tunnuseid, siis koma ei kasutata. Krussiline valge lammas sõi rohtu. · Kui korduvad määrused hõlmavad üksteist, siis nende vahele koma ei panda. Lammas elab Eesti Vabariigis Kolka linnas Karjamaa tänaval. · Korduvad öeldistäited eraldatakse komaga. Lammas on valge, krussis. Rindlauses: · Rindlauses eraldatakse osalaused komaga, kui nende vahel ei ole sidesõnu ja, ning, ega, ehk, nii.. kui ka. Lammas sõi, kits jooksis, põder kakles. · Sidesõnade ja, ning, ega, ehk, või, nii.. kui kaees ei kasutata rindlauses koma. Lammas sõi ja kits jooksis ning põder kakles. · Sidesõnade kui, vaid, ent, aga ees kasutatakse koma. Lammas sõi rohtu, kits jooksis, aga põder ei tahtnud enam kakelda. · Koolon pannakse rindlauses seletava osalause ette. Kõigil kiire: lammas sõi, kits jooksis, põder kakles. · Mõttekriipsu kasutatakse järeldavate osalausete ees.
Ta lasi klassi liideri maha. 3.Koolivgivalla saaks lpetada nii ,et kui pilased suhtleksid omavahel rohkem,korraldaksid midagi pnevat ning arvutaksid probleeme.Kaspar kaitses joosepit,sest kiusamine oli kaugele linud ning au ksimuses oli ka asi.Kaspar ei tahtnud ,et Joosepit kiusatakse.Kasparit kiusatakse ,sest ta kaitses Joosepit ning lasi riietusruumi ukse lahti,kus oli joosep,mida Kaspar kinni hoidis. 4.Kaspar ritas ta eest vlja astuda,ta kakles klassikaaslastega ja lasi ta tdrukute riietusruumist vlja.Kaspar ja Joosep said aru siis ,et on viimane piir,kui nad pidid rannas suuseksi tegema.Joosep ja Kaspar otsustasid oma klassikaaslased ra tappa,sest nad olid linud kaugele ning kaspar ja Joosep vihkasid neid. 5.Vanemad viksid oma lastel rohkem silma peal hoida ja rkida nendega koolist ning klassikaaslastest.Panna thele neid ja alati kaitsma.Joosepi isa arvas ,et ta poeg peaks ise selle olukorra lahendama ,kuigi see ei linud hsti. 6
Ta hüppas rõõmust teades et on uue kooli nimekirjas. 6. Edasi kentuki lõvid karjus Toots. 7. Olles läbikukkunud ei morjendanud mind see siiski. 8. Õhtuks olid ema ja isa ära leppinud ning nauditav suveõhtu jätkus lõbusalt 9. Autol olid all läikivad kroomitud valuveljed. 10. Elust tüdinenuna otsustas Anton et elu ei ole elamist väärt ja see tuleks lõpetada. 11. Suhtedraamast hoolimata on suutnud 23 aastane Vadim endale kindlaks jääda. 12. Endale aru andmata kakles noormees edasi korrakaitsjate saabumiseni 13. Ma sulle veel virutan karjus vanamees teiselt poolt teed luuaga veheldes 14. Treeningu lõppedes pakkis treener lapad ja käskis õpilastel poksikotid laest maha võtta 15. Sherlock ütles Watson ole mõistlik ja ulata mulle see revolver- 16. Elust mõnu tundes jooksis koer läikivate karvade ja märja keelega kuudi poole. 17. Kannatades tugevate valuhoogude käes ei andnud Pjotr siiski alla 18
Kuidas elad, Ann ? 1) Tegelased : Ann, Reena, Kätlin, Rita, Rita vend ja tema sõbrad, Anni vanemad, Villem, Timo ja tema 2 sõpra jpt. 2) Ann leidis keldrist päeviku, millesse ema oli kirjutanud, kui ta alles noor oli. Ann oli ema peale pahane, et ta midagi sellest ei teadnud. Koolis läksid hinded halvemaks ja ta kakles sõbrannaga. Kui nad ära leppisid põgenes ta kodust Ritaga sõbranna Reena suvilasse. Seal käis päevast päeva trall ja tervist kahjustavate ainete tarbimine. Ann sai endale väga toreda 25-aastase sõbra Villemi, kes hoolis Annist kõige rohkem seal olevatest inimestest. Rita kutsus suvilasse oma venna ja tema sõbrad, kes keerasid kogu sealse olemise peapeale, mis Annile väga vastumeelt oli. Mõne aja pärast ajas Ann Rita ja tema venna oma sõpradega
Benito Mussolini Lapsepõlv Täisnimi Benito Amilcare Andrea Mussolini. Sündis 29. juulil 1883. a Itaalias, Varano di Costa külas. Mussolini isa Alessandro Mussolini oli ametilt sepp, ema Rosa oli kooliõpetaja. Õde Edvige ning vend Arnaldo. Mussolinit peeti raskeks lapseks: ta oli riiakas, isekas, sõnakuulmatu, tujukas ning kakles pidevalt teiste külalastega. ,,Ühel päeval hämmastan ma maailma." Aastad I maailmasõjani Juunis 1902 põgenes Mussolini kohustusliku sõjaväeteenistuse eest Sveitsi, seal töötas müürsepa ja vabrikutöölisena. Aasta hiljem pöördus ta tagasi Itaaliasse ja täitis sõjaväe kohustuse. 1908. aastal sai temast sotsialistliku ajakirja toimetaja, aasta hiljem asutas ta aga juba enda ajalehe. 1915. aasta mais astus Itaalia sõtta, Mussolini läks rindele. 1917
Kuidas elad, Ann? Aidi Vallik Lugemiskontroll 1.) Kui vana oli Ann ning mis staatus oli tal koolis (kuidas oli ta õppeedukus)? 2.) Mis olid Anni ema ning isa nimed, ema hüüdnimi nooremas eas? 3.) Tüdruk leidis päeviku, ta luges seda ning ta arvamus oma emast muutus, kuid mis suunas (paremaks või halvemaks ja miks)? 4.) Mis oli tüdruku nimi,kellega ta koolis kakles, kaklemise põhjus? 5.) Võrdle Rita peret Anni omaga (vähemalt 3 võrdlust). 6.) Kuhu Ann põgenes, mis oli selle koha nimi ning kelle suvila see oli? 7.) Peatselt tekkis suvilasse suurem kamp; kelle tuttavad need olid ning kus nendega tutvuti? 8.) Millega põhiliselt kambas tegeleti? 9.) Poiss, kellega Ann sai vägagi lähedaseks: mis tolle kuti nimi oli ning miks Ann pettus temas? 10.) Tüdrukule tekkis aga parim sõber, kes ei jätnud teda hätta, mis oli ta
tegelikke tundeid ja emotsioone varjata; tahtis kõigiga sõber olla vaid enda heaolu nimel. Michael Campbell- Šotimaalt pärit mees, probleeme alkoholiga, oli alkohoolik; ootas, et Brett saaks lahutuse ja plaanis temaga abielluda, kuid kui Brett lõpuks lahutuse sai, siis nad ei abiellunudki; elas murevaba elu, tundis end alati hästi, heas tujus; kuid ta oli enda suhtes ebakindel ja seetõttu tekitas palju draamasid, sealhulgas kakles ta ka Robertiga. Pedro Romero- noor Hispaania härjavõitleja, keda reisil kohatakse; väga tugev, aus ja maskulliinne; väga enesekindel ja kõrge enesehinnanguga; austatud teiste poolt; meeldis teistele väga ja teda peeti isegi eeskujuks; kuna ta oli väga noor, ilus ja tugev, siis armus Brett temasse ja lasi koos noore mehega jalga, jättes maha oma sõbrad; sai kiiresti Bretti poolt armastatuks.
Krõõdaga üles tulnud ja talle esimest korda ja ei tahtnud sealt ära näidanud tema uut eluaset- Vargamäed." Maa oli viljakam ja kuivem Ott-Oli Vargamäe sulane, Nautis elu täiel Elanikud olid leplikumad ja rinnal, Naistemees,Kaval, sihikindel ja sõbralikumad põikpäine, Valetas palju ja pani teisi Indrek panustas nüüd Vargamäe proovile,Riiukukk- kakles Oskariga tulevikule mitte oma elule Suri oma pahede tõttu Rohkem tänapäevalisust kui I osa Tiina- Vana kuid lapsemeelne Andres elab nüüd saunas. Mäe ( see Hoidis enda mured endale koht kus Andres elas) on nüüd tema
saab kollektiivne töö. Stiil objektiivsem. Olulisim: informeerimine. Leht kui organisaator (Hurt). Keskus: Tartu. Tiraazid kasvavad. Sakala: aadlivõimu ja kirikuvastane. Poliitika, kirjandus, põllutöö, üle 900 kirjasaatja. KRIITILINE. Olevik: Ado Grenzstein, Sakalale vastukaaluks. Haridus, populaarteadus, keeleprobleemid, saksavastane, venestuse toetaja. Kõige profimalt toimetatud, kõige innovaatilisem (karikatuurid, malenurk, lasterubriik, fotod) Pidevalt kakles teistega. Postimees: Hermanni toimetamisel (86-93), 91 sai päevaleheks. Saksavastane, isamaaline, keele eest, kaastöölised haritlased. Tõnissoni Postimees (96-35). Rahvuslik, aated, kristlus, kõlblus, haridus!, eestlaste õiguste eest võitlus. Kakles Olevikuga. AJAKIRJAD: alguses ajalehtede lisad. 1870ndatel iseseisvad. Oma Maa, Laulu ja Mängu Leht. Ülilaia teadusliku sisuga, kerged. Ilukirjandusosa kindlasti sees, pereajakirjad, tähtsaim LINDA
Homeros kreeka kõige suurem luuletaja Hyllos Heraklese poeg Iason kangelane, Aisoni poeg, tõi tagasi kuldvillaku Aieteselt, kosis tütre Medeia Ikaros Daidalose poeg, kes lendas vahatiibadega liiga kõrgele ja hukkus Iobates kuninga, kes kostitas Bellerophonet Iokaste Teeba kuninganna Iole Heraklesel oli õigus tead kosida, aga kuningas keeldus Iphigeneia Agememnoni tütar, kes ohverdati, et Trooja langeks Iros kerjus kellega Odysseus kakles Ismene Kadmos Europe vend, kes rajas Teeba linna Kalypso nümf, kes hoidis vangis Odysseust Kandaules kuningas, kelle karja hoidis Gyges Kassiopeia kuninganna, kes oli välja vihastanud merenümfid. Perseus tappis koletise. kentaurid inimese ülakeha ja hobuse kerega olendid Kerberos kolme peaga koer, allilma viiva värava valvur kikoonid saareelanikud, kes Odysseuse mehi ründasid Kirke nõid, kes Odysseuse mehed sigadeks muutis
Katku Villu oli 29 aastane noormees. Ta oli kinnine, hoidis rohkem omaette. Töörügaja, enesesse tõmbunud, kannatas vaikselt ja kui vihastas, siis põhjalikult. Enne vangi sattumist jõi Villu tihti ja sattus kaklustesse. Peale vanglast tulekut oli Villu muutunud paremuse poole. Ta tahtis tööd teha. Viinaviga tal ära ei kadunud, kui jõi siis kakles. Villul on ema ja isa kelle juures ta elab. Oma is Katku Jüriga Villu läbi ei saa. Emaga on suhted Villul paremad, sest ema on Villuga leebem. Villul oli soov Katku talus midagi korda saata ja ta soovis omada talu, mille üle oleks tal võimalik uhke olla. Ta tahtis saada peremeheks. Villu sattus vangi oma poa em Kuusiku Eevi pärast. Villu tappis purju s peaga Künka Otto, kes oli Eevile silma visanud. Ta istus vangis aasta aega
Benito Mussolini Lapsepõlv Täisnimi Benito Amilcare Andrea Mussolini Sündis 29. juulil 1883 Predappio kogukonnas Varano di Costa külas Mussolini isa Alessandro Mussolini oli ametilt sepp Mussolini ema Rosa oli sügavalt usklik naine (vastupidiselt tema isale, kes oli ateist) ning töötas kooliõpetajana Õde Edvige ning vend Arnaldo Juba lapsena näitas Mussolini välja oma sallimatust usuküsimustes Mussolinit peeti raskeks lapseks: ta oli riiakas, isekas, sõnakuulmatu, tujukas ning kakles pidevalt teiste külalastega. Mussolinit nimetati suureks unistajaks, kes võis tundide kaupa loodust imetleda ,,Ühel päeval hämmastan ma maailma." Haridus Mussolini pandi üheksa-aastaselt munkade poolt juhitud Faenzi kooli Tema järgmiseks kooliks sai Giosuè Garducci Forlimpopolis Lõpetas 18 aastasena ning sai õpetajakutse Aastad Sveitsis 19021904 Juunis 1902 põgenes Mussolini nii naiste kui ka kohustusliku sõjaväeteenistuse eest Sveitsi. Töötas müürsepa ja vabrikutöölisena
Rammukatsumine Noorel Andresel oli julgust isegi isaga minna rammu katsuma. Tol korral tegi isa talle ära, kuid see oli alles siis kui noor Andres veel nii tugev polnud ja isa polnud veel aastatega vanadusest nõrkenud. Andres ei kartnud kedagi, ta pidas end kõige tugevamaks. Ka isa käske ta ei pidanud tähtsaks, sest ta teadis, et ta on isast tugevam. Andres kutsus teisi kõrtsis könnideks, sest ta oli nii palju uhkust oma tugevuse üle. Kõrtsis kakles ta Eediga. “Ainuke, kes millestki ei hoolinud oli Vargamäe noor Andres, sest see hakkas juba sedavõrd tugevaks saama, et ta hoolimatult võis igaühele vastu lõugu anda, kes tuli tema nina alla lorisema või oma roppu laulu jorisema.” Andrese kroonuminek Isa Andres ja ema Mari olid väga kurvad, et noor Andres ära peab minema. Andres oli viimastel aastatel olnud Vargamäe suurim tugi. Vahetult enne kroonuminekut tunnistab noor Andres isale, et ta ei
Villut ei huvita argine töötegemine, tavaline rutiinne talutöö; tema tahab teha midagi võimsat, midagi, mis erineks kõigest, mis oli enne. Villu plaanid jävad elluviimata, aga ometi on ta peajagu külarahvast üle: temas on seda rahutut loomejõudu, mis viib elu edasi, mis püüdleb pidevalt uue poole. Villu karmi pinna all peitub, aga loodusehuvi. Villu oli väga kange iseloomuga. Ei osanud naistega suhelda, tihti jõi ja kakles. Ema armastas Villut tingimusteta, aga isa ei näinud temas kunagi meest. Isa arvates oli Villu enesetapp ainuke mehetegu. Villu talitsematu, edasipüüdlev loomus on ka tema plaanide luhtumise allikaks, see kihutab teda takka liiga kiiresti ja sageli mõtlematule toimima, sunnib teda meeletutele tegudele. Kivimäel kive lõhates vigastab Villu end, aga sandna Anna kõrval elada keelad teda uhkus.Villu jääb täiuseihalejaks, ja kui täius osutub võimatuks, loobub ta ka elust.
Kui Taavi Julli koju viis, pidi ta oma naisele, Liisule, seletama, kust ta poisi sai ning miks teda vaja läheb. Taavi juures oli veel 10-aastane poiss, Aadi, kes oli Liisu ja Taavi poeg. Juuljus on väga töökas ja tark poiss, oskas hästi puutööd. Ta ei joonud ega suitsetanud. Üsna kiiresti kiindus Jull Taavisse väga. Taavi käe all õppis Juuljus kalapidamist ja paatide ehitamist. Juuljus hoolis väga mida temast arvati ja kui keegi ütles tema kohta midagi halvasti, siis üsna tihti kakles ta selle inimesega. Raamatu algus oli üpris igav,kuna ühtegi huvitavat asja ei juhtunud, aga keskpaiku, umbes kui poiss armus, läks asi huvitavaks. Minule isiklikult meeldivad armastusromaanid. Jull armastas ühte tüdrukut, aga ka merd. Tüdruku nimeks on Franciska, aga kõik kutsusid teda Sessiks. Ta on Kristiine, Taavi kunagise armastuse, tütar ning tema tegelik isa on Taavi. Aga nad elasid Jaaguõue Pritsiga. Ta on ilus ja iseseisev ning tegi tööd oma emaga hästi
” Holden andis mõista Stradlaterile, et see tema seemisnahkset jakki ikka ilusti hoiaks, kuna see oli tal ainult paar korda seljas käinud. ”Sa ütlesid, et see peab olema kirjeldus. Miks kurat võtaks, ei võiks see siis olla pesapallikinda kirjeldus?” Stradlater oli palunud Holdenil enesele kirjeldav kirjand kirjutada. Kuna Holden tegi selle pesapallikindast, polnud ta sellega rahul ning sellest andis ta ka Holdenile teada. ”Korista oma vastikud põlved mu rinnalt.” Holden kakles Stradlateriga, kuna oli vihane poisi peale, et too oli käinud kohtamas tüdrukuga, kes ka Holdenile meeldis. Kaklus oli juba nii suure hoo sisse saanud, et poisid mõlemad olid maas pikali ja tagusid üksteist kuidas jaksasid ning Holden tahtis teist enda pealt minema saada. ”Ma mõtlesin, et kui teil tuleb raha korjata, võiksin omalt poolt ka natuke anda. Hoidke seniks oma käes, kuni te korjandust alustate.”
Võitjad ja kaotajad Kõikjal leidub võitjaid ja kaotajaid, seda nii päriselus kui ka raamatutes, filmides, mängudes ja spordivõistlustel. Omad võitjad ja kaotajad on ka Anton Hansen Tammsaare erinevates teostes. Tammsaare epopöas "Tõde ja Õigus" on palju erinevaid tegelasi. Nende seas on võitjaid ja on ka kaotajaid. Vargamäe Andres - tark, töökas, õiglane mees, kes terve oma elu kakles põikpäise ja kangekaelse Oru Pearuga, saavutas siiski naabrimehe üle võidu. Terve elu alates ajast, kui ta oma naise Krõõdaga Vargamäele elama kolis, pidi ta kannatama Oru Pearu kiusu. Küll ei meeldinud Pearule kraav, mida Andres kaevas ja küll talle ei meeldinud, et tema Lambasihver polnud nii töökas kui naabri Krõõt. Aastaid kaklesid nad kraavi pärast, kuid lõpuks sai Mäe talu võitu Oru talust ja kraavgi valmis.
karedad pikad, aga ronkmustad ja läikivad Lk 174 don Jose tuleb C-i koju, kus on ka RM, DJ (tegelt Carmen)varastas RM kella ära Mitu kuud möödus RM sai teada , et DJ on vanglas, on mitu inimest tapnud ja varastas(tegelt Carmen) RM kella ära, kutsuti DJ-d vanglasse vaatama. DJ palus Rm-lt kaks teenet-missat pidada ja et viiks ühele naisele medaljoni ja ütleks et DJ on surnud KOLMAS PEATÜKK Algab DJ lugu Räägitakse natuke DJ elu algusest. Kakles ja seega määrati valvekorda Sevilla tubakamanufaktuuri. Räägitakse manufaktuuri elust, sealsestest naistest. DJ-le ei meeldi sealsed lõõpivad, DJ kohtub esimest korrda Carmeniga, C annab kassiaõie, tugeva lõhnaga, Carmen annab noahoobi ühele naisele ja DJ peab ta vangi viima, DJ aitab C- I põgeneda. Sellepärast saadeti DJ 1 kuuks vanglasse. Vanglas mõtles DJ C-I peale Lk 186 C saadab vanglasse pätsikese, kus on inglise viil ja kahepistrine kuldraha. Aga DJ ei põgenenud vanglast.
Euroopa tsivilisatsiooni, mille aluseks on isikuvabadus ja inimestevõrdsus, eraomand ja turumajandus ning demokraatia loeti ainuõigeks valitsemise viisiks. 5. Iseloomustage mõne riigi arengu iseärasusi 20. sajandi algul. Inglismaa- tüüpiline koloniaalsuurriik, turumajanduslikud põhimõtted olid juba väga ammu. Võimule tulid leiboristid, kes suunasid oma energia vaesuse vähendamisse ja rahastasid mitmeid sotsiaalprogramme. Inglismaa andis Iirimaale autonoomia ja kakles teiste suurriikidega kolooniate pärast, mis oli üsna kallis. Pärast viktoriaanlikku ajastust tulid välja inimesed, kes ei tahtnud enam elada ,,traditsioonilist" elu. Toimus palju mässe, miitingud ja pikette. Naisõiguslased(sufrazetid) korraldasid protestiüritusi. Prantsusmaa- Oli III Vabariik ja toimusid riigisisesed võitlused( mitmepartei süsteem) Dreyfusi afäär- süüdistati Saksamaa kasuks spioneerimises. Pooldajad-humanistid, vabariiklased, liberaalid. Vastased-
,,Kuristik rukkis" J. D. Salinger 1.Tsitaadid. ,,Ma ei taha, et sa selle oma neetud õlgadega välja venitad" (lk 29) Holden üritas Stradlaterile selgeks teha, et ta seda seemisnahkset jakki korralikult hoiaks, sest ta oli seda ainult paar korda kandnud. ,,Kasi mu seljast, sa ilge kretiin!" (lk 45) Holden kakles oma koolivenna Stradlateriga, sest ta käis kohtamas Jane Gallagheriga, kes meeldis Holdenile väga ning talle ei meeldinud, et Stradlater tüdrukut nii halvasti kohtleb. Kaklus oli jõudnud nii kaugele, et mõlemad olid pikali maas, aga Holden tahtis et ta lõpetaks ja ta lahti laseks. ,,Kõik need sileda näoga poisid on ühe vitsaga löödud." (lk 144) Holden mõtles sellega seda, et kõik need poisid, kes enda eest hoolitsevad ja head välja näevad on kõik ühesugused.
Juss sai armukadedaks ja palus Maril sauna tagasi kolida, sest tal oli ka mehe eest kohustusi. Mari ei võtnud meest kuulda ja tänus sellele tegi Juss enesetapu, mis jäi Marile hinge. Mari ja Andres tegid pattu ja tänu sellele pidid nad abielluma. Minu arust polnud Andresel mingit õigust Marit Jussi juurest ära meelitada ja sedasi käituda, et tagajärjeks on kelelgi surm ja uued pulmad koos saunanaisega teha, sest Mari ja Juss olid koos õnnelikud. Andres kakles pidevalt oma üleaedsega, kellele ta pidevalt jälle millegi eest tagasi tegi. Sellega, et ta Pearu oma maale viis, kui too magas valas õli ainult tulle, sest Pearu lasi Laulu-Lullul laulu kirjutada, mille leidis Mari. Kui Mari luges seda tuli talle meelde peremehega tehtud patt ja ülekohtune käitumine Jussi suhtes, mis painas teda nõnda, et ka tema Krõõda kombel pidevalt nukrutses. See ei meeldinud Andresele, sest ta oli ju tahtnud endale rõõmsameelset naist
Kalevipoeg aga eriti ei hoolinudki,oli ta ju ennegi otse peipsist üle astunud. Pihkvast laudadega tagasi tulles,kuulis Kalevipoeg harakat kuuse ladva otsas käristamas kuidas Kalevipoja sõbrad ootavad pikislimi oma kuningat koju,sortsisõna sõlmitusel,unerohu uimastusel magasid Kalevipoeg sa seitse nädalat. Kalevipoeg saamus kiiremini kuni jõudis koopasuuni kus teda kolm vennikest põrgusse juhatasid. Seal Kalevipoeg sai rikkust juurde,päästis kolm neidu ning kakles ka sarviku endaga. Piigad said Kalevipoja sõpradele naisteks,Alevipojale,Sulevipojale ja Olevipojale. Teekond maailmaotsa polnud edukas,kuigi laev oli tehtud rauast,kuued kullast ja hõbedast. Leidis Kalevipoeg ka lapi targa,kes talle hea palga eest lubas juhatajaks tulle. Tark aga sattus saarele kus hiiglaneiu nad oma isale viis,isa pani aga inimeste mõistuse proovile,kuid tark oskad kõigile mõistatustele vastuse leida. Nii said nad laevale tagasi ja teekonda jätkata
5. Tiina ja Indrek " Ja ta pani esimest korda oma käe Tiinale ümber piha ning viis ta sellelt väljamäelt alla, kust Vargamäe Andres oli mitukümmend aastat tagasi oma naise Krõõdaga üles tulnud ja talle esimest korda näidanud tema uut eluaset- Vargamäed." 6. Ott: Oli Vargamäe sulane Nautis elu täiel rinnal Naistemees Kaval, sihikindel ja põikpäine Valetas palju ja pani teisi proovile Riiukukk- kakles Oskariga Suri oma pahede tõttu 7. Tiina: Vana kuid lapsemeelne Hoidis enda mured endale Alandlik ja tagasihoidlik Hoolis teiste arvamusest Õppis kiiresti Sõbralik, aus ja truu Viljatu 8. Elli: Sinisilmne Pidi alati oma tahtmist saama Kade, õel ja pahatahtlik Otile truu Teiste mitte usaldamine viis selleni, et sai lõpuks väga haiget 9. Rõõmud: Vabam eluviis Suur tutvusringkond Peod ja lustimine Armastus
Jaan oli selle üle väga õnnelik. Nii ta jäigi üliõpilase juurde, kellest peagi magister sai, elama, kuid päeval aitas kojanaisel ja kojamehel töid teha (kojamees oli jälle terveks saanud). Õhtuti käis ta lehti müümas ning teenis veidi raha, mille eest ta tahtis ema lauale risti osta. Ühel õhtul, kui ta jälle lehti müüma läks, kohtus ta seal ühe poisiga, kes hakkas kohe tema kallal norima. Tema nimi oli Kodja. Jaan kakles Kodjaga ning oli kakluse võitja. Tuli sügis ning Jaan pidi kooli minema. Koolis ta oli väga tark poiss, kuid ühel korral, kui üks õpetaja, kes teda üldse ei sallinud, halvas tujus oli, siis oli Jaanil tuju vempe teha ning nii ta siis jooksis ringi ning õpetaja sai väga vihaseks. Ta hakkas temaga õiendama ning solvas Jaani ema. Jaan sai väga pahaseks ning karjus õpetaja peale, kuid see oli alla igasugust arvestust ning Jaan pandi erikooli, st pahade poiste kooli
vastu ning lubas tal kasvi enda juurde elama jda. Jaan oli selle le vga nnelik. Nii ta jigi lipilase juurde, kellest peagi magister sai, elama, kuid peval aitas kojanaisel ja kojamehel tid teha (kojamees oli jlle terveks saanud). htuti kis ta lehti mmas ning teenis veidi raha, mille eest ta tahtis ema lauale risti osta. hel htul, kui ta jlle lehti mma lks, kohtus ta seal he poisiga, kes hakkas kohe tema kallal norima. Tema nimi oli Kodja. Jaan kakles Kodjaga ning oli kakluse vitja. Tuli sgis ning Jaan pidi kooli minema. Koolis ta oli vga tark poiss, kuid hel korral, kui ks petaja, kes teda ldse ei sallinud, halvas tujus oli, siis oli Jaanil tuju vempe teha ning nii ta siis jooksis ringi ning petaja sai vga vihaseks. Ta hakkas temaga iendama ning solvas Jaani ema. Jaan sai vga pahaseks ning karjus petaja peale, kuid see oli alla igasugust arvestust ning Jaan pandi erikooli, st pahade poiste kooli. Jaan ei linud
Jaan oli selle üle väga õnnelik. Nii ta jäigi üliõpilase juurde, kellest peagi magister sai, elama, kuid päeval aitas kojanaisel ja kojamehel töid teha (kojamees oli jälle terveks saanud). Õhtuti käis ta lehti müümas ning teenis veidi raha, mille eest ta tahtis ema lauale risti osta. Ühel õhtul, kui ta jälle lehti müüma läks, kohtus ta seal ühe poisiga, kes hakkas kohe tema kallal norima. Tema nimi oli Kodja. Jaan kakles Kodjaga ning oli kakluse võitja. Tuli sügis ning Jaan pidi kooli minema. Koolis ta oli väga tark poiss, kuid ühel korral, kui üks õpetaja, kes teda üldse ei sallinud, halvas tujus oli, siis oli Jaanil tuju vempe teha ning nii ta siis jooksis ringi ning õpetaja sai väga vihaseks. Ta hakkas temaga õiendama ning solvas Jaani ema. Jaan sai väga pahaseks ning karjus õpetaja peale, kuid see oli alla igasugust arvestust ning Jaan pandi erikooli, st pahade poiste kooli
Alalhoidliku riigijuhtimise mõtteviisina välditakse kergekäelisi ning vägivaldseid riigikorralduse muutusi. 18. Riikide arengu iseloomulikud jooned enne I ms (majandus, sisepoliitika, välispoliitika): · Inglismaa - tüüpiline koloniaalsuurriik, turumajanduslikud põhimõtted olid juba väga ammu. Võimule tulid leiboristid, kes suunasid oma energia vaesuse vähendamisse ja rahastasid mitmeid sotsiaalprogramme. Inglismaa andis Iirimaale autonoomia ja kakles teiste suurriikidega kolooniate pärast, mis oli üsna kallis. Pärast viktoriaanlikku ajastust tulid välja inimesed, kes ei tahtnud enam elada ,,traditsioonilist" elu. Toimus palju mässe, miitingud ja pikette. Naisõiguslased(sufrazetid) korraldasid protestiüritusi. Saksamaa koondas oma vabanenud väe Itaalia rindele ja saavutas Caporetto lahingus (24. oktoober) suure võidu. Itaalia vägi paisati Piave jõeni vang langes üle 250 000 Itaallase. 19
viibida kuni 1000 inimest. Viis aastat tagasi pronksiööna rahutused, mis puhkesid Tallinnas ja ka teistes Eesti linnades 26. aprillil 2007. Protestist Tõnismäel asuva pronkssõduri kuju teisaldamisplaanide vastu alanud rahutuste "tipphetkel" rüüstas Tallinna kesklinnas kauplusi, kioskeid ning meelelahutuskohti, kakles ja märatses ligi 1500 inimest. Pärast pronkssõduri kuju teisaldamist samal ööl jätkusid rahutused 27. aprillil ning väiksemate mõõtmetega veel paaril õhtul ja ööl. Hindrek Lootus "Poliitika ja valitsemise alused" Koduülesanded 1 Lk 4 1988.a. Tallinna Lauluväljakul alanud nn. öölaulupeod. Spontaanselt
Ekkel oli Engelandi külas palju tüdrukuid , isegi kui Ekke paar kopikat sai , raiskas ta need tüdrukute peale ,ostes neile saia ja muud tavaari. Neenul aga hakkas Ekkest kahju ,et ta Ekket nii halvasti kohtles , ning võttis Ekke laadale kaasa. Neenu tahtis võtta laadale lehma kaasa ,et ta selle ikka laadal maha saaks müüa ja perele süüa osta. Maanteel , teel Engelandi laadale hakkas aga lehm vastu punnima . Kui nad kohale jõudsid , olid kõik laadalised hoos . Igaüks kakles enda laua pärast ,et hiljem seal enda asju müüa. Mõned olid juba nii kaugele jõudnud ,et viinapitsi ka näpu vahele saanud. Laadal oli üks mees kes hakkas järsku täiest kõrist karjuma ja kõik rahvas jäi kuulama. Karjuja hüppas rahva sekka ja hakkas kaelasidemeid laadalistelt ära kiskuma. Karjuja rääkis kuidas tema konksud hoiavad kaelasidemeid paigas.Ekket huvitas see väga , ning ostis samuti endale selle konksu. Ka potikaupmees Setu Pedra oli kohal , nagu iga aastagi
Pop. filos. õpetus stoitism - inimestel saatusest määratud roll. Teatris komöödiad. Mitte nii tähtis kui Kreekas. Vabas õhus. Jämedakoeline, aariad. Näitlejad madalad, algselt mehed, hiljem ka naised. Kuulsaim rooma näitekirjanik Plautus (3.-2. saj eKr) - hellenistlike komöödiate mugandused. Vabariigi lõpul eriti labane. Kõnekunstil pol. tähtis osa. Oraatorid - kõnemehed, Kreekas õppimas. Cicero - väljapaistvaim oraator. Pooldas senati õigusi ja vabariiki. Kakles Caesari, Octavianuse, Antoniusega - käsul tapeti. Suur osa kõnedest säilinud. Eristas 3 kõnestiili: madal (seisukohtade loog. põhj.), keskmine (kuulajate naudinguks), kõrge (kuulajate innustamiseks). Augustuse ajal kultuuriõitseng. Kunsti, kirj. peam. ül - Rooma riigi ülistamine. Maecenas - rikas kultuuritoetaja -> "metseen". Vergilius - Augustuse aja silmapaistvaim poeet. Eepos "Aeneis" - roomlaste eelkäijad, Trooja hävimine, Aenase põgenemine, seiklemine jne.
ja on niisama karvane. Aga joob vähem. Salapärases vabrikus toodetakse hauariste jm. Tegelased: Jüri-20a(27 a (vanamees)) Eeva 18-19 ? Mart, Anni Miku-16 a. poiss saaremaalt ( mihkel lepp), hiljem sõjaväkke pannakse ja sealt tulles on ta täismees, otsib ehituse peal tööd, aga ei saa Markus- mängis lõõtspilli pidudel Eedu- kõrtsmiku tütar, sebib Jüriga Virtin- köögitädi Männi noorik- varastas liha ja kartuleid keldrist Puraski naine- kakles Eevaga pliidi pärast. Heinrich Reeberg -saksa härra ,kes Eevat nillis Prossi noorik- andis Eevale kübara Selja- voorimees, kes Annit sõidutab, kui Jüri talle raha annab ja hiljem norib Jüri Sepp, sepa naine, kõrtsi rahvas, linnarahvas, külaelanikud Metskülas ja Kallasmaal II vaatus (1899- u. 1909 mainitud.) Jüril ja Eeval on olnud juba 4 last 2 tütart on mõlemad ära surnud. Viimasena sünnib juurde Hermann.(1900)
Uhke loomuga Byron aga ei tunnistanud iial avalikult oma puudusi. Ema oli suur Prantsuse revolutsiooni pooldaja ning sellest nakatatuna unistas ka Byron lapsena sõjaväelase hiilgekarjäärist. 1792 suri Byroni lell (isa vend) ning 4-aastasest poisikesest sai lorditiitli ainupärija. Byron õppis alguses kohalikus Aberdeeni koolis, kus teda iseloomustati kindlameelse ja ägeda poisina, kes oskas enda eest seista. Byron oli väga kättemaksuhimuline ja pika vihaga; kakles tihti. Koolist sai ta hüüdnime Mrs Byroni Väike Lonkav Kurat. Lapsest peale domineerisid vaimsed huvid ta luges kõike, mis kätte juhtus, eriti huvitasid teda Idamaad; ka paistis ta silma hea jutustamisoskusega. Lisaks armastas ta tulirelvi, see andis talle kindluse enda eest seista, sest füüsiliselt polnud ta väga tugev. Kui Byron oli 10-aastane (1798), suri Byroni isapoolne vanaisa ning Byronist sai tohutu varanduse pärija ning Inglise peeri tiitli omanik
ja ise otsuseid teha. 4. Millised on Fausti erinevad rollid? Selgita. (Vähemalt 7) a) Faust kui mässaja – valmis astuma liitu saatanaga. b) Faust kui armastaja – armastas Margaritat väga. c) Faust kui himu täis mees – oli valmis andma (ja andiski) Margarita emale kasvõi unerohtu, et saaksid koos öö veeta. d) Faust kui sõjakas mees – kakles Margarita venna Valentiniga, mille tagajärjel Valentin suri. e) Faust kui päästja - jooksis vanglasse armastatule appi (kuigi Margarita kaasa ei läinud). f) Faust kui rikas mees - kinkis armasatatule ehteid, oli ka tarkusega rikastatud g) Faust kui suidsiidne kohati - ei tahtnud elada edasi õnnetuna ning sõlmis saatanaga lepingu, et olla taas õnnelik. 5
6). Neid kolleegiume saab pidada antud piirkonna kõrgeimateks võimuinstitutsioonides, mis tegutsesid kuberneri eesistumisel. Maanõuniku amet oli eluaegne ja ainult siis kui ise tagasi astuti või ära surdi muudeti koosseisu. Kohtuvõim oli kahes kubermangus (Eestimaa ja Liivimaa) erinev. Kõige alama aste kohus oli EM adrakohtunikud (pidi jälitama põgenenud talupoegi ja nad tagasi tooma, karistasid talupoegi väiksemate kuritegude eest nt varastas kanu, kakles) ja LM sillakohtunikud. Maakonna tasandil kohtud EM meeskohus ja LM maakohus (nt kui talupoeg tappis teise). Sinna sai ka adrakohtunike otsuseid edasi kaevata ntks. Kubermangu tasandil EM ülemmaakohus (Tallinnas) ja LM õuekohus (Mitte Riias vaid Tartus, sest seal oli ülikool ja seal õpetati juriste, õigusteadlasi), (aadlikke omavahelised kaebused). LM veel üks kõrgem kohus Stockholmi õuekohus. Linnas olevate inimeste üle mõistis kohut hoopis raad, nemad
Kullakrants, Sõrmusesõrm, Rikas Mees, Silla-Laur,Kuldsõrmus, Pilli-Peeter VÄIKE-ATS – Väikene Ants, Veike Hans, Väikemees, Väiketiiu, Väikesõrm, Tillu-Ats, Väike Piimapeeter, Nimeta Mats, Väike Ats, Tilli Mats, Pisike-Liisa, Pisikevillem, Pisiplika Perekond See me vanaisake. See me vanaemake. See me kallis isake. See me armas emake. See me väike pisipõnn. Kõik me kokku perekond. Üks ütles Üks ütles, kaks kakles, kolm kolistas, neli nahistas, viis virises, kuus kumises, seitse seletas, kaheksa kallistas, üheksa ümbert kinni, kümme kummuli. Lapse käel on viis sõrme Lapse käel on viis sõrme, Viis sõrme lapse käel. Üks ja kaks ja kolm , neli, viis. Üks ja kaks ja kolm , neli, viis. Kaks kätt Vaata, mul on käsi kaks, Nendega teen pliks ja plaks, Ühel käel on sõrmi viis, Teisel täpselt samuti. Siin on Pöidla-Mann, Siin ka Pöidla-Mann.... Siin on Kotinõel.....
Pearu mängis talle relvaga vingerpussi. Kättemaksusks ,,parandas" Matu teed nii, et Pearu sinna kinni jäi. XXXI Matu rääkis oma vingerpussidest ja tegemistest ka Indrekule ja noorele Andresele. Nemadki proovisid kaseladvast alla lasta. Indrek rääkis peale seda tempu, et tal käis külm tuul südame alt läbi. Sama tunne valdas poissi kui ta nägi Andrest midagi ohtlikku tegemas. Andres polnud ise kunagi sellist tunnet tundnud ning sai seetõttu Indreku peale pahaseks ning kakles temaga. Üldse kaklesid poisid väga tihti. Vaieldi isegi vareste ja kullide vastasseisu pärast. Ükskord läksid nad ema juurde kartulipõllule. Andres võttis Indreku mütsi, pani mulda sisse ja viskas kartulivagude vahele. Indrek vihatas ja heitis venna poole suure kivi. Andres kummardas ning kivi tabas hoopis Marit. Peake seda hoidsid poisid teineteisest eemale. XXXII Noorele Andresele ja Indrekule meeldis ehitada ja meisterdada. Andres tegi endale pasuna ja
Kuna Mussolini isa kulutas suurema osa oma teenistusest armukeste peale ning tema ema teenis väga vähe, siis elas nende pere küllaltki vaeselt. Nad elasid lagunenud majas, kus eluruumideks oli kasutusel vaid kaks tuba. Elutoas jagasid magamisaset vanemad ning Mussolini õde Edvige, tema ise aga pidi venna Arnaldoga jagama tuba, mida kasutati köögi ja sahvrina. Mussolinit peeti raskeks lapseks: ta oli riiakas, isekas, sõnakuulmatu, tujukas ning kakles pidevalt teiste külalastega. Hoolimata oma iseloomust oli ta on õe ja venna poolt jumaldatud ning isegi külalapsed meenutasid teda ainult hea sõnaga. Teda nimetati suureks unistajaks, kes võis tundide kaupa loodust imetleda. Kord olevat ta unistades mõelnud: ,,Ühel päeval hämmastan ma maailma." Juba lapsena näitas Mussolini välja oma sallimatust usuküsimustes. Ta ei suutnud käia jumalateenistustel, väites, et viirukisuits ja orelimäng teevad ta haigeks. Ka ei käinud ta
Uuringust selgus, et vangid sai jagada kahte allrühma: 1) emotsionaalselt stabiilne primaarne allrühm ja 2) agressiivne sekundaarne allrühm. Võrreldes mittepsühhopaatse kontrollrühmaga olid primaarsesse allrühma kuuluvad isikud vähem stressile reageerivad. Sekundaarne allrühm oli agressiivsema käitumisega ning tugevama sotsiaalse võõrandumisega, vähese sotsiaalse lähedusega. Allrühmad ei erinenud üksteisest alkoholi tarvitamise poolest, kuid sekundaarne grupp oli närvilisem, kakles rohkem, ja sai madalama tulemuse IQ testis. Vaatamata mahukatele uuringutele on primaarsete ning sekundaarsete psühhopaatide erinevustest liiga vähe teada, et teha põhjapanevaid otsuseid. Esiteks on liiga vähe teada etioloogiliste faktorite mõjust fenotüübilistele erinevustele. Teiseks on vaid vähesed uuringud keskendunud selgitamaks, kas sekundaarsed psüühopaadid on suurema riskiga sattuda kuritegevusse või alluvad paremini ravile kui primaarsed psühhopaadid. Kolmandaks ning
Bulgakov ise? Gogol? Segu nendest kahest? Selge on see, et iga autori tööd on vähem või rohkem autobiograafilised ning et iga autor kasutab oma mõtete edasiandmiseks teatud varjatud kuju, eriti kui töö peab läbima tugeva tsensuuri. Annuska on üks väga vähestest tegelastest, kes sälitas sama nime oma prototüübiga. Ajal, mil Bulgakov ja tema esimene naine elasid Bolsaja Sadovaja 10 aastatel 1921-1924, elas nende vastaskorteris Annuska, kes koos oma pojaga puskarit jõi ning kakles. Toda sama maja ning korteit 50, kus autor elas, peetaksegi raamatu korteri 50 prototüübiks. Artibald Artibaldovit, Gribojedovi maja restorani juhataja, eeskujuks oli päris kirjanike maja, Gribojedovi maja, restorani juhataja Iakov Danilovit Rozental, hüüdnimega Habe, kes oli sel töökohal 1925-1931. Bulgakovid olid mehega isiklikult tuttavad ning Jelena mainib teda isegi oma päevikus, mis loob sideme autori ja Artsibaldi vahel ja seletab, miks viimane
Oidipus suri T lohutavate käte vahel. Samuti hoolitses T Heraklese eest pärast seda, kui viimane hullumeelsushoos oli tapnud oma naise ja lapsed. Amatsoonide maalt tõi ta kaasa abikaasa Antiope (või Hippolyte), sündis poeg Hippolytos. Amatsoonid tulid röövitud kaaslast päästma, kuid T lõi nad puruks. Niikaua kui Theseus elas, ei tunginud enam ükski vaenlane Atikasse (maa-ala Ateena ümber). Theseus käis ka argonautidega koos kuldvillakut otsima, võttis osa Kalydoni jahiretkest, kakles sõber Peirithoose (Zeusi ja Dia poeg)pulmas kentauridega. Peirithoose naine tapeti sessamas pulmas; uut oli vaja. Tahtis saada Persephonet (Demeteri tütar, Hadese naine); Theseus otsustas siis hankida endale Trooja Helena, kes oli veel laps. Said kätte ka, aga Helena vennad Kastor ja Polydeukes (Dioskuurid) võtsid õe tagasi. Õnneks ei kohtunud nad seal Theseusega, kes oli juba teel allilma Persephonet röövima. Sõbrad jõudsid kohale, aga
Ilmselge, et Pontus Pilatuse tegelane teoses oli ei keegi muu kui Pontus Pilatus ise. Kuid kes oli Meistri tegelaskuju? Bulgakov ise? Gogol? Segu nendest kahest? Annuska on üks tegelastest, kes sälitas nime oma prototüübiga. Aastatel 1921-1924, mil Bulgakov ja tema esimene naine elasid Bolsaja Sadovaja 10, elas nende vastaskorteris Annuska, kes koos oma pojaga jõi puskarit ning kõvasti kakles. Sedasama maja ning korterit 50, kus autor elas, peetaksegi raamatu korteri 50 prototüübiks. Artsibald Artsibaldovitsi Gribojedovi maja restorani juhataja eeskujuks oli päris kirjanike maja, Gribojedovi maja, restorani juhataja Iakov Danilovits Rozental, hüüdnimega Habe, kes oli sel töökohal 1925-1931. Bulgakovid olid mehega isiklikult tuttavad ning Jelena mainib teda isegi oma päevikus, mis loob sideme autori ja Artsibaldi vahel ja seletab, miks
Kadeduse uss. Ärapanemine. Ideaaliks oli kogu vargamäe endale saamine, aga ei kasutanu positiivseid vahendeid. Saamine saamise nimel. Elujõulisuse sümbol majapidamine korras, rikas mees. Küüned peavad ikka oma poole olema. 5. Pearu plussid ja miinused Hea: Abivalmis ehitas Krõõda matusteks tee. Pani tähele, mis toimus, kui Krõõt oli suremas, saatis oma naise maad kuulama. Lahke, tegi kõrtsis välja Halb Pearu vägivaldne, peksis oma pere ja ka naabriga kakles. Oli joodik, oli suurema osa ajast kõrtsis. Valelik, valetas ka kohtus. Seljataga rääkija. Tahtis oma kaevu roojata. 6. Kummas peres on parem kasvada Andrese peres on parem elada kui Pearu peres: suured eesmärgid ja unistused. Töötas laste heaks. Pearu peres on parem elada kui Andrese peres: Parem maa. Rikkam. Küla hirarhias paremal kohal. Lihtne elu, midagi ei pidanud tegema, polnud rasket tööd, olid sulased, kes seda tegid. Vähem piiranguid, võisid teha mida tahtsid 7
Kalevipoeg aga eriti ei hoolinudki,oli ta ju ennegi otse peipsist üle astunud. Pihkvast laudadega tagasi tulles,kuulis Kalevipoeg harakat kuuse ladva otsas käristamas kuidas Kalevipoja sõbrad ootavad pikislimi oma kuningat koju,sortsisõna sõlmitusel,unerohu uimastusel magasid Kalevipoeg sa seitse nädalat. Kalevipoeg saamus kiiremini kuni jõudis koopasuuni kus teda kolm vennikest põrgusse juhatasid. Seal Kalevipoeg sai rikkust juurde,päästis kolm neidu ning kakles ka sarviku endaga. Piigad said Kalevipoja sõpradele naisteks,Alevipojale,Sulevipojale ja Olevipojale. Teekond maailmaotsa polnud edukas,kuigi laev oli tehtud rauast,kuued kullast ja hõbedast. Leidis Kalevipoeg ka lapi targa,kes talle hea palga eest lubas juhatajaks tulle. Tark aga sattus saarele kus hiiglaneiu nad oma isale viis,isa pani aga inimeste mõistuse proovile,kuid tark oskad kõigile mõistatustele vastuse leida. Nii said nad laevale tagasi ja teekonda jätkata
Hetkel kui Andres tahtis kõrtsist lahkuda läks tema juurde Pearu ja ütles et varsti ei ole neil enam maad, sest too sööb nad lihtsalt välja. Pearu hakkas pinnima et mees oma naisega temaga jooma hakkaksid aga kumbki seda ei tahtnud. Ta ostis naisele veel naistejooki aga Krõõt ei joonud sealt tilkagi - P vihastas ja pakkus välja et hakkab A-ga rammu katsuma. See jäi aga ära kuna keegi (P) mehele kuube ei andnud. IV Vargamäe tagaperes- perenaine ootas oma mees(jõi palju, kakles, riivatu iseloomuga) pikisilmi koju aga too ei tulnud ega ka teatanud kus ta on või mida teeb. Naine(sauniku tütar matsaka kehaga ja jämedate säärte, kannatas tihti peksu välja) oli harjunud hädaga- ta oli rahul sellega mis mees temaga tegi, olgugi et see talle vastumeelt tihti oli. Kui juhtunust oli juba paar päeva möödas hakkas too mehele kõrtsi 1
Hetkel kui Andres tahtis kõrtsist lahkuda läks tema juurde Pearu ja ütles et varsti ei ole neil enam maad, sest too sööb nad lihtsalt välja. Pearu hakkas pinnima et mees oma naisega temaga jooma hakkaksid aga kumbki seda ei tahtnud. Ta ostis naisele veel naistejooki aga Krõõt ei joonud sealt tilkagi - P vihastas ja pakkus välja et hakkab A-ga rammu katsuma. See jäi aga ära kuna keegi (P) mehele kuube ei andnud. IV Vargamäe tagaperes Perenaine ootas oma mees(jõi palju, kakles, riivatu iseloomuga) pikisilmi koju aga too ei tulnud ega ka teatanud kus ta on või mida teeb. Naine(sauniku tütar – matsaka kehaga ja jämedate säärte, kannatas tihti peksu välja) oli harjunud hädaga- ta oli rahul sellega mis mees temaga tegi, olgugi et see talle vastumeelt tihti oli. Kui juhtunust oli juba paar päeva möödas hakkas too mehele kõrtsi järgi minema aga sel hetkel kui ta riidesse panema hakkas kuulis ta hobuseid lähenemas ja teadis et mees jõuab kohe
Rüütel pidi oskama ümber käia daamidega, olema peenetundeline ja helle armastaja. Keskne motiiv oli daamikultus. Sellest ajast kadus ka igasugune anonüümsus. Viljakaim leviala oli Prantsusmaa (laulikud põhjas truväärid, lõunas trubaduurid). Levima hakkasid rüütliromaanid (Lõvirüütel, Tristan jt). Francois Villon 14311465) oli andekas, õppis Pariisi ülikoolis. 1452 sai magistriks. Ülikooli päevil oli boheemlane (jõi, kakles, laaberdas). Lõi kogemata preestri maha, lahkus Pariisist, kuid tuli tagasi. Seejärel jäi murdvargusega vahele. 1457 võitis luulevõistlusel esikoha. Mõisteti surma, kuid sai armu. "Värsid e Väike Testament" 1456 40 stantsi, mida ühendab pärandamise motiiv (luuletaja kujutab ennast surmaminejana, kes oma "testamendis" jätab "päranduse" nii sõpradele kui vaenlastele), mis käib naeru, naljatuste ja pilke saatel. Peateosex on "Suur
Ometi oli direktorile sellest kaklusest teatatud ja ta ütles Indrekule: ,,See oli hea, et te talle andsite. Ärge jätke, teie olete siin minu asemik. Meil on puhteesti kool, mis on poolakal siin ütlemist. Aga ärge kõiki nõnda peksma hakake, peksate mul viimaks kooli tühjaks. Läheb kõla välja, et härra Maurusel on seal alltoas üks niisuke pikk ja kange, kes muud ei teegi kui peksab. Maal külas õppinud teine kaklema ja nüüd kakleb ka härra Mauruse esimese järgu koolis edasi. Kakles Tigapuuga, kakles Hodkevitsiga ja nüüd ei teagi, kelle käes kord." ,,Ma pole külas kunagi kakelnud," püüdis Indrek end kaitsta. ,,Härra Maurus teab, teab," oli direktor nõus, ,,aga ma ütlen, et nõnda võidakse rääkida. Ja mis võib härra Maurus sinna parata, kui inemised nõnda räägivad, kui tõuseb kõla, et seal on üks pikk, kes kakleb. Öeldakse: on küll esimese järgu õppeasutus, aga üks pikk aina vehkleb seal rusikatega
annaabi.ee 
