Kala referaat - Säga (0)

( Eneke 4 [Autorite E63 kollektiiv ] - Säga lk.14 - Tln.: Valgus,1986 )
Säga on suur mageveekala. Säga elutseb paljudes Euroopa ja Aasia jõgedes. Ta võib kasvada kuni 3m pikkuseks ja kaaluda kuni 300kg. tal on lai pea, mille ülalõual kasvab 2 pikka poiset.Särjal pole soomuseid, teda katab pehme limane nahk. ta sööb kalu, konni , limuseid ja veelindude poegi. Emaskala koeb marja veetaimedest pessa. Isane valvab marja, kuni see koorub . Särg võib elada isegi 100 aastat. Särja püüdmine on keelatud. Eesti vetes on särg tavaline. Ta eelistab taimerohkeid mage- ja riimveekogusid, toitub peamiselt taimedest, koeb kevadel madalaisse kohtadesse.Särg on tööstuskala.
( Eesti NSV Kalad [ N.Mikelsaar] - Säga lk.252-255.)
Selts: Sägalised, Siuluriformers ; Sugukond : Sägalased, Siluridae
Särja seljauim on väga lühike, pärakuuim väga pikk. Rasvauime ei ole. Eesmised ninaavad tagumistest eemal.Rinnauime välimine kiir on muutunud ogaks. Säga, Silurus glanis Linnaeus 1758
Kirjeldus: Lutsulaadse üldkujuga, pea lai ja lame, tagakeha külgedelt lamenenud.Kõhuuimed ulatuvad pärakuuimeni.Silmad on väga väiksed, paiknevad suunurkadest veidi kõrgemal. Suu on väga suur. Kummaski suunurgas kinnitub lihavale ülahuulele üks pikk tugev poise .Alalõual 2 paari lühikesi
peeni poiseid. Pikad poised on suvaliselt liigutatavad, teised mitte. Kummalgi pool on kaks ninaava, mis paiknevad teineteisest kaugel. Hambad on madalad , koonusjad, tipuga tagapoole suunatud,
moodustavad alalõual 4-5-st tihedalt üksteise taga seisvat reast kraasimisharja-taolise lindi. (LK 252)Samalaadselt on hambaid ja üleval vahelõualuul (mis moodustab sägal ülalõua) ja suulaes. Lõpuseava katva kile ääred (16 kidemega) on nii laiad , et üks pool ulatub kurgu all teise
peale. Küljejoon üsna sirge ja hästinähtav. Ujupõis suur, õhujuha varal söögitoruga ühendatud, omab osalise pikivaheseina. Ujupõiest selgmiselt, selgroo kõrval paiknevad neerud annavad sägal ka ujupõie kõhupoolele ulatuvaid sagaraid.Värvus on mitmesugune. Säga selg on rohekas-tumehall, helehallilt marmoreeritud, veidi kollaka lisandiga.Pealegi on säga ühtlaselt mustjas - tumehall või rohekashall Küljed on kollakalaiguliselt- valgelt halliga marmoreeritud. Kurgu alt on
valge , kõht on hallikas valgete ümarate täppide või laikudega.(LK 253)
Levik ja elupaik: Järvede ja suuremate , tavaliselt sügavate jõgede põhja lähedal elutsev
röövkala.Eelistab mudapõhja,vajab peiduurkaid. Meil esineb väga väikesearvuliselt, peamiselt Emajõe alamjooksul ja Peipsi järves. Pihkva järves püütavat aastas 1-3 isendit. Harva tabatud ka Võrtsjärves.Olla esinenud Matsalu- Kasari jõe vetes
Ökoloogia: Kudemiseks vajab suhteliselt kõrget veetemperatuuri (vähemalt 20oC). Koeb portsjoniliselt pikema aja keskel, meil arvatavasti juunist augustini .-Inkubatsioon kestab 24o juures umbes 3 päeva.Kooruv vastne on 7.4mm pikk.On oletusi ka ,et mari kinnitub kõikjale, pilliroole ja veealustele taimedele, inkubatsiooniaeg 7-14 päeva ( Mohr , 1957) Noored sägad toituvad koorikloomadest, ussidest, tigudest, putukatest.
Säga sööb ka oma liigi kaaslasi. Kala on vastupidav, talub mõnda aega ka veeta transporti. Talve veedab talveunes.
Internet : Säga või kohata Lääne-Euroopa jõgedes ja järvedes, Lõuna-Soomes ning Euroopa lõunaosas. Elupaigaks valib säga mudase põhjaga jõe või järve sügavamad paigad , kus ta puurontide vahel, kaljupragudes või tammide lähedal konutab ning saaki varitseb. Kui meelepärane suutäis silmapiirile ilmub, imeb säga ohvri koos veega suhu. Kui saakkala juhtub olema suurem ja tugevam, rabeleb ta veel hulk aega säga maos, nii et läbi kõhunaha on seda näha. Nad kasvavad üsna kiiresti, olles 1-aastaselt 25 cm ja 3-aastaselt juba 75 cm pikkused. Siis saab säga ka suguküpseks. ( http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/SILGLA2.ht m) Eestis on liik väljasuremisohus ning püük on keelatud aastaringselt igal pool. Kuulub kaitstavate liikide II kategooriasse. ( http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/SILGLA.ht m)
Kui pesa on marjaga täidetud, kaotab emane igasuguse huvi nii oma järglaste saatuse kui ka kaasa vastu. Isane seevastu asutab end pesa valvama, seda kutsutakse lõimetishooldeks. Iga paari-kolme minuti järel ujub isasäga marjakuhila kohale ja ventileerib seda innukate sabalöökidega. Kui pesale juhtub lähenema mõni marjahimus kala, sööstab isasäga talle kallale. Oma välimuse ja hääleka liikumisega hirmutab ta iga sissetungija pesa lähedusest kiiresti eemale. Selline hoolas valve ei ole väga pikk. Suhteliselt suureteralise marja (D = 3 mm) areng kestab 570-580 kraadtundi, seega +24oC vees kulub vastsete koorumiseks ca kolm päeva. ( http://ajakiri.kalastaja.ee/?1,36,738 ) - Leili Järv
ELUVIIS
Säga elutseb peamiselt aeglase vooluga jõgedes ning sogase veega järvedes. Jahti pidama suundub põhiliselt öösiti, päeval viibib uuristatud või tihedalt täis kasvanud kallaste ääres või põhjas, kui vesi on piisavalt sügav.
Säga on laisavõitu kala, kes kõige meelsamini püsib liikumatult. Ta ei hüppa kunagi, isegi siis mitte, kui veepinna lähedal ujub.
Kuigi sägad elavad reeglina erakuna, on igaühel neist oma individuaalne territoorium, mida nad valvavad ja kaitsevad . Vetes, kus pole puudust väiksematest kaladest, võib üksteise lähedal elada mitu säga.
 
TOITUMINE
Tohutud lõuad reedavad sägas röövkala. Öistel toiduretkedel püüab säga eluskalu, ta ei põlga ära ka oma liigi pisemaid isendeid. Ülalõual kasvavate pikkade poisete paari kasutab säga väikeste selgrootute otsimiseks veekogude põhjast. Säga põhitoiduks on kalad, on teada, et ta püüab vesimutte, pardipoegi, konni ja vähke. Vahel tuleb ta veepinnale ning püüab ujuvaid konni, linde või koguni pisiimetajaid. On olnud ka juhuseid, kus säga on rünnanud vees ujuvaid koeri. Ta sööb ka jõkke kukkunud lõpnud loomade korjuseid. Kui kalamehed säga püüda tahavad, kasutavad nad peibutisena küülikuliha, maksa või kaheksajalga.
PALJUNEMINE
Säga kudemisaeg algab mais ning vältab juulikuuni. Sel ajal koeb emane jõe- või järvepõhja marja. Isane kaevab oma ümmarguse peaga liiva sisse madala lohukese, kuhu emane marja poetab. Marjaterade hulk oleneb emakala suurusest – neid võib olla 100 000-370 000. 2-4 päeva jooksul, kuni teradest on koorunud musta värvi, kulleseid meenutavad maimud , ei eemaldu isakala marjast hetkekski ja valvab seda hoolega.
Väljakoorumishetkest alates peavad noored sägad iseendaga toime tulema . Alguses toituvad nad väikestest selgrootutest, järk-järgult hakkavad püüdma suuremat saaki. Säga kasvab küllalt ruttu ja saab suguküpseks 3.-4. aasta vanuselt, kui ta pikkus on 44-60 cm.
 
SÄGA JA INIMENE
Eestis on säga populatsioon väikesearvuline, piirdudes peamiselt Emajõe alamjooksuga ja Peipsi järvega. Säga on töönduslikult tähtis kala ning tema liha on väga hinnatud. Sägade püügi ja nende liha töötlemisega tegeleb palju inimesi. Sägasid püütakse võrgu või õngega.
Mõningate piirkondades tegeldakse ka sägakasvatusega. Sealjuures kasutatakse ära säga kaasasündinud mugavust: kui toitu on piisavalt, ei liigu säga eriti ning kasvab palju kiiremini kui looduslikes tingimustes. See tähendab ka tema kiiremat müüki. Harilikku säga armastavad ka õngitsejad – mitmetes paikades kasvatatakse säga vaid nende jaoks.
 
SÄGA ISELOOMULIKUD OMADUSED
Pea: Lapik , laias suus on hulgaliselt väikeseid hambaid.
Poised: Ülalõual on kaks pikka, alalõual neli lühemat poiset. Säga kasutab neid toidu otsimiseks.
Seljauim: Keha suurusega võrreldes on see tilluke , vaid 4-5 kiirega.
Nahk: Tähniline, harilikul sägal pole soomuseid, seetõttu kutsutakse teda vahel “paljaks sägaks”.
 
SUURUS
Pikkus: Keskmiselt 1,5 m, erandjuhtudel koguni 5 m.
Kaal: Keskmiselt 100 kg, vahel koguni 300 kg.
 
PALJUNEMINE
Suguküpsus: 4.-5. eluaastal .
Kudemisaeg: Maist juulini.
Marja hulk: 100 000-370 000.
Marja arenguperiood: 2-4 päeva.
 
ELUVIIS
Harjumuspärane eluviis: Erak , peab jahti öösiti.
Toitumine: Kalad, pisiimetajad, konnad ja linnud .
Eluea pikkus: Väidetakse, et ta võib elada 60-80 aasta.