Kaks Saksamaad. Koloniaalsüsteemi laguInemine. Islami fundamentalism (0)

Kordamine KTx.docx



KAKS SAKSAMAAD 1) Milliseks neljaks okupatsioonitsooniks jagunes Saksamaa pärast Teist maailmasõda? ● Nõukogude Liit, Ühendriigid, Suurbritannia, Prantsusmaa 2) Mis riigid kuulutati okupatsioonitsoonides välja 1949. aastal? Nimeta ka nende riikide pealinnad. ● Läänerriikide okupatsioonitsoonideks; Saksamaa liitvabariik (pealinn Bonn) ja nõukogude tsoonis: Saksa Demokraatlik Vabariik (pealinn Berliin) 3) Milline oli Konrad Adenaueri tähtsus Saksamaa ajaloos? Too välja sinu arvates kolm kõige tähtsamat näitajat, millega Adenauer ajalukku on läinud. (LK 50 viimane lõik ja LK 51 lisatekst) ● Pariisi lepingutega Lääne-Saksa suveräänsuse taastamine (okupatsioon lõpetati, armee taastati ja astuti NATOsse) ● Moskvas sõlmitud kokkulepe sakslastest sõjavangide kodumaale toomiseks
(vastutasu → Ida-Saksamaa riigi tunnustamine) ● Viis läbi turumajanduslikud reformid ja juhtis Saksamaa kriisist välja. 4) Mille poolest erinesid Lääne- ja Ida-Saksamaa majandussüsteemid? Iseloomusta mõlemat. ● Lääne-Saksamaa majandussüsteem: esialgu plaanimajandus ja riiklik kontroll, hiljem: tuleb usaldada inimeste vaba algatust ja turumajandust; majandus tuleb üles ehitada, sest see tagab sotsiaalse heaolu; sotsiaalne turumajandus ● Ida-Saksamaa majandussüsteem: esialgu Moskva pumpas raha 5) Mis on sotsiaalne turumajandus? Mida sa arvad, miks sotsiaaldemokraadid esialgu sellele vastu olid? ● Riik ei pea majandust reguleerima, inimeste endi vabadus ja vastutus ning tasakaal. 6) Kuidas sulle tundub, mis oli peamine põhjus, miks Hruštšov lasi Berliini müüri ehitada?


● Kadedus, et teisel pool oli olukord parem (Ida-Saksamaa inimesed põgenesid pidevalt läände) 7) Milles seisnes 1969. aastal Lääne-Saksamaal võimule saanud kantsleri Willy Brandi uus idapoliitika? ● Teise maailmasõja tulemusi tunnustavad lepingud NSV-Liidu, Poola ja Tšehhoslovakkiaga. Normaliseeris suhted Ida-Saksamaaga. a. Miks oli Berliini müüri niivõrd raske ületada? ● Seal oli palju erinevaid etappe (vanglamüür, okastraat, signaaliga elektritraadid, miinid) b). Milliseid meetmeid võtsid inimesed kasutusele, et siiski idast läände põgeneda? ● Tunnelid, sõidukid, isevalmistatud lennuk, kuumaõhupall, võltspassid, kanalisatsioon. c. Mille rajasid Lääne-Berliini tudengid? Mitu inimest selle kaudu põgenema pääses? ● 135m pikkune tunnel ● 57 KOLONIAALSÜSTEEMI LAGUNEMINE 1. Millega õigustasid Euroopa riigid kuni 20. sajandini oma ülemvõimu ja erinevate piirkondade koloniseerimist? ● Eurotsentristliku ehk Euroopa keskse suhtumisega. Maailm oli jagatud tsiviliseeritud Lääneks ja ülejäänud maailmaks. Valge mehe kohus oli kõiki neid vähem arenenud rahvaid valitseda ja õpetada. 2. Kuidas mõjutas Teine maailmasõda iseseisvumisideede levikut? Too kaks konkreetset näidet. ● Iseseisvumisideed hakkasid aina jõulisemalt levima ka kaugete ja eurooplaste silmis mahajäänud rahvaste keskel. Selle üheks põhjuseks oli tõik, et sõda oli paljud


inimesed paisanud kodust kaugele, kus nähti teistsugust ühiskonda ja innustuti uutest ideedest. ● Näieks Inglaste poolel sõdinud Nepaali mägilased gurkhad ei olnud sõjatandrilt koju pöördudes enam need kes enne. Sama kehtib tuhandete teiste aasialaste ja aafriklaste kohta, isegi kui neid rakendati vaid tagala- või transporttöödes. (Ehk nähti, et nende rahvas muutub sõja tulemusel.) ● Osale rahvastele osutas maailma avardumine ühtlasi, et ei Prantsuse ega Inglise koloniaalvõim pea olema igavesed. Sõjas osalenud rahvaste mõttelaad hakkas kiiresti muutuma. Näiteks Prantsuse Alžeeria mõistis, et läänt on sõjaliselt raske võita, ent lääneriigid ei suuda enam verise sõja taaka kanda. Terrorismiga suunati löögid tsiviilobjektide pihta. Sellest sai vabadusliikumise oluline koostisosa. 3. Mis riike hakati 1950. aastatel kutsuma Kolmandaks Maailmaks? Mida peetakse tänapäeval silmas, kui räägitakse Kolmanda Maailma riikidest? ● Neid riike, kes püüdsid ennast mitte siduda kahepooluselise maailma põhijõududega (USA JA NSV Liiduga). ● Hiljem laienes mõiste ka arengumaadele, sõltumata nende arenemisvõimest. ● Peale sotsialismileeri lagunemist tähistab kolmas maailm kõiki riike, mis ei kuulu esimesse maailma (esimese maailma moodustavad Põhja-Ameerika, Euroopa ja vähesed teised jõukamad riigid nagu Jaapan, Austraalia ja Lõuna-Korea). 4. Mis aastal iseseisvus Aafrikas koguni 17 endist asumaad? ● 1960 5. Miks ei muutunud Aafrikas iseseisvunud riigid oma piire vastavalt sellele, kuidas nende hõimurahvad elasid? Miks on piirid jäänud tänaseni muutmata? ● Kardeti, et juhtub sama, mis juhtus kurdidega. (16. sajandi alguses jaotasid Kurdistani omavahel Türgi ja Iraan. 19. sajandil allutati kurdide valdused täielikult keskvõimule. 20. sajandi alguses tekkis rahvuslik liikumine, asutati poliitilisi organisatsioone. Sevres'i ja Lausanne'i konverentsi otsus oli luua autonoomne Kurdistan, kuid Iraani, Iraagi ja Türgi valitsused eirasid seda. Kurdide ülestõusud suruti maha.) Ehk kurdid jäid oma maast lihtsalt ilma.


● Piirid on jäänud tänaseni muutmata, sest püsib põhimõte, et kord määratud piiridest tuleb viimse võimaluseni kinni hoida. Vastasel juhul tekib küsimus, miks mitte muuta piire mujalgi. See võiks käivitada ettearvamatute tagajärgedega protsessid. 6. Millised probleemid ilmnesid veel iseseisvunud Aafrikas? Nimeta neli peamist probleemi lisaks ebaloogilistele riigipiiridele. ● Väga suur vaesus, relvakonfliktid, määratu korruptsioon ja onupojapoliitika. Nende probleemide põhjuseks asjaolu, et läänelikud väärtushinnangud ning põhimõtted (sh demokraatia olemus) aafrikastele ei sobinud. 7. Miks demokraatia Aafrikas ei tööta? Milline valitsemisviis on seal tavaline, kuidas seda kutsutakse? ● Aafrikas ei tööta demokraatia, sest seal elavad inimesed hõimudena. See tähendab, et ametikohtade määramisel, riiklike tellimuste jagamisel jm eelisatakse hõimusuhteid. Ehk Aafrikas on demokraatia asemel kinnistunud tribalism (tribus - hõim). 8. Vaata kaarti lk 59 ning too välja kolm kõige madalama inimarenguindeksiga riiki – mis on nende riikide peamine probleem? ● Niger, Burkina Faso, Somaalia/Sambia/Mali. ● Probleem - Inimeste lühike eluiga, madal haridustase ning madal SKT (sisemajanduse kogutoodang) ühe inimese kohta. ISLAMI FUNDAMENTALISM 1. Mille tagajärjel muutus Euroopa ja Ameerika suhtumine araabia maadesse kui väga vaestesse ja teisejärgulistesse maadesse? ● Nafta ja keemiatööstuse arengu tulemusel hakkasid endised vaesed riigid rikastuma. 2. Nimeta naftavarudelt I ja II koht maailmas. ● Saudi Araabia ● Kuveit


3. Nimeta kolm tegurit, mis ühendavad araabia maid. ● Islami usk ● Araabia keel ● Mälestus kunagisest ühtsest riigist Kalifaadist


4. Mis on Araabia liiga ning mis on selle eesmärgid? ● Integratsiooni eest seisev organisatsioon. Eesmärgid: ● Toetada valitsusi igas liikmesriigis, tagada nende suveräänsus ja iseseisvus. ● Säilitada araabia riikide solidaarsus, tugevdada seda väliste ohtude vastu. ● Tagada ühtekuuluvuspoliitika ja rahu liikmesriikide vahel. ● Koostöö erinevates valdkondades. 5. Millise riigikorraldusega on üldiselt araabia riigid? ● Absoluutne monarhia ● Üheparteiline Vabariik 5. Keda toetasid kahepooluselises maailmas pigem vabariigid, keda kuningriigid? ● Vabariigid → NSV Liit ● Kuningriigid → USA, Lääneriigid 6. Mida kujutas endast 1960. aastail alguse saanud nn valge revolutsioon? ● Ulatuslik läänestumine ● Näiteks naiste ja meeste võrdsed õigused; maareform; tööstuse arendamine; moderniseeriti haridus- ja tervishoiusüsteemi. 7. Kuidas revolutsioon lõppes, kes sai võimule 1979. aastal ning milliseks Iraan muutus? ● Rahulolematus kasvas vastuhakuks ● Võimule sai Homeini ● Kehtestati väliselt demokraatlik põhiseadus - tegelikult islami seadus 8. Mis on islami fundamentalism? Mis seda iseloomustab? ● Äärmuslik islam - äärmine konservatiivsus moslemite tavaõiguste järgimine, sõjakas sallimatus läänemaailma suhtes. 9. Millele viitavad fundamentalistid, kui oma vaateid kuulutavad? ● Tõsiasi, et Lääne ideed ja saavutused pole inimesi õnnelikuks teinud


● Levib narkomaania, alkoholism, kuritegevus ja vägivald 9.1 Kuidas suhtud sina fundamentalistide sellisele õigustusele? Kas oled pigem poolt või vastu? ● Kõigel on omad vead ja head. Mina pole usklik, seega elada keskonnas, kus põhiseaduste koostamisel on lähtutud minu jaoks arusaamatutel pühakirjadel ei oleks ilmselt minu jaoks aksepteeritav. Lisaks naudin seda vabadust, mida Läänes (eelkõige Euroopas ja Eestis) elamine mulle pakub. Hea tervishoiusüsteem ja õiglased seadused. 10. Mis sundis vägagi konservatiivseid araabia riike, näiteks Araabia Ühendemiraate ja Saudi Araabiat koostööd tegema Ameerika Ühendriikidega? ● Nemad olid samuti fundamentalistlikute liikumiste vastu. 11. Mille poolest erineb islami fundamentalism islami usu n-ö mõõdukast, traditsioonilisest (mitte äärmuslikust) suunast? ● Tähtsustab sõda kõigi uskumuste vastu.


9. Milline majandussüsteem viis Ladina-Ameerika riigid 1950. aastatel suurte majandusraskusteni? ● Struktuuriline ühekülgsus - Kuigi Ladina-Ameerika oli iseseisvunud juba 19. saj esimesel poolel, kestis endiselt koloniaalaegadest pärit majanduse struktuuriline ühekülgsus. Ehk riigid elasid endiselt kindlatest ja ühekülgsetest müükidest (Kuuba → suhkru, Kolumbia → kohvi, Tšiili → vase ja Venetsueela → nafta). 10. Miks tulid Ladina-Ameerikas võimule diktatuurid, mis võis sinu arvates selle põhjuseks olla? ● USA (eesotsas president Kennedy) käivitatud abiprogramm ei suutnud ära hoida tervet sõjaväeliste riigipöörete lainet (äkiline võimuhaaramiste laine). 1960. aastate teisel poolel toimunud pöörete tagajärjel tulid võimule kas kõrgemate sõjaväelaste nõukogud või ainudiktaatorid. ● See võis toimuda, sest Ladina-Ameerika riikides ei kehtinud piisavalt tugevaid seaduseid, mis kaitseksid rahvast, nende õigusi ja tegelikku tahet. ● Madal haridustase, vaesus. Usutakse lihtsameelselt kõiki, kes vähegi paremat tulevikku lubab.