LINN.. FOORUM KUI LINNA KOGU IMPEERIUMI SÜMBOOLNE KESKUS OMANDAS PIDULIKU VÄLISILME.. KÕIGI JUMALATE TEMPEL PANTEON.. AVALIKUD SAUNAD TERMID.. KORRUSELAMUD OLID ODAVAD, VAREM PUUST , SIIS KIVIST ÜÜRIMAJAD VAESEMA ELANIKKONNA, SEALHULGAS PROLETAARLASTE MAJUTAMISEKS. AKVEDUKTID MONUMENTAALSED VEEJUHTMED.. IGA ASI VÕI ELUSOLEND LOODUSES OLI NENDE MEELEST HINGESTATUD, IGALÜHEL OLI MINGI JÕUD MIDA NIM NUUMENIKS.. LAARID ESIVANEMATE HINGED. IGAL PEREKONNAL OLI MAOKUJULINE KAITSEVAIM GEENIUS KES EDENDAS SOOJÄTKAMIST,PEREKONNA PÜSIMINE.. ENNUSTAJAD PREESTRID AUGURID.CICERO KOLM ,STIILI, NN MADALAT STIILI LOOGILISTEKS PÕHJENDUSTEKS, KESKMIST STIILI KUULAJATELE NAUDINGU PAKKUMISEKS JA ÜLEVAT STIILI KUULAJASKONNA EMOTSIONAALSEKS INNUSTAMISEKS..MAECENAS AUGUSTUSE RIKKAS SÕBER, KUTSUS MITMEID ANDEKAID AUTOREID, TOETAS RAHAGA.. VERGILIUS ANDEKAS POEET TEMA TEOS ,,AENEIS,, .TITUS LIVIUS TEGUTSES AUGUSTUSE VALITSUSAJAL. ÜKS TUNDUIM ROOMA AJALOOLANE..HAGIA SOPHIA KATEDRAAL
Eestis kehtestati see alles 1918. aasta veebruaris.) Roomlased nädalaid ei tundnud. Oli iga kuu 3 keskset päeva kalendid, noonid, iidid. Kalendid kuu esimene päev, noonid kuu 5 päev, iidid kuu 13 päev (välja arvatud märts, mai, juuni, oktoober siis olid noonid 7 päev, iidid 15 päev). Roomas oli tähtis erinevate kaitsevaimude kultus. 1) Nuumen igale asjale omale jõud ja vägi. 2) Laar esivanemate hing, igal suguvõsal oma. 3) Geenius igale mehele omane kaitsevaim, sigivuse ja elujõu kehastus. 4) Juno kaitsevaim, kes soodustas abielu ja last sünnitamist. 5) Penaad kodukolde kaitsevaim, alati enne sööma asumist ohverdati talle toitu ja veini. Jumal Janus kahe näoga jumal, üks vaatas tulevikku ja teine minevikku. Ta oli hea alguse ja hea lõpu jumal, ülemineku jumal. Ka iga kuu ja aasta algus pühendati Janusele. Siit ka aasta esimese kuu nimetus jaanuar. Januse auks oli ka tempel. Templiuksed olid avatud ainult sõja ajal
Hinged, pere ja sugukonna kaitsjad. Kui nende eest ei hoolitsetud muutusid kurjadeks vaimudeks: lemuurideks. - Penaadid (penus toit), algselt aida- või sahvrivaimud, hiljem üldse kodu- või maja kaitsjad. - Laarid universaalsed kaitsevaimud, kes kehastasid esivanemate hingi. Muretsesid pere ja vara eest väljaspool kodu. lares familiares perek. kaitsjad, lares viales teede kaitsjad, lares permarini kaitsevaimud merel. - Geenius oli iga pereliikme maokujuline kaitsevaim, kes edendas soojätkamist. Perekonnaisa geeniust austasid kõik majakondsed. Selle geniuse nimel anti vanne. See oli genius familias ehk genius domus. Ka perekonnaemal oli oma geenius, keda kutsuti mõnikord Junoks. Oli ka inimühenduse ja riigi saatja ning kaitsevaim: genius populi Romani. Ka paikkondadel olid oma geniused (genius loci). Geniuse tähtsaim pidustus oli tema kaitsealuse sünnipäev. - Iga asi oli hingestatud, igas oli jõud, mida nimetati nuumeniks.
Kes või mis olid laarid? Varased uskumused Austati loodusjõude ja Igal majal olid vaime kaitsevaimud ehk laarid, kes kehastasid roomlaste Iga elusolend või osake jaoks esivanemate hingi. loodusest oli roomlaste Tähtpäevadel viidi laaride meelest hingestatud kujudele annetusi. Nuumen looduslikes Geenius oli iga perekonna objektides sisalduv vägi kaitsevaim, kes edendas või hing. soojätkamist ja tagas perekonna püsimise. Inimesekujulised jumalad Kuigi roomlastele olid olulised vaimud ja loodusjõud, ei jäänud tahaplaanile ka inimesekujulised jumalad. Siinkohal oli selgelt tunda etruskide ja veel rohkem kreeklase mõju, sest suurem osa Rooma jumalatest olid kreeklaste jumalatele sarnased või täpselt samad, ainult teiste nimedega. Jupiter
Nobiliteet=kitsas sibüll=naisennustaja. Alistatud maadele ei surutud peab oma usku, perekondade ring, mis juhtis riiki. Kuningavõimu sugukonna kaitsevaimude kultus Roomas, loodus oli hingestatud. tunnused:pupurmantel, kotkaga sau, kuldne kroon, elevandiluust Nuumen=jõud, mis on igal asjal, laarid=maja kaitsevaimud, tool. Etruskite hauakambrid: kaljusse rajutud või kiviplokkidest genius=meeste kaitsevaim, juno=naiste kaitsevaim, laotud, hauakambrid tihedalt üksteise kõrval, nende vahel tänavad, metseen=kultuurisoosija, vergilius=poeet. ringikujuline põhiplaan, paljud võimsad ja lukuslikud, surnud olid lavatsitel seina ääres, või sarkofaagides, seinamaalingud pidusöömingutest tantsust ja spordist.
triumf-võiduka väepealiku pidulik sissesõit r.linna latifundium-surmaavaldus v.r gladiaator-orjaseisus v vaba elukutseline võitleja-avalikudel mängudel Colosseum-hiigelkuju,amfiteater Circus Maximus-hipodroom Panteon-ühe usundi jumalas termid-avalikud saunad akvedukt-veejuhtmed aatrium-avatud kautusega keskne ruum Cloaca Maxima-suur äravoolukanal nuumen-looduslikes objektides sisalduv hing,vägi laar-v-r maja geenius-perekonna kaitsevaim augur-preester-ennustaja v-r metseen-rikas kunsti-,kultuurisoosija Ponifix Maximus-ülempreester Vana-roomas sibüll-kreeka päritolu ennustajanna
võidusõite, Colosseum tuntuim amfiteater Roomas, panteon kõigi jumalate tempel, akvedukt monumentaalne veejuhe,mis varustas linna joogiveega, term avalik saun, Cloaca Maxima suur äravoolu kanal, suur maa alune kanalisatsiooni süsteem, nuumenid looduslikes objektides sisalduvad hinged või väed Rooma religioonis, laarid - Rooma maja, perekonna ja ristteede kaitsejumalad, kellele toodi ohvreid, geenius perekonna kaitsevaim Rooma religioonis, preester riigiametnik ja kiriku vaimulik, keda valiti ametisse eluks ajaks, pontifex maximus riigi ülempreester, sibülliraamatud ennustusraamatud, metseen rikasisik, kes toetas Rooma kultuuri ja kunsti, oraator kõnemees, res publica Rooma riigikord, kus valitsemisest võttis osa peaaegu kogu rahvas, hiljem tähistas vabariiklikku korda, triumviraat kolmemehevalitsus Roomas, kolmest triumvirist koosnev
Amfiteater ringikujuline või ovaalne areen, tuntuim Colosseum Roomas. Foorum linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus. Panteon kõigi jumalate tempel. Termid avalikud saunad,kus pakuti ka massaazi ja erootilisi teenuseid, samuti võisid seal olla raamatukogud ja lugemisruumid. Aatrium siseõu Itaalia kivist maja keskmes. Akvedukt monumentaalsed veejuhtmed, mis varustasid linnu joogiveega. Nuumen igas asjas või elusolendis olev jõud. Laar kaitsevaim, kes kehastas esivanema hinge. Geenius maokujuline kaitsevaim,kes edendas soojätkamist ja tagas perekonna püsimise. Jupiter taeva-,pikse- ja tormijumal. Saturnus Jupiteri isa, põllutööde ja viljakasvu edendaja. Mars sõjajumal,kellelt oodati kaitset ka talupoegadele ja karjustele. Vesta kodukolde jumalanna. Pontifekside kolleegium 16-liikmeline preestrite kolleegium,mida juhtis ülempreester pontifex maximus.Pontifeksid
Interjööri kaunistas sambad ja poolsambad. Traditsioon ja võõrmõjud-loodi ajalooteemalisi eeposeid. teatris, kõnekunstis, ajalookirjutistes võeti eeskuju kreekast. Kujundati järkjärgult oma originaalne kirjandus. Templiehituse põhijooned võeti omaks kreeklastelt, linnaehituses aga etruskildelt. Jumalad-roomlased austasid loodusjõude ja vaime, usuti et igal esemel ja elusolendil on oma hing ja jõud ( nuumen), igal majal oli oma kaitsevaim, laarid, nende kujud seisid pühitsetud nurgas. Maokujuline kaitsevaim geenius, kes edendas soojätkamist. Tähtsad ka inimesekujulised jumalad, peajumal-jupiter, merejumal-neptunus, ilujumal-venus. Riik ja religioon-jumalate austamine, pühamud riigi kontrolli all, preestrid olid ka riigiametnikud, preestrid jagunesid ül järgi kolleegiumidesse. Augustuse ajal hakati keistrit jumalana austama,
Müüdi turgudel (Deelos). Riigiorjad (ühiskondlikud tööd.. kaevandused, templid), eraorjad (linnaorjad kokad, õpetajad ja maaorjad mõisates, istandustes), gladiaatorid. Vabastati tänulikkusest, kasuliku töö eest. Teater: vabas õhus puuteater, puudub koor-aariad, lõbusad lood, naised, Plautus. Kõnekunst poliitikutele. Kõnemees-oraator, Cicero 3 stiili: madal (arusaadavus), keskmine (nauding), kõrge (innustus). Nuumen-hing, laar-kaitsevaim, genus-maakujuline vaim (abielu), apostel-rändjutustaja, proletaar-vaene maata kodanik, komiits-rahvakoosolek, patroon-mõjukas kaaskodanik, akvedukt-pikk veetrass, termid-saunad, augur-tuleviku ennustamisega, nibiliteet-jõukas kiht, triumviraat-3mehe liit, flaamen-pühamute ja rituaalide eest, larvid, leemurid-kurjad vaimud, pontifeks-riigi ülempiir, aatrium-4nurkne siseruum maja keskel. Peajumal Zeus/Jupiter, algus, lõpp Ares/Janus, Mars, abielu Hera/Juno, sõda
kreeka teaduslike tööde tõlkimisele ladina keelde. Keskaegne vaade inimesele ja loodusele Mida inimesed keskkonnaga ette võtavad sõltub sellest, kuidas nad näevad iseennast suhtes ümbritsevate asjadega. Inimökoloogia on tugevalt mõjutatud uskumustest- religioonist. Kristlus on kõige inimkesksem religioon, mida maailm on kunagi näinud. Jumala tahe on, et inimene tarvitaks loodust endale sobivatel eesmärkidel. Antiikajal oli igal puul, ojal künkal kaitsevaim, kui inimesed võtsid midagi looduselt siis andsid nad selle mingil moel tagasi- lepitad vaimu. Paganliku animismi hävides tegi kristlus võimalikuks looduse sellise ekspluateerimise, mille juures jäädi loodusobjektide tunnete suhtes ükskõikseks. Seal olevad hinged, mis varemalt olid loodust inimeste eest kaitsnud, haihtusid.
Konsul- kõrgeim võim riigis, preetor- õigusemõistmine, tsensor- kodanike loenduse korraldamine Munitsipiiumi staatus- elanikud said Rooma kodakondsuse kuid säilitasid kohaliku omavalitsuse Latifundium- suurmaavaldus Foorum- linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus. Panteon- kõigi jumalate tempel Term- avalik saun Nuumen- iga asi või elusolend looduses on hingestatud Laarid- maja tähtsaimad kaitsevaimud Geenius-igal perel oli maokujuline kaitsevaim Pontifeks- preestrite kolleegium,Augur- riigi poolt määratud preester,Evangeelium- lugu Jeesuse elust ja õpetusest 4. Kohad: Rubico- omamoodi piiriks, Caesar ületas Rubico jõe ja algatas sõja senati vastu, LIISK ON LANGENUD. Gallia- tänapäeva Prantsusmaa, mille Caesar vallutas. Po- jõgi Põhja-Itaalias. Via Appia- kõige tähtsam tee impeeriumis, ühendas Roomat ja Capuat. Väga rikkad ülikud tegid endale mausoleumid selle äärde. 5. Kuulsad ütlused: Haned päästsid Rooma
sõnadega on jaapanlased ühtaegu nii shintoistid kui budistid. Ka shinto pühamute ja buda templite arvud on enam-vähem võrdsed (vastavalt 91 tuhat ja 85 tuhat). Buda munkade arv on aga üle 2 korra suurem kui shintol (vastavalt 269 tuhat ha 102 tuhat). Shinto on jaapani rahvuslik religioon, mis kujutab endast segu looduse, esivanemate, kangelaste ja keisri kummardamisest. Tavaline shinto pühamu on koht, kus elab küla, linna või prefektuuri kaitsevaim. Tähtsaim shinto pühamu Ise Jingu asub Ise linnas Mie prefektuuris. Selles Suures Ise pühamus lab päikesejumalanna Amaterasu Omikami, kellest põlvneb Jaapani keisrisuguvõsa ja kes on terve rahvuse kaitsevaim. Ise Jingu on ka praegu täpselt samasugune, nagu 2000 aastat tagasi. Kuna ta on ehitatud ainult puidust, siis ehitatakse ta iga 20 aasta tagant vanade jooniste järgi uuesti üles. Ka arvukad kunagi valitsenud keisritele pühendatud pühamud on terve jaapani rahva kultuseobjektid.
Kalendid – kuu esimene päev, noonid – kuu 5 päev, iidid – kuu 13 päev(v.a.märts, mai, juuni, oktoober – siis olid noonid 7 päev, iidid 15 päev). Ajaarvamise aluseks võeti see, mis tuleb(nt: mitte pärast nooni, vaid hoopis enne iidi). Meelde tuleb jätta 3 nimetust. Roomas oli tähtis erinevate kaitsevaimude kultus. 1)Nuumen – igale asjale omale jõud ja vägi. 2)Laar – esivanemate hing, igal suguvõsal oma. 3)Geenius – igale mehele omane kaitsevaim, sigivuse ja elujõu kehastus. 4)juno – kaitsevaim, kes soodustas abielu ja last sünnitamist. 5)Penaad – kodukolde kaitsevaim, alati enne sööma asumist ohverdati talle toitu ja veini. Jumal Janus – kahe näoga jumal, üks vaatas tulevikku ja teine minevikku. Ta oli hea alguse ja hea lõpu jumal. Ka iga kuu ja aasta algus pühendati Janusele. Tema auks oli ka tempel. Üks nägu oli vana ja teine noor. Templiuksed olid avatud ainult sõja ajal. Muidu olid suletud.
gladiaatorite võitlusi. Augur - preester-ennustaja Vana- Roomas, eriti lindude lennu tõlgendaja. Barbarid - võõramaalased, mittekreeklased Vana-Kreekas ; aja jooksul on selle sõnaga hakatud tähistama madala kultuuritasemega rahvaid ja ka ebakultuurseid ning kultuurivaenulikke inimesi. Diktaator - piiramatu võimuga riigiametnik Vana-Roomas, seati ametisse kriisiolukordades pooleks aastaks. Foorum - turu ja koosolekuplats Vana-Roomas. Geenius - kaitsevaim Vana-Rooma religioonis, edendas soojätkamist ja elujõudu Gladiaator - orjaseisuses või vaba elukutseline võitleja, kes esines Vana-Roomas peetud avalikel mängudel. Imperaator - tiitel, mida hakkasid kasutama Rooma valitsejad keisririigi ajal, hakkas tähistama keiserlikku võimu kandjat. Klient - ennast patrooni kaitse alla andnud inimene Vana-Roomas ja Itaalias, vastutasuks tõotas patrooni ustavalt teenida.
hiljem kõigi kodanike õigusi. Konsulid-juhtisid sõjaväge, nende järgi nimetati aastat, krgemad ametnikud Tsensorid-korraldasid kodanike loendust ja kosotasid senaatorite nimekirja,jälgisid kodanike elukombeid,ametiaeg kestis 5a. Diktaator- mõnede erakorraliste volitustega ametiisikute tiitel. Nobiliteet oli Vana-Rooma aristokraatia, mis kujunes 3. sajandil eKr patriitside ja plebeide vahelise võimuvõitluse tulemusena. Geenius-perekonna kaitsevaim Metseen- rikas kunsti ja kultuurisoosija Apostlid-kristlikud usukuulutajad 4. Augustus e auväärne, vabariigi taastaja, princeps e esimene, provintside asevalitseja ja väepealikuna kandis ta Imperaatori e käskija tiitlit, caesari lapsendatud pojana kandis ta kasuisa nime, millest sai tiitel keiser. 3.Rooma sõjavägi: peamine väeüksus leegion -u 5000 meest. põhijõuks raskerelvastusega jalaväelased. külgedelt kaitses ratsavägi, mis käis ka luurel ja jälitas vaenlasi
Põltsamaa Ühisgümnaasium VÄGI EESTLASTE MUISTSES MAAILMAPILDIS Referaat Põltsamaa 2012 Sissejuhatus Vana eesti rahva uskumused ja kombed loodusega seotud elamusringist on välja kujunenud peamiselt inimestele elatust andvatest majandusharudest. Need on majandeluliselt põhjendatud rahvakultuuri religioossed või maagilised nähtused, mis omasid kindlat ja konkreetset kohta inimese igapäevases elus-olus. Kogu rahvausund keerles haldjakultuse ümber. Iga loodusnähtuse ja loodusobjekti jaoks oli oma haldjas, mistõttu kogu ümbritsevat loodust kujutati elavana. Metsa vägi Mets on alati olnud eestlaste jaoks väga tähtis. Sealt said meie esivanemad peavarju, toidu ning muu eluks vajaliku. Mets on aidanud meie esivanemail end peita sõja- ning mõisaorjuse ja muu hädaohu eest. Meeleheitel või murest vaevatu on metsast alati, olgugi et ajutist, kindlustunnet ja kosutust leidnud. Pole siis ime, ...
omakorda kohandatud jaapani traditsioonidele ning on muutunud täiesti jaapanipärasteks. Konfutsianism, mis jõudis Hiinast Jaapanisse enne budismi, on küll tugevasti mõjutanud jaapanlaste moraalseid tõekspidamisi, kuid pole kujunenud organiseeritud religiooniks. Shinto( ,,jumalate tee") on jaapani rahvuslik religioon, mis kujutab endast segu looduse, esivanemate, kangelaste ja keisri kummardamisest. Tavaline shinto pühamu on koht, kus elab küla, linna või prefektuuri kaitsevaim. Tähtsaim shinto pühamu Ise Jingu asub Ise linnas Mie prefektuuris. Selles Suures Ise pühamus lab päikesejumalanna Amaterasu Omikami, kellest põlvneb Jaapani keisrisuguvõsa ja kes on terve rahvuse kaitsevaim. Ise Jingu on ka praegu täpselt samasugune, nagu 2000 aastat tagasi. Kuna ta on ehitatud ainult puidust, siis ehitatakse ta iga 20 aasta tagant vanade jooniste järgi uuesti üles. Ka arvukad kunagi valitsenud keisritele pühendatud pühamud on terve jaapani rahva kultuseobjektid.
avaldumisvormides, on lihtsalt konkreetne hingejõud, mis elustab niihästi inimest kui ka muid looduskehasid (nt metsavaim jt). Sageli kasutatakse vaimu mõistet laiemana inimese tõlgenduses. Usundilooliselt on vaim ainult hing, kel puudub keha, kelle võrsumist arvatakse olevat surnute hingedest. Samuti eralduvad loodushinged oma kehast iseseisvateks vaimudeks, omandades muuseas just inimkuju, nt uppunust saab veevaim jne. 12. Kaitsevaim. Hinge vabanemisega kehast, nt muutudes metsavaimuks saab selle vaimu eesmärgiks kaitsta metsa, vaimust on saanud kaitsevaim. Need kaitsevaimud on otseselt seotud ilmastiku, taimekasvu jms, kes mõjutavad inimeste igapäevast elu - viljasaaki jne. Rahvakeeles on nimetatud kaitsevaimu jumalaks või haldjaks. Kaitsevaimu idee arenguga kasvas ka ohvrikultuse areng, ohverdati haldjatele. Olulisel kohal veekultus ja viljakultus - seati vihku vilja haldjaks, tehti metsikuid jne.Meie naabrite
· Kristlus riigiusuks Divide et impera ehk jaga ja valitse põhimõte roomlased sõlmisid alistatud maadega kokkuleppeid. Kõik roomapärane levis alistatud maades vaid niipalju, kuivõrd provintsielanikud seda omaks võtsid. Tavaliselt jätsid roomlased puutumata ka tavapärase riigikorra. Ka roomlaste religioon ja kultuur sarnanesid kreeklaste ja etruskide omadega. Roomlased austasid loodusjõude ja vaime, nuumen. Igal perel oli ka maokujuline kaitsevaim geenius. Samuti olid neile olulised ka antropomorfsed jumalad, paneteoni tipus seisis Jupiter. Jumalate austamine oli riigi üks olulisemaid ülesandeid, preestrid olid riigiametnikud. Samuti esinesid augurid ehk preestrite määratud ennustajad. Ennete tõlgendamine oli tähtsal kohal. Rooma esimeste keisrite valitsusajal sai alguse ristiusk. Kristlased ei tunnistanud teisi jumalaid peale Jeesuse. Ristiusk levis kogu Rooma riigis.
päritolu haritud ori või vabakslastu. Meie pere eesmärk oleks poistest avaliku elu silmapaistvad tegelased kasvatada ning seetõttu kestaks õpetamine kauem. Seal õpitakse kreeka keelt ja kultuuri, mille tundmist peetakse enesestmõistetavaks, samuti rooma kirjandust ja ajalugu. Peale kooli lõpetamist võtaksid poisid osa sõjaväe teenistusest. Kuna meie pere austaks religioone siis meie kodus oleks maokujuline kaitsevaim- geenius, kes edendaks soojätkamist ja tagaks seega perekonna püsimuse. Me kannaksime igapäevaselt tuunikat. Pidulikel puhkudel aga toogat. Meie keeleks oleks ladina keel. Ma elaks koos oma perega suures majas, kus läbi esiku ja vaheruumi jõuaks aatriumi, mis oleks ülalt avatud ja mille keskel oleks purskkaevuga bassein, mida varustaks veejuhe ja kuhu koguneks ka vihmavesi. Samuti asetseks aatriumis majajumalate altar. Maja teise korruse
Rooma seos juutide ja Kristlusega: · Palestiina ala läks Rooma võimu alla. · Roomas on palju jumalaid, keisrid pidasid end ka jumalateks. Juudid keeldusid neid kummardamast. Miks Kristlus populaarne? · Kuna see levis vaeste hulgas. · Kristlus pidas kõiki võrdseks. · Saad taevasse, kui usud. Pontius Pilatus- Andis käsu Kristuse ristilöömiseks. Kreeka ja Rooma religiooni seos? · Jumalad (nimed) Mida muud lisas Rooma? · Geenius- Maokujuline kaitsevaim. · Laarid- Esivanemate hingede kehastused. · Nuumen- Hingestatud jõud. Ajaloo kuulsaim kõnemees: Cicero- Retoorika. Metseen- Kultuuri toetaja, sponsor. Keiser Augustus- I Rooma keiser, kehtestas ainuvõimu. Kuidas ära tunda, kumb on Peetrus ja Paulus? · Peetruse sümboli võtme abil. Peetrus löödi risti. PIIBLI OSAD, HEEBREA KEELES: Toora ehk Vana Testament: · Jeesuse elu ja tegevused. Uus Testament: · 4 evangeeliumi ja apostlite kirjad. Rooma kool: · Karm kord.
ROOMA RIIK LK 150-157, 164-169 1. Mille poolest erines riigivalitsemine Rooma varases keisririigis võrreldes vabariigi ajaga? Ametnikud ei juhtinud enam riiki, selleks oli keiser. Ametnikud tegid otsuseid keisri järgi, nad viisid ellu keisri otsuseid. Neil oli võimalik poliitilist karjääri teha. Senat senatist sai valitseja nõuandja. Kui kuulusid senatisse, oli võimalus sul poliitilist karjääri teha. Tähtis roll poliitilises elus. Rahvakoosolek loobuti mõne aja pärast rahvakoosolekute kokkukutsumisest. Kodanikkond see kasvas keisririigi ajal üha enam. Mida enam kodanikkond kasvas, seda vähemaks jäi neil eesõigusi. Provintsid seal suurenes võimalus, et ülikkond saab osa võtta riigi juhtimisest. Senaatoriteks tõsteti ka nüüd provintside aristokraatia esindajaid. Seadused kodakondsusel polnud enam tähtsust. Kõik kodanikud ...
Patriits - muistsest suguvõsast pärit suursugune roomlane. Latifondium - suurmaavaldus Vana-Roomas Circus maximus - Suur Tsirkus. Kaarikuvõiduajamiste areen, 4.-1. saj. ema Panteon - ühe usundi jumalad. Saturnaalid olid Vana-Rooma tähtsamad pühad. Colosseum on amfiteater Roomas. Cloaca maxima Tiibetisse suunduv kanalisatsioon. Metseen - rikas kunsti- ja kultuurisoosija,sõna tuleb keiser Augustuse sõbra Maecenase nimest. Geenius - perekonna kaitsevaim Vana-Rooma religioonis,edendas soojätkamist ja elujõudu. Aatrium - avatud katusega keskne ruum Itaalia ja Vana-Rooma elamus. Laar - Vana-Rooma maja,perekonna ja ristteede kaitsejumalus,kellele toodi ohhvreid ja kelle kujusid hoiti maja aukohal. Nobiliteet - Rooma ülemkihit,nii suursugused patriitsi- kui ka pleibeiperekonnad,kust pärinesid magistraadid ja senaatorid.
valmimiste vahe on rohkem kui 2500 aastat.Mõlema teemaks on Egiptuse ühtsuse ülistamine . Tuntud on `egiptuse poos' kus jalad , keha ja nägu on külgvaates , aga silm vaatab otse . Egiptuses oli kunst lahutamatult seotud kaa religiooniga . EGIPTUSE RELIGIOON Vana-Egiptuse religioon oli polüteistlik , see tähendab , et seal usuti ja austati paljusid jumalaid . Usk nendesse on pärit riigieelsest ajast , kui igal kogukonnal oli oma kaitsevaim või tootemloom . Osa jumalatest muutusid populaarseteks ka mujal . Mõnikord anti neile uusi iseloomustusi , nende ülesanded võisid seguneda ja liituda . Vanemaid jumalaid kujutati enamasti loomadena . Kunstis kujutati neid enamasti inimese keha ja looma peaga . Vanas riigis oli üks tähtsamaid jumalaid hauka pea ja noormehe kehaga Horus . Hiljem kujunesid kõige tähtsamaks inimesetaolised jumalad . Egiptlased usukusid , et nende valitseja vaarao on samuti jumal .
Jumalad Varasel ajal austasid roomlased loodusjõude ja vaime. Iga asi või elusolend looduses oli nende meelest hingestatud, igaühes oli mingi jõud, mida nimetati nuumeniks. Neid oli lõpmata palju: igal puul, kivil, järvel, loomal jms oli oma nuumen. Igal majal olid omad kaitsevaimud. Tähtsaimad nende seas olid laarid, kes kehastasid esivanemate hingi. Laaride kujud seisid neile pühendatud nurgas, kus tähtpäevade puhul esivanematele annetusi toodi. Igal perel oli ka maokujuline kaitsevaim-geenius, kes edendas soojätkamist ja tagas seega perekonna püsimise. Kuid vähemalt sama olulised olid roomlastele inimesekujulised jumalad, kelle puhul oli selgelt tunda etruskide ja eriti kreeklaste mõju. Suuremat osa oma jumalatest kuutasid roomlased Kreeka panteoni jumalate sarnastena. Kreeka ajaloolase Polybiose (II saj eKr) HINNANG RELIGIOONI TÄHTSUSELE ROOMA RIIGIS Rooma riigi suurim eelis teistega võrreldes seisneb minu meelest selles , kuidas nad usuasju korraldavad
mis on ovaalse plaaniga ehitis ning neljakorruseline. Need on humoorikat, ning tihti väga ropud ning ebaviisakat. Seal kujutatakse tavaliselt igapäevaelu ja inimmeste erinevaid stereotüüpe , mis mulle väga meeldib. Mõnikord satun ka hobukaariukte võidusõite vaatama, kuid see ei ole mu suur kirg. Need toimuvad Circus Maximuses, mis on keisrite palee kõrval. Austan väga oma esivanemate hingesid, ning usun et esivanemad kaitsevad mind kurjuse eest. Meie perel on ka maokujuline kaitsevaim geenius, kes tagab meie perekonna püsimise. Minu majal on kaitsevaimud. Neid leidub kõikjal- nii kivides, puudes , kui ka loomades jne . Austan ka jumalanna Vestat , kellejaoks põleb meil koldetuli . Saturnus kaitseb mu põldusid.
Niisuguse nimetusega ongi need haudehitised teaduses tuntud. Vanimad mastabad on pärit 1. dünastia ajast. Lõpliku kuju sai mastaba 2. dünastia ajal. Siis koosnes see kahest maa-alusest kambrist (hauakamber ja hauapanuste kamber) ning maapealsest osast. Viimane oli piklik, kallakil seinte ja lameda katusega 3 - 6 meetri kõrgune kivikast. Idaseinas oli petikuks, millest käis sisse ja välja Ka - inimese vaimne teisik ehk hing, kes elas tema kehas. Ka oli inimese kaitsevaim ja sündis koos temaga. Pärast inimese surma elas Ka hauakambris edasi surnu esindajana. Sellepärast tuli tema eest hoolt kanda. Petikuks pidi surnu eest palvetajatele näitama ka läänesuunda. Läänes, päikese loojumise kohas, asus egiptlaste arvates surnute riik. Rikaste haudehitised muutusid lõpuks juba templite sarnaseks. Ja kõige vägevama ja rikkama egiptlase - vaarao - hauakambrist sai ka kõige suurejoonelisem ehitis - püramiid.
Termid avalikud saunad, mitmekülgsed puhke-ja meelelahutusasutused Ostia Rooma sadamalinn Pompei linn Lõuna-Itaalias, mis tänapäevaks on kattunud tuhaga nn kadunud linn, kõige paremini säilinud Akvedukt monumentaalsed veejuhtmed, mis varustasid linna veega Nuumen igal asjal või elusolendil looduses peituv jõud Laar tähtsamaid kaitsevaimud, kes kehastasid esivanemate hingi Geenius igal perel olev maokujuline kaitsevaim, edendas soojätkamist Pontifekside kolleegium tähtsaim 16-liikmeline preestrite kolleegium Pontifex maximus riigi ülempreester (suurim pontifex) Augurid riigi poolt määratud preestrid, kes tegelesid ennustamisega Sibülliraamatud kõige kriitilistemal hetkedel pöörduti nende poole Kapitooliumil, sibüll oli kreeka päritolu ennustajanna Metseen rikka kultuurisoosija üldnimetus Apostel kristlust levitavad usukuulutajad
noomid, mis IV a. tuh. lõpus liitusid Ülem- ja Alam- Egiptuseks. Umbes 5000 a. tagasi ühendas Ülem- Egiptuse valitseja kogu maa ja rajas esimese vaaraode dünastia. Egiptus oli oma asukoha tõttu väga suletud riik ja traditsioonid püsisid väga kindlatena. Kõrgel kohal oli kuulekus vaarao ja jumalate ees. Vaarao= jumal. Egiptuse religioon oli polüteistlik. Kunsti seisukohalt oli tähtis egiptlaste usk surmajärgsesse ellu. Usuti, et igal inimesel on oma kaitsevaim (ka), kes elas pärast inimese keha surma edasi. Tuli säilitada keha, et hingel oleks kus asuda, balsameerimine- keha muumiateks muutmine. Preestrid kandsid hoolt kõigi surnu kehaga seonduvate toimingute eest. Nad võtsid surnukeha vastu, viisid matmiskambrisse, valmistasid keha ette ja lõpuks surmasid kõik orjad, kes olid protseduuridel abiks olnud (kindlustamaks vaarao matmiskoha saladuse). Palsameeritud surnukeha paigutati sarkofaagi. Sarkofaagi kaanele raiuti vaarao
mitmekülgsed puhkeasutused, mis kümblusvõimalustele lisaks pakkusid ka massaazi ja erootilisi teenuseid.Juba varakult hakati trad. ühekorruseliste elamute kõrval rajama korruselamuid.need olid odavamad.Leiutati kaared ja mört.Aatrium- piiratud siseõu.Jumalad:Austasid loodusjõude ja vaime.Igaühes oli mingi jõud mida nim nuumeniteks.Neid oli lõpmata palju.Tähtsamaid olid nende seas laarid, kes kehastasid esivanemate hingi.Igal perel oli ka maokujuline kaitsevaim- geenius-, kes edendas soojätkamist ja tagas seega perekonna püsimise.(Jupiter, Mars, Juno, Neptuunus, Pluto, Minerva, Apollon, Venus, Bacchus). Riik ja religioon: Need olid roomlaste silmis lahutamatud.Jumalate austamine oli olulisemaid ül.Preestrid olid riigiametnikud, kuid erinevalt teistest valiti nemad enamasti eluks ajaks.Oma ül järgi jagunesid nad mitmesse kolleegiumi.Tähtsaim oli 16-liikmeline pontifenkside kolleegium, mida juhtis riigi ülempreester
Peajumalate kolmik oli Jupiter, Mars ja Quirinus. Quirinuse pühad täiskuupäevad oli iidid. Jupiter saatis vihma ja müristamist ning oli võidutooja. Mars oli sõjajumal. Peajumalate kolmik asendati etruskite mõjul: Jupiter, Juno ja Minerva. Tähtsamad jumalad olid veel Ceres, Mercurius, Fortuna, Venus, Saturnus, Neptunus ja Vulcanus (kolm viimast etruski päritolu). Etruskite mõjul hakati püstitama ka templeid. Talupojad austasid laaride kõrval geniust, kellest sai maja kaitsevaim ja koldejumalad tenaadid. Igavene koldetuli asus Vesta templis. Oli erinevaid preestrite vennaskondi (arvaalid nurmevennad, maajumalate teenijad, saliused hüppajad, tantsupreestrid, luperkused Faunuse preestrid, osalesid pidustustel e lupergaalidel, kus joosti nahka riietatult mööda Rooma linna ümber Palatinuse künka). Tähtsaimad preestrid olid pontifexid. Pontifexide esimees oli eluagne Pontifex Maximus. Kultus seisnes põhil veretute ohvrite toomises. Püha tseremoonia oli
sünnituse jumalanna), Poseidon(merejumal), Hades(allmaailmajumal), Ceres(viljakoristuse jumalanna), Prosepina(vilja-ja põllutöö jumalanna), Minerva(tarkusejumalanna), Apollo(valguse ja ennustusjumal), Diana( jahi,-kuu-ja nõidusejumalanna), Mercurius(teekäijate ja kaupmeeste jumal), Venus(armastuse ja ilujumalanna), Bacchus(veini-ja peojumalanna), Saturnus(peajumal), Vesta(kodukoldejumalanna). 9) Mis oli roomlaste jaoks: Geenius- maokujuline kaitsevaim Laar- igal majal olid oma kaitsevaimud, tähtsaim oli nende seas laar, kes kehastas esivanemate hingi Nuumen- igas elusolendis looduses või igal asjal oli nende arvates hingestatud Augur- riigi poolt määratud preestrid Sibüll ja sibülliraamatud- Sibüll oli kreeka päritolu ennustajanna, kõige kriitlisemal hetkel pöörduti sibülliraamatute poole 10)Iseloomusta roomlaste a)hariduskorraldust, b)teatrit ja c)ajalookirjutust(Cicero)?
· Kerberos: kolme pea ja draakonisabaga hiiglasuur koer, kes valvab Hadese allilma ust. · Pegasusel ratsutama: Bellerophon sai Pegasuse- tiivulise ratsu, kes kargas välja gorgo verest, kui Perseus tolle tappis- Athena abiga, kes kinkis talle kuldsed rakmed. *Tänapäeval tähendab ka suurt loomingulist inspiratsiooni v lennukat fantaasiat. · Olümposelt alla vaatama: ülevalt alla vaatama. · Nümf: kreeklased uskusid, et kõigil puudel, jõgedel, metsadel jm. On oma kaitsevaim- nümf, kes elab seal sees ja kes kaitseb oma elukohta, Kui puu maha raiuda, suri ka temas elav nümf. Nad olid kaunid neiud, kes tihti mängisid koos ja laulsid, ei lubanud ennast surelikel näha ja põgenesid. · Najaad: veenümf, kes elutses allikates, ojades ja purskkaevudes. · Sileen: osalt inimene, osalt hobune. Kõndisid kahel jalal, kuigi neid kujutati hobusekapjade, alati hobusesabaga. · Sireen: nad elasid saarel keset merd
Naised olid meestega peaaegu võrdväärsed. Kreeka ja Roomaga võrreldes oli etruski naiste elu lausa kõlvatu. Etruskid olid jumalakartlikud. Pöörasid tähelepanu elule pärast surma. Etruskide arust oli surmajärgne elu meeldiv. Kreeklased nimetasid neid türreenlasteks. 2. Religioon Religioon oli sarnane kreeklastele ja etruskitele. Iga asi oli hingestatud. Igal majal olid kaitsevaimud, laarid, kes kehastasid esivanemate hingi. Igal perel oli maokujuline kaitsevaim ehk geenius, kes tagas prekonna püsimise. Jumalad olid suuresti üle võetud kreeklastelt, nt Jupiter –Zeus, Mars –Ares (erinevalt kreeklastest oli austatud jumal), Juno –Hera. Preestrid olid riigiametnikud. Nad jagunesid kolleegiumitesse, tähtsaim oli 16 liikmeline pontifeks, mida juhtis ülempreester. Keisri austamine jumalana võeti üle idapoolsetest hellenistlikest riikidest. Ennustamiskunstiga tegelesid augurid, preestrid. Ennustati lindude lennu järgi, see
loodud on ka 365 päeva pikkune kalender. Egiptuse üheks suurimaks saavutuseks on ka hieroglüüfkiri, mida kirjutati kivile, puule, põletatud savitahvlile, nahale ja papüürusele. Egiptuse kunst Skulptuur Egiptuse skulptuur täitis peamiselt üht ülesannet, milleks oli surnu kuju edasiandmine kivis, savis või puus. Ei ole võimatu, et egiptuse skulptuuri aluseks olid portreemaskid, mis võeti surnutelt. Usuti, et inimese kaitsevaim elab nii kaua, kui tema portreekujutis. Skulptuuride valmistamise kunsti peeti väga oluliseks, sest muumia hävimise korral pidi just portreeskulptuur täitma hinge jaoks keha aset. Seepärast püüdsid kõik, kel vähegi võimalust, endast skulptuuri maha jätta. Egiptuse skulptorid valdasid loodusläheduse põhimõtet, samas anti kõike edasi ilmekate, siledate kivimassidega. Egiptuse skulptuuris võib eristada kahte suunda, millest üheks oli vaaraode ja jumaluste
· Sireen- linnu keha ja inimese enamasti naise peaga kurjad deemonid. Neil olid üliinimlikud teadmised ja võime muuta ilma. Nad hurmasid oma kauni lauluga möödasõitvaid laevnikke, kes seetõttu sõitsid karidele ja hukkusid. · Sileen- osalt inimene, osalt hobune. Kõndisid kahel jalal, kujutati tihti kapjadega, vahel hobusekõrvadega ja alati hobusesabaga. · Nümf- kreeklased uskusid, et kõigil puudel, jõgedel, metsadel jm. On oma kaitsevaim- nümf, kes elab seal sees ja kes kaitseb oma elukohta, kelle elujärjest sõltub ka tolle olu. Kui puu maha raiuda, suri ka temas elav nümf. Nad olid kaunid neiud, kes tihti mängisid koos ja laulsid, kuid nad ei lubanud ennast üldjuhul surelikel näha ja põgenesid. · Najaad- veenümf, kes elutses allikates, ojades ja purskkaevudes. · Agamemnon- Aerope ja Atreuse poeg, ilusa Helena abikaasa Menelaose vend, mõlemad olid Trooja sõjas suured väejuhid
triumfikaar 12) Constantinuse 15) Turuplats 9) Colosseum termid 10) Claudiuse tempel 13) Kapitoolium 11. Rooma jumalad Varasel ajal austasid roomlased loodusjõude ja vaime. Igal majal olid kaitsevaimud. Tähtsaimad neist olid laarid (esivanemate hinged). Igal perel oli geenius (maokujuline kaitsevaim). Sama olulised olid ka inimesesarnased jumalad, kes olid paljuski ülevõetud kreeklastelt ning etruskidelt. Tähtsaimad jumalad: 1) Jupiter (pikse-, taeva-, 3) Minerva (jumalanna) 5) Mars (sõjajumal) tormijumal) 4) Saturnus (Jupiteri isa, 6) Vesta 2) Juno (jumalanna) põllutöödejumal) (kodukoldejumal)
· Sireen- linnu keha ja inimese enamasti naise peaga kurjad deemonid. Neil olid üliinimlikud teadmised ja võime muuta ilma. Nad hurmasid oma kauni lauluga möödasõitvaid laevnikke, kes seetõttu sõitsid karidele ja hukkusid. · Sileen- osalt inimene, osalt hobune. Kõndisid kahel jalal, kujutati tihti kapjadega, vahel hobusekõrvadega ja alati hobusesabaga. · Nümf- kreeklased uskusid, et kõigil puudel, jõgedel, metsadel jm. On oma kaitsevaim- nümf, kes elab seal sees ja kes kaitseb oma elukohta, kelle elujärjest sõltub ka tolle olu. Kui puu maha raiuda, suri ka temas elav nümf. Nad olid kaunid neiud, kes tihti mängisid koos ja laulsid, kuid nad ei lubanud ennast üldjuhul surelikel näha ja põgenesid. · Najaad- veenümf, kes elutses allikates, ojades ja purskkaevudes. · Agamemnon- Aerope ja Atreuse poeg, ilusa Helena abikaasa Menelaose vend, mõlemad olid Trooja sõjas suured väejuhid
Usk Apostel rändjutlustaja, tuntumad Peetrus ja Paulus. Märter usu nimel kannatanu, hukatu. Kirik Kõiki kristlasi ühendav organisatsioon. Numeen looduslikes objektides sisalduv hing või vägi Vana-Rooma religioonis. Laar Vana-Rooma maja, perekonna kaitsejumalus, toodi ohverid ja kujusid hoiti aukohal. Geenius perekonna kaitsevaim Vana-Rooma religioonis, edendas soojätkamist ja elujõudu. Pontifeks preester Vana-Roomas. Pontifeks maximus ülempreester Vana-Roomas. Augur preester-ennustaja V-Roomas, eriti lindude lennu tõlgendajad. Sibüll kreeka päritolu ennustajanna. Sibülliraamatud riigi tulevikku käsitlevad papüüruserullid. Piiskop algselt suurema kristliku koguduse ülem, seejärel koguduste ülem linnas või piirkonnas.
vankumatult omapära ja iseseisvuse. Ligi 3000 aasta pikkuse arengu kestel puutus Egiptuse kunst kahtlemata kokku teiste maade kunstidega ja sai neilt mõjutusi. Need ei suutnud aga peaaegu üldse muuta egiptuse kunsti põhilaadi. Nagu kõigis vanaaja ühiskonades, nii oli ka Egiptuses kunst lahutamatult seotud religiooniga. Vana-Egiptuse religioon oli polüteistlik, see tähendab, et usuti ja austati paljusid jumalaid. Usk nendesse oli pärit riigieelsest ajast, kui igal kogukonnal oli oma kaitsevaim või tootemloom. Jumalaid kujutati enamasti loomadena, tähendab inimese keha ja looma peaga. Egiptlaste arvates ei olnud nende valitseja vaarao mitte jumalate esindaja, vaid ise üks jumalatest. Vaaraole omistati ainuõigus teiste jumalatega suhelda. Praktiliselt pidi siiski vaarao volitama jumalatega suhtlema ka preestreid, kelle arv kasvas ja kelle võim hakkas vaaraod ohustama. Kogu vanaegiptuse kultuuri, sealhulgas kunsti mõjutas uskumus, et inimese elu võib jätkuda pärast surma
tugevalt mõjutatud; võeti eeskuju kreekast; roomlaste religioon ja kombed sarnanesid kreeklaste ja etruskide omadega; templiehituse põhijooned võeti omaks kreeklastelt , linnaehitus tugine pikka aega etruskide eeskujul; Oma jumalad samastati kreeklaste omadega; Jumalad Austati vaime ja loodusjõude; igaühes oli mingi jõud, m is nim. nuumeniks; igal majal omad kaitsevaimud(laarid); maokujuline kaitsevaim(geenius; tagas perekonna püsimise); Riik ja religioon Riigi edu sõltus jumalate heasoovlikkusest ning seetõttu oli jumalate asutamine üks riigi olilisemaid ülesandeid; ka preestrid olid riigiametnikud; 16-liikmeline pontifekside kollegium mid juhtis riiig ülempreester pontifex maximus. Nad jälgisid kalendrit et õigel ajal pidustusi korraldada; Ennete tõlgendamine Etruskide eeskujul; augurid; linnu lennu järgi; Haridus
kogunemiskohtadega linnas, mida kutsuti palvusteks, valitsuse, meelelahutus- ja äritegevuseks. Pantenon, Rooma massiivne rahvakoosolekute hall, on selge arhitektuuriline näide tihedas linnkonstektis. Panteon oli antiikaja suurim kuppelhoone - kera läbimõõduga 43,5 m, ainus täielikult säilinud Rooma-aegne ehitis. Rooma ehituses mängis olulist rolli ka Vana roomlastelt pärinenud mõiste genius loci ehk püha vaim. Rooma usu kohaselt on igal sõltumatul olendil oma genius, oma kaitsevaim - see oli ka paikadel, määratledes nende paikade iseloomu või olemuse. Minevikus tähendas ellujäämine head läbisaamist paigaga - nii füüsilises kui vaimses mõttes. Nõnda peetigi Rooma linnade jm ehitamisel oluliseks arvestamist selle paiga vaimuga. Rooma linna areng ongi kahtlemata tema insenerlike võimete tulemus. Algusest peale kasutati võlvi, et toetada akvedukte ja sildade struktuure kogu linnas, tuua
Dualistlik - pluralistlik hingekäsitlus Kehahinged - keha juures ja kuhugile minna ei saa: - elundite hinged - hingeloom - hingus/leil/toss (toss öeldi suurloomade kohta, mitu tossu on laudas?) - vari o mina (-isiksus) o ise (-päritav hing) o nimi (-eufemism(ehk peitesõna)) Vabahinged: 1. irdhinged (eemaldumine) 2. siirdhing (sisenemine) Esimesed kaks on põhimõtteliselt samad. 3. lahushing - puuhing 4. väeloom/kaitsevaim (katoliikluse pühakute juured) 5. teisik 6. abivaimud ,,+" 7. lisahinged ,,-,, < vead 8. needus (surnud hing; kalm) 9. Üldhinged o Maa-ema (inimene kuulub maale); pingeid maandama (maas püherdama) o Taeva-isa (vana nimega ilm) o Nende kahe kokkusaamine ehk hierofaania ehk pühaduse ilmumine on esimene äikesevihm Uuestisünd - raskete haiguste ravi Tegu - tegu, sõna, mõte, pilk jne jne.
Nad leiutasid kaared ja võlvid. Templite tähtsaim osa oli tsikuraat. Kujutav kunst on seotud neil arhitektuuriga sest reljeefe ja maale kasutati hoonete kaunistamisel. Istari värav; Pitsatsilinder; Marduki tsikuraat Babülonis; Hammurapi seadustetulp. 2. Egiptuse 4000332eKr Kõrgel kohal oli kuulekus vaarao ja jumalate ees. Vaarao= jumal. Egiptuse rligioon oli polüteistlik. Kunsti seisukohalt oli tähtis egiptlaste usk surmajärgsesse ellu. Usuti, et igal inimesel on oma kaitsevaim (ka), kes elas pärast inimese keha surma edasi. Tuli säilitada keha, et hingel oleks kus asuda, balsameerimine keha muumiateks muutmine. Egiptuse skulptorid valdasid loodusläheduse põhimõtet, samas anti kõike edasi ilmekate siledate kivimassidega. Skulptuuri ja maalikunsti vaheaste oli reljeefkunst. Reljeefid ja hieroglüüfid katsid templite seinu, sambaid, obeliske, skulptuure ja isegi tarbeesemeid. Maalikunst erines eelmistest vähe (pinnakunst). Lõpututest inimkeha
Assuani paisu rajamisel 1970- ndatel aastatel ähvardas seda oht jääda vee alla. Templi päästmiseks tehti tehti ära hiigeltöö - osadeks saetuna tõsteti tempel üles Niiluse kõrgele kaldale ning pandi seal uuesti kokku. Animism Egiptlastel kujunes ettekujutus hingest ja elust pärast surma. Nad uskusid, et hing (ba), keda sümboliseeris inimpeaga lind, lendas pärast inimese surma ära. Surnul aga oli teisik ka, kes sündis ilma koos temaga. Ka oli osa kõiksuse elujõust, inimese kaitsevaim, kes saatis inimest tema maises elus, avaldades end täielikult pärast isiku surma. Egiptlastele oli maine elu vaid ettevalmistus igavikuks: egiptlased uskusid, et ka peab elama samades tingimustes, mis inimene elas maises elus. Seepärast pandi talle hauda kaasa kõik eluks vajalik ja muudki, surnu keha säilitati balsameerimise teel, et ka saaks soovi korral surnukehasse asuda. Balsameerimine oli usuline rituaal, mille kaitsepühakuks peeti Anubist, musta saakali peaga jumalust
Keisririigi ajal kuulusid kõik inimesed sõltuvalt rikkusest ja ühiskondlikust positsioonist seadustega kindlaks määratud õigustega seisusse. 7) Iseloomustage Rooma religiooni: Rooma usund ja Kreekast üle võetud jumalate süsteem, suhtumine jumalatesse ja nende teenimine koos näidetega. Vanarooma usund oli paljujumalate süsteem. Rooma usund kujunes etruskide ja kreeklaste mõjul. Usuti, et igal inimesel ja paigal on isiklik kaitsevaim. Jumalate jaoks ohverduste tegemine oli kohustuslik. Enne ohverdamist püüdsid etruskid ära arvata, mida jumalad tahavad. Zeus - Jupiter Hera - Juno Poseidon - Neptunus Demeter - Ceres Hestia - Vesta) Ares - Mars Athena - Minerva Apollon - Apollo Aphrodite - Venus Hermes - Mercurius Artemis - Diana Hephaistos - Vulcanus 8) Kuidas sündis ja sai Rooma riigiusuks ristiusk? Lõuna-Euroopas levis õpetus Vana-Rooma impeeriumi pealinna Rooma ning sealt edasi impeeriumi aladele
Keisririigi ajal kuulusid kõik inimesed sõltuvalt rikkusest ja ühiskondlikust positsioonist seadustega kindlaks määratud õigustega seisusse. 7) Iseloomustage Rooma religiooni: Rooma usund ja Kreekast üle võetud jumalate süsteem, suhtumine jumalatesse ja nende teenimine koos näidetega. Vana-Rooma usund oli paljujumalate süsteem. Rooma usund kujunes etruskide ja kreeklaste mõjul. Usuti, et igal inimesel ja paigal on isiklik kaitsevaim. Jumalate jaoks ohverduste tegemine oli kohustuslik. Enne ohverdamist püüdsid etruskid ära arvata, mida jumalad tahavad. Zeus - Jupiter Hera - Juno Poseidon - Neptunus Demeter - Ceres Hestia - Vesta) Ares - Mars Athena - Minerva Apollon - Apollo Aphrodite - Venus Hermes - Mercurius Artemis - Diana Hephaistos - Vulcanus 8) Kuidas sündis ja sai Rooma riigiusuks ristiusk? Lõuna-Euroopas levis õpetus Vana-Rooma impeeriumi pealinna Rooma ning sealt edasi impeeriumi aladele
Vana riigi ajal olid tähtsamateks ehitusmälestisteks vaaraode ja ülikute hauakambrid. Nende ehitamine oli seotud uskumusega surmajärgsesse ellu. Ülikute haudehitised mastabad on lubjakivist längseinte ja lameda katusega ehitised, mis koosnevad massiivsest maapealsest ehitisest ja maa- alusest hauakambrist, kus asus kirst palsameeritud surnukehaga. Mastaba idaseinas oli niss ja selles petikuks. Niss oli ühtlasi ohvrite toomise kohaks ja petikuks sümboolseks ukseks Ka´le (inimese kaitsevaim). Niss oli ühtlasi ka ohvrite toomise kohaks. Hiljem hakati mastabade maapealseid osi kõrgusesse suunama. Kõrge haudehitise idee tehti arvatavasti teoks vaarao Dzoseri hauakambri ehitamisel. Sellel astmikpüramiidil oli suur tähtsus egiptuse arhitektuuri arenemisele. Dzoseri püramiid oli keerulise hoonetest ja õuedest koosneva ansambli keskus. Tellistest ehitatud püramiid ise oli üle 60 m kõrge ja jättis mulje, nagu oleks seitse järjest väiksemat mastabat
salapäraste sõnade ja tseremooniatega, mis viis välja kujutluseni, et inimese hinge surematus sõltuvat tema keha säilivusest. Usuti viimsepäeva kohtusse, kus inimesel tuleb seista Osirise trooni ja neljakümne kahe jumaliku kohtuniku ees, kus räägitakse läbi ta head ja halvad teod ning vastavalt sellele saab ta oma tasu. (Alpatov 1973: 71-74) Egiplastel on väga keeruline arusaam hingest. Kesksel kohal on ka - see on kõiksuse elujõud, inimese kaitsevaim. Ka saadab egiptlasi maises elus, kuid avaldab ennast täielikult alles pärast surma. Maine elu on egiptlastele vaid ajutine ja tähendab ettevamistust igavikuks. Usuti, et ka peab elama pärast kehast lahkumist samades tingimustes, mis kehaski, seetõttu ehitati matusepaigad kindlad ja tugevad. Tolleaegsed egiptlased ja vaaraod ei hoolinud eluhoonetest. Põhirõhk oli suurejoonelistel haudehitistel, mistõttu vaaraode haudehitised on ehituskunsti uhkeimad mälestised
annaabi.ee 
