Kontrollige, kas nurgamõõteriista nullnäidu korral o...
Mehaaniline töö ja energia Mehaaniline töö Mehaaniline Võimsus energia Tähendus Füüsikaline Kehade liikumise Füüsikaline suurus, mille abil ja vastastikmõju suurus, mis mõõdetakse energia iseloomustab töö energia tegemise kiirust muunduvust Määramisviis Mehaaniline tööd Energia on võrdne tehakse siis, kui suurima tööga, keha liigub mingi mida kehad on jõu mõjul võimelise tegema Kasutatavad 1J (1dzaul) 1J (1dzaul) 1W (1 vatt) mõõtühikud 2. Potentsi...
8. klass Koostatud: 21.05.2011 Kohandatud: 12.01.2012 Füüsika eksami küsimused ja vastused 2011 1. KÜSIMUS: Mis on valgusallikas? Nähtamatu valguse tüübid. (õpik lk 6-8) VASTUS: Valgusallikas on valgust kiirgav keha. Infravalgus (IV) nähtamatu valguse üks osa. Ultravalgus (UV) nahas keemilisi reaktsioone esile kutsuv nähtamatu valgus. 2. KÜSIMUS: Sõnasta valguse peegeldumise seadus. Tee joonis ja märgi joonisele langemis ja peegeldumis nurk. Mis on langemis- ja peegeldumis nurk? (lk 10-11) VASTUS: Peegeldumisnurk on alati võrdne langemisnurgaga. Langemisnurk [alfa] nurk langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel. Peegeldumisnurk [beeta] nurk peegeldunud kiire ja peegelpinna ristsirge vahel. 3. KÜSIMUS: Sõnasta valguse murdumise seadus ning märgi joonisele langemis- ja murdumisnurk. Mis on langemis- ja murdumisnurk? (lk 28-29) VASTUS: Valguse levimisel optilisest hõredamast keskonnast o...
Valgusallikas Keha, mis kiirgab valgust. Valguskiir Joon, mis näitab valguse levimise suunda. Täisvari Ruumi piirkond keha taga, mida valgusallikas ei valgusta. Poolvari Ruumi piirkond keha taga, mida valgusallikas valgustab osaliselt Langemisnurk Nurk langeva kiire ja peegeldava pinna ristsirge vahel Peegeldumisnurk Nurk peegeldunud kiire ja peegeldava pinna ristsirge vahel Mattpind Pind, mis peegeldab valgust kõikvõimalikes suundades(hajutab) Tasapeegel Niisugune peegel, mille peegeldavaks pinnaks on tasapind. Valguse murdumine Valguse levimise suuna muutumine kahe läbipaistva keskkonna piirpinnal Murdumisnurk Nurk murdunud kiire ja ristsirge vahel Kumerlääts e. koondav lääts-lääts, mis on keskelt paksem kui äärtest Nõguslääts e. hajutav lääts-lääts, mis on ä...
LABORATOORSED TÖÖD LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: FÜÜSIKA I Tehnikainstituut Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev:.................. Üliõpilase allkiri:.................. Õppejõu allkiri:.................... Tallinn 2017 SISUKORD 1.1Tööülesanne.....................................................................................................................................5 1.2Töövahendid....................................................................................................................................5 1.3Töö teoreetilised alused...................................................................................................................5 1.4Töö käik...........................................................................................................................................6 ...
Anton Adoson Roman Ibadov Rauno Alp Gert Elmik SILINDRI INSERTSMOMENT LABORITÖÖ NR. 4 Õppeaines: FÜÜSIKA Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: dotsent: Peeter Otsnik Esitamise kuupäev: 12.11.2015 /Allkirjad/ Tallinn 2015 1. Tööülesanne. Silindri inertsmomendi määramine kald pinna abil. 2. Töövahendid. Katseseade (kald pind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. 3. Töö teoreetilised alused. Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kald pinnalt alla veeremise aeg ja arvutatakse nende inertsimomendid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga: 2 2 mv I ❑ W k= 2 +...
KOOLIFÜÜSIKA: MEHAANIKA2 (kaugõppele) 2. DÜNAAMIKA 2.1 Newtoni seadused. Newtoni seadused on klassikalise mehaanika põhialuseks. Neist lähtuvalt saab kehale mõjuvate jõudude kaudu arvutada keha liikumise. Newtoni I seadus Iga vaba keha on kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Vaba keha all mõistame keha, millele ühtegi jõudu ei mõju või millele mõjuvad jõud tasakaalustavad üksteist. Newtoni I seadus tähendab, et me vaatame keha liikumist inertsiaalsest taustsüsteemist. Rangelt võttes on inertsiaalsüsteemiks mistahes kinnistähega seotud taustsüsteem, paljudel juhtudel võime ka maapinnaga seotud taustsüsteemi lugeda inertsiaalsüsteemiks. Iga inertsiaalsüsteemi suhtes ühtlaselt liikuv taustsüsteem on samuti inertsiaalsüsteem. Newtoni II seadus Kehale mõjuv jõud määrab keha kiirenduse. Valemina r r F = ma , kus m on vaadeldava keha mass. Juhul kui kehale mõjub samaaegselt mitu erinevat jõudu, määrab keha kiiren...
Chris Naerismaa FÜÜSIKA LABORIARUANNE LABORATOORSED TÖÖD Õppeaines: FÜÜSIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: KHE11 Juhendaja: JANA PAJU Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2016 SISUKORD 1 LABORATOORNE TÖÖ NR. 1.......................................................................................................3 1.1 Mehhaaniline energia.................................................................................................................3 1.1.1 Tööülesanne.........................................................................................................................3 1.1.2 Töövahendid........................................................................................................................3 1.1.3 Ka...
Ül 1 Sirgjooneliselt liikuva keha asukoha sõltuvus ajast on antud võrrandiga: . Leida: 1) Kiiruse & kiirenduse sõltuvust ajast (v & a). 2) Joonestada tee pikkuse, kiiruse & kiirenduse graafikud. 3) Määrata graafiliselt keha kiirendus & kiirendus ajamomendil t=4,5s. 4) Arvuta 7 s jooksul läbitud tee pikkus. 1) ) 2) 3) v= -5,2 m/a (pidurdus) a=9 m/s2. 4) Läbikäidud teepikkus mööda x koordinaati võrdu t x v a 1 7 0 -12 2 2 -9 -6 Ül 2 Tornist, mille h=25 m visatakse horisontaalselt kivi kiirusega v0=15 m/s (algkiirus) 3 -9 -12 0 an) 4 -20 ...
1. Tiheduse määramine MASS- füüsikaline suurus, mis väljendab kaht füüsikalist omadust (inertne ja raske mass) Interntne mass- keha võime säilitada liikumise kiirust Raske mass- keha võima osaleda gravitatsioonilises vastastikmõjus m Tiheduse valem- = , kus m=mass V=ruumala v 4 KERA V= r 3 3 RISTKÜLIK V =a*b*c 2. Mehhaaniline energia Energia- skalaarne füüsiklasine suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd Kineetiline energia- energia, mis on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes. Definitsioon: Töö mis on vajalik mingi keha liikuma panemiseks ja keha säilitab oma energia, kui just keha kiirus ei muutu. Sama protsess toimib ka keha seiskumiseks, töö seismajäämiseks on selletõttu võrdne. Potensiaalne energia- energia, mis omandab enda energia positsioonist või deformeerumisest Mehaanilise energia jäävuse seadus- keh...
Füüsika kordamine Valguse peegeldumine: * Langev kiir on peegelpinnale suunduv valguskiir. * Peegeldunud kiir on peegelpinnalt lahkuv valguskiir. * Langemisnurk on nurk langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel (tähistatakse tähega ). * Peegeldumisnurk on nurk peegeldunud kiire ja peegelpinna ristsirge vahel (tähistatakse tähega ). * Langemis ja peegeldumisnurk on tasasel pinnal võrdsed. * Kumer peegelpind hajutab valgust. * Nõgus peegelpind koondab valgust. * Hajus peegeldumine on valguse peegeldumine, mille tulemusena valgus levib kõikvõimalikes suundades. * Peegelpind on keha pind, mis peegeldab valgust kindlas suunas. * Mattpind on keha pind, mis peegeldab valgust hajusalt. * Valguse peegeldumisel ja neeldumisel kehtib energia jäävuse seadus. Valguse murdumine: * Valguse murdumine on valguse levimise suuna muutumine kahe optilise keskkonna piirpinnal. * Murdunud kiir on valguskiir, m...
Sissejuhatus 1. Kaasaegse maailmapildi tekkimisel loetakse oluliseks a. Tugeva ja nõrga vastasmõju avastamist 2. Mehhaanilise maailmapildi korral vastastikmõju vahendajat ei tähtsustatud a. Õige 3. Millised neist on fundamentaalsed vastasmõjud? a. Gravitatsiooniline b. Nõrk c. Elektromagneetiline 4. Füüsikaline objekt, millega mõõtmise käigus võrreldakse teisi objekte, on a. Etalon 5. Kilogrammi prototüüp on plaatina-iriidiumi sulamist valmistatud silinder. a. Õige 6. SI süsteemi pikkusühik 1 meeter on kaasajal defineeritud kui kaugus plaatina ja iriidiumi sulamist valmistatud prototüübi vastavate kriipsude vahel temperatuuril 0°C. a. Väär 7. Millist tüüpi mõõteskaaladega on tegemist? a. elektrilaeng (positiivne, negatiivne) - nimiskaala b. tuule kiirus, me...
Füüsika 8.kl Päikeses muundub vesinik heeliumiks, ta on üks tähtedest. Planeedid alates päikesest on Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Päikesesüsteemia kehade tõmbejõud tagab süsteemi terviklikkuse. Maa atmosfäär muutub kõrgemal hõredamaks. Aastaajad vahelduvad, sest Maa pöörlemistelg pole tiirlemisasendiga risti. Võnkumiseks nim liikumist, mis kordub teatud ajavahemiku järel, keha läbib sama tee edasi-tagasi. amplituudasend on pendli asukoht, kus liikumise suund muutub ja pendel hakkab tagasi liikuma. Võnkeperiood (T)-ajavahemik, mis kulub ühe täisvõnke tegemiseks (s). T=t/n t-aeg n- võngete arv Võnkesagedus (V)- mitu täisvõnget teeb keha ühes ajaühikus (Hz). V=1/T amplituud on keha suurim kaugus taskaaluasendist. periood on ühe täisvõnke kestvus. sagedus näitab, kui mitu võnget tehakse sekundis. sagedus on võrdne võnkeperioodi pöördväärtusega. f=1/T ühik on H...
ARITMEETILINE JA GEOMEETRILINE JADA 1. Aritmeetilise jada kolmas liige on 2 ja kaheksas liige on 17. Mitu jada liiget tuleb võtta, et nende summa oleks 95? n =10 2. Aritmeetilise jada esimese ja kuuenda liikme vahe on 10, nelja esimese liikme summa on 48. Leia see jada. a1 = 15, d = -2 3. Alustanud liikumist, läbib rong esimese sekundiga 0,3 m ja igas järgnevas sekundis 0,4 m rohkem kui eelmises. Leida 0,6 minutiga läbitud tee. 262,8 m 4. Aritmeetilise jada neljas liige on 9 ja üheksas liige on -6. Mitme liikme summa on 54? n1 = 4; n2 = 9 5. Leia kõigi niisuguste naturaalarvude summa, mis 9-ga jagades annavad jäägiks 4 ja arvud ise on suuremad 200 –st ning väiksemad 350-st. ...
s I 1 q v= (ühtlane sirgjooneline liikumine) j= I = mR 2 (ketas) =k (punktlaengu) t S 2 R m axt 2 2 Kondensaatorid: = x = x 0 +v xt + (liikumisvõrrand) I = mR 2 (kera) V 2 5 q ...
Tsentreerimismärgid u 0,5 mm jämedused jooned, mis algavad formaatjoonest ja mis tõmmatakse üle raamjoone joonise pinnale ligikaudu 5 mm ulatuses ja aitavad joonise asendit kopeerimisel ja mikrofilmimisel paremini fikseerida, need tehakse joonise iga nelja külje keskele. Mõõtsuhe näitab eseme ja temast tehtud kujutise suuruse vahekorda, loomulikku suurust peegeldab mõõtsuhe 1:1. masinaehituslikel õppejoonistel kasuta- takse vähendavaist mõõtsuhetest 1:2, 1:5, 1:10, suurendavaist: 2:1, 5:1, 10:1. Põhiline mõõtsuhe kirjutatakse kirjanurka, teised ümarsulgudesse pealkirjas. Joonisele kirjutatakse tegelikud mõõtmed. Jäme- ja peenjooned nende suhe peab olema vähemalt 2:1. Jämeduse valikul juhindutakse joonise suurusest ja kasutatavate kujutiste keerukuse astmest. Reeglid: 1) kriipspunktjoon algab ja lõpeb kriipsuosaga 2) ringjoone tsentrit tähis- tatakse lõikuvate kriipsudega 3) ümaräärikul, silindriotspinnal jms kohtades asuvate avade...
Jõudude liigid 4.1 Gravitatsioonijõud Ülemaailmne gravitatsiooniseadus. Kõik kehad mõjutavad teineteist tõmbejõududega, mis on võrdelised nende kehade massidega ja pöördvõrdelised kehade vahekauguste ruutudega. Kahe punktmassi vahel mõjuva gravitatsioonijõu moodul avaldub valemist Gm1 m2 Fg = . (4.1) r2 Siin m1 ja m 2 on vaadeldavate punktmasside massid, r nendevaheline kaugus ja G gravitatsioonikonstant, mille arvuline väärtus on N m2 m3 G = 6,69 10 -11 = 6,69 10 -11 . kg 2 kg s 2 Gravitatsioonikonstant võrdub arvuliselt jõuga, millega tõmbuvad teineteise poole kaks teineteisest ühe meetri kaugusel paiknevat ühekilogrammilist punktmassi. Märkus. Kui kehad ei ole punktmassid, siis valemit (4.1) võib nende suhte...
Vesiehitis (ingl. k hydraulic structure) on jõe-, järve-, mere- või põhjavee kasutamist võimaldav või vee purustavat toimet tõkestav rajatis, vesiehitus (hydraulic construction) aga tegevus, mis hõlmab igasuguste ehitiste rajamist voolu- või seisuvette. Vesiehitiste liigitus ·vett paisutavad ehitised (paisud); ·veejuhtmed: kanalid, kraavid, torustikud, tunnelid, rennid vms; ·veehaarded, mille kaudu võetakse jõest, järvest, merest, maa seest vett; ·veelaskmed (ülevoolud, treppveelaskmed, kiirvoolud jt), mille kaudu lastakse läbi või heidetakse ülespaisutatud või kogutud vett (sh nt heitvett reoveepuhastist); ·vett tõkestavad kaitseehitised: tammid, kaldakindlustised, voolu juhtivad ning mere- või jõekallast uhtmise eest kaitsvad kaldast lähtuvad kannustammid e buunid; ·veeliiklusega seotud ehitised: lüüsid, muulid, kaid jms; ·kalamajandusehitised: kalatiigid, kalapääsud jms. Vesiehitiste liigitus ·Asukoha järgi: jõe-, järve- võ...
MASINAELEMENDID Moodul “Masinaelemendid”: • selgitab masina koostisosade ehitust ja otstarvet, • sobiva materjali valikut • tegeleb arvutustega, mis seotud elementide töövõimelisuse tagamisega. Vaadeldakse üldotstarbelisi elemente, so neid, mis on ühesugused kõikides masinates nende otstarbest sõltumata. Eriotstarbeliste elementidega tegelevad kitsamad distsipliinid (nt “Sõiduautode konstrueerimine”). Kellele vaja? • Konstruktor • Kasutaja • Hooldaja • Remontija Masinad, aparaadid, seadmed jne peavad töötama tõrgeteta ning ohutult. Millest see sõltub ja kuidas seda tagada, on inseneri vastutada. 1784 - J. Watt saab patendi pöörlevat liikumist väljastavale aurumasinale, mis paneb aluse üleminekule manufaktuurselt tootmiselt tööstuslikule, seega ka masinaehitusele. 1799 - G. Monge avaldab kujutava geomeetria õpiku, pannes aluse detailidegeomeetrilisele kujutamisele Pariisi Polütehnilises Kool...
Ülekanded Ülekanne (masinaehituses) on seade mis võimaldab mehaanilist energiat üle kanda vahemaa taha ning muuta seejuures ülekantavat jõudu või kiirust. Töömasinate käitamiseks on tarvis energiat. Seda toodavad jõumasinad (erinevad mootorid). Tavaliselt kantakse energia töömasinale üle pöörleva liikumisena (pöörleva võlliga). Kuna töömasina ühendamine otse jõumasina külge pole alati võimalik, siis võetaksegi kasutusele erinevad ülekanded. Ülekannete kasutamine on vajalik järgmistel juhtudel: · jõumasina ja töömasina kiiruste erinemisel. · vajadus muuta töömasina kiirust samal ajal kui jõumasina kiirus on konstantne (muutumatu). · vajadus muuta jõumasina pöörlev liikumine töömasina tööorgani sirgjooneliseks või mõneks muuks liikumiseks. · kui ohutuse, mugava hooldamise või mõnel muul kaalutlusel pole võimalik jõumasina ja töömasina võlle vahetult ühendada. Enamkasutatavad...
JÜRI KIRS TEOREETILINE MEHAANIKA I Loenguid ja harjutusi staatikast Tallinn 2010-2011 J. Kirs Loenguid ja harjutusi staatikast 2 Käesolev õppevahend on esimene osa neljaköitelisest interneti õpikust, mis on pühendatud teoreetilisele mehaanikale. Selle õpiku osad on: I) Loenguid ja harjutusi staatikast, II) Loenguid ja harjutusi kinemaatikast, III) Loenguid ja harjutusi dünaamikast, IV) Loenguid ja harjutusi analüütilisest mehaanikast. Nendest II ja III osa on internetis juba ilmunud, II osa 2008. aastal, III osa 2004. aastal. I osa valmis 2011. aastal. Õpik on mõeldud eeskätt TTÜ üliõpilastele, aga seda võivad edukalt kasutada ka teiste kõrgkoolide ning kolledžite üliõpilased, kus õpitakse teoreetilist mehaanikat. TTÜ-s õpetatakse praegu teoreetilist mehaanikat kahes osas: 1) Staatika ja Kinema...
KESKKONNAFÜÜSIKA ALUSED.
1. Tõenäosusteooria ja matemaatilise statistika elemendid.
· Sündmus, juhuslik suurus.
o Sündmus- mingi fakt, mingi juhtum, mis võib toimuda, aga võib ka mitte
toimuda. Kindel sündmus (toimub kindlasti), võimatu sündmus (ei toimu
kindlasti), juhuslik sündmus (võib toimuda, aga võib ka mitte toimuda).
o Juhuslik suurus on mingi arv. Diskreetne e mittepidev (1,2,3), mittediskreetne
e pidev (2
FÜÜSIKA RIIGIEKSAMI KONSPEKT TTG 2005 SISSEJUHATUS. MÕÕTÜHIKUD SI System International, 7 põhisuurust ja põhiühikut: 1. pikkus 1 m (mehaanika) 2. mass 1 kg (mehaanika) 3. aeg 1s (mehaanika) 4. ainehulk 1 mol (molekulaarfüüsika) 5. temperatuur 1 K (kelvini kraad, soojusõpetus) 6. elektrivoolu tugevus 1 A (elekter) 7. valgusallika valgustugevus 1 cd (optika) Täiendavad ühikud on 1 rad (radiaan) nurgaühik ja 1 sr (steradiaan) ruuminurga ühik. m m Tuletatud ühikud on kõik ülejäänud, mis on avaldatavad põhiühikute kaudu, näiteks 1 ,1 2 , s s kg m 1 N 2 , 1 J ( N m) . s Mitte SI ühikud on ajaühikud 1 min, 1 h, nurgaühik nurgakraad, töö- või energiaühik 1 kWh, rõhuühik 1 mmHg. Ühikute eesliited: piko- (p) 10-12 ...
FÜÜSIKA RIIGIEKSAMI KONSPEKT TTG 2005 SISSEJUHATUS. MÕÕTÜHIKUD SI System International, 7 põhisuurust ja põhiühikut: 1. pikkus 1 m (mehaanika) 2. mass 1 kg (mehaanika) 3. aeg 1s (mehaanika) 4. ainehulk 1 mol (molekulaarfüüsika) 5. temperatuur 1 K (kelvini kraad, soojusõpetus) 6. elektrivoolu tugevus 1 A (elekter) 7. valgusallika valgustugevus 1 cd (optika) Täiendavad ühikud on 1 rad (radiaan) nurgaühik ja 1 sr (steradiaan) ruuminurga ühik. m m Tuletatud ühikud on kõik ülejäänud, mis on avaldatavad põhiühikute kaudu, näiteks 1 ,1 2 , s s kg m 1 N 2 , 1 J ( N m) . s Mitte SI ühikud on ajaühikud 1 min, 1 h, nurgaühik nurgakraad, töö- või energiaühik 1 kWh, rõhuühik 1 mmHg. Ühikute eesliited: piko- (p) 10-12 ...
Tallinna Tehnikaülikool Mehhatroonikainstituut Jüri Kirs, Kalju Kenk Kodutöö D-2 D'Alembert'i printsiip Tallinn 2007 Kodutöö D-2 D'Alembert'i printsiip Leida mehaanikalise süsteemi sidemereaktsioonid kasutades d'Alembert'i printsiipi ja kinetostaatika meetodit. Kõik vajalikud arvulised andmed on toodud vastava variandi juures. Seda, millised sidemereaktsioonid süsteemi antud asendis tuleb leida, on samuti täpsustatud iga variandi juures. Variantide järel on lahendatud ka rida näiteülesandeid koos põhjalike seletustega. Näiteülesandeid d'Alembert'i printsiibi kohta võib lugeda ka E. Topnik' u õpikus ,,Insenerimehaanika ülesannetest IV. Analüütiline mehaanika", Tallinn 1999, näited 14-17, leheküljed 39-49. Kõikides variantides xy-tasapind on horisontaalne, xz- ja yz-tasapinnad aga on vertikaalsed. Andmetes toodud suurused 0 ja 0 on ...
1. Newtoni 2. seaduse kohaselt kiirendus on: võrdeline jõuga ja pöördvõrdeline massiga. 2. auto paiskub teelt välja kiirusega 30 m/s vastu puud ja peatub o,1 sekundi jooksul. Kui suur oli kiirendus, mille tulemusel auto puuga kokku põrkamisel seisma jäi? :kiirendus oli 300 m/s2 3. Kui auto saavutab kiiruse 60 km/h 10 sekundiga, siis auto kiirendus on:6 km/h/s 4. Galopeeriv hobune läbis 10 km 30 min. tema keskmine kiirus oli: 20 km/h 5. Kui autoga sõites saab bensiin otsa, siis mootor seiskub, kuid outo liigub veel tükk aega edasi. Milline mõiste seletab sedanähtust kõige paremini?: inerts 6. Kiirusega 60 km/h liikuva veoauto koormast kukub pakk. Kui õhutakistus jätta arvestamata, siis enn maapinnale jõudmist on paki horisontaalsuunaline kiirus ligikaudu: 60 km/h 7. Kui kehale mõjuvate jõudude resultant on null, siis keha:säilitab oma kiiruse 8. Kalle tõukab magavat Priitu. Priit: tõukab Kallet sama tugevasti ilma, et ta ärk...
31 Tugevusanalüüsi alused 3. DETAILIDE TUGEVUS VÄÄNDEL 3. DETAILIDE TUGEVUS VÄÄNDEL 3.1. Varda arvutusskeem väändel Väände puhul on tihtipeale koormusteks detaili otseselt väänavad pöördemomendid või jõupaarid (Joon. 3.1): · koormust ülekandvad võllid; · keermesliited pingutamisel, jne.; või siis detaili telje ristsihis ekstsentriliselt mõjuvad koormused või nende komponendid: · keerdvedrud; · ruumilised raamid, jne. Väänav pöördemoment = varda ristlõikeid ümber telje (telje suhtes) pöörav koormus M Arvutusskeemi koostamine väändel Arvutusskeem Tegeli...
110 Tugevusanalüüsi alused 7. DETAILI TÖÖSEISUNDID JA PINGETE ANALÜÜS 7. DETAILI TÖÖSEISUNDID JA PINGETE ANALÜÜS 7.1. Koormatud detaili tööseisundid 7.1.1. Sisejõudude analüüs = detaili olek, mida iseloomustavad tema sisepindadel esinevate Detaili tööseisund: sisejõudude hulk ja nendele vastavad deformatsioonid Eelnevast: Sisejõud = koormatud detaili sisepindadel (materjali sees) mõjuvad jõud, mis takistavad selle detaili deformeerumist ja purunemist Sisepindadel mõjuvate sisejõudude tüübid, suunad ja väärtused määratakse nn. lõikemeetodiga. Lõikemeetod: = detaili (või konstruk...
PUITKONSTRUKTSIOONIDE ABIMATERJAL EVS-EN 1995-1-1:2005 EUROKOODEKS 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks Koostas: Georg Kodi PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 1/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut SISUKORD 1. PUIDU TUGEVUSKLASSID..................................................................................................................... 4 2. MATERJALI VARUTEGURID ................................................................................................................ 10 2.1 Kandepiirseisund ............................................................................................................................. 10 2.2 Kasutuspiirseisund............................................................................................
1 tund: Füüsika kui loodusteadus. (Sissejuhatav osa) Eesmärk jõuda füüsikasse läbi isiklike kogemuste. ● Kuidas kujunes sinu maailmapilt? (Sündmused tekitavad signaale, mida me oma meeleorganitega aistingutena tajume. Tajude tulemused töötab inimaju läbi ja nii tekibki inimese ettekujutus ehk kujutluspilt maailmast) ● Mil viisil füüsika õppimine on Sinu kujutlust maailmast muutnud? ● Kuidas füüsikas tehtud uurimused ja teadussaavutused on muutnud ühiskonna elukorraldust? (Füüsika uurimused võimaldavad luua ja välja töötada üha keerulisemaid ning paremaid seadmeid jmt.) ● Mis on maailm? ● Mida mõista loodusena ja millest see koosneb? ● Mis on füüsika? Et kreeka keeles tähendab sõna πχυσισ (physis) loodust. Sellepärast võime füüsikat julgesti pidada loodusteaduseks. Loodusteadusi on teisigi nagu bioloogia, geograafia, geoloogia, keemia ja astronoomia. Kuid kun...
Tallinna Tehnikaülikool Mehhatroonikainstituut Jüri Kirs, Kalju Kenk Kodutöö D-3 Kineetilise energia teoreem Tallinn 2009 Kodutöö D-3 Kineetilise energia teoreem Leida mehaanikalise süsteemi mingi keha kiirus ja kiirendus, või mingi ploki nurkkiirus ja nurk- kiirendus vaadeldaval ajahetkel, kasutades kineetilise energia muutumise teoreemi. Mõningates variantides tuleb leida ainult mingi keha kiiruse. See, millise suuruse tuleb variandis leida, on täpsustatud iga variandi juures. Kõik süsteemid on alghetkel paigal. Kõik vajalikud arvulised andmed on toodud vastava variandi juures. Kõik rattad veerevad ilma libisemata. Kõik kehad on absoluutselt jäigad, niidid on venimatud ning kaalutud. Niidid plokkide suhtes kunagi ei libise. Kõik rattad ja plokid on ühtlased ümmargused kettad, kui variandis e...
ARVESTUSED Õppeaines: FÜÜSIKA Õpilane: Klass: 10 Õpetaja: 2005 2 SISUKORD I ARVESTUS MEHAANIKA .................................................................................................5 1. SI süsteemi põhimõõtühikud ....................................................................................................5 2. Ühikute teisendamine ja eesliite väljendamine kümne astmetena .......................................................................................................................................................6 3. Kulgliikumine............................................................................................................................6 4. Taustsüsteem..............................................................................................................................7 5. Nihe.........................................................................................
annaabi.ee 
