EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kalasadama detailplaneeringu vaidlus Ruumilise planeerimise ülesanne 1 Keskkonnakaitse õppekava Juhendaja: Toomas Muru Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 ..............................................................................................................................
äärekividega. 2.2. 1929.aasta Tallinna sadama tueviku plaan 1929.aasta jaanuaris toimus Kaubandus-Tööstuskojas nõupidamine, kus vaadati läbi Mereasjanduse Peavalitsuse juhatusel kokku seatud üldine Tallinna sadama tuleviku plaan. Osalesid kõik asjast huvitatud majandusringkondade esindajad. Esitatud kavandi eeskujuks olid rahvusvahelise võistluse tööd, mille hulgast ei leitud sellist, mis oleks üksi suutnud kogu tervikut kanda. Kalasadama ja rannasõidusadama asukoht ning edasine areng määrati olemasolevast kalasadamast loode suunas kuni Patareini, nähes seejuures ette suures ulatuses mere täitmist. Vanasadamat tuli laiendada ida suunas ning ehitada juurde 2700 meetrit kaijoont. Sadama maa otstarbekama kasutamise eesmärgil – võimaldamaks raudteejaama ja ladude rajamist ning raudteeharudele paremat ligipääsu – peeti õigeks seda läbivad kanalid
Sadamat hakati ehitama juba 1912. aastal Tsaari-Venemaa merejõudude vahenditega, eesmärgiga luua sinna Läänemere miinilaevastiku baas, kuid sõja puhkemise ajaks jõuti valmis vaid kaks kividest kaitsemuuli. Läbi aastate on sadamat uuendatud nind süvendatud. Enne II maailmasõda oli sadam kasutusel nii kauba- kui reisisadamana. Tänaseks on Orjaku sadamast kujunenud külalissadam jahtidele koos väikese kalasadama osaga kohalikele kaluritele. Sadamast 1 km kaugusel asub loodusrada ja linnuvaatlustorn. PAUS pool tundi. Soovijad saavad kas Orjaku sadama pubis keha kinnitada või loodusrajal kõndida. Jätkame ringsõitu saarel ning järgmiseks peatuskohaks on Sõru sadam.Sadam asub Emmaste vallas Pärna külas ning asub Soela väina ääres. Sadama peamiseks tegevusalaks on Saaremaa ja Hiiumaa vahelise parvlaevaliini teenendamine
vahelisel alal on enamasti seotud mingi varasema liivase kuhjevormi (oos, vallseljak jt.) esinemisega samas piirkonnas ja nii võivadki kujuneda nn taskurannad, mille piires liival pole ,,väljapääsu", nad on lainetuse tegevusele vastupidavad. Üksikuid väheulatuslikke liivarandu esineb ka mõne tehiskonstruktsiooni lainevarjulisel alal, nagu näiteks Kakumäe vanast kalasadamast põhja pool. Vana kalasadama muul on takistuseks põhjast lõunasse looduslikul rannasetete liikumisteel. Kuhjerandla kuhjevormid murrutused. Maasäärte teke, igasugused kuhjevormid(millised?) Kuhjerandlad, eriti liivarandlad kujunevad vanade orgude piiridesse, murrutusalade ja pankade lähedusse. Oluline on lainetustugevus, vana reljeef ja setted. Kui liivarandla ehk kuhjerandla on ühenõlvaline, eel-luidetega- puudub tagumine nõlv!
annaabi.ee 
