50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-12-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
murakasj
Õppematerjali autor
Läänemere kalastik Õppejõud Teet Krause Läänemere kalastik peegeldab vee soolsust, mis muutub seoses vee sissevooluga, kas Põhjamerest tuultega 10 x jõgede sissevoolust enam või jõgedest 160 000 m3 s-1. Kalad, kes mõnes oma elustaadiumis elavad meres, on soolataluvad e eurühaliinsed Keskmine sügavus, m Max sügavus, m Keskmine psu vee pinnakihis Suur Belt 18 15 Øresund 8 Läänemeri 60 250 6 Põhjameri 100 700 35 Haliinsus mitu grammi soola on liitris vees, Joonis 1. Läänemere pinnavee soolasus Psu Practical salinity units vee elektrijuhtivus standard KCl lahuse suhtes 1 Joonis 2. L
. 43 7.1. Töötlemine ........................................................................................................ 43 7.2. Turustamine ...................................................................................................... 46 7.3. Tootjaorganisatsioonid ...................................................................................... 49 7.4. Tööhõive ja sotsiaalmajanduslik olukord ......................................................... 50 7.5. Kala tarbimine Eestis ........................................................................................ 50 7.6. Kala töötlemise ja turustamise SWOT .............................................................. 50 7.7. Valdkonna analüüs ............................................................................................ 51 8. Vesiviljelus .............................................................................................................. 53 8.1
Tallinna Teeninduskool Leevika Vilja 021K Referaat Sissejuhatus Mis on kala? Kalad on üldnimetus vees elavatele kõigusoojastele keelikloomadele. Termin ei oma tänapäeval süstemaatilist tähendust, vaid on kasutusel kokkuvõtliku mõistena sarnase välimusega loomade klasside esindajate kohta. Ajalooliselt on ta siiski ka taksonoomilise ühikuna käibel olnud (klass Pisces). Kalade keha on kaetud soomustega ning arenenud on kaks paari paarisuimi ja mitu paaritut uime. Kalu on rikkalikult meredes jamageveekogudes, kalaliike elab
Tunnuste poolest. Kevadkuduräim omakorda moodustab mitmeid erivorme(avamereräim, fjordiräim, põhjalahe jääräim- kõik erinevad üksteisest selgroolülide ja kiilusoomuste arvu poolest.). Peale nende vormine on olemas veel kiirekasvuline hiidräim, kes toitub suurematest koorikloomadest ja kaladest. Sügiskuduräime seas on eristunud suure- ja väiksesilmalisi vorme. Räim on pelaagilise eluviisiga kala, kes hoidub parvedesse. Tema jaotumus mere erinevates osades ja mitmesuguste veekihtides on tihedasti seotud toitumise, sigimise ja talvitumisega, olenedes mitmesugustest välisteguritest, esmajoones temperatuurist ja valgusest. Talvitumise ajal koonduvad räimed põhjalähedastesse veekihtidesse, mis sellal on kõige soojemad. Niisugused koondised esinevad mere avaosas, Soome lahes, Riia lahes ja ka sügavamates fjordides
Lõhi ettekasvatamine kalamajandites.Kalapüügi toimel tekib kalasaak. Kalasaaki kasutatakse kolmel otstarbel (töötlemine tehnoloogilistel eesmärkidel,töötlemine inimtoiduks,töötlemine loomasöödaks). 2.Kala-jt .veeorganismide aastasakid muutumine maailmas alates 1950-ndast aastast, põhjused ja tagajärjed(L 1-1,6-7,9-12) Hiina kalakasvatus on väga intensiivne. Kalasaagid pole tegelikult suurenendud, vaid kalakasvatuste arvelt. Kalakasvatus on 1/3 kogu kala saagist. Kalakasvatus on just arenenud Aasias ,Vietnam ,Tai ,Indias. Euroopas on peamiselt lõhi kasvatamine. Kalapüügiga on hõivatud peaaegu kogu maailmameri. Inimeste arv pidevalt tõuseb ja seetõttu püütavast kalast nimeste vajadusi i ei rahuldata. Võimalus kasvatama hakata meres .Või õpitakse tegema midagi zooplanktonist. Põhjus: maailmas kasutatav kalapüügi tehnika on nii võrd täiuslik juba . See tõttu kalavarusid vähe . Laevastik on arenenud, lossimisaparatuur arenenud.
1.Eluslooduse süsteem Maal on kokku u 1,5miljonit liiki, neist loomad 1,3 miljonit (750 000 putukat ja 280 000 muud), prokarüoodid 4800 liiki, seened 69 000, taimed 250 000 ja protistid 57 700. Prokarüoodid: Planeedil Maa on korraga umbes 5*1030 bakterit. Üks inimese soolestikus elav bakter Escherichia coli suudab ühe ööga tekitada populatsiooni suurusega 10 miljonit bakterit. 1cm2 inimese nahal on 1000 – 10 000 bakterit. Eluvormid ja uurimisvaldkonnad: bakterid (sinivetikad e sinikud) – bakterioloogia vetikad (osa protiste) – algoloogia seened, sh samblikud(seen+vetikas) – mükoloogia ja lihenoloogia taimed – sammaltaimed – brüoloogia; sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed – botaanika Eluvorm on sarnase välimuse ja eluviisiga organismide rühm. Taimede uurimine: botaanika – teadus taimedest botaanika valdkonnad: taimemorfoloogia, taimeanatoomia, taimefüsioloogia, taimegeneetika, taimeembrüoloogia, taimeökoloogia, taimegeograafia, florist
väikeste maimude söötmiseks kasutatavat peeneteralist sööta nimeta takse startersöödaks, suuremate kalade söötmiseks kasutatavat sööta kasvusöödaks. 6. Söödakoefitsiendi (FCR, söödaväärindus) mõiste ja selle näitaja kasutamine tootmise planeerimisel. a. Olulisim söötmise tulemuslikkuse näitaja on söödakoefitsient (food conversion ratio, FCR). Söödakoefitsient näitab, mitu kg sööta kulub 1 kg kala juurdekasvuks (toorkaalus). Söödakoefitsient muutub kala eluea vältel oluliselt sõltuvalt kala suurusest. Väiksematel forellidel on söödakoefitsient 0,60,8, kaubakalal tõuseb see 1,1ni. Kui arvestused näitavad, et kaubakala söödakoefitsient on olnud üle 1,3, tähendab see ebaõiget söötmisreziimi ja sööda raiskamist. Põhjuseks võib olla nii sööda halb omastamine kui ka see, et osa sööta
organism ägedalt haigusetekitajatega. 4) Haiguse lõpe haigus võib lõppeda täieliku või osalise tervenemisega või surmaga. Stress on keskkonna või mõne muu faktori toimel esile kutsutud seisund ,mis viib indiviidi adaptiivse vastuse sellisel määral üle normi piiride, et tema võimalused ellu jääda on märgatavalt vähenenud. Bakterite esinemine kõikjal veekeskkonnas või nakkusekandja organismis endas viib selleni , et peaaegu kõikide stressifaktorite korral kala haigestub Kalakasvatustes mõjuvad stressitegurid e. Stressorid kaladele praktiliselt pidevalt. Esmajoones tuleb nimetada kalade väljapüüki tiikidest, sumpadest või mitmesugustest kalakasvandustes kasutatavatest mahutitest. Olulisteks stressiteguriteks on ka ülemäärane asustustihedus ,samuti veetemperatuuri, vee hapnikusisalduse ja orgaaniliste ainete sisalduse muutused ning mitmesuguste mürgiste ainete sattumine vette või kalasööta.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid