Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"sägalased" - 3 õppematerjali

Kala referaat - Säga
3
docx

Kala referaat - Säga

ta sööb kalu, konni, limuseid ja veelindude poegi.Emaskala koeb marja veetaimedest pessa. Isane valvab marja, kuni see koorub. Särg võib elada isegi 100 aastat. Särja püüdmine on keelatud. Eesti vetes on särg tavaline. Ta eelistab taimerohkeid mage- ja riimveekogusid, toitub peamiselt taimedest, koeb kevadel madalaisse kohtadesse.Särg on tööstuskala. ( Eesti NSV Kalad [ N.Mikelsaar] - Säga lk.252-255.) Selts: Sägalised, Siuluriformers ;Sugukond: Sägalased, Siluridae Särja seljauim on väga lühike, pärakuuim väga pikk. Rasvauime ei ole.Eesmised ninaavad tagumistest eemal.Rinnauime välimine kiir on muutunud ogaks. Säga, Silurus glanis Linnaeus 1758 Kirjeldus: Lutsulaadse üldkujuga, pea lai ja lame, tagakeha külgedelt lamenenud.Kõhuuimed ulatuvad pärakuuimeni.Silmad on väga väiksed, paiknevad suunurkadest veidi kõrgemal. Suu on väga suur. Kummaski suunurgas kinnitub lihavale ülahuulele üks pikk tugev poise

Bioloogia → Bioloogia
7 allalaadimist
EESTI MAGEVEEKALAD
13
doc

EESTI MAGEVEEKALAD

On ka selge, miks. Vingerjad toituvad surusääsklaste ja teiste putukate vastsetest ja tigudest, kes valdavalt kõik mudas elutsevad. Lisaks sellele on vingerjatel palju vaenlasi: sellisest toredast suutäiest ei ütle ära keegi ja nii ei jäägi tal muud üle, kui mutta peitu pugeda. TRULLING. (silma all pole oga) Selts sägalised. 9 Sugukond sägalased. SÄGA.( soomusteta keha, pea suur, väga pikk poise paar ülal, all neli poiset) Säga on meie jõgedes ja järvedes elavatest kaladest üks suuremaid. Ta võib kasvada kuni 3 m pikkuseks ja kaaluda kuni 300 kg. Tavaliselt on sägad siiski mitu korda väiksemad. Säga värvus on kõhu ja seljapoolel erinev. Tavaliselt on ta selg rohekas, vahel lausa must, kõht aga hele ja külgedel erineva suuruse ja kujuga laigud. Säga tohutult suured lõuad

Loodus → Looduskaitse
36 allalaadimist
Kalade referaat
25
doc

Kalade referaat

) 29. Latikas, Abramis brama (L.) 30. Vimb, Vimba vimba vimba (L.) 31. Nugakala, Pelecus cultratus (L.) 32. Koger, Carassius carassius (L.) 33. Hõbekoger, Carassius auratus gibelio (Bloch) 34. Karpkala (sasaan), Cyprinus carpio L. 9. sugukond: Hinklased, Cobitidae 35. Hink, Cobitis taenia L. 36. Vingerjas, Misgurnus fossilis (L.) 10. sugukond: Balitoridae 37. Trulling, Nemacheilus barbatulus barbatulus (L.) VII selts: SÄGALISED, SILURIFORMES 11. sugukond: Sägalased, Siluridae 38. Säga, Silurus glanis L. VIII selts: TUULEHAUGILISED, BELONIFORMES 11. sugukond: Tuulehauglased, Belonidae 39. Tuulehaug, Belone belone (L.) IX selts: TURSALISED, GADIFORMES 12. sugukond: Tursklased, Gadidae 40. Luts, Lota lota lota (L.) 41. Pollak, Pollachius pollachius (L.) 42. Tursk, Gadus morhua callarias L. 13. sugukond: Phycidae 43. Neljapoiseluts, Rhinonemus cimbrius (L.) X selts: OGALIKULISED, GASTROSTEIFORMES 14. sugukond: Ogaliklased, Gasterosteidae 44

Bioloogia → Bioloogia
9 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun