SILMULISED: · Merisutt · Jõesilm Ojasilm TUURALISED Atlandi tuur HEERINGALISED Räim Kilu Vinträim Ansoovis LÕHELISED Lõhe Meriforell Jõeforell Vikerforell Rääbis Siig Harjus TINDILISED Meritint Peipsi tint HAUGILISED Haug ANGERJALISED Angerjas KARPKALALISED Särg Roosärg Teib Turb Säinas Tõugjas Viidikas Tippviidikas Mudamaim Lepamaim Rünt Latikas Nurg Vimb Nugakala Linask Koger Hõbekoger Karpkala Hink Trulling Vingerjas SÄGALISED Säga TUULEHAUGILISED Tuulehaug TURSALISED Tursk Luts OGALIKULISED Ogalik Luukarits Raudkiisk Merinõel Madunõel AHVENALISED Ahven Koha Kiisk Emakala Tobias Must mudil Väike mudil Kaug-Ida unimudil Makrell Mõõkkala MERIPUUGILISED Võldas Merihärg Nolgus Meripühvel Merivarblane Pullukala ...
poiset.Särjal pole soomuseid, teda katab pehme limane nahk. ta sööb kalu, konni, limuseid ja veelindude poegi.Emaskala koeb marja veetaimedest pessa. Isane valvab marja, kuni see koorub. Särg võib elada isegi 100 aastat. Särja püüdmine on keelatud. Eesti vetes on särg tavaline. Ta eelistab taimerohkeid mage- ja riimveekogusid, toitub peamiselt taimedest, koeb kevadel madalaisse kohtadesse.Särg on tööstuskala. ( Eesti NSV Kalad [ N.Mikelsaar] - Säga lk.252-255.) Selts: Sägalised, Siuluriformers ;Sugukond: Sägalased, Siluridae Särja seljauim on väga lühike, pärakuuim väga pikk. Rasvauime ei ole.Eesmised ninaavad tagumistest eemal.Rinnauime välimine kiir on muutunud ogaks. Säga, Silurus glanis Linnaeus 1758 Kirjeldus: Lutsulaadse üldkujuga, pea lai ja lame, tagakeha külgedelt lamenenud.Kõhuuimed ulatuvad pärakuuimeni.Silmad on väga väiksed, paiknevad suunurkadest veidi kõrgemal. Suu on väga suur
hulgaks seltsideks. · Vaapkalalaadsed (tuuralised, hulkuimelised, mudakalalised, vaaphaugilised) · Heeringalaadsed (elopsilised, teravninakalalised, heeringalised, lõhelised, laternkalalised, vaalalised) · Luukeelelaadsed (luukeelelised, nokiskalalised) · Angerjalised (angerjalised, kottneelulised, okasturjalised) · Karpkalalaadsed (karpkalalised, sägalised) · Ateriinilaadsed (hammaskarbilised, luulehaugilised, ateriinilised) · Tursalaadsed (lõheahvenalised, tursalised) · Ahvenalaadsed (limapealised, peetrikalalised, läikkalalised, ogalikulised, kefaalilised, liitlõpuselised, ahvenalised, meripuugilised, lestalised, kerakalalised) · Konnakalalaadsed (tiibhobulised, konnakalalised, imikõhulised, merikuradilised) (Loomade elu, 4 köide) 3
morhua), alamliik tursk, läänemere tursk (Gadus morhua callarias) latikas (Abramis) latikas (Abramis) karpkalalased (Cyprinidae) särg (Rutilus rutilus) särg (Rutilus) karpkalalased (Cyprinidae) roosärg (Scardinius roosärg (Scardinius) karpkalalased (Cyprinidae) erythrophthalmus) linask (Tinca tinca) linask (Tinca) karpkalalased (Cyprinidae) säga (Silurus glanis) säga (Silurus) sägalised (Siluridae) lest (Platichthys flesus) lest (Platichthys) lestlased (Pleuronectidae) tähnikvesilik (Triturus vulgaris) vesilik (Triturus) salamanderlased (Salamandridae) harilik mudakonn (Pelobates mudakonn mudakonlased (Pelobatidae) fuscus) (Pelobates) veekonn (Rana esculenta) konn (Rana) konlased (Ranidae)
tuleb seejuures pöörata vaid akvaariumi kõrgusele. Takistavaks teguriks on jällegi edasine hooldus: akvaariumi kõrgus peaks võimaldama inimkäe ligipääsu kuni põhjani. Näiteks paari meetri kõrguses akvaariumis tähendab see juba põhjalikku sukeldumist. Samuti pole otstarbekas valmistada ülearu kitsast (vähem kui 30cm) akvaariumi. Järgnevatelt fotodelt näed erinevaid põnevaid kalu: Eluspoegijad: Ameerika kirevahvenalised: Ronikalalased: Sägalised: Karpkalalised: Külmaveekalad: Haratsiinlased: Teised kudejad: Luuletusi kaladest: KALAD KALAL KORD ÜTLES KALA KALALE: ,,KUI LÄHEKS ÕIGE KALALE?" NING VASTAS KALA KALALE: ,,VÕIKS TÕESTI MINNA KALALE." NII LÄKSID KALAD KALALE JA HEA NEIL OLI
järvedes ning üldse on tema puhul tegemist ühe korraliku mudanäoga. On ka selge, miks. Vingerjad toituvad surusääsklaste ja teiste putukate vastsetest ja tigudest, kes valdavalt kõik mudas elutsevad. Lisaks sellele on vingerjatel palju vaenlasi: sellisest toredast suutäiest ei ütle ära keegi ja nii ei jäägi tal muud üle, kui mutta peitu pugeda. TRULLING. (silma all pole oga) Selts sägalised. 9 Sugukond sägalased. SÄGA.( soomusteta keha, pea suur, väga pikk poise paar ülal, all neli poiset) Säga on meie jõgedes ja järvedes elavatest kaladest üks suuremaid. Ta võib kasvada kuni 3 m pikkuseks ja kaaluda kuni 300 kg. Tavaliselt on sägad siiski mitu korda väiksemad. Säga värvus on kõhu ja seljapoolel erinev
harus on säilinud vaid üks või paar liiki, teistes esineb sadu liike. Kasvatatavate liikide jaotumine on samuti ebaühtlane. Selles mängivad kaasa ajalugu, traditsioonid ja tarbimisharjumused, millest oleneb kala tarbimisväärtus ja kalade bioloogia iseärasused, millest olenem kui kerge on mõnda liiki kasvatada. 2 Valdav osa kalakasvatuse toodangust annavad kalad, kes kuuluvad seltsidesse: · Lõhelised; · Karpkalalised; · Sägalised; · Ahvenalised. 2. Liigiülesed ja liigisisesed taksonid, zooloogiline nomenklatuur. Mis on selts, sugukond, perekond, liik, alamliik, teisend või vorm. Mida tähistavad kaks või kolma ladinakeelset sõna liigi nimes, isikunimi ja aastaarv. Liigid koondatakse suurematesse süstemaatilistesse üksustesse, sarnased liigid moodustavad perekonna, sarnased perekonnad sugukonna, kuni selleni, et kõik loomad kuuluvad loomariiki. Riik; Hõimkond; Klass; Selts; Sugukond; Perekond; Liik.
Ujumistasand: keskmine ja ülemine Paljunemine: ehitab mullidest pesa Märkused: Väga agressiivsed, sigimise ajal tuleks rünnakute vähendamiseks ühe isase kohta kaks emast võtta. Isaseid tuleks pidada üksikult, samuti ei tohiks neid kokku panna kaladega kes nende pikki uimi näksivad. Värvuseid ning vorme on palju erinevaid, tüüpilisim kehakuju vorm on crowntail (uimed krooni kujuga) või halfmoon (keha moodustab uimedega koos poolkuu). 8.2. Sägalised kuuluvad Callichthyidae sugukonda. Enamik sägalisi on öise eluviisiga ning vajavad palju pelgupaiku. Olenevalt sägade liigist tuleb neid pidada paaris või grupina. Need kalad on suhteliselt vähenõudlikud ja neid on lihtne pidada. Samuti aitavad nad puhastada akvaariumi teiste kalade jääke süües.
Tallinna Teeninduskool Leevika Vilja 021K Referaat Sissejuhatus Mis on kala? Kalad on üldnimetus vees elavatele kõigusoojastele keelikloomadele. Termin ei oma tänapäeval süstemaatilist tähendust, vaid on kasutusel kokkuvõtliku mõistena sarnase välimusega loomade klasside esindajate kohta. Ajalooliselt on ta siiski ka taksonoomilise ühikuna käibel olnud (klass Pisces). Kalade keha on kaetud soomustega ning arenenud on kaks paari paarisuimi ja mitu paaritut uime. Kalu on rikkalikult meredes jamageveekogudes, kalaliike elab alates ookeanisüvikutest kuni kõrgete mägijärvedeni. Kalad on tähtsad inimese püügiobjektid, paljusid liike kasutatakse tööstuslikult; levinud on ka nende kasvatus kalatiikides. Kaladel on karekreatsiooniline ja esteetiline väärtus: populaarne on nii üldine kalapüük kui ka sportkalapüük, esteetilist väärtust omavad kalad näiteksakvaariumites. Kalu on austatud ja kasutatud ka palju...
annaabi.ee 
