kus riik võib arendada majandustegevust; 370 km e. 200 meremiili. Oma kalapüügiõigust müüvad praegu Argentina, LõunaAafrika, Namiibia, Angola + Okeaania riigid. Kalarikkamad piirkonnad on Norra, Island, Peruu, Soome; PõhjaAmeerika lääne osa, LõunaAmeerika lääne osa, LääneEuroopa, IdaAasia. Need piirkonnad on kalarikkad sellepärast, et seal on soojade ja külmade hoovuste kokkupuuteala; rannikualad, kuhu jõed toovad toitaineid. Peamised kalapüügipiirkonnad on Põhja ja LõunaAmeerika lääne osa, Põhja Ameerika ida osa, LääneEuroopa, Aasia ida osa. Perspektiivsed kalapüügipiirkonnad on KeskAmeerika, LõunaAafrika ümbrus, Austraalia lääne osa, Aasia kagu osa, UusMeremaa ümbrus, Barentsi meri. Suuremad kalapüüdjad riigid: a) Euroopas Island, Norra, Taani b) Aasias Jaapan, Venemaa, Hiina c) Ameerikas USA, Peruu, Tsiili Hajali rannapüük sellega tegelevad kalurid, kes töötlevad rannikul kala (soolavad,
KALANDUS * Mis on majandusvöönd? 200 miili e 370 km pikkune mereala, kus riik võib arendada majandustegevust * Millised riigid müüvad oma kalapüügiõigust? Okeaania riigid, Namiibia, Angola * Kalarikkamad piirkonnad jõgede suudmealad, 30ndad laiuskraadid, külmade hoovuste piirkonnad * peamised kalapüügipiirkonnad põhjapoolkera rannikualad, Lõuna-Ameerika läänerannik *perspektiivsed kalapüügipiirkonnad lõunapoolkera * Suuremad kalapüüdjariigid: a) Euroopas Island, Norra, Suurbritannia b)Aasias Hiina, Jaapan, Filipiinid c) Ameerikas- Usa, Peruu, Tsiili * kalanduse vormid, nende iseloomustus: RANNIKUPÜÜK: kaluritel külmutusseadmetega laevad: minnakse merele nädalateks: kala püütakse kogu majandusvööndi ulatuses ja väljaspoolgi: rannabaasis on kalurite ja nende perekondade elamud ning neid teenindav infrastruktuur. Ida-Aasia ja Kagu-Aasia
2. Esmane töötlemine laeval 3. Maailma tööstuslikus püügis tähtsaim Ookeanipüük 1. Toimub rahvusvaheliste lepetega kindlate kvootide alusel 2. Suured hästivarustatud laevad on pikka perioodi merel 3. Kala töödeldakse laeval 4. Püük suhteliselt kallis 5. Kalad hajali, seetõttu röövpüügiks väike oht 2. Tead kalavarude ebaühtlase jaotumise põhjuseid maailmameres ja kalarikkamaid piirkondi maailmas. Peamised kalapüügipiirkonnad maailmas. Suuremad kalapüüdjad riigid maailmas. Kalavarude ebaühtlase jaotumise põhjused Igal pool ei ole piisavalt toitu ja hapniku. Kalarikkamad piirkonnad on parasvöötme rannikupiirkonnad ning külmade ja soojade hoovuste kokkupuutealad. Peamised kalapüügipiirkonnad maailmas: 1. ATLANDI OOKEANI kirde, põhja ja loode rannik. 2. VAIKSE OOKEANI loode, kirde, kagu ja kogu põhja rannik. SUUREMAD KALAPÜÜDJAD RIIGID MAAILMAS: Hiina, Peruu, Jaapan, India, Indoneesia, USA
Kalade mitmekesisus lepiskalad röövkalad särg haug latikas ahven Kalade mitmekesisus luukalad kõhrkalad haug hai säga rai Kalapüügiseadused Iga kala püüdmiseks on ettenähtud kindel aeg; igaühel on õigus kinnisasja omanikule kahju tekitamata kala püüda ühe käsiõngega; eraomandis oleval veekogul, mis ei ole määratud avalikuks kasutamiseks, võivad teised kala püüda vaid omaniku loal; kalapüügipiirkonnad jagunevad: riigi-, kohaliku omavalitsuse - ja eraomaniku kalapüügipiirkond; keelatud on tagasi vette visata püüdtud kalu, kui need on kaotanud eluvõime. Looduskaitsealuseid kalu ära püüa!
Kalapüügivormid: · Rannikupüük- väikeste paatidega minnakse rannikumerele, esineb lõuna riikides Kagu-Aasias, natuke müüakse aga üldiselt püütakse oma perele.(rannapüük kalurikülades,põhiliselt siseturu vajadusteks) · Ookeanipüük- ookeanipüüki saavad teha need, kellel on meri kui ei ole siis saab kas osta või rentida. Tööd tehakse suurte laevastikega, see on võimalik vaid jõuaktel riikidel. Venemaal, Jaapanis · Ülepüük- kui kalapüügipiirkonnad kannatavad ülepüügi all, rohke väljapüük vähendab kalavarusid. Ülepüüki on põhjustanud tehnoloogia kiire areng,, mille tõttu inimese mõju mereelustikule on tohutult kasvand ( nt moodsatrl kalalaevadel on ülitäpsed radarid, mis jälgivad kalaparvede liikumist; hiigelvõrgud saab suunata kalaparve kõige tihedamasse ossa. Peenesilmalistesse võrkudesse satuvad ka need, kalad keda
Kuidas? Veel hoovustega seonduv Vanadel aegadel kasutasid hoovuste abi meresõitjad Peale meresõitjate kasutavad hoovuste abi ka paljud kalad, näiteks lõhe ja angerjas. Seal kus puutuvad kokku soe ja külm hoovus tekivad tohutud veekeerised, mis muudavad vee hapnikurikkamaks ja tõstavad põhjast üles planktonile vajalikke toitained. Planktoni küllus meelitab ligi sellest toituvaid kalu. Nii on hoovuste segunemiskohad head kalapüügipiirkonnad. Tõus ja mõõn Maailmamere veetaseme kõikumist, millel on kindel ööpäevane rütm, nimetatakse loodeteks ehk tõusuks ja mõõnaks. Tõusu ja mõõna põhjustab Maa ja Kuu, vähemal määral ka Päikese, vastatikune tõmbejõud. Loodete perioodiline kordumine tuleneb maakera pöörlemisest ümber oma telje. Loodete ajal muutub veetase ookeanides umbes 1 meetri võrra, kitsastes lahtedes ulatub see kuni 20 meetrini
rohumaad -veisekasvatus levib lopsaka rohuga niisketes piirkondade, Mille mõjul on Austaaliast kujunenud suurim villatootja maailmas? -seal on lambakasvatuseks suured rohumaad, villa on kerge kaugele transportida Tõene või väär -Euroopas on põhilised põllumajandusliku tootmise vormid rantšod ja ektensiivsed teraviljatalud. V -Erosiooni vältimiseks kasutatakse põllumajanduses võimalikult vähe kunstväetisi ja taimekaitsevahendeid. V -Maailma kõige olulisemad kalapüügipiirkonnad on rannikumeredes. T Millised kultuurtaimede peamised kasvatuspiirkonnad on kaardil? Milline antud riikidest kasutab oma metsavarusid majanduslikult kõige kasulikumalt? Põhjenda -B, sest paber on kõige tasuvam toode, mida eksportida, metsasus on suur, kuid puidutooteid ekspordis vähe Põhjenda miks kaardil märgitud piirkonnad on kalarikkad 2tk Nimeta 2 tähtsamat püügipiirkonda -islandi ümbrus, vaikse ookeani loodepiirkond
meremiili. Kuulub riigi territooriumi hulka. Majandusvesi- kuni 200 meremiili laiune mereriba, kus on lubatud majanduslik tegevus (kalapüük, maavarade kaevandamine), kui neil on selleks luba (riigilt, kelle ala see on) 8. Mida tähendab kalapüügiõiguse müümine? Millised riigid seda rakendavad? Kui riik ei suuda temale antud püügimahtu püüda, siis müüb ta selle mõnele teisele riigile. Näiteks: USA, Kanada 9. Millised on maailma tähtsamad kalapüügipiirkonnad? Atlandi ookeani: kirde, põhja ja loode rannik. Vaikse ookeani: loode, kirde, kagu ja kogu põhja rannik 10.Nimeta suurimaid kalapüüdjaid riike ja kalu eksportivaid riike, oska kanda kaardile? Kalapüüdjaid riike: Hiina, Peruu, Jaapan. Eksportijad: Norra, Taani, Hiina 11.Nimeta 3 muutust mis on aset leidnud maailma kalapüügis 20. saj. teisel poolel? a) Ookeani püük (USA, Jaapan, Venemaa) b) Kalakasvatus 12
saared Vaikses Ookeanis, Lääne-Aafrika · Tee Aasia · Puuvill - Põllumajanduse arengu iseloomustamise aluseks on: · haritava maa % või haritavat maad (ha) elaniku kohta · agrokliimavööde aktiivsete temperatuuride summa sademete hulk ja ajaline jaotus · hõivatute osakaal põllumajanduses · põllumajanduse osatähtsus SKT-s · põllumajandusliku tootmise vormid Peamised kalapüügipiirkonnad · pinnakihid hapnikurikas vesi · jõgedesuudme piirkonnad jõed uhuvad maismaalt palju toitaineid · külmade hoovuste piirkonnad külm, hapnikurikas vesi · paras-ja lähispolaarvööde Suurimate püügimahtudega riigid Hiina Peruu Jaapan India USA Indoneesia Tsiili Venemaa Tai Muutused maailma kalanduses · Kalapüük tervikuna on aasta-aastalt kasvanud, kuid see on peamiselt toimunud vesiviljeluse arvel
Suurima käibega on toiduainete-, transpordivahendite- ja metalli tööstused. Kiiremini kasvavad kütuse- ja metalltoodete tootmine ning energia- ja vee-ettevõtted. Välissidemed Põhilised välissidemed Hispaanial on kaubanduses. Tähelepanuväärne on riigi veini- ja oliivieksport. Loomakasvatus tegeleb sisepiirkondades peamiselt lamba-, kitse- ja töökarja kasvatamisega, põhjaosas peetakse ka veiseid ja sigu. Märkimisväärne on kalandus. Galicia rannikuveed on ühed tähtsamad kalapüügipiirkonnad Hispaania kalurite jaoks. 2002 a. toimunud naftatankeri katastroof Galicia rannikul lähistel andis tõsise tagasilöögi sealsetele kalasaakidele. Tähtsaks tuluallikaks on turism. Suhteliselt madal hinnatase, mitmekesiseid huviväärsusi pakkuvad linnad ning vahemereline loodus meelitavad siia aastas kümneid miljoneid turiste. Põllumajanduse kogutoodangust umbes poole moodustab puu- ja köögivili, mis annab ka umbes 6% ekspordi kogumahust.
põllumaa laiendamise võui kariloomade arvu suurendamise teel(arengumaades) INTENSIIVNE PM- toodangu kasv saavutatakse väikesel maa-alal mahutades sinna palju kapitali, kasutades vähe tööjõudu ja rohkelt väetisi(arenenud riikides) MAHEPÕLLUMAJANDUS-vähesel määral või ainult looduslikke väetisi ja taimekaitsevahendeid kasutav pm. OMATARBELINE PM-kasvatatakse põllusaadusi omatarbeks, KAUBALINE PM- põllusaadused müügiks. Kalandus 1.Maailma tähtsamad kalapüügipiirkonnad ja kalarikkuse põhjused neis piirkondades. Hiina, Peruu, Jaapan, India, USA, Indoneesia, Tsiili, asuvad mereääres, sobivad tingimused ja võimalused kalastuseks 2.Kalanduse vormide iseloomustus(rannikupüük, avamerepüük, ookeanipüük, kalakasvatus). RANNIKUPÜÜK-toimub rannalähedal, töötlemine ja müük rannakülades.ida-aasia, kagu- aasia jt arendumaad. AVAMEREPÜÜK-toimub avamerel, töötlemine ja müük sadamalinnas. arenenud riikides, tehn. Ameerika läänerannik
Too välja oluline tegur, mille mõjul on Austraaliast välja kujunenud suurim villatootja maailmas. Head tingimused ja soodne kliima karja kasvatamises. 2. Otsusta, kas järgmised väited on tõesed või väärad. A. Euroopas on tüüpilised põllumajanduslikud tootmise vormid rantšod ja ekstentiivsed teraviljatalud. (VÄÄR) B. Erosiooni vältimiseks kasutatakse põllumajanduses võimalikult vähe kunstväetisi ja taimekaitsevahendeid. (VÄÄR) C. Maailma kõige olulisemad kalapüügipiirkonnad on rannikumeredes. (TÕENE) 3. Milliste kultuurtaimede peamised kasvatuspiirkonnad on märgitud kaardile? Kaart 1 : Mais Kaart 2: Kohv 4. Tabelis on esitatud andmed kolme riigi metsavarude ja nende kasutamise kohta. Milline antud riikidest ( A,B või C) kasutab oma varusid kõige otstarbekamalt? Riik A, kuna ta metsasus on kõige suurem (81%) ning riik ekspordi puitu ja puidutooteid rohkem kui valmis materjale (mööbel ja paber). 5
Hispaania kaguosas kasvab ka Euroopa ainus palmiliik, kääbuspalm. Hispaania rahvastikust kolmveerandi moodustavad maa lõuna- ja siseosa asustavad hispaanlased. 75%rahvastikust on hispaanlased, ülejäänud on kataloonlased, galjeegod, baskid. Hispaania rahvastikust 99% on katoliiklased. Turismist on Hispaania jaoks saanud väga tähtis tuluallikas. 1984 a. külastas Hispaaniat näiteks 43 miljonit turisti. Galicia rannikuveed on ühed tähtsamad kalapüügipiirkonnad Hispaania kalurite jaoks. Madriid on Hispaania Kuningriigi paelinn, 2000 aastal oli elanike arv Madriidis 4 070 000. Linn asub Pürenee poolsaarel, Meseta kiltmaal (655 meetrit üle merepinna), Tajo lisajõe Manzanarese ääres. Madriidis asub mitu tähtsat teadusasutust, sealhulgas Hispaania Kuninglik Akadeemia, asutatud 1713 aastal ja Madriidi Ülikool, asutatud aastal 1508 ja mis aastani 1836 asus Alcalá de Henareses.Pealinnas asub ka palju ajaloolisi ehitisi:kirikuid (1464
ökosüsteemil. Riffe ehitavad korallid elavad vahemikus vee pind ja maksimaalselt kuni 90m sügavusel. Need korallid, mis ei ela sümbioosis vetikatega, ei vaja oma eluks valgust ning nad elutsevad ka süvavetes (mõned liigid isegi kuni 6000m sügavusel). Korallriffe produtseerivad korallid elavad soojades vetes (18-36 kraadi). Süvaveekorallid kannatavad aga +4 kraadist temperatuuri, mõned isegi +1 kraadist. Saagikaimad kalapüügipiirkonnad on Vaikse ookeani loode- ja Atlandi ookeani kirdeosa. Atlandi ookeani kalasaagikus on ~260 kg/km2. Vaikse ookeani keskmine saagikus on 170 kg/km2, loodeosas isegi kuni 900 kg/km2. India ookean on aga võrdlemisi saagivaene (40 kg/km2). Üldiselt võib öelda, et mereelustikul on ineimeste toidulaual suhteliselt tähtis koht. Eriti mereäärsete piirkondade elanikud tarvitavad toiduks väga suures osas just mereande. Seepärast on inimesed välja arendanud ka enesele
jooksul *avamerepüük toimub peamiselt rannikuriigi majandusvetes, esmane töötlemine laeval, tehniliselt keerulisem ja toimub pikema perioodi jooksul *ookeanipüük toimub rahvusvaheliste lepetega kindlate kvootide alusel, püük suhteliselt kallis, kala töödeldakse laeval, tegelevad ainult suurriigid 6. Tead kalavarude ebaühtlase jaotumise põhjuseid maailmameres ja kalarikkamaid piirkondi maailmas. Peamised kalapüügipiirkonnad maailmas. Suuremad kalapüüdjad riigid maailmas. *vee saastumine; kliima; toiduvarud; vaenlased; inimese püügikohad *parasvöötme rannikupiirkonnad, külmade ja soojade hoovuste kokkupuute alad *Hiina, Island; Norra; Peruu; Jaapan; India 7. Kalavarude vähenemise põhjused. Kalandusega seotud keskkonnaprobleemid. *suur inimarv, püütakse suuri koguseid, reostus *ökosüsteem võib saada kahjustatud, sest mõni liik sureb välja ja toiduahel muutub 8. Metsandus
Impordib veini, ekspordib Bever.Dist. Alc (Pole õrna aimu ka, kuidas seda tõlkida) Kokkuvõte. Tegelesid selle töölehe puhul kolme hankiva majandusharuga. Vaata oma „leiud üle“, mõtle läbi ja püüa luua seoseid ja üldistada. 1. Looduslikud positiivsed eeldused hankivate majandusharudega tegelemiseks on: a. Pikk rannikuala, pääse merele. b. Pole palju metsa- lagedat ala, kuhu põllumaad rajada. c. Tähtsamad kalapüügipiirkonnad on ka ümber terve Suurbritannia. ….. 2. Looduslikud negatiivsed eeldused hankivate majandusharudega tegelemiseks on: a. Väheviljakad mullad. b. Üsnagi vähe metsa (metsanduses halb) c. Külm kliima(vegetatsiooni periood lühike) …… 3. Milliste näitajate põhjal Saad väita, et riik on kõrge arengutasemega/madalama arengutasemega? a. Suudab sisse importida väga palju töödeldud materjali metsanduses
METSAMAJANDUS, METSATÖÖSTUS JA KALANDUS Kordamine, õ lk 32-56 *Õ lk 97-106 1. Näita kaardil, kus paiknevad maailma tähtsamad kalapüügipiirkonnad ja selgita, miks just seal. Kalarikkad piirkonnad on: Rannikumered (tuleb rohkem toitu e. ühendus jõgedega) Külmade hoovuste piirkonnas (toob rohkem hapnikku), kehtib paras- ja lähispolaarsetel aladel suurte jõgede suudmealad 2. Millised maailmamere piirkonnad on väikese produktiivsusega? Põhjenda. süvaookean (valguse ja toidu puudus) Lähistroopilise ja polaarse avaookeani pinnakihid (toidupuudus)
põllukultuuride saagi langus ning teiselt poolt võimalik keskkonna reostamine mullaosakestega mujale kantud toitainete näol. sooldumine ja degradeerumine-Muldade korrapäratu niisutamise korral võib toimuda nende sekundaarne sooldumine. Üleliigse niisutamise puhul tõuseb põhjaveetase ning intensiivse aurumise tõttu tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Vesi aurustub ja soolad jäävad maapinnale. Kalandus Maailma tähtsamad kalapüügipiirkonnad ja kalarikkuse põhjused neis piirkondades: Hiina, Peruu, Jaapan, India, USA, Indoneesia, Tsiili, asuvad mereääres, sobivad tingimused ja võimalused kalastuseks. Kalanduse vormide iseloomustus(rannikupüük, avamerepüük, ookeanipüük, kalakasvatus). RANNIKUPÜÜK-toimub rannalähedal, töötlemine ja müük rannakülades.ida-aasia, kaguaasia jt arendumaad. AVAMEREPÜÜK-toimub avamerel, töötlemine ja müük sadamalinnas. arenenud riikides, tehn. Ameerika läänerannik.
Väär väide paranda õigeks eitust kasutamata. a) Euroopas on tüüpilised põllumajandusliku tootmise vormid rantšod ja ekstensiivsed teraviljatalud. Väär- Euroopas on tüüpilised põllumajandusliku tootmise vormid hiigelfarmid ja intensiivne teravilja kasvatus. b) Erosiooni vältimiseks kasutatakse põllumajanduses võimalikult vähe kunstväetisi ja taimekaitsevahendeid Väär- erosiooni aitavad vältida tuulekaitseribad ja õiged maaharimisvõtted. c) Maailma kõige olulisemad kalapüügipiirkonnad on rannikumeredes Tõene d) Mahepõllunduses on madal saagikus ja kõrged hinnad Tõene 6. Mida saab riigi valitsus teha rannikumere kalavarude säästmiseks? Nimeta vähemalt kolm võimalust. Mis vahe on majandusvetel ja territoriaalvetel? 1. Määratakse püügi piirmäärad 2. Piiratakse püügipäevade arvu 3. Maksustatakse kalalaevu ja püügivahendeid Territoriaalveed on 3-12 meremiili rannikuriigist ja igasugune tegevus ainult rannikuriigi loal
taimakaitsevahendeid kasutav põllundus. MONOKULTUURNE RIIK- 15. Selgita majandus- ja territorjaalvete mõistet. Territorjaalvetes on igasugused tegevused lubatud ainutl ranniku riigi loal. Peatuda ilma rannikuriigi loata ei tohi. Majandusvööndis olevateks tegevusteks peab kül teatudjuhul luba küsima, aga siiski on seal olukord vabam. Sealt läbisõiduks ei pea küsima rannikuriigi luba ja võib ka vabalt peatuda. 16. Kus paiknevad maailma tähtsamad kalapüügipiirkonnad? Põhjendage, miks need piirkonnad on kalarikkad. TV kaart lk 59 1. Nad on rannikulähedased piirkonnad kuhu jõed toovad toiteaineid. 2. Kui kokku saavad soe ja külm hoovus. Siis soe hoovus toob toiteaineid ja külm hapniku. 3. Külma hoovuse piirkond. Hapnik. 4. Parasvöötmelised merd. 17. Nimetage suuremate püügimahtudega riike Euroopas ja maailmas. Euroopa: Venemaa, Norra, Taani, Hispaania. Maailm: USA, Jaapan, Hiina, India, Peru, Tshiili. 18
......................................................................................................................... ................... .............................................................................................................................. .............................................................................................................................. .................................................................................... Nimeta tähtsamad kalapüügipiirkonnad (konspekt) 1. 2. 3. 4. Selgita, milliseid tagajärgi looduskeskkonnale võib tekitada kunstlik niisutamine kuiva kliimaga piirkondades? (ex lk 57) 1. ..................................................................................................................... ....................................... 2. ..................................................................................................................... ...............................
tõttu väikesed, paljudes kohtades veekogud saastunud Avamerepüük: toimub peamiselt rannikuriigi majandusvetes, esmane töötlemine laeval, tehniliselt keerulisem ja toimub pikema perioodi jooksul Ookeanipüük: toimub rahvusvaheliste lepetega kindlate kvootide alusel, püük suhteliselt kallis, kala töödeldakse laeval, sellega tegelevad ainult suurriigid 6. Tead kalavarude ebaühtlase jaotumise põhjuseid maailmameres ja kalarikkamaid piirkondi maailmas. Peamised kalapüügipiirkonnad maailmas. Suuremad kalapüüdjad riigid maailmas. Ebaühtlase jaotumise põhjused: saastumine, kliima, toiduvarud, vaenlased, kust inimene püüab Kalarikkamad kohad: Kalarikkamad parasvöötme rannikupiirkonnad ning külmade ja soojade hoovuste kokkupuutealad Suurimad kalapüüdjad: Hiina, Island, Norra, Peruu, Jaapan, India 7. Kalavarude vähenemise põhjused. Kalandusega seotud keskkonnaprobleemid.
vihmametsade hävitamine, kõrbealade laienemine mullaelustuku hävimine, mullaviljakuse langemine Intensiivse põllumajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid: tootmisviis, mida iseloomustab rohke ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine, mille eesmärgiks on efektiivsus ja tasuvuse suurendamine ning kulutuste vähendamine tooteühiku kohta. sooldumine väetamine, mürkkemikaalid rasked masinad, mis rikuvad maapinda 57.Maailma tähtsaimad kalapüügipiirkonnad: Madalad rannikumered-pinnakihid on kalarikkamad külmade hoovuste piirkonnad, kus on hapnikurikas vesi ning suurte jõgede suudmealas. 58.Kalanduse vormid: Rannikupüük kasutusele tuli kõige varem, teostati kalarikaste veekogude ääres, kasutati algelisi vahendeid ning tehnikaid, toimus aladel ranniku lähedal, kala töödeldi kohalikes külades ning müüdi turul. Tänapäeval levinud arengumaades, eriti Ida-ja Kagu-Aasias Ookeanipüük hakkas levima 20
sügavusel. Need korallid, mis ei ela sümbioosis vetikatega, ei vaja oma eluks valgust ning nad elutsevad ka süvavetes (mõned liigid isegi kuni 6000m sügavusel). Korallriffe produtseerivad korallid elavad soojades vetes (18-36 kraadi). Süvaveekorallid kannatavad aga +4 kraadist temperatuuri, mõned isegi +1 kraadist. (http://library.advanced. org/25713/findex-n.html) Saagikaimad kalapüügipiirkonnad on Vaikse ookeani loode- ja Atlandi ookeani kirdeosa. Atlandi ookeani kalasaagikus on ~260 kg/km2. Vaikse ookeani keskmine saagikus on 170 kg/km2, loodeosas isegi kuni 900 kg/km2. India ookean on aga võrdlemisi saagivaene (40 kg/km2). Üldiselt võib öelda, et mereelustikul on ineimeste toidulaual suhteliselt tähtis koht. Eriti mereäärsete piirkondade elanikud tarvitavad toiduks väga suures osas just mereande. Seepärast on inimesed välja arendanud ka
maast ainult 12%. Oma tarbeks kasvatatakse: suhkrupeeti tsitruselisi puuvilju päevalille puuvilla tubakat suhkrurooga ainsana Euroopas Tähtsamad ekspordikultuurid on põllumajanduses: tsitruselised puuviljad (konservid) oliiviõli (konserveeritud oliivid jms.) viinamarjad köögivili 60% külvipinnast kasvatatakse teravilja: nisu otra maisi riisi Galicia rannikuveed on ühed tähtsamad kalapüügipiirkonnad Hispaania kalurite jaoks. 2002 a. toimunud naftatankeri katastroof Galicia rannikul lähistel andis tõsise tagasilöögi sealsetele kalasaakidele. Elektritoodangust annavad: soojuselektrijaamad 66% hüdroelektrijaamad 25% tuumaelektrijaamad 9% Rohketest hüdroelektrijaamadest on suurimad: Duero lisajõel Tormesel asuv Villarino hüdroelektrijaam tootlikkusega 810 MW Duero jõel asuv Aldeadávila de la Ribera hüdroelektrijaam tootlikkusega 718 MW
vesi ning suurte jõgede suudmetes, kuhu jõed kannavad hulgaliselt toitaineid. Süvaookean on kalavaene, nagu ka lähistroopilise, ekvatoriaalse ja polaarse avaookeani pinnakihid. Agraarühiskonnas oli kala oluline toit vaid neile, kes elasid veekogudeääres (mis olid kalarikkad). Kala püüti algeliste vahenditega ja peamiselt rannalähedastel aladel. Kala töödeldi rannakülades ja müüdi kohalikul turul. Tähtsamad kalapüügipiirkonnad: USA Jaapan Venemaa Hiina India Bangladesh Indoneesia Norra Taani Ida ja Kagu Aasia riigid Algeline kalapüük: Väikesemahuline koriluse vorm oma tarbeks Hajali rannikupüük : Rannapüük kalurikülades siseturu tarbeks Esmane kala töötlemine väikestes kalatehastes (soolamine, kuivatamine) Levinud Ida ja Kagu - Aasias Kontsentreeritud rannapüük: Toimub majandusvete piires
piki rannikut võimas, külm hoovus. Atlandi ookeanis on peamised kalapüügikohad ookeani loode ja kirdeosas, Islandi saare ümbruses. Ranniku, ehk selfialad, kuhu suubuvad jõed ja vesi on toitainerikas. 2. Nimeta suurimad kala eksportijad ja importijad. Eksporijad: Hiina, Norra, Taani, Kanada (Venemaa ja Indoneeisa) Importijad: Jaapan, Hiina, USA, Taani, Hispaania, Norra 3. Kalavarude vähenemise põhjused maailmameres. Paljud kalapüügipiirkonnad kannatavad ülepüügi all, selle on põhjustanud kiire tehnoloogia areng ( nt. hiigelvõrgud) Maailmamere reostumine vähendab kalavarusid Suurte traalvõrkude vedamine üle mere põhja kahjustab kalade elu-ja toidupaiku. Maailma ökoloogiline seisund on halvenenud ja bioloogiline produktiivsus on vähenenud. 4. Milliseid majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi toob kaasa kalavarude vähenemine?
ainult 12%. Oma tarbeks kasvatatakse: suhkrupeeti tsitruselisi puuvilju päevalille puuvilla tubakat suhkrurooga ainsana Euroopas Tähtsamad ekspordikultuurid on põllumajanduses: tsitruselised puuviljad (konservid) oliiviõli (konserveeritud oliivid jms.) viinamarjad köögivili 60% külvipinnast kasvatatakse teravilja: nisu otra maisi riisi Galicia rannikuveed on ühed tähtsamad kalapüügipiirkonnad Hispaania kalurite jaoks. 2002 a. toimunud naftatankeri katastroof Galicia rannikul lähistel andis tõsise tagasilöögi sealsetele kalasaakidele. Elektritoodangust annavad: soojuselektrijaamad 66% hüdroelektrijaamad 25% tuumaelektrijaamad 9% Rohketest hüdroelektrijaamadest on suurimad: Duero lisajõel Tormesel asuv Villarino hüdroelektrijaam tootlikkusega 810 MW Duero jõel asuv Aldeadávila de la Ribera hüdroelektrijaam tootlikkusega 718 MW
Kasutatakse algelisi kalapüügivahendeid. Arengumaades - Ida- ja Kagu-Aasia riigid. · Avamerepüük nädalaks merele, kala töödeldakse samas. Arenenud sadamateenused - kokkuost, laevade remont. Annab suurema osa maailma kalatoodangust. · Ookeanipüük kaasaegse tehnikaga varustatud suured kalapüügilaevad võivad ära olla nädalaid. Kala töödeldakse laeval ja müüakse sadamates. Iseloomulik arenenud riikidele: USA, Jaapan, Venemaa. Peamised kalapüügipiirkonnad: · pinnakihid hapnikurikas vesi · jõgedesuudme piirkonnad jõed uhuvad maismaalt palju toitaineid · külmade hoovuste piirkonnad külm, hapnikurikas vesi · paras-ja lähispolaarvööde Suurimate püügimahtudega rigid: Hiina, Peruu, Jaapan, India, USA, Indoneesia, Tsiili, Venemaa, Tai · Kalapüük tervikuna on aasta-aastalt kasvanud, kuid see on peamiselt toimunud vesiviljeluse arvel.
3. UPWELLING’U MÕJU JA TÄHTSUS 3.1. Biodiversiteet ja produktiivsus Upwelling’u protsessi käigus tõusnud veed võivad tuua palju toitaineid (fosfaate, nitraate, jne) eufootsesse vööndi; seega upwelling suurendab oookeani orgaanilist produktiivsust, suureneb vetikate ja planktoni hulk, millest omakorda toituvad linnud, mereimetajad ja kalad. Upwelling tekitab maailma kõige viljakamaid ökosüsteeme. Näiteks kõige produktiivsemad kalapüügipiirkonnad asuvad Aafrika ja Põhja- ja Lõuna-Ameerika rannikutel. 25 900 ruutkilomeetriline piirkond Peruu läänerannikul on näiteks püsivalt mõjutatud upwelling’ust ning on samuti üks rikkamatest püügikohadest maailmas. Suurimad lindude kolooniad, mis varustavad inimkonda majanduslikult olulise guaanoga, asuvad samuti Peruu rannikul. Laias laastus hõlmavad upwelling’ute piirkonnad vaid 1 protsenti maailmamere kogupindalast, kuid nad annavad umbes 50 protsenti kogu maailma kalasaagist
põldusid ja istandusi 40% rohumaid 31% Üle poole põllumajandusmaast hõlmavad suurmaaomanikud. Oma tarbeks kasvatatakse: suhkrupeet, tsitruselisi puuvilju, päevalilli, puuvilla, tubakat, suhkrurooga Tähtsamad ekspordikultuurid põllumajanduses on: tsitruselised puuviljad (konservid), oliiviõli, viinamarjad, köögivili. 60% külvipinnast kasvatatakse teravilja: nisu, otra, maisi, riisi. Galicia rannikuveed on ühed tähtsamad kalapüügipiirkonnad Hispaania kalurite jaoks. 2002 a. toimunud naftatankeri katastroof Galicia ranniku lähistel andis tõsise tagasilöögi sealsetele kalasaakidele. Töötuse tase on Hispaanias aga ikka veel Euroopa Liidu kõrgeim. Hispaaniast üldiselt: Asukoht: Hispaania Kuningriik (hispaania keeles Reino de Espa?a) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Samal poolsaarel asub ka Hispaania läänenaaber Portugal. Põhjapiiri taha jäävad Prantsusmaa ja väikeriik Andorra
) (loodusliku aineringluse põhimõtteid arvestav tootmisviis; võib veel nimetada bioloogiliseks-, ökoloogiliseks-, looduslikuks- või orgaaniliseks põllumajanduseks; suurimad mahepindalaga riigid on Austraalia, Argentiina, Itaalia; suurima mahemaa osatähtsusega kogupõllundusmaast on Austria, Sveits; kiirest areneb Suurbritannias, Hispaanias ka Pransusmaal.) 60. Mis moodustab kalanduse? (kõik meresaadused, mis kasutatakse toiduks; -> kalad 95%) 61. Kus on tähtsaimad kalapüügipiirkonnad (ning miks just need)? (Atlandi- ja Vaikse ookeani kirde- ja loodeosad [Vaikne ookean eriti]; -> soojad hoovused toovad toitainerikast vett/ külmad hoovused toovad hapnikurikast vett.) 62. Mis on VESIVILJELUS? (veeorganismide pidemine ja kasvatamine tehnoloogia abil, mis on mõeldud nende toodangu samaiseks suuremas mahus, kui seda võimaldavad looduslikud keskkonnatingumised.) 63. Miks tegeletakse vesiviljelusega?
Tuuled suudavad vett mõjutada vaid kuni 100 m sügavuses. Maa pöörlemine ja sellest tulenev Coriolisi efekt on põhjuseks hoovuste kõveratele liikumisteedele. Apwellingu piirkondades esineb süvavee kerge, mis on põhjustatud kestvatest samasuunalistest tuultest. Apwelling soodustab hapniku liikumist veekihtide vahel vähendab hapnikuvaeseid piirkondi. Need piirkonnad on väga rikkalikud planktoni ja muu elustiku suhtes ning seepärast need piirkonnad ka ühed maailma parimad kalapüügipiirkonnad ja suured linnulaadad. Hoovused on vee kindlasuunalised rõhtliikumised, mis on peamiselt põhjustatud tuultest, vee tiheduste erinevustest, loodetest ja ka apwellingust. Eristatakse pinna-, süvaja põhjahoovuseid ning hoovuseid jaotatakse soojadeks ja külmadeks. Põhjapoolkeral kalduvad hoovused paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Omavad väga suurt tähtsust planktonite ja muu elustiku liikumisel. · Triivhoovused tekivad püsivalt ühes ja samas suunas puhuvate tuulte mõjul
Bioenergia Saasteaineid tekib vähe Taastub aeglaselt Tasub rajada vähese Energiahulk väike tarbimise korral Geotermaale Mõju keskkonnale Suured kulutused nergia minimaalne Väike energia hulk Tasub rajada ka vähese tarbimise korral Kasutusala piiratud Kalandus Tähtsamad kalapüügipiirkonnad: USA, Jaapan, Venemaa, Hiina, India, Bangladesh, Indoneesia, Norra, Taani, Ida-ja Kagu-Aasia riigid Rannikupüük Toimub ranna lähedal Ida-Aasia Töötlemine ja müük rannikul Kagu-Aasia Ookeanipüük Toimub rannast kaugel USA, Jaapan, Venemaa Töötlemine laevas, müük sadamas Kalakasvatus Looduslikus veekogus Inglismaa, Sotimaa, Ida-Aasia
$58 miljonit, spooni $26 miljonit. Brasiilias kummi tootmine 1999. aastal oli 55 000 tonni; naturaase kummi tööstus, mis varem oli maailmas liider, sai suure hoobi kui odavam sünteetika arenema hakkas. Metsasaadustest toodetud tooted nagu kumm, vahad, kiud toodeti istandustes ja ei olnud enam vaja metsikuid metsas kasvavaid puid nagu varem. 3.4. Kalandus Kuigi Brasiilias on rannajoont umbes 7400 kilomeetrit ja suurepärased kalapüügipiirkonnad lõunapoolses osas, ei ole riik kunagi täielikult ära kasutanud oma kaubanduslikke eeliseid. Brasiilia kalatööstus ei ole hästi arenenud, hoolimata rahalisest toetusest, mida riik sai 1970.-date ajal. Siiski on mõni üksik spetsialiseerunud alamsektor, mis varustab maailma turgu. Tegeletakse näiteks vähipüügiga. Isegi spetsialiseerunud alamsektorid, kaasa arvatud kalad, koorikloomad ja molluskid, on püüki suurendanud ainult alates 1970. aastast 526 300-lt tonnilt 1989
külmkambrites, toodang müüakse sadamatesse. Levinud suurtes ja rikastes riikides nagu USA, Jaapan, Venemaa jne. Kalakasvatus kuna kalad hakkavad meil siin vaadake otsa saama, tuli rajada kasvatusi. Eriti levinud on need Aasia riikides, kus väikestes tiikides kasvatatakse kalapoisse. Inimesed saavad endale lisatoitu või teenivad sissetulekut. Väärtuslikumat kala kasvatatakse lahtedes ja sumpades. 23) Maailma tähtsamad kalapüügipiirkonnad ja oskus põhjendada nende kalarikkust. Piirkonnad: · pinnakihid hapnikurikas vesi · jõgedesuudme piirkonnad jõed uhuvad maismaalt palju toitaineid · külmade hoovuste piirkonnad külm, hapnikurikas vesi · paras-ja lähispolaarvööde 24) Oskus analüüsida muutusi maailma kalanduses ning selgitada muutuste peamisi põhjusi. Suuremate püügimahtudega riigid. Muutused: · püük maailmamerest väheneb, kasvatuste osatähtsus suureneb
Ülekarjatamine Kuivemates rohtlapiirkondades viib kõrbestumisele 14 Mõisted: vegetatsiooniperiood, ekstensiivne ja intensiivne põllumajandus, ökoloogiline ehk mahepõllumajandus, omatarbeline ja kaubaline põllumajandus, põllumajanduse spetsialiseerumine; KALANDUS 62. Maailma tähtsamad kalapüügipiirkonnad ja põhjenda nende kalarikkust; 63. Iseloomusta kalanduse vorme: rannikupüük, ookeanipüük, kalakasvatus ja too näiteid riikidest, kus need vormid on tüüpilised rannikupüük - kalapüük väikepaatidega
Ülekarjatamine Kuivemates rohtlapiirkondades viib kõrbestumisele 14 Mõisted: vegetatsiooniperiood, ekstensiivne ja intensiivne põllumajandus, ökoloogiline ehk mahepõllumajandus, omatarbeline ja kaubaline põllumajandus, põllumajanduse spetsialiseerumine; KALANDUS 62. Maailma tähtsamad kalapüügipiirkonnad ja põhjenda nende kalarikkust; 63. Iseloomusta kalanduse vorme: rannikupüük, ookeanipüük, kalakasvatus ja too näiteid riikidest, kus need vormid on tüüpilised rannikupüük - kalapüük väikepaatidega
kihilisustMoondekivimid on näiteks kiltkivi (kihiline hall kivi, mis lõheneb kergesti plaadikesteks), gneiss (vöödiliste kristallkihtidega), päevakivid, kvarts. Settekivim-moondekivim: savi-kiltkivi, lubjakivi-marmor, graniit- gneiss, liivakivi-kvartsiit. Kivimiringe. Kivimid võivad muutuda (kuumuse, rõhu, murenemise) toimel teisteks kivimiteks. Seda nimetatakse kivimiringeks. 2. Kalandus. Vormid ja levik. Maailma tähtsamad kalapüügipiirkonnad - Kalarikkad on piirkonnad, kus on toitaineid ja õhku. Kalanduse vormid: rannikupüük, ookeanipüük, kalakasvatus 1. Hajali rannikupüük on levinud levinud Norras ja Ida- ning Kagu-Aasia rannakulades. Merel käiakse paadiga, püütavad kogused on väikesed. Enamasti müüakse saak kohe rannas või töödeldakse 2. Avamerepüügi abil saadakse enamus maailma kalatoodangust. Laevadel on külmutusseadmed, merele minnakse nädalateks. Vaja on kalatööstusettevõtteid sadamasse, et
Raskete põllumajandus- Muldade tihenemine, õhusisalduse vähenemine, masinate kasutamine mullaorganismide elukeskkonna halvenemine. Ulatuslike põllu- Suureneb tuulisus, tuuleerosioon massiivide rajamine Põllud nõlvadel Mulla- ja pinnaseerosioon, sademetevee ja raskusjõu mõjul Ülekarjatamine Kuivemates rohtlapiirkondades viib kõrbestumisele 59. Maailma tähsamad kalapüügipiirkonnad Põhja-Ameerika lääne-ja idarannik; Lõuna-Ameerika läänerannik; Gröönimaa ja Islandi ümbrus; Läänemeri, Jaapani ümbrus. Kalavarud ei ole maailmameres jaotunud ühtlaselt. Valdav osa maailma kalasaagist püütakse madalatest rannikumeredest. Pinnakihid on kalarikkamad külmade hoovuste piirkonnas, kus on hapnikurikas vesi ning suurte jõgede suudmetes, kuhu jõed kannavad hulgaliselt toitaineid
annaabi.ee 
