Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kaks Saksamaad. Koloniaalsüsteemi laguInemine. Islami fundamentalism". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
araabia, islam, berliin, okupatsioon, majandussüsteem, turumajandus, kurdid, hõim, iraan, fundamentalism, nafta, haridus, maailmasõda, adenauer, moskva, tunnel, maailmaks, lääneriigid, iseseisvus, piire, vaesus, mali, organisatsioon, suveräänsus, kuningriigid, revolutsioon, põhiseadus, äärmuslik, tervishoiusüsteem, neljaks, ühendriigidJeruusalemmast pidi saama rahvusvaheline linn mõlemale rahvusele Pahameel rahvuste vahel, ei tahetud riiki jagada -> kodusõda Araablased blokeerisid Jeruusalemma, juutide linnaosi ei saanud enam vee ja toiduainetega varustada 14. mai 1948 – Iisraeli väljakuulutamine Araabia-Iisraeli sõda 15. mai 1948 – Palestiina araablased ja neid toetavad Araabia riigid polnud nõus Palestiinat jagama o Juudid võitsid, ei andnud alla, kuigi nad olid vähemuses. Said raha ja toetust teistelt natside terrori all kannatanud riikidelt o Juudid kontrollisid suurt terriooriumit, hõivasid suurema osa Palestiina riigi jaoks määratud alast o Araavlased põgenesid, jätsid kodud maha o 1949 – sõlmiti vaherahu, kuid pinged ja uue sõja peatse puhkemise oht jäi püsima
Kes oli võimul? Parlamentaarne monarhia, troonil Elisabeth II, võimul vaheldumisi leiboristid ja konservatiivid. Kuidas mõjutas Suessi kriis inglismaad? Suessi kriis 1956a. Inglismaa pidi loobuma kolooniatest. Inglismaa kaotas om ajuhtpositsiooni maailmas. Millised asjaolud võimaldasid Inglismaal võimalikult rahulikult leppida ja kohaneda koloniaalimpeeriumi kadumisega? Alaline positsioon ÜROs.Briti Rahvaste Ühendus osutus elujõuliseks. Majanduskasv. Mida tähendas sotsiaalne turumajandus? Riik ei sekku majandusee, vabaturumajandus Miks inglismaa majandus arenes aeglasemalt kui Saksamaa oma? Ebaefektiivne ülemereturg, leiboristide sotsiaalprogrammid,etevõtete doteerimine SAKSAMAA 31. Adenaueri Lääne-Saksamaa: majandusime, , arenes väkja Euroopa Liit, NATO liige kujunes välja 1960 sõjavägi,SDV ei tunnustatud,protestid sõja vastu,1969 liidukantsleriks W.Brandt, võimule tulid kommunistid Saksa DVs, põgeneti läände. 32
1. Taastatakse parteide tegevus 1. Demilitariseerimine, 1. Võim koondub kommunistliku demokratiserimine, partei kätte denatsifitreerimine, demonteerimine. 2. Riikliku omandi vähendamine 2. Liitlaste nõukogu 2. Eraomandi kaotamine 3. Turumajandus 3. Plaanimajandus 4. Kuulutati väkja GERi liitvabariik 1949. Oldi nõus, et Lääne-Berliin ei 4. GERi demokraatlik vabariik (mis (SLV) kuulu kellelegi oli tegelikkuses kommunistlik ja vene võimu all) (SDV) LÄÄNE TSOON SARNASUSED NÕUKOGUDE TSOON
algas nn blokiväliste maade liikumine, ,,kolmanda maailma" käibeletulek. Püüti murda dem'ga ühitamatuid traditsioone ja seada avalik elu euroopalikuks. Avaliku elu ilmalikustamine. Probleemiks oli äärmine usuline ja keeleline mitmekesisus. Industrialiseerimisprogramm. Asuti kaasajastama põllumajandust. 5. Milline oleks olnud tasakaalustatud arengutee Aasia riikide jaoks pärast II MSi. Kuivõrd oleks see üldse olnud võimalik? Oleks pidanud kehtestama demokraatia, et vaba turumajandus oleks saanud majanduskriisist riigid välja tuua. Samuti oleksid need riigid pidanud loobuma oma sõjalistest ambitsioonidest ja asuma uuendama tehnoloogiliselt tööstust jne See poleks olnud väga tõenäoline, kuna usulised ja traditsioonilised taustad olid riigiti väga erinevad ning kõik rahvused pole valmis demokraatiaks, vajavad tugevat kätt jne, ei oska muudmoodi elada. Nt Indias, kus on nagu hästi palju erinevaid uske, seal oleks olnud demokraatia kohene kehtestamine tõenäoliselt
omavahelisele koostööle Moskva plaanid Euroopas luhtusid. Siiski esines ka NATO-s teatud erimeelsuseid- näiteks astus Prantsusmaa de`Gauelle`i ajal ajutiselt NATO sõjalisest liidust välja (põhjendades seda USA liigse domineerimisega organisatsioonis). NATO loomist kiirendas ka Berliini blokaad. 2.6. Berliini blokaad: (1948.a. juuni-1949.a. mai) (Vt. ka õpik lk.51-52): · Berliini blokaadi eelduseks olid Potsdami konverentsi otsused, millega Saksamaa ja selle pealinn Berliin jagati nelja riigi (NSVL, USA, Prantsusmaa, Inglismaa) vahel okupatsioonitsoonideks. · Lääneriikide eesmärgiks oli demokraatia taastamine Saksamaal ja majanduse ülesehitamine tuginedes vabale turumajandusele; NSV Liidu eesmärgiks oli jätta Saksamaa idaosa koos Berliiniga oma mõjusfääri ning alustas seal sovietiseerimist (allutati kõik parteid kommunistide diktaadile, alustati tööstuse natsionaliseerimist
a. Jugoslaavia ja alates 1968 Albaania) ning Mongoolia, Kuuba, Vietnam. VLO (Varssavi Lepingu Organisatsioon) - 1955 - Euroopa sotsmaad (v.a. Jugoslaavia ja Albaanias alates 1965) 6. Sotsialistlikule süsteemile iseloomulikud jooned o Ühepartei- või riigiparteisüsteem (üks domineeriv partei) o Üksikisiku huvid allutatud üldistele o Ideoloogiline kontroll, tsensuur o Repressioonid o juurutati nõukogulik majandussüsteem, mis seisnes tööstuse riigistamises ja plaanimajanduses; Majanduse militariseerimine ja rasketööstuse eelisarendamine KOLMAS MAAILM (Fjodorov. lk.69, 131, kaart lk.133, Laar lk.17, 64-66, 69,) Koloniaalimpeeriumide lagunemine II ms järel I Kagu-Aasia (1940.aastad) Fjodorov lk.69-71 Laar lk.17. - Iseseisvumislaine sai alguse Aasia suurtest kolooniatest - 1947 India ja Pakistan, 1948.a. Sri Lanka, Birma. India iseseisvusliikumise ideoloog Mahatma Gandhi vägivallatu vastupanu
seda USA liigse domineerimisega organisatsioonis. 6. Saksamaa olukord II MS järel. Kellel olid ja kus okupatsioonitsoonid? Kuidas kujunes okupatsioonitsoonidest kaks eraldi riiki? Mis oli Stalini eesmärk Berliini blokeerimise taga 1948-1949, milles Berliini blokaad seisnes ja kuidas see üle elati? Kes olid Adenauer, Erhard, Ulbricht ja mõni sõna nende tegevuse tähtsuse kohta? Majanduslikud ümberkorraldused Lääne-Saksamaal ehk sotsiaalne turumajandus. Okupatsioonitsoonid: Potsdami konverentsi (1945) otsuse põhjal jagati Saksamaa ja selle pealinn Berliin nelja riigi (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, NSVL) vahel okupatsioonitsoonideks. Lääneriikide eesmärgiks oli demokraatia taastamine Saksamaal ja majanduse ülesehitamine tuginedes vabale turumajandusele. NSV Liidu eesmärgiks oli jätta Saksamaa idaosa koos Berliiniga oma mõjusfääri ning alustada seal sovietiseerimist.
Prantsusmaaga, kes planeerisid sõjalist väljaastumist. Neid toetas Iisrael. Oktoobris 1956 tungis Iisrael Egiptusele kallale, novembris viisid oma väed kohale Sbr. ja Pr. Sündmustesse sekkunud ÜRO nõudel sõlmiti vaherahu(seda nõudsid nii NSVL kui USA). Suessi kanal sai kaks aastat hiljem ametlikult Egiptuse omandiks, seega väljus konfliktist võitjana tema. Suessi kriisi tulemusel nõrgenes piirkonnas Sbr. ja Pr. positsioon, kasvas aga NSVL ja USA tähtsus, Esimene hakkas toetama Araabia riike, teine hakkas toetama Iisraeli, kui vastukaalu kommunismi levikule. Ungari ülestõus (1956) 1956.a. sügisel algasid kommunistliku režiimi vastased rahvarahutused. Rahutuste tulemusel sai oktoobrikuu lõpus peaministriks populaarne poliitik I.Nagy, kes oli sama ametit pidanud 1953-55, siis aga kommunistide poolt lahti lastud. Nagy valitsus teatas ,et Ungari lahkub Varssavi Lepingu Organisatsioonist, ÜRO poole pöörduti palvega tunnustada Ungarit neutraalse riigina. Seepeale
NATO 1949 Põhja-Atlandi lepingu organisatsioon. VLO 1955 Varssavi lepingu organisatsioon. Saksamaa 1945-1949 Pärast II Maailmasõda jagati Saksa 4 okupatsioonitsooniks. USA, Sb, Prants, NSV Liit. Berliin omakorda neljaks. Nõukogude Liit soovis Berliini enda valdusesse. (Berliini blokaad, õhuteed avatud (1948-1949)). 25.05.48 blokeeris Nõukogude Liidu pool kõik Berliini lääne sektorid. Algas Berliini blokaad, mis kestis kuni 12.05.1949. Lõppes pärast NATO moodustamist. Berliin jääb neljapoolsele haldamisele. 1949 Saksamaa lõhenemine: Läänest Saksamaa Liit Vabariik. NSV Liidu tsoonist Saksamaa Demokraatlik Vabariik. Külm sõda: 1949 Berliini blokaad 1989 Berliini müüri langemine / 1990 Saksamaa taasühinemine / 1991 NSVL lagunemine. Demokraatlikud riigid pärast II Maailmasõda USA · tõusis läänemaailma võimsaimaks riigiks. · Suutsid kiirelt demobiliseerida oma armee ning taastada rahuaegne majandus-
tänu tihedale omavahelisele koostööle Moskva plaanid luhtusid. Siiski esines ka NATO-s teatud erimeelsuseid. Näiteks astus Prantsusmaa president Charles de Gauelle`i ajal (1959-1969) ajutiselt NATO sõjalisest liidust välja, põhjendades seda USA liigse domineerimisega organisatsioonis. 2.4. Berliini blokaad ja Saksamaa lõhenemine: Potsdami konverentsi (1945) otsuse põhjal jagati Saksamaa ja selle pealinn Berliin nelja riigi (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, NSVL) vahel okupatsioonitsoonideks. Lääneriikide eesmärgiks oli demokraatia taastamine Saksamaal ja majanduse ülesehitamine tuginedes vabale turumajandusele. NSV Liidu eesmärgiks oli jätta Saksamaa idaosa koos Berliiniga oma mõjusfääri ning alustada seal sovietiseerimist. Berliini blokaadi ajendiks oli rahareformi läbiviimine Saksamaa ja Berliini läänesektorites
aug Valgevene ja Moldaavia, järgnesid ka teised 8. dets 1991 – allkirjastasid Vm, Ukr, Valgevene juhid Valgevenes Belovežjes avalduse NSVL laialisaatmise ja Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) loomise kohta 25. dets 1991 – loobus Gorbatšov ametlikult võimust ja andis üle Jeltsinile SRÜ-ga liitusid kõik endised liiduvabariigid, va Baltimaad NSVL laialisaatmisega oli ka külm sõda lõppenud 39. Araabia maad ja islamimaailm Araabia maad: 8000 km pikkune lääne-idasuunaline vöönd Põhja-Aafr-st läbi Lähis-Ida kuni India ookeanini pärast Türgi suurriigi lagunemist vaesed ja teisejärgulised, olukord muutus naftaga 1950-1960. iseseisvus suurem osa Ar maadest, iseseisvuti vaid võideldes, kergem Sb asumaadel ühendab araabia keel, islam, mälestus kunagisest ühisest riigist, Kalifaadist, mida taheti
majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Organisatsiooni tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri (harta). Organisatsiooni peakorter asub New Yorgis. Põhikiri jõustus 24. oktoobril 1945. Seda päeva tähistatakse ÜRO päevana. Liikmesriike on 194. ÜRO peasekretär on Ban Ki-moon. ÜRO töökeeled on inglise, prantsuse, hispaania, hiina, araabia ja vene keel. Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991. BERLIINI BLOKAAD Külma sõja esimeseks vastasseisuks oli Berliini blokaad. Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis. Niiviisi allutati see majanduslikult Saksamaa lääneosale ning aeti nurja NSVL plaan siduda Lääne-Berliin majanduslikult
Nt: Saksamaal , Reini tsoon, relvadest vaba tsoon. Militariseerimine-Sõjaväe suurendamine , relvastumine , sõjaks valmistumine. Nt: NSVL , Saksamaa tootsid rohkem sõjakaupu kui tarbekaupu. Hitler kehtestas üldise . Agressioon(agressor)-agressiivne käitumine poliitikas , võõra maa äravõtmine sõjaväe abil, sissetungimine , tulemus on okupeerimine Nt: NSVL ja Saksamaa MRP Okupatsioon- agressiooni tulemusena võõra riigi hõivamine Nt:17.juuni 1940 NSVL okupatsioon. Annekteerimine- liitmine Nt: Eesti liideti Nõukogude liiduga 6.aug 1940. Jaan Tõnisson- Poliitik , mitme kordne riigivanem , rajas Postimees ajalehe tartus. K. Päts- eesti esimene president 1938 , sooritas riigipöörde 12.märts 1934 ja kehtestas autoritaarse võimu, oli mitme kordne riigivanem ,oli nii eesti riigi sünni ja kaotuse juures, Välispoliitika: Venemaa : Kuni 1917 tsaaririik 1917-1922 nõukogude venemaa 1922-1991 30.dets NSVL(CCCP) 1
soovisid iseseisvust, India iseseisvus valutult. 2. Prantsusmaal vahets nn IV vabariigi ajal valitsus 12 aasta jooksul 22 korda probleem jäi püsima. USAs nõiajaht kommunistidele 1954. 3. Demokraatia levik maailmas. Impeeriumi kooshoidmiseks peale sõda enam jõudu polnud. Endised koloniaalriigid leiavad, et ainult Euroopa ei vääri iseseisvumist. 4. Demokraatlik valitsemiskord ja turumajandus plus USA laen Euroopale aitas mitmel pool oma riigi majanduse kiirelt taastama. 5. . PT 27 1. Lähis-Idas oli Iisraeli probleem usa toetas Iisraeli ja NL oli Araablaste toetaja; Lõuna-Korea poolt oli USA ja Põhja-Korea poolt oli NL; Ida-Euroopa ei soovinud NL ülemvõimu ja USA toetas selle vastupanu. 2. Kõik ülestõusud suruti NL'u poolt maha, näiteks Ungari ülestõus, mis lõppes
planeerisid sõjalist väljaastumist ja neid toetas Iisrael. Oktoobris 1956 tungis Iisrael Egiptusele kallale, novembris viisid oma väed kohale Suurbritannia ja Prantsusmaa. Sündmustesse sekkunud ÜRO nõudel sõlmiti vaherahu (seda nõudsid nii NSVL kui USA). Suessi kanal sai kaks aastat hiljem ametlikult Egiptuse omandiks. Suessi kriisi tulemusel nõrgenes piirkonnas Inglismaa ja Prantsusmaa positsioon, kasvas aga NSVL ja USA tähtsus, esimene hakkas toetama Araabia riike, teine Iisraeli, kui vastukaalu kommunismi levikule. Berliini kriis 1949.a. oli tekkinud kaks Saksa riiki. Saksa LV poliitikat Saksa DV suhtes nimetati Hallsteini doktriiniks. SDVd tunnustasid vaid sotsialismimaad. NSVL tegi kõik selleks, et saavutada SDV tunnustamine lääneriikide poolt. 1958. nõuti, et lääneriigid viiks oma väed Lääne- Berliinist ära ja astuksid SDVga läbirääkimistesse. Järgnes vastastikune diplomaatiliste nootide vahetus paari aasta jooksul. 13
Nende silmad avad, aga Stalini katse hõivata Lääne- Berliini. Berliini blokaadi ajendiks oli Saksamaa kolmes läänepoolses USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides läbi viidud rahareform. , NSVL ei saanud seda linnaosa siduda majanduslikult enda piirkonnaga. 1948. Aastal alanud Berliini blokaadi käigus lõikas NSVL Lääne-Berliini ära välismaailmas (elektrist, kütusest, toiduainetest), lootes sedasi linna enda võimu alla saada. Lääne- Berliin, aga ei alistunud. USA suutis õhusilla abil tagada Lääne-Berliini varustamise ning 324 päeva möödudes oli NSVL sunnitud blokaad lõpetada. Blokaad tekitas Saksamaa lõpliku lõhestamise: kolmes läänetsoonis kuulutati SLV, idatsoonides SDV. Korea sõda ( 1950-1953) Sõjaline kokkupõrge Korea poolsaarel. 1950. Aastal tungis kommunistlik Põhja-Korea NSVL ja Hiina toetusel Lõuna-Koreale kallale ja vallutas suurema osa selle territooriumist. USA nõudis ÜRO sekkumist
suveräänsed. Kuid SLV ei tunnustanud SDVd, pidades end ainsaks Saksamaa esindajaks. Saksa Liitvabariigi välispoliitika põhimõtteks oli Hallsteini doktriin. (Hallstein=SLV riigisekretär) NB! Hallsteini doktriini sisu: SLV katkestab suhted iga riigiga, kes tunnustab Saksa DVd. (erandiks oli NSV Liit). Seetõttu tunnustasid Saksa DVd vaid teised sotsialistlikud riigid. NSV Liidu ja lääneriikide suhted olid seoses Saksamaa lõhestatusega pingelised. Eriti suureks probleemiks oli Berliin. Kumbki pool nii NSVL kui lääneriigid tahtsid näidata, et nende tsoonis Berliinis on elu parem kui teisel. Paljud idasakslased põgenesid Lääne-Berliini. NSV Liidu põhimure oli, et Lääne-Berliini ei liidetaks SLVga. Berliini kriisi sisu: ööl vastu 13. augustit 1961 ehitasid idasakslased (NSV Liidu nõudel) Lääne-Berliini ümber müüri, et isoleerida Lääne-Berliin ülejäänud Ida-Saksamaast (NB! Berliin paiknes ju Saksa DV "sees"!)
Kommunistlik partei – kontrollis kõike, tähtis roll esimesel sekretäril, mis valiti Moskva heakskiidul. Parteiline ametnikkond – inimeste vastuvõtmine range kontrolli all, tähtsateks abilisteks Valimised – kaasati ka rahvast, hääletada sai valitseva partei ühe kandidaadi poolt. Plaanimajandus – range, tootmine valitseva partei koostatud plaani alusel, pearõhk sõjatööstuse arendamisele, tarbekaubad olid teisejärgulised. Mille poolest erinesid sotsialistlik ja kapitalistlik majandussüsteem?- Sotsialismi iseloomulikud jooned: - riiklik tootmisvahendite omandus - majanduse tsentraliseeritud planeerimine Kapitalistlikus ühiskonnas kuuluvad tootmisressursid pigem eraisikutele kui valitsusele. 5.iseloomusta sotsialistlike riikide koostööd. majanduses :Olulisemaks majandusalase koostöö organisatsiooniks oli Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. See loodi vastukaaluks Lääne majandusabile, mida pakkus USA. Loodud organisatsioon pidi aitama Moskva-
Iisrael viisid oma väed välja Tulemus: *Inglismaa ja Prantsusmaa mõju maailmas vähenes *NSVL autoriteet suurenes Lähis-Idas BERLIINI MÜÜR Aeg: 13 august 1961 Põhjused: Lääne-Berliin oli väravaks, mille kaudu idasaklased läände valgusid. Hrustsovile see aga ei meeldinud, et idasakslased põgenevad parematele jahimaadele. Käik: *1 ööga rajati müür Ida ja Lääne- Berliini vahel *müüri tugevdati hiljem oksastraatidega, tõkkeribadega jne. Tulemus: Berliin oli jaotatud Ida ja Lääneks Lääne-Berliin- demokraatlike vabaduste ja turumajanduse saareke keset sovetiseeruvat Ida-Saksamaad. Omaette haldus. Elas 2 milj inimest. Lääs ei suutnud päästa idatsooni, NSVL ei suutnud Lääne-Berliini endale saada. KUUBA (KARIIBI) KRIIS Aeg:1959-1961 Osalejad: Fidel Castro (NSVL) vs USA Põhjused: 1959 tulles Fidel Castro võimule kehtestast Kuubal diktatuuri, mis rikkus suhted USAga
Kõige rohkem tegi selles vallas ära Willy Brandt. Sõlmiti lepingud suhete parandamiseks Poola,Tsehhoslovakkia,NSV Liidu ning ka Ida-Saksamaaga. 1989.aastal lammutati Berliini müür ning samal aastal alanud Saksa-maa taasühendamise läbirääkimise läbirääkimised lõppesid sellega,et ühinemine kiideti heaks ning Teise maailmasõja võitnud riikide kui ka mõlema Saksa riigi juhtide poolt. Alates 3.oktoobrist 1990.a on Euroopas ainult üks Saksa riik Saksamaa Liitvabariik. 10. USA okupatsioon Jaapanis kestis kuni 1951.aastani ,mil sõlmiti San Francisco rahuleping. Ameeriklaste juhtimisel tehti majanduslikud ja poliitilised ümberkorraldused. Üks tähtsamaid ümberkorraldusi oli maareform,millega kaotati suurmaaomandus ning maad anti talupoegadele. Jaapani uus põhiseadus võeti vastu 1946.aastal. Riigis kehtestati parlamentaarne kord. Jaapanist sai põhiseaduslik monarhia ning keisri õigusi piirati. Jaapanis kehtestati mitmeparteiline parlamentaarne
USA-le soovitatakes kasutada tuumapomme, kuid see lükatakse ikkagi tagasi. Sõda kestis kolm aastat, kuni 1953.aastani. Sõlmiti vaherahu, mis kestab tänasieni. Riigipiiril valitseb range kontroll. Põhja-Koread toetasid NSVL ja Hiina, Lõuna-Koread USA. Sõjal õiget võitjat polnud, võitjaks pidasid end mõlemad pooled. 8. Suessi kriis 1952.a. oli Egiptuses kukutatud lääneriikide-meelne kuningas (Faruk) ja võimule tulid ohvitserid kes alustasid sotsialismi araabia mudeli ülesehitamist (G.A. Nassa). Tulenevalt sellest hakkas Egiptus lähenema ka NSVL-le ja teistele sotsialistlikele riikidele, saades sealt majanduslikku ja sõjalist abi. See omakorda teravdas suhteid lääneriikidega, mis tipnesid Suurbritannia ja Prantsuse kontrolli all olnud Suessi kanali natsionaliseerimisega Egiptuse poolt. Kasutades araabia riikide vaenu Iisraeliga, leppisid Suurbritannia ja Prantsusmaa juutidega kokku ühise Egiptuse vastase agressiooni
6. Saksamaa olukord II MS järel. Kellel olid ja kus okupatsioonitsoonid? Kuidas kujunes okupatsioonitsoonidest kaks eraldi riiki? Mis oli Stalini eesmärk Berliini blokeerimise taga 1948- 1949, milles Berliini blokaad seisnes ja kuidas see üle elati? Kes olid Adenauer, Erhard, Ulbricht ja mõni sõna nende tegevuse tähtsuse kohta? Majanduslikud ümberkorraldused Lääne-Saksamaal ehk sotsiaalne turumajandus. ● Jalta konverentsi otsus oli Saksamaa okupatsioonitsoonideks jagada. Saksamaa jaotati neljaks Suurbritannia, Prantsusmaa, USA ja NSVL’i vahel. Neljaks jagati ka Berliin. ● 2 eraldi riiki kujunesid, kuna Lääne-poolesed Suurbritannia, USA ning Prantsusmaa olid pigem demokraatlikut ja Ida-poolne NSVL-u ala see-eest oli sotsialistlik. Seega nad kasvasid lahku ning tekkis demokraatlik Lääne-Saksamaa ja sotsialistlik Ida-Saksamaa. ● Stalin korraldas blokaadi, kuna
Afganistaani islami usk oli suhteliselt tolerantne muu maailma suhtes ja keskendus rohkem endale. Paindlik (külast-külla) Müstitsismiga seotud- analooge aafrikas, mujal Aasias. Ca 20% Aafrikast on islami usku. Afganistaanlasi pole. ca 40% rahvastikust on pušhtud, türkmeenid, tadžikid. Pušhtu hõimud- palju lõuna- lääne ja mägede hõimud, kõik omavahel konfliktis. Enesemääratlemine- pere, küla ja hõim, riik pole oluline. 60ndatel tekkisid Ida-Lääne vastuolud. Lääs oli Marshalli plaani järgi kõvasti arenenud. Lääne- Euroopa tekkisid oma seisukohad peale majanduse arengut ja need ei olnud USAga samad. Vastuolud eriti suured Prantsusmaa ja USA vahel. 1960ndate lõpp: Praha kevad- toimus Tsehhoslovakkias. Enne Nixonit. USA välispoliitika militaarse ja majandusliku tugevuse suurenemine- Vietnami sõda. Suured massiprotestid, majanduse allakäik, optimism asendus pessimismiga.
oli tihedalt seotud emamaaga. KUDAS PROBLEEME LAHENDADA PÜÜTI?- Võeti vastu arenenud riikide pakkumisi ja abi, kuid vastutasuks pidid vaesemad andma ligipääsu maavaradele. Tänu sellele pidid noored riigid kannatama vaesust ja näljahäda. b) PÄRSIA LAHE PIIRKOND-MAJANDUSE ISELOOMULIKUD JOONED- Peamine rikkus on nafta. VALGE REVOLUTSIOON- Soov muuta oma maa läänelikumaks- maareform, naistele meestega võrdsete õiguste andmine, kiire tööstuse areng. ISLAMIREVOLUTSIOON- Iraan kuulutati islamivabariigiks, tuhanded sahhi pooldajad arreteeriti ja hukati, kehtestati islami seadus ja võeti vastu uus põhiseadus. MIKS EI OLNUD RAHVAS RAHUL M.R.PAHLAVI ÜMBERKORRALDUSTEGA?- Sellega kaasnesid võimu kuritarvitamine ja segadused. KUI PALJU TÄITIS AJATOLLAH HOMEINI VÕIMULETULEKU AEG IRAANLASTE LOOTUSI? - Mitte eriti, sest rõõm muutuste üle asendus hirmuga kuna igasugust kriitilist arvamusavaldust kehtiva korra suhtes karistati surmaga.MIKS ON OLNUD IRAAK S
Kordamine: Rahvusvahelised suhted pärast Teist maailmasõda 1. Poliitiliste jõudude vahekorra muutumine maailmas pärast teist maailmasõda. Üliriigiks muutus USA, kes läks majandusliku arengu poolest teistest maadest kaugele ette ning asus demokraatlike lääneriikide etteossa. Nõukogude Liit saavutas ülevõimu Ida- Euroopas ning suures osas Aasias. Suurriikide seas langes mõneks ajaks välja sõjas kaotanud Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Vähenes ka Prantsusmaa ja Inglismaa osatähtsus. 2. Millised olid tähtsamad muutused maailmakaardil pärast Teise maailmasõja lõppu? NSV Liidu territooriumi suurenemine teiste riikide arvelt. Kaart õpik lk. 11 Tähtsamad muutused maailmakaardil: ● Muutusid riikide piirid ● Mõned riigid kadusid maailmakaardilt ● Riikide territooriumid vähenesid ● Mõned riigid lõhenesid NSV Liidu territoorium suurenes järgmiste riikide arvelt: ● Soome pidi loovutama Karjala ● Eesti, Läti, Leedu ● Saksamaa loovu
Kogu maailmast asus aina enam Juute ümber Israeli. Juudiriiki toetavad rahvuskaaslased kogu maailmas. Israel on kõikvõimaliku abi saamise poolest ühe inimese kohta maailma riikide seas konkurentsitult esikohal. 1956a võttis Israel osa suurbritannia ja prantsusmaa agressioonist egiptuse vastu. Egiptuses oli natsionalistlikult meelestatud noori ohvitsere 1952 a kukutanud monarhia. Võim koondus Gamal Abdel Nasseri kätte, kes üritas üles ehitada Araabia sotsialismi ja ühendada kõik araabia maad. Selleks hakkas ta koostööd tegema Nõukogude Liiduga. Briti väed lahkusid varem Briti impeerimumi alla kuulunud Egiptusest. 1956a natsionaliseeris Nasser Suessi kanali. Et läbirääkimised lahendust ei toonud otsustasid London ja Pariis sõjalise avantüüri kasuks. Selle käigus okupeeriti suessi tsoon. Isreali väed aga vallutuasid kiiresti Siinai ps. Suessi kriisina ajalukku läinud konflikt lõppes Prantslaste ja Inglaste jaoks lüüasaamisega
● Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühendati Jaan Poska- eesti kubermangu juht Rahvusväeosad eesti keel sai asjaajamiskeeleks Saaremaa ja Hiiumaa vallutamine ● saksa vallutab ● oktoober 1917 - enamlaste võimuhaaramine Iseseisvumine eesmärgid ● Vene riigi kokkuvarisemisega seotud segadused ● Päästa Eesti sõjategevusest Eesti Päästekommitee - K.Konik, K.Päts, J.Wilms Saksa okupatsioon veebruar 1918 - november 1918 Sakslaste plaan - luua Balti hertsogiriik 11.11.1918 - alustab Eesti valitsus tööd Novembri lõpp 1918 Vabadussõja algus Julius Kuperjanov - hukkub Paju lahingus 23.04. 1919 asutav kogu tuleb kokku August Rei - asutavaja kogu esimees Otto Strandmann Maaseadus ● Eramõisate maad riigistatakse ja jagatakse soovijatele. ● Eelistatud oli Vabadussõjast osavõtnud Landesveeri sõda.
Berliini blokaad 9.2 Nimetage üks kriisi tekkimise põhjus? Saksamaa oli jaotatud neljaks erinevaks okupatsioonitsooniks ning ida pool valitses kommunistlik ideoloogia ja lääne pool demokraatlik. 9.3 Milliseid abinõusid kriisi ületamiseks rakendasid lääneriigid? Õhusildasid 9.4 Milline oli kirjeldatud kriisi mõju Saksamaa ajaloole? Saksamaa lõhenemine kaheks. 10. Nimetage kaks turumajanduse tunnust 1) Ettevõtlus on vabastatud piirangutest, kontrolli all hoiti kulutusi 2) Turumajandus ei eelda eraomandis olevaid tootmisvahendeid. Sotsiaalse turumajanduse rakendamise tagajärjed Saksa Liitvabariigis 10. Võrrelge allikaid. Vastake küsimustele teksti, karikatuuri ja oma teadmiste põhjal. 10.1 Milles seisnes USA abi eesmärk Euroopale allikate põhjal a) ALLIKAS A Sotsiaalne heaolu- toidud ja hädavajalikud tarbekaubad? b) ALLIKAS B Was 10.2 Miks ei võtnud Ida-Euroopa riigid pakutavat abi vastu?
demokraatlik riigikord. Hoolimata vastasseisudest tsoonide vahel hakati ellu viima reforme mille abil tõusis Saksa majandus kiiresti. Miks tekkis Berliini blokaad ja millised olid selle tagajärjed- Berliini blokaadi ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonis läbi viidud rahareformi. Seal kasuttusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne- Berliini. See rikkus aga NSVL plaani siduda Lääne - Berliin majanduslikult enda tsooniga. Seepeale sulges NSV Liit kõik teed mis ühendasid Lääne- Berliini ja Saksamaa läänetsoone. Blokaad kestis 1948 juuni - 1949 mai. Ainus mis NSV Liit blokaadiga saavutas oli, et Lääne Berliin ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu. Lääne Berliinil püsis ühendus välismaailmaga ainult õhu kaudu ja tänu sellele suutsid lääneriigid Lääne- Berliini elus hoida. Kuivõrd
Bulgaaria, Rumeenia ja Ungariga. Rahulepingud sõlmisid võitjariigid NSVL, Inglismaa, USA ja ka Prantsusmaa. Rahulepingut ei sõlmitud aga Saksamaa ja Austriaga, sest kummaski riigis ei olnud valitsust kellega lepingut sõlmitud mõlemad riigid olid okupeeritud võitjariikide poolt. 1949 lagunes Saksamaa kaheks Saksa Liitvabariik ja Saksa Demokraatlik Vabariik. Nende kahe riigi suhted olid väga külmad rahulepingut ei sõlmitudki. 1955 lõppes Austrias okupatsioon Viini-Austria riigilepingu sõlmimisega Austriast sai neutraalne riik. 1951 sõlmiti rahuleping Jaapaniga, kuid NSVL ei olnud selle lepinguga nõus probleeme tekitas Kurili saarte küsimus. NSVL oli saared hõivanud juba pärast sõjategevuse lõppu, mis oli rahvuslik rikkumine. 1956 lõpetas NSVLi ja Jaapanivahelise sõjaseisukorra Moskva deklaratsioon. Rahulepingud tähendasid siiski ka reparatsioone. Lääneriigid nõudsid reparatsioone väga lühikest aega (aastani 1947), aga
· madal elatustase, sõdurite ja kinnipeetute tasuta tööjõu kasutamine · 1947 kaotati kaardisüsteem; hinnad tõusid, ent palgad kasvasid aeglaselt; rahareform; defitsiit ja järjekorrad · võideldi kosmopolitismiga Churchill pidas 1946. a märtsis kõne, millest ta hoiatas NSVL'i ekspansionismi eest. Seda kõned on peetud sotsialistlikes riikides ka külma sõja alguseks. USA's: · kaotused väiksemad kui Euroopa riikides · turumajandus ja demokraatia · majandusprobleemid demobiliseerimise tõttu · sõjatootmise vähendamine tööpuuduse kasv, sotsiaalsed pinged · välispoliitikas süvenesid isolatsionalismi meeleolud 1948 valiti presidendiks Truman. Välispoliitikas kujunes välja Trumani doktriin, eesmärgiga NSVL'i ekspansiooni tõkestamine, USA aktiivne sekkumine Euroopa ja maailma asjadesse. 1948 toimus otsene kokkupõrge NSVL'i ja tema endiste lääneliitlaste vahel
pehmenema doktriin sarnasused Toimusid massilised arreteerimised, ning viidi läbi põhjalik puhastus riigi- ja parteiaparaadis Demokraatlikud ümberkorraldused likvideeriti Võimule pandi Moskva meelne valitsus Töö allikatega: Berliini müür 1)Mispärast arvasid Lääne kommentaatorid vastavalt dokumendile A, et Lääne berliin kujunes kommunistliku Ida suhtes otsekui "Pealetungiks Ida vastu"? Lääne Berliinist loodi justkui Lääne elu stiilinäide ja püüti näidata selle elu häid ja ahvatlevamaid külgi, majanduslik erinevus oli meeletu, Lääne.Berliinis kehtivate vabaduste ja ümberringi asetseva kontrolli pärast 2)Iseloomustage allikate b ja C põhjal USA ja NSVL erinevaid seisukohti 1961. a Berliini kriisi põhjuste kohta?
Põhja-Koread toetas siis Hiina meeste ja NSVL tehnikaga. Algab kurnav positsioonisõda ning rindejoon käib mööda Koread edasi tagasi. Kuid 1953 on rindejoon täpselt keset riiki, ning Stalin sureb. Külm sõda hakkab Euroopas tuure koguma ning Korea on Euroopale koormaks. 27 juuli. 1953 sõlmitakse vaherahu. Iisraeli riik on poole väiksem kui eesti. See on demokraatlik parlamentaalne (knesset) vabariik. Riigi keeleks on heebrea ja araabia keel. Parteisi on palju, tavaliselt on võimul koalitsioonivalitsused. Knesset koosneb enamasti kümnest parteist. Peamsitekspoliitilisteks jõududeks on 2 pareid kes on loomult sotsiaaldemokraatlikud. Need on Tööpartei ja Likud. Likud on päris kaua võimul olnud. Kui juutidel riiki veel ei olnud ja nende eesmärk on olnud koguaeg oma riigi saamine. 20 sajandil on nende meelsus sionistlik (marurahvuslik). Soov oli palestiinas luua oma riik. Eesmärgiks on araablaste väljatõrjumine
annaabi.ee 
