KUTSEKESKKOOL SÕJALINE HARIDUS EESTIS LÄBI AJALOO Referaat Juhendaja: 2011 Sisukord 1. Kaitseliit- rahva algatatud omariikluse pant 2. Kaitseliidu sünd 3. 1940. aasta suvi 4. Kaitseliidu kool 5. Sõjaline ettevalmistus ja haridus 6. Õppused KAITSELIIT RAHVA ALGATATUD OMARIIKLUSE PANT Rääkides Eesti omariiklusest, selle sünnist ja püsimisest ei saa kuidagi mööda Kaitseliidust. 1918. aasta novembris segastel aegadel eelkõige avaliku korra tagamiseks tagalas loodud vabatahtlikust riigikaitseorganisatsioonist kasvasid välja mitmed väeliigid, piirivalve, vanglate amet, rääkimata üksikutest väeosadest. Valdav osa Vabadussõja aegseid ja ka praeguseid silmapaistvaid Eesti ohvitsere on kasvanud välja Kaitseliidu rüpest
Rääkides Eesti omariiklusest, selle sünnist ja püsimisest ei saa kuidagi mööda Kaitseliidust. 1918. aasta novembris segastel aegadel eelkõige avaliku korra tagamiseks tagalas loodud vabatahtlikust riigikaitseorganisatsioonist kasvasid välja mitmed väeliigid, piirivalve, vanglate amet, rääkimata üksikutest väeosadest. Valdav osa Vabadussõja aegseid ja ka praeguseid silmapaistvaid Eesti ohvitsere on kasvanud välja Kaitseliidu rüpest. II maailmasõja eelses Eesti vabariigis oli Kaitseliidul kandev roll nii sõjalise väljaõppe, riigikaitsekasvatuse, seltsi- kui spordielu vallas. Asjata ei räägita, et Kaitseliit on Eesti riikluse pant. 1 Kaitseliidu sünd I Maailmasõja lõpuga 11. novembril 1918 lõppes ka Saksa okupatsioon Eestis, veel samal päeval moodustati noore riigi kaitseks relvastatud kodanike liit Eesti Kaitse Liit
SISUKORD 1.AJALUGU................................................................................................................3 1.1. Naiskodukaitse loomine...............................................................................3 1,2, Naiskodukaitse ideed ja väärtushinnangud..................................................4 1.3. Naiskodukaitse liikmeskond ja juhid.............................................................4 1.4. Naiskodukaitse omapäi................................................................................5 1.5. Käsikäes Kaitseliiduga.................................................................................6 2.NAISKODUKAITSE TEGEVUS TÄNAPÄEVAL.......................................................8 3.NAISKODUKAITSE SÜMBOOLIKA........................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................
Kaitseliit ja selle vajalikkus Lähte Ühisgümnaasiumi õpilaste arvates Uurimistöö Koostaja: Vaiko Vaher 11H Juhendaja: Viivi Rohtla LÄHTE 2010 1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................3 1. Kaitseliidu ajalugu.................................................................................................................4 1.1. Kaitseliidu loomine ja tegevus Vabadussõjas.................................................................4 1.2. Kaitseliit Eesti Vabariigis 1920-1940.............................................................................5 1.3. Kaitseliidu rahuaegne tegevus 1920-1940.....................................................................7 1.4
Kaitseliidu seadus Raivo Pehk 2006 Kaitseliidu seadus (KaLS) võeti Riigikogu poolt vastu 08.02.1999.a. ning jõustus 05.03.1999.a. KaLS-ga sätestatakse Kaitseliidu koht riigikaitses, tema ülesanne, ülesehitus, tegevuse ja juhtimise õiguslikud alused ning koostöö teiste isikutega. Kaitseliidu seadus Kaitseliidu mõiste - Kaitseliit on kaitsejõudude osa, Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ning sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab temale käesoleva seadusega ja selle alusel pandud ülesandeid. Kaitseliit on 1918. aasta 11. novembril omakaitseorganisatsioonina loodud Kaitseliidu õigusjärglane. Kaitseliidu ülesanne - Kaitseliidu ülesanne on vabale tahtele ja
Türi Ühisgümnaasium Uurimustöö Kodutütarde organisatsiooni mõju noorte arengule Järva maakonnas Autor: Kerttu Lumi Juhendaja: Juhan Pakane Türi 2014 SISUKORD Kodutütarde organisatsiooni mõju noorte arengule Järva maakonnas........................................1 SISUKORD.................................................................................................................................2 .....................................................................................................................................................2 1. SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 2
Karksi-Nuia 2014 Sisukord 1 Sissejuhatus 2 Koeutütarde ajalugu 3 Kodutütarde sümboolika 3.1 Lipp 3.2 Kotkamärk 3.3 Varrukaembleem 3.4 Järgutäpp 3.5 Hoolsuspael 3.6 Teeneterist 3.7 Vorm 4 Noorte Kotkaste ajalugu 5 Noorte Kotkaste sümboolika 5.1 Kotkamärk 5.2 Lipp 5.3 Vorm 6 Kodutütarde tegevus 7 Noorte Kotkaste tegevus 8 Kokkuvõte 1 Sissejuhatus Kodutütred on 19. jaanuaril 1932. aastal loodud tütarlaste isamaaline vabatahtlik skautlik Kaitseliidu noorteorganisatsioon, millel on oma põhikiri ja kodukord. Noored Kotkad, lühendatult noorkotkad, on Kaitseliidu alluvuses tegutsev vabatahtlik isamaalis-patriootlik poisteorganisatsioon mida alustati 1930-ndal aastal. Kuigi kodutütred ja noorkotkad teevad koostööd Kaitseliidu või kaitseväe asutustega ja paljud noorliikmed ning noortejuhid kannavad sageli üritustel kaitseväe või muud sõjaväelist vormiriietust, ei ole organisatsioonide näol tegemist Eesti kaitsejõudude osadega.
Ardu lahing Avati 04.09.1932 6. jaanuaril 1919. aastal toimus Ardus oluline lahing Vabadussõja ajaloos, mille tulemusel peatati punaväelaste pealetung Tallinna suunas. Selle sündmuse tähistamiseks ajati Adusse mälestusmärk. Graniidist sammas kujutas endast mitmest tahukast koosnevat obeliski, mille ülemisel tahukal asteses Vabaduse Risti kujutis. Mälestusmärk avati 4. septembril 1932. aastal. Avapidustusel esines kõnega Kaitseliidu ülem kindralmajor Johannes Orasmaa. Mälestusmärgi patrooni kohustused võttis enda kanda Kaitseliidu Triigi kompanii. Nõukogude vägede saabudes mälestusmärk hävitati, kuid taasavati juba 16. augustil 1942 aastal. Nagu juhtus enamiku Vabadussõja mälestusmärkidega, lõhuti ka Ardu lahingu sammas pärast Teist maailmasõda. Mälestusmärgi kolmas avamine toimus taasiseseisvunud Eestis võisupühal 1990.aasta. Ausamba
idapiiri taga kogunev bolsevike vägi. Lenin tühistas varem sama aasta märtsis sõlmitud Brest- Litovski rahu ning novembri lõpul alustas Punaarmee pealetungi Eesti vastu. Vabadussõda algas 28. novembril venelaste pealetungiga Narvale, mis õnnestus viimastel ka ära vallutada. 29 novembril kuulutati välja üldmobilisatsioon. Mobilisatsiooni alla kuulusid esialgu mehed vanusega 21-24 aastat, hiljem ka 28-35 ja 18-19 aastased noormehed. Sõjaväele allutati ka 11. novembril 1918 loodud Kaitseliit, mis tol ajal kandis nime Eesti Kaitse Liit. Kaitseliidust, gümniasistidest ja spordiseltside liikmetest moodustati löökrühmi ja partisanipataljone. Kaitseliit likvideeriti 1940 aastal ning taasasutati 1990. Kaitseliit ja selle juhtorgan Kaitseliidu Keskkogu oli esimene taasasutatud tegelik riigikaitseorganisatsioon. Sõda eestlaste jaoks muutus edukaks jaanuari alguses. Välisriikidest hakkas saabuma abi. Soomest saabus ligi 3700 vabatahtlikku. Vabatahtlikke tuli ka Rootsist ja Taanist
Nato North Atlantic Treaty Organization Tallinn 2008 Sisukord 2 1. Riigikaitse struktuur ja juhtimine 3 2. Eesti Kaitsejõud Kaitsejõud on riigi sõjaväeliselt korraldatud relvastatud struktuurid. Kaitsejõudude ülesanne on tagada pidev sõjaline valmisolek ja kaitse. Kaitsejõudude komplekteerimise isikkoosseisuga tagavad ajateenistus, mis on kohustuslik kõigile meeskodanikele, lepinguline tegevteenistus kaitsejõududes, kohustuslik teenistus reservis ja vabatahtlik teenistus Kaitseliidus.
kujunes paljudeks aastateks poliitika. Et juhtida sõda, on vaja lisaks professionaalsusele sõjakunstis olla ka poliitik. Laidoner oli kahtlemata poliitik ja palju suurem poliitik kui suurem osa tolleaegseid Eesti kutselisi poliitikuid. Põllumeestekogude nimekirjas valiti ta Riigikogu I, II ja III koosseisu liikmeks ning korduvalt parlamendi välis-, riigikaitse- ja rahanduskomisjoni esimeheks. Johan Laidoner võttis aktiivselt osa ühiskondlikust elust- ta oli Kaitseliidu vanematekogu esimees, Spordi Keskliidu esimees, Noorte Kotkaste peavanem, Eesti olümpiakomitee esimees, Rotary Klubi president; ta valiti Tartu ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli audoktoriks ja Eesti Teaduste Akadeemia auliikmeks. (Pillak 1999:5) 1920-1929 juhtis Laidoner Eesti delegatsiooni iga-aastasel Rahvasteliidu täiskogu istungjärkudel, osales Rahvasteliidu relvastuse vähendamise
Komisjoni soovitusel otsustas rahvasteliit Mosuli anda Iraagile. 20. aprillil 1928 juhtus Laidoneride peres kohutav õnnetus ainuke poeg Michael laskis end maha. Ei ole senini selge, kas kogemata või meelega. Sama aasta suvel võtsid laidonerid kasupojaks Miria vennapoja Aleksei Kruszewski, kes nagu Michaelgi oli sündinud 1913. aastal. Elu läks edasi ja J. Laidoner tegi tol pikal rahuajal suurt ühiskondlikku tööd kodumaal: - oli alates 1925. aastast Kaitseliidu taasloomise ajast kaitseliidu vanematekogu esimees; - oli 1930-1932 Eesti Spordi Keskliidu esimees; - oli alates 1932. aastast Noorte Kotkaste peavanem; - oli alates 1934. aastast eesti Olümpiakomitee esimee Viis aastat varem, juunis 1929, oli ta loobuund tegevusest Riigikogus ning lahkunud ka Põllumeeste Kogu erakonnast. 1934. aasta valimiste eel esitati laidoner Vabadusristi kavaleride eestvõttel riigivanema kandidaadiks; teda toetasid Rahvuslik
valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ISTP, Rahvuslik-Vabameelne Partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud); valimistulemused; konsolideerumispüüded; II Riigikogu valitsused. Kommunistlik liikumine – EKP eesmärgid, Töörahva Ühine Väerind, 1. detsembri putšikatse; ühiskonna konsolideerumine – meeleolude muutumine, riigikorra kaitse seadus, Kaitseliidu taassünd, vähemusrahvuste kultuuromavalitsus, laiapõhjaline koalitsioon Sisepoliitilise olukorra stabiliseerumine: valimisseaduse muutmine 1926; Riigikogu III, IV ja V koosseisu valimistulemused; valitsused; erakondade liitumine – Rahvuslik Keskerakond, ühinenud põllumehed. Sisepoliitiline kriis: valitsevate ringkondade autoriteedi langus, valitsuskriiside sagenemine, uute poliitiliste jõudude teke. Vabadussõjalaste liikumine – kujunemine, sekkumine poliitikasse, areng
valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ISTP, Rahvuslik-Vabameelne Partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud); valimistulemused; konsolideerumispüüded; II Riigikogu valitsused. Kommunistlik liikumine EKP eesmärgid, Töörahva Ühine Väerind, 1. detsembri putsikatse; ühiskonna konsolideerumine meeleolude muutumine, riigikorra kaitse seadus, Kaitseliidu taassünd, vähemusrahvuste kultuuromavalitsus, laiapõhjaline koalitsioon Sisepoliitilise olukorra stabiliseerumine: valimisseaduse muutmine 1926; Riigikogu III, IV ja V koosseisu valimistulemused; valitsused; erakondade liitumine Rahvuslik Keskerakond, ühinenud põllumehed. Sisepoliitiline kriis: valitsevate ringkondade autoriteedi langus, valitsuskriiside sagenemine, uute poliitiliste jõudude teke. Vabadussõjalaste liikumine kujunemine, sekkumine poliitikasse, areng
3 1.1 FAKTID EESTI LASKESPORDI AJALOOST Eesti laskesporti võib kasitleda kolmes osas vastavalt Eesti riikluse muutumisele: · Eesti Laskurliidu loomine ja laskesport sojaeelsel ajal kuni 1940. aastani; · laskesport NSV Liidu poolt okupeeritud Eestis 19451990; · laskesport taasiseseisvunud Eestis alates 1991. aastast. 1926.a Eesti Kaitseliidu päevade programmi võeti laskevõistlused ning alguse sai organiseeritud laskesport Eestis. Lisaks rajati sõjakooli lasketiir Tondil. Esimene Eesti Laskurliidu peakoosolek toimus Tallinnas 26. aprillil 1931. aastal. Liidu esimeheks valiti 71 delegaadi poolt kaitseliidu Tallinna Maleva pealik kolonel Friedrich-Karl Pinka ning abiesimeheks Otto Sternbeck. 1930- 1939. aastatel osales Eesti laskemeeskond mitmetel MM- idel, kuid mitte kõikidest
ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpetamisel. Riigikaitse valikainekava asub Kaitseministeeriumi koduleheküljel www.kmin.ee © Kaitseministeerium ISBN 9985-9339-9-0 Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 1 Sisukord Saateks ....................................................................................................... 7 1
,,Tondi-Tônu"; ,,Kivialused" ,,Hundil on need hullud jutud: eesti lastekirjanduse antoloogia", 3. köide, koostaja Andres Jaaksoo. Steamark, Tallinn 1998, lk 1038 Ansomardi mälestuskivi. Asub Pitkade talus, Jalgsema järve kõrval, keskusest umbes 700m kaugusel Võhmuta poole. Vastava tekstiga graniitrahn vendade admiral Johan Pitka ja tema vanema venna kirjanik Peäro August Pitka- Ansomardi kodutalu õuele Jalgsema külas püstitati 23. juunil 1992. aastal. Johan Pitka (1872-1944) oli Kaitseliidu asutaja ning soomusrongide üks formeerijaid ja esimene ülem. Peale selle asus ta sõjalaevastikku organiseerima ning määrati merejõudude juhatajaks. Pärast Vabadussõda tabas admirali ebaõnn ja kibestumine ja ta lahkus kodumaalt. 1944. aasta sügisel tuli elatanud admiral jälle tagasi ja hakkas korraldama ametisse astunud Otto Tiefi valitsuse kaitset ning organiseeris vastupanu pealetungivale Punaarmeele. Ka Peäro
Nimelt pidid majutusasutused ja isikud, kelle juures peatusid või elasid inimesed, andma nende nimed politseisse. Samal päeval andis Laidoner välja käskkirja nr. 6 teatega, et seaduse karm käsi tabab ka neid, kes oma pädevuse raames ei aidanud mässu maha suruda. Samuti lasi ta degradeerida ja tagandada need ohvitserid, kes 1 detsembril olukorrale vastavalt ei käitunud. Pärast kommunistide mässukatse maha surumist kinnitas ülemjuhataja Kaitseliidu põhikirja ja organisatsiooni kava, millega Kaitseliit taas tegevust alustas. Laidoner jäi ülemjuhatajaks kuni 8. jaanuarini 1925, seejärel ülemjuhataja institutsioon lõpetati. 1. detsembri 1924. aasta mässukatse mahasurumine oli Eesti relvajõududele esimeseks väljaastumiseks pärast Vabadussõda. Ülemjuhataja 12. märtsist 1934 kuni 22. juunini 1940 24. jaanuaril 1934 hakkas kehtima rahvahääletusel vastu võetud vabadussõjalaste esitatud
§13. Majandusolud 1920. aastatel Majandusarengu lähtekohad. Eestisse saabusid moodsad tootmistehnoloogiad, uued seadmed ja ka spetsialistid. Samas tähendas seotus Venemaaga sõltuvust idaturust. Tooraine veeti sisse idast ning enamik toodangust läks sinna tagasi. Eesti iseseisvumisega vähenes tema vahendajaroll Euroopa ja Venemaa suhetes. Eesti toodangul oli raske konkureerida Euroopa kaupadega. Lisaks olid siinse majanduse halvanud sõdade ja revolutsioonide tagajärjed. Haritava maa pindala ja loomade arvukus oli järsult vähenenud. Peaaegu nullist alustati rahandussüteemi loomist. Vabadussõja ajal oli kujunenud
Riigipea hertsog, kahekojaline parlament. 10-liikmeline regentnõukogu: 5 sakslast, 3 lätlast, 2 eestlast, eesotsas maamarssal ja Audru mõisnik parun Pilar von Pilchau. Eestlaste vastutegevus Saksa okupatsioonile 6. III 1918 Ajutise Valitsuse salajane korraldus passiivseks vastupanuks: · Ajutise Valitsuse ja Maapäeva võimu tunnustamine · ametikohtadele määramisest keeldumine · iseseisvuse ideele propaganda Muu vastutegevus: · põrandaaluse Kaitseliidu loomine (Pitka, Põdder) · noorsoo salaorganisatsioonid 1. III 1918 Prantsusmaa ja Suurbritannia de facto tunnustus Eesti Vabariigile (kuni rahukonverentsini) Saksa okupatsiooni lõpp ja iseseisvuse taastamine 7. XI 1918 näljamäss Tallinnas 9. XI 1918 revolutsioon jõuab Tallinna eskaadrisse 11. XI 1918 Compiegne´i vaherahu Võimu ülevõtmine 11. XI 1918 Ajutise Valitsuse esimene koosolek 12. XI 1918 provintsiaalvalitsuse asjaajamise ülevõtmine Seckendorffilt 19
inimest raske näha. Pea võimatu on tagantjärele kindlaks teha, kus lõpeb tõde ja algab legendiga paratamatult kaasnev „müra“ - mitte teadlik vale, vaid väikestest liialdustest, ebatäpsustest, unustamistest, vääritimõistmisest ja kaheldavatest rõhuasetustest sündinud ning aastatega aina kogunenud liigliha. Legendaarseks sai JK juba oma eluajal. Kaasa aitas sellele nii tema tegevus Eesti tagavarapataljoni ülema abina kui Tartumaa kaitseliidu ülemana ning kaitseliitlastest moodustatud partisanipataljoni ülemana. Tema õnnetu hukkumine Paju lahingus andis legendi arenemisele veelgi hoogu. JK matused seiskasid Tartus igapäevaelu, tõid kokku ennenägematult suure matuserongi ja kutsusid ajakirjanduses esile ülistavate järelhüüete laine. JK oli üks kahest Eesti ohvitserist ( teine oli kapten Anton Irv), kelle nimi omistati tema juhitud väeosale ning kelle
Kehtestati Eesti Töörahva Kommuuni valitsus (J. Anvelt) Arestid, tapmised. Tallinnas tegutses Eesti Ajutine Valitsus (K. Päts) kui suure ala vallutas Punaarmee? 1918. aastal vallutas Punaarmee Narva, Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga ja Tartu. Miks oli Punaarmee nii edukas? Suure kaotuse põhjusteks loetakse vastase ülekaalu ja rahva üldist meeleolu. Saksa okupatsioonivõimud olid Eesti rahvusväeosad laiali saatnud, Kaitseliit oli vastuhakuks veel liiga nõrk, samuti valitses relvade, laskemoona ja muu varustuse vähesus. Rahvas ei uskunud, et suudetakse suurriigile vastuseista. 3. Milliseid samme astus EV valitsus, et peatada Punaarmee pealetung, kust saadi abi? Algas vabatahtlike üksuste loomine ning EV valitsus palus välismaalt abivägesid, Eestisse saabusid Briti laevastikueskaader ja Soome vabatahtlikud, samuti korraldati ümber Rahvaväe juhtimine
Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt
Sõjalaevad 13 189 1:14 Punaarmeel oli võimalik vägesid piiramatult täiendada. Kokku koondati Eesti ja Läti vastu üle 437 000 mehe, 3052 tanki, 3656 suurtükki. Koostöö võimalused Läti ja Leeduga?Ei küsitudki- pea liiva alla peitmine. Mobilisatsiooniplaanide kohaselt võinuks Balti riigid välja panna 370 000 meest. Sõjalist koostööd ei õnnestunud luua. 1939 polnud Eesti kaitsevägi sõjaks valmis: Sõjaväe organisatsioon ei vastanud moodsa sõja vajadustele, ümberkorraldused olid algusjärgus. Isikkoosseisu puudjääk takistas efektiivset väljaõpet ja vähendas lahinguvalmidust. Piirikatteväeosades idapiiril oli liiga vähe mehi (ette nähtud 6274, nimekirjas 5015 ja kohal 4416 meest). Piirkindlustuste rajamine idapiirile oli algusjärgus. Relvastus ja laskemoon polnud piirikatteks ja mobilisatsiooniks vajalikult ladustatud.
operatiivgrupiga Eestisse toodud uurijad kuulasid neid tõlkide abiga üle. Pärast vangistamist menetleti kohtuasju NSVLi kriminaalkoodeksi ja kriminaalprotsessi koodeksi alusel, ehkki Eesti suhtes hakkasid need formaalselt kehtima alles 1940. a detsembris. 1940. aasta juunist augustini arreteeriti kõik Eesti poliitilise politsei kõrgemad ametni- kud, mõned sõjaväelased, mõned kohtunikud, endised Eesti siseministrid, Eesti Kaitseliidu üleriiklikud juhid ja mõned Kaitseliidu kohalikud liikmed, keda süüdistati “töölisliikumise mahasurumises, kontrrevolutsioonilises tegevuses, spionaažis Nõukogude Liidu vastu” jms. Aktiivselt jälitati poliitikuid, politseiametnikke, sõjaväelasi ja kohtunikke, kes olid seotud Eesti kommunistide arreteerimise ja süüdimõistmisega alates 1918. aastast. Siiski arreteeriti inimesi ka pealekaebuste alusel. NKVD operatiivgrupp pööras eriti suurt tähelepanu Eestis
Linn kohustus Kalevile kõik tehtud väljaminekud hüvitama ja aitama kaasa uue staadioni jaoks sobiliku maatüki leidmisel, ent see polnud sugugi lihtne./.../ Lõpuks otsustati Rakvere staadion rajada suisa sohu, kus ta praegugi asub umbes 300 meetrit Vabadusplatsist lääne pool, teisel pool rajatavat Poska puiesteed asuvale endisele kiriku heinamaale./../ Heinamaa anti kasutamiseks 6. novembril 1928 moodustatud Rakvere linna spordikomisjonile, kus osalesid Kalev, spordiklubi ja kohalik kaitseliit. Spordikomisjoni etteotsa valiti Kalevi esimees Sirotkin. /.../ 1930. aasta kevadel valmisid ka jooksurajad ja hüppe- ning heitepaigad. Nii võidigi Virumaa staadion ristipäeval, 29. mail 1930 pidulikult esimeste võistlustega avada. Staadion ei kukkunud välja kõige suurejoonelisem, ent rahuldas siiski nii Rakvere kui ka Virumaa vajadusi.22 Kunagise Abi-tiigi uisuplatsi asemel on praegu parkimisplats, kus veekogu läänekallast meenutab vaid üksik vana mitmeharuline remmelgas
(edaspidi töötaja) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse tegevteenistuses olevate kaitseväelaste teenistustingimuste ning kaitseväe, Kaitseliidu, politsei, päästeasutuste ja piirivalve töötajate töö suhtes niivõrd, kuivõrd eriseadustega või nende alusel kehtestatud õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti. (3) Käesolevat seadust kohaldatakse ka: 1) kinnipeetava tööle vanglas vangistusseaduses sätestatud erisustega; 2) õpilase ja üliõpilase tööle õppepraktikal; 3) juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani liikme tööle;
· aprill oktoober 1559, vaherahu pooleks aastaks o ordu annab end Poola-Leedu kaitse alla (august 1559) o Saare-Lääne piiskop müüb oma valdused Taanile(september 1559) · Oomuli lahing Härgmäel (2. august 1560) Liivimaa ordu viimane välilahing (ordu sai hävitavalt lüüa) · eesti talupoegade ülestõus Lääne- ja Harjumaal (1560. a sügis) suruti veriselt maha. · juuni 1561 Tallinna linn ning Harju, Viru ja Järva rüütelkond alistusid Rootsi kuningale (Erik XIV) · 28. november 1561 Liivimaa aadel, Liivimaa ordu ja Riia peapiiskop alistusid Poola kuningale (Sigismund II August) · 28. november 1561 Vana-Liivimaa lakkas olemast, Eesti ala jäi nelja riigi võimu alla: Venemaa (Ida-Eesti), Rootsi (Põhja-Eesti), Taani (Saaremaa), Poola-Leedu (Lõuna-Eesti) · 1570. aastal loodi Ivan IV Julma initsiatiivil Liivimaa kuningriik, mille pealinnaks
peatamist, okupatsioonivägede lahkumist ja kohalike omavalitsuste ennistamist. Kuna saksa võimud sattusid tõsistesse raskustesse, siis selle normaliseerimiseks pöördusid sakslased Eesti rahvuslike jõudude poole ja andsid loa Ajutise valitsuse kokkukutsumiseks. 11.novembril 1918 toimus Ajutise Valitsuse legaalne koosolek. Samal õhtul alustas tegevust Eesti Vabariigi relvastatud kaitsestruktuur Eesti Kaitseliit. Lõplikult läks võim eestlaste kätte 21.novembril, vastavalt Riias sõlmitud Eesti-Saksa kokkuleppele. Kokku astus ka Maanõukogu. Nüüdsest hakkas Eesti riiklus toimima tegelikult. 1.4 Vabadussõda 1.4.1 Sõja algus Väikeriike hakkas ohustama Venemaa, sest seal võimutsevad enamlased püüdsid iga hinna eest vallandada kommunistlikku maailmarevolutsiooni ning taastada endise Vene impeeriumi vägevust. 28. novembril 1918 aastal ründas Punaarmee Narvat ja sundis Eesti Rahvaväe
näiteks Tallinnas rajatud „Estonia", mis tegeles kohaliku kultuuri uurimise ja elavdamisega, see oli laulu ja mänguselts. Seltsi eestvedamisel rajati 1906. aastal Estonia teater ja 1913. aastal teatri- ja kontserdihoone Eesti Kirjanduse Selts Selts asutati 6. augustil 1907. Loomise järgselt kasvas selts kiirelt tervet Eestit katvaks organisatsiooniks ja 1930. aastate lõpul kuulus sellesse juba üle 2000 liikme. Organisatsioon, mille eesmärgiks on kirjanduse, teaduse ja kunsti edendamine Eestis, oma maa ja rahva igakülgne tundmaõppimine ning tehtud töö tulemuste kättesaadavaks tegemine rahvale. Seltsi juhatus asub Tartus. Eesti Rahva Muuseum, Muuseum loodi 1909. aastal Tartus eesti esemelise ja vaimse kultuuripärandi säilitamise, eksponeerimise ja uurimise tarbeks. Üks muuseumi rajajatest oli Oskar Kallas. Muuseumi
organisatsioone kindlakujulise poliitilise programmi elluviimiseks. Pigem oli tegemist mõttekaaslaste liitudega, mida ühendasid teatud majanduslikud või sotsiaalpoliitilised seisukohad. Sageli olid erakondade programmilised dokumendid ebamäärased, lubamata teha kindlamaid järeldusi erakondade poliitiliste vaadete kohta. Parempoolseimaks erakonnaks olid Põllumeeste Kogud, mis kasvasid välja 1917.a tekkinud Maarahva Liidust. Algselt eelkõige maarahva kutsehuvisid esindanud organisatsioon muutus aja jooksul jõukama talurahva ja põllumajandusega seotud linnakodanluse parteiks. Selle liikmeid ühendas ühine huvi- põllumajanduse edendamine suurtalude soodustamise teel. Erakonna liidriteks olid Konstantin Päts, Johan Laidoner, Jaan Teemant, Jaan Hünerson. Vanimaks parteiks oli Jaan Tõnissoni juhitav Eesti Rahvaerakond. See koondas peamiselt Lõuna-Eesti rahvuslikke ringkondi nii intelligentsi, linnakodanluse kui ka talurahva hulgas.
paigutati enamjaolt Tallinna Keskvanglasse, kus NKVD operatiivgrupiga Eestisse toodud uurijad kuulasid neid tõlkide abiga üle. Pärast vangistamist menetleti kohtuasju NSVLi kriminaalkoodeksi ja kriminaalprotsessi koodeksi alusel, ehkki Eesti suhtes hakkasid need formaalselt kehtima alles 1940. a detsembris. 1940. aasta juunist augustini arreteeriti kõik Eesti poliitilise politsei kõrgemad ametnikud, mõned sõjaväelased, mõned kohtunikud, endised Eesti siseministrid, Eesti Kaitseliidu üleriiklikud juhid ja mõned Kaitseliidu kohalikud liikmed, keda süüdistati "töölisliikumise mahasurumises, kontrrevolutsioonilises tegevuses, spionaazis Nõukogude Liidu vastu" jms. Aktiivselt jälitati poliitikuid, politseiametnikke, sõjaväelasi ja kohtunikke, kes olid seotud Eesti kommunistide arreteerimise ja süüdimõistmisega alates 1918. aastast. Siiski arreteeriti inimesi ka pealekaebuste alusel. NKVD operatiivgrupp pööras eriti suurt tähelepanu Eestis tegutsenud endiste
samuti enamlaste miilitsat ja Saksa okupatsiooni ajal loodud "Bürgerpolizeid" Nii peeti Eesti Vabariigis 1918.aasta novembris-detsembris omavalitsuste miilitsa organiseerimisel silmas 17.aprilli 1917.aasta ajutise miilitsaseaduse sätestust. See miilitsaseadus lähtus tsaariaja politseiorganisatsioonist. Põhiline erinevus oli selles, et Vene politsei oli riiklik, Kerenski-aegset miilitsat pidasid ülal omavalitsused. (1: 170) 11.novembril 1918 loodi Eesti Kaitseliit. Riigi sisejulgeoleku tagamiseks hakati looma politseid. A.Hellatile tegi Ajutine Valitsus ettepaneku võtta politseijaoskonnad Saksa okupatsioonivõimudelt üle. Tallinna miilitsaülem A.Hellat võttis ööl vastu 12.novembrit kokku kõik Tallinna jaoskonnaülemad ja andis korralduse hommikuks asjaajamine sakslaste käest üle võtta. 12.novembrist 1918 sai Eesti Politsei (kuni 1919.a. lõpuni nimetus "miilits") loomise päev. Maakondades võeti politseijaoskonnad üle veidi hiljem.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
