Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

A. Mälk Hea Sadam (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis sai Luisist?
Maarja Pannel 9.b
27.03.14
August Mälk „Hea sadam“
Me saime valida kolme August Mälgu raamatu vahel. Mina valisin selleks „Hea sadama“. „Hea sadam“ on A. Mälgu rannatriloogia viimane osa ning sinna kuuluvad veel „Õitsev meri“ ja „Taeva palge all“. August Mälk on ise pärist Saaremaalt ning tänaseks surnud. Ta olnud õpetaja ja koolijuhataja. Ta on kirjutanud romaanidele veel lisaks novelle ja näidendeid. Minu valitud Mälgu raamatu tegevus leiab aset 20.sajandi alguses Saaremaal asuvas külas.
Peategelaseks on 14-aastane vaeslaps Juuljus, kelle hüüdnimeks on Jull. Tema ema on surnud ja isa on kadunud.
Vallakantseleis jagati lapsi, kellel vanemaid polnud, neile, kes said lastele tööd ja elukohta pakkuda. Seal asusid Jull ja tema õde, Luisi. Hiljem nad lahutati. Juuljus läks töötama ja elama kalur Taavi juurde. Taavi on Kipri talu hea südamega peremees , aga ta oli viinalembeline. Kui Taavi Julli koju viis, pidi ta oma naisele, Liisule, seletama , kust ta poisi sai ning miks teda vaja läheb. Taavi juures oli veel 10-aastane poiss, Aadi, kes oli Liisu ja Taavi poeg. Juuljus on väga töökas ja tark poiss, oskas hästi puutööd. Ta ei joonud ega suitsetanud. Üsna kiiresti kiindus Jull Taavisse väga. Taavi käe all õppis Juuljus kalapidamist ja paatide ehitamist. Juuljus hoolis väga mida temast arvati ja kui keegi ütles tema kohta midagi halvasti, siis üsna tihti kakles ta selle inimesega.
Raamatu algus oli üpris igav,kuna ühtegi huvitavat asja ei juhtunud, aga keskpaiku, umbes kui poiss armus, läks asi huvitavaks. Minule isiklikult meeldivad armastusromaanid.
Jull armastas ühte tüdrukut, aga ka merd . Tüdruku nimeks on Franciska, aga kõik kutsusid teda Sessiks. Ta on Kristiine, Taavi kunagise armastuse, tütar ning tema tegelik isa on Taavi. Aga nad elasid Jaaguõue Pritsiga. Ta on ilus ja iseseisev ning tegi tööd oma emaga hästi. Minu arvates olid nad Juuljusega üpris sarnased ning sobisid hästi kokku aga Sessi emale ei meeldinud noorte suhe, sest ta oli kunagi ise teinud vea ja ei tahtnud, et see korduks tema tütre peal. Ta arvas , et Jull läheb merele ja jätab Sessi üksi, aga poisi armastus tüdruku vastu ületas armastuse mere vastu. Kuna Kristiine ei tahtnud, et nende suhe toimiks. Jull lootis tal mõistust pähe rääkida. Aga selle asemel tahtis Kristiine saata Julli hoopis merele. Minu arvates oli Kristiine veidi liiga hooliv. On aru saada, miks temal selline instinkt on, aga ta oleks võinud lubada Jullil ja Sessil ikka koos olla. Nende armastus oli väga tugev.
Ükskord tööd tehes rääkis Taavi Jullile, kuidas ta meremees oli olnud ning tema arvates võiks ka poisist saada meremees. Ning kord saabuski nende sadamasse pisike laev, mille kapteniks oli mees nimega Sergei . Taavi rääkis kapteniga ning Jull sai laevale. Alguses ei tahtnud poiss minna laevale, aga kuna talle tundus, et see on kõige parem temale ja Sessile siis ta ikkagi läks. Laevaga sõitsid nad palju ringi ning reisil olles leidis Jull oma isa Tallinnast ning tõi ta tagasi Taavi juurde. Kuna Taavi maja oli väike ja nad ei mahtunud sinna ära, siis otsustasid nad üürida Kristiine vanemate maja. Kuna see oli veidi lagunenud siis nad remontisid seda veidi. Seda oskas Julli isa hästi. Kuna Julli isa oli tisler, siis tuli Taavil hiilgav idee hakata seal ühiselt laevu ehitama ja raha teenima .
Raamatut lugesin üpris aeglaselt, kuna alati kui lugesin, siis tegin seda õhtul ja kui raamat on alguses päris igav, siis ei kutsunud mitte miski seda lugema. Raamatu keskpaigas hakkasin ma juba pikemalt ja rohkem lugema. Lugesin ikka päris kaua, et järgmine hommik oli raske ärgata. Raamatu pealkirjast ja välimusest eeldasin midagi igavat, aga raamat oli isegi minu maitsele päris hea, kuna minu maitse on tavaliselt ulmekirjandus . Pole just kõige parem kohustuslik kirjandus, aga minule meeldis. Tahaksin lugeda ka teisi August Mälgu raamatuid ning kindlasti ka teen seda, kui aega leian. Mind muidugi häirib see, et raamat lõppes nagu poole peal ära. Mis sai Luisist? Kas ta sai Orge talu perenaiseks või mitte? Paljud asjad jäid veel minu jaoks poolikuks.
Lõpetuseks võin öelda, et raamat on väärt lugemist ja kellel vähemalt natukegi aega ja soovi lugeda, siis kindlasti võiks seda teha. See on täiesti teistsugune raamat, kui arvasin ja erineb tänapäeva romaanidest väga palju.
Kasutatud kirjandus:
August Mälk „Hea sadam“ Kirjastus Pegasus 2009
A-Mälk Hea Sadam #1 A-Mälk Hea Sadam #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-11-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MansterLove Õppematerjali autor
Retsensioon August Mälgu raamatust Hea Sadam.

Sarnased õppematerjalid

August Mälk
4
odt

August Mälk

August Mälk 1900-1987 1. Autorist ja loome: 1. eesti romaani- ja novellikirjanik 2. Lümandast pärit 3. Lümanda ministeeriumi kool, Kuressaare linnakool, Tartu ülikool 4. Hiljem lümanda koolijuhataja 5. populaare, juhtis seltsielu, hea kõnemees 6. 1944 läks Rootsi ja oli elu lõpuni seal 7. Stockholmi kuningliku draamateatri raamatukoguhoidjana 8. esimesed teosed olid mõjutatud naturalismist ja uusromantismist. 9. I romaan 1926 - „Kesaliblik“ rannatriloogia: „Õitsev meri“, Taeva palge all“, „Hea sadam“ näidend: „Vaese mehe ututall“ 10. 1938 riigi poolt talu, teiseks kandidaatiks Tammsaare (liiga linnastunud) 11. palju rannaäärsest eluolust: novell „Surnu surm“, romaan „Õitsev meri“' 2. Tegvustik: Romaani tegevus leiab aset 20. sajandi alguses Lääne-Eesti saarel kalurikülas kahe aasta vältel. Ilmus 1942. Lõpetab rannatriloogia. Juuljus – minategelane, noor ja tark poiss

Kirjandus
August Mälk-Hea sadam-Kokkuvõte
2
docx

August Mälk "Hea sadam" Kokkuvõte

August Mälk ,,Hea sadam" Tegelased: Juuljus ­ minategelane, noor ja tark poiss. Luisi ­ Juuljuse õde. Taavi ­ viinalembeline, tark ja igati positiivne vanamees. Liisu ­ Taavi naine, kes tahab, et maailm tiirleks tema ümber. Aadi ­ Liisu ja Taavi poeg, kes oli memmekas. Kristiine ­ Taavi kunagine armastus, nüüd aga Jaaguõue perenaine. Sessi ­ Kristiine tütar, kelle tegelik isa oli Taavi. Jaaguõue Prits ­ meremees. Isa ­ Juuljuse ja Luisi isa, kelle Juuljus leidis Tallinnast. Orge Heino ­ Taavi naaber, Juuljuse klassivend. Sergei ­ väikese laeva kapten, millega Juulijus käis merel. Teised küla elanikud. Tegevuskoht: Põhiline tegevus toimub Saaremaal asuvas külas, rannavabadiku-paadimeistri majas. Kokkuvõte: Vallakantseleis jagati inimestele lapsi, kellel enam vanemaid polnud, nendele, kellel oli võimalus neile tööd ja elukohta pakkuda. Julli ja Luisi ema oli surnud nin

Kirjandus
Hea sadam-raamatu põhjalik ülevaade
3
docx

"Hea sadam" raamatu põhjalik ülevaade

Romaani tegevus leiab aset 20. sajandi alguses Lääne-Eesti saarel kalurikülas kahe aasta vältel. Juuljus ­ minategelane, noor ja tark poiss, 14-aastane vaeslaps, kelle võtab enda hooldada kalur Taavi, Kipri talu hea südame, kuid alkoholilembene peremees. Luisi ­ Juuljuse õde. Taavi ­ viinalembeline, tark ja igati positiivne vanamees. Liisu ­ Taavi naine, kes tahab, et maailm tiirleks tema ümber Aadi ­ Liisu ja Taavi poeg, kes oli memmekas. Kristiine ­ Taavi kunagine armastus, nüüd aga Jaaguõue perenaine. Sessi ­ Kristiine tütar, kelle tegelik isa oli Taavi. Jaaguõue Prits ­ meremees. Isa ­ Juuljuse ja Luisi isa, kelle Juuljus leidis Tallinnast. Orge Heino ­ Taavi naaber, Juuljuse klassivend. Sergei ­ väikese laeva kapten, millega Juulijus käis merel. Teised küla elanikud. Põhiline tegevus toimub Saaremaal asuvas külas, rannavabadiku-paadimeistri majas. Vallakantseleis jagati inimestele lapsi, kellel enam vanemaid polnud, nendele, kellel oli võimalus neile

Kirjandus
Mälgu teos-Hea sadam
2
odt

Mälgu teos „Hea sadam”

A. Mälgu teos „Hea sadam” Anti Väli August Mälgu teos „Hea sadam” räägib poisist nimega Juuljus. Tema ema oli surnud ja isa kadunud ja vallakantseleis jagati lapsi, kellel polnud enam vanemaid. Need kes suutsid last ülal pidada ja lapsele tööd anda said seda endale lubada. Juuljuse õde Luisi oli endale juba „võtja” saanud aga Juuljus mitte. Lõpuks võttis üks viinalembeline vanamees ta endale. Vanamehe nimi oli Taavi ning kodus pidi Taavi oma naisele Liisule seletama, miks ta poisi võttis ning, et Juulius võib teda tööga aidata. Vahepeal saatis Luisi Jullile kirja, kus ta kirjutas, et talle ei meeldi tema „võtja”. Jull soovitas tal põgeneda ja seda ta tegigi. Luisi tuli Taavi juurde, aga tema „võtja” tuli talle järgi. Tüdrukut ta tagasi ei saanud, sest Taavi ajas ta minema. Ühel päeval kohtas Jull naabrinaise Kristiine tütart Sessit. J

Kirjandus
Sisukokkuvõtted kohustuslikust kirjandusest
20
docx

Sisukokkuvõtted kohustuslikust kirjandusest.

A.MÄLK ’’HEA SADAM’’ Tegelased: Juuljus – minategelane, noor ja tark poiss. Luisi – Juuljuse õde. Taavi – viinalembeline, tark ja igati positiivne vanamees. Liisu – Taavi naine, kes tahab, et maailm tiirleks tema ümber. Aadi – Liisu ja Taavi poeg, kes oli memmekas. Kristiine – Taavi kunagine armastus, nüüd aga Jaaguõue perenaine. Sessi – Kristiine tütar, kelle tegelik isa oli Taavi. Jaaguõue Prits – meremees. Isa – Juuljuse ja Luisi isa, kelle Juuljus leidis Tallinnast. Orge Heino – Taavi naaber, Juuljuse klassivend. Sergei – väikese laeva kapten, millega Juulijus käis merel. Tegevuskoht: Põhiline tegevus toimub Saaremaal asuvas külas, rannavabadiku-paadimeistri majas. Kokkuvõte: Vallakantseleis jagati inimestele lapsi, kellel enam vanemaid polnud, nendele, kellel oli võimalus neile tööd ja elukohta pakkuda. Julli ja Luisi ema oli surnud ning isa oli kadunud ja nemad ei teadnud isast midagi. Luisi oli saanud endale juba „võtja“, kuid J

Kirjandus
Kirjanduse eksami küsimused
59
doc

Kirjanduse eksami küsimused

kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" ­ Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõgiromaan: tegelased kattuvad erin

Kirjandus
Nimetu
12
doc

Nimetu

Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................2 Teose ajalooline skeem.................................................................................................. 2 Autori positsioon ajas ja mõju ilmumisajal................................................................2 Teose saamislugu....................................................................................................... 2 Objektiivne väärtus tänapäeval.................................................................................. 3 Teose tegelaskond.......................................................................................................... 3 Teose tegelaskonna ulatus, mis on keskpunktis ja toese tüüpilisus........................... 3 Tegelaste jagunemine gruppidesse............................................................

Kategoriseerimata
Eesti kirjanduse kokkuvõte
25
doc

Eesti kirjanduse kokkuvõte

Andrus Kivirähk "Rehepapp" Tegelased:Rehe-Sander e. Rehepapp, nõid, kubjas Hans, Räägu Rein ja Liina, sulane Jaan, Koera-Kaarel, Õuna Endel, vana Moosel, Muna Ott, Luise, Vanapagan, Imbi ja Ärni, Aida Oskar Sisust: Algus: Koera Kaarli sulane Jaan sööb mõisast varastatud seepi, kutsutakse rehepapp, et ta Jaani raviks. Liina ostab Luiselt vana parunessi surikleidi ja maksab selle eest pere varandusest võetud hõbeprossiga. Rein kahtlustab kohe mõisamehi, kiltrit ning läheb kohe kiltri juurde ning surmab ta. Kaarel oli hädas halltõvega ning rehepapp soovitas tal haiguse vastu viina võtta, ning Kaarel hakkas iga päev kõrtsis käima, et mitte uuesti haigeks jääda. Külla tuleb katk ja kõik olid hirmul, kuid tänu rehepapi kavalusele, saadakse ka katkust jagu. Kubjas Hans armub mõisapreilisse ning käib talle iga õhtu akna alla lausumas kui väga ta teda armastab. Lõpuks otsustab Hans endale Krati teha ja läheb Vanapagana jutule. Vana

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun