Jäämäed (0)

Jäämäed
Kuidas tekivad jäämäed
Merevee temperatuur sõltub saadavast päikesekiirguse hulgast. Merevesi võib olla vedel ka alla miinuskraadide juures. Miks? Lainete mõjul võivad jää servast lahti suured jääpangad ehk jäämäed, mis hakkavad tuulte ja hoovuste mõjul triivima. Miks jäämägi ei upu? Jäämäed ohustavad laevu.
Hoovused
Püsivalt samas suunas puhuvate tuulte mõjul kujunevad ookeani pindmises kihis mõnesaja km laiused maailmamere hoovused. Kui kogu maakera oleks kaetud veega siis liiguksid hoovused vabalt ümber maakera vastavalt püsivatele tuulte suunale. Mandrid muudavad oluliselt hoovuse teekonda.
Hoovused ja kliima maismaalt
Ekvaatori poole suunduv hoovus viib endaga kaasa jahedamat vett ja seda nimetatakse külmaks hoovuseks.
Ekvaatorilt polaarpiirkondade poole suunduv hoovus on soojem, kui teda übritsev ookeanivesi -see on soe hoovus.
Soe hoovus tõstab enda kohal oleva õhu temperatuuri ja muudab lähedal asuva maismaa talved tunduvalt pehmemaks. Näiteks Eesti.
Külma hoovuse korral on asi vastupidine .
Hoovused ja sademed
Külm hoovus tekitab laskuvaid õhuvoole ja takistab sellega sademete teket.
Sooja hoovuse kohal kujunevad tõusvad õhuvoolud, mis toovad kaasa pilvi ja sademeid.
Euroopa ja eriti Põhja-Euroopa kliimat mõjutab oluliselt soe Põhja-Atlandi hoovus. Kuidas?
Veel hoovustega seonduv
Vanadel aegadel kasutasid hoovuste abi meresõitjad
Peale meresõitjate kasutavad hoovuste abi ka paljud kalad , näiteks lõhe ja angerjas.
Seal kus puutuvad kokku soe ja külm hoovus tekivad tohutud veekeerised, mis muudavad vee hapnikurikkamaks ja tõstavad põhjast üles planktonile vajalikke toitained . Planktoni küllus meelitab ligi sellest toituvaid kalu. Nii on hoovuste segunemiskohad head kalapüügipiirkonnad.
Tõus ja mõõn
Maailmamere veetaseme kõikumist, millel on kindel ööpäevane rütm, nimetatakse loodeteks ehk tõusuks ja mõõnaks.
Tõusu ja mõõna põhjustab Maa ja Kuu, vähemal määral ka Päikese, vastatikune tõmbejõud. Loodete perioodiline kordumine tuleneb maakera pöörlemisest ümber oma telje.
Loodete ajal muutub veetase ookeanides umbes 1 meetri võrra, kitsastes lahtedes ulatub see kuni 20 meetrini. Sisemeredes ja järvedes loodeid peaaegu ei esine: näiteks Läänemeres on looded kõrgusega alla 10 sentimeetri .
Kuu külgetõmbejõu mõjul saavad kõik Maa punktid teatava kiirenduse Kuu poole: mida väiksem on veeosakese kaugus Kuust, seda tugevamini tõmbub see Kuu poole - tekib tõus. Kuna Maa tsenter tõmbub Kuu poole tugevamini kui veeosakesed teisel pool maakera, siis on teisel pool maakera samuti tõus. Maa poolustel muutub sel ajal veekiht õhemaks - seal on mõõn.
Loodete ajal muutub veetase ookeanides umbes 1 meetri võrra, kitsastes lahtedes ulatub see kuni 20 meetrini. Sisemeredes ja järvedes loodeid peaaegu ei esine: näiteks Läänemeres on looded kõrgusega alla 10 sentimeetri.
Tõus ja mõõn on ulatuslikumad nende merede rannikutel, mis on ookeaniga hästi ühendatud.
Mõõnaga peavad arvestama laevad. Samuti ujujad.
Mõnes kohas kasutatakse tõus ja mõõna vaheldumist elektrienergia tootmiseks. Näiteks Norras, Venemaal, Austraalias.