Kaitseliidu seadus Raivo Pehk 2006 Kaitseliidu seadus (KaLS) võeti Riigikogu poolt vastu 08.02.1999.a. ning jõustus 05.03.1999.a. KaLS-ga sätestatakse Kaitseliidu koht riigikaitses, tema ülesanne, ülesehitus, tegevuse ja juhtimise õiguslikud alused ning koostöö teiste isikutega. Kaitseliidu seadus Kaitseliidu mõiste - Kaitseliit on kaitsejõudude osa, Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ning sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab temale käesoleva seadusega ja selle alusel pandud ülesandeid. Kaitseliit on 1918. aasta 11. novembril omakaitseorganisatsioonina loodud Kaitseliidu õigusjärglane. Kaitseliidu ülesanne - Kaitseliidu ülesanne on vabale tahtele ja
SISSEJUHATUS KAITSELIIT RAHVA ALGATATUD OMARIIKLUSE PANT Rääkides Eesti omariiklusest, selle sünnist ja püsimisest ei saa kuidagi mööda Kaitseliidust. 1918. aasta novembris segastel aegadel eelkõige avaliku korra tagamiseks tagalas loodud vabatahtlikust riigikaitseorganisatsioonist kasvasid välja mitmed väeliigid, piirivalve, vanglate amet, rääkimata üksikutest väeosadest. Valdav osa Vabadussõja aegseid ja ka praeguseid silmapaistvaid Eesti ohvitsere on kasvanud välja Kaitseliidu rüpest. II maailmasõja eelses Eesti vabariigis oli Kaitseliidul kandev roll nii sõjalise väljaõppe, riigikaitsekasvatuse, seltsi- kui spordielu vallas. Asjata ei räägita, et Kaitseliit on Eesti riikluse pant. Kahel korral on püütud Kaitseliitu likvideerida: 1924. aastal viis see bolshevike mässukatseni ja kui 1940. aastal Kaitseliit päriselt likvideeriti, oli lõpp käes ka Eesti riigil ning saabus poole sajandi pikkune okupatsiooniaeg. Kaitseliit taasasustati 1990
KUTSEKESKKOOL SÕJALINE HARIDUS EESTIS LÄBI AJALOO Referaat Juhendaja: 2011 Sisukord 1. Kaitseliit- rahva algatatud omariikluse pant 2. Kaitseliidu sünd 3. 1940. aasta suvi 4. Kaitseliidu kool 5. Sõjaline ettevalmistus ja haridus 6. Õppused KAITSELIIT RAHVA ALGATATUD OMARIIKLUSE PANT Rääkides Eesti omariiklusest, selle sünnist ja püsimisest ei saa kuidagi mööda Kaitseliidust. 1918. aasta novembris segastel aegadel eelkõige avaliku korra tagamiseks tagalas loodud vabatahtlikust riigikaitseorganisatsioonist kasvasid välja mitmed väeliigid, piirivalve, vanglate amet, rääkimata üksikutest väeosadest. Valdav osa Vabadussõja aegseid ja ka praeguseid silmapaistvaid Eesti ohvitsere on kasvanud välja Kaitseliidu rüpest
Kaitseliit ja selle vajalikkus Lähte Ühisgümnaasiumi õpilaste arvates Uurimistöö Koostaja: Vaiko Vaher 11H Juhendaja: Viivi Rohtla LÄHTE 2010 1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................3 1. Kaitseliidu ajalugu.................................................................................................................4 1.1. Kaitseliidu loomine ja tegevus Vabadussõjas.................................................................4 1.2. Kaitseliit Eesti Vabariigis 1920-1940.............................................................................5 1.3. Kaitseliidu rahuaegne tegevus 1920-1940.....................................................................7 1.4
......................................................................................3 Organisatsiooni tekkimine Eestis................................................................................................4 Organisatsiooni sümboolika.......................................................................................................4 Organisatsiooni eesmärgid..........................................................................................................4 3. KODUTÜTARDE ORGANISATSIOON JÄRVAMAAL......................................................5 Organisatsiooni tekkimine Järvamaal.........................................................................................5 Organisatsioon tänapäeval..........................................................................................................6 4. KÜSITLUSE ANALÜÜS.......................................................................................................7 5. INTERVJUUDE ANALÜÜS....................
Eesti riigikaitse 1.Mis on kaitsevägi? Kaitsevägi on Vabariigi Valitsuse alluvuses olev sõjaväeliselt korraldatud täidesaatva riigivõimu asutus, mis asub Kaitseministeeriumi valitsemisalas. 2. Millised piirangud on ette nähtud tegevusteenistuses olevatele isikutele? Ei tohi lahkuda ilma loeata ajateenistusest, alkoholi tarbimine on keelatud. 3. Kes on Eesti kaitseväe juhataja? Kaitseväge ja Kaitseliitu juhib Kaitseväe juhataja. Alates 5. detsembrist 2011 on Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras. Kaitseväe juhataja juhib kaitsväge nii rahu kui sõja ajal ning vastutab kaitseväe valmisoleku eest täita riigikaitselisi ülesandeid. Kaitseväe juhataja nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikogu. 4. Millises vanuses Eesti meeskodanikud on kaitseväekohuslased? Meestel on 17.-60. eluaastani kaitseväeteenistuse kohustus. 5. Nimeta vähemalt 5 ohvitseri auastet alustades kõige kõrgemaga
SISUKORD 1.AJALUGU................................................................................................................3 1.1. Naiskodukaitse loomine...............................................................................3 1,2, Naiskodukaitse ideed ja väärtushinnangud..................................................4 1.3. Naiskodukaitse liikmeskond ja juhid.............................................................4 1.4. Naiskodukaitse omapäi................................................................................5 1.5. Käsikäes Kaitseliiduga.................................................................................6 2.NAISKODUKAITSE TEGEVUS TÄNAPÄEVAL.......................................................8 3.NAISKODUKAITSE SÜMBOOLIKA........................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................
Karksi-Nuia 2014 Sisukord 1 Sissejuhatus 2 Koeutütarde ajalugu 3 Kodutütarde sümboolika 3.1 Lipp 3.2 Kotkamärk 3.3 Varrukaembleem 3.4 Järgutäpp 3.5 Hoolsuspael 3.6 Teeneterist 3.7 Vorm 4 Noorte Kotkaste ajalugu 5 Noorte Kotkaste sümboolika 5.1 Kotkamärk 5.2 Lipp 5.3 Vorm 6 Kodutütarde tegevus 7 Noorte Kotkaste tegevus 8 Kokkuvõte 1 Sissejuhatus Kodutütred on 19. jaanuaril 1932. aastal loodud tütarlaste isamaaline vabatahtlik skautlik Kaitseliidu noorteorganisatsioon, millel on oma põhikiri ja kodukord. Noored Kotkad, lühendatult noorkotkad, on Kaitseliidu alluvuses tegutsev vabatahtlik isamaalis-patriootlik poisteorganisatsioon mida alustati 1930-ndal aastal. Kuigi kodutütred ja noorkotkad teevad koostööd Kaitseliidu või kaitseväe asutustega ja paljud noorliikmed ning noortejuhid kannavad sageli üritustel kaitseväe või muud sõjaväelist vormiriietust, ei ole organisatsioonide näol tegemist Eesti kaitsejõudude osadega.
1. Mis on demokraatia? Demokraatia erinevad vormid 2. Eesti Põhiseadus. Mis on? Kes vütab vastu? Kuidas muudetakse? 3. Riigikogu õigused ja ülesanded. 4. Vabariigi Valitsuse õigused ja ülesanded. 5. Vabariigi Presidendi õigused ja ülesanded. 6. Maavalitsuse ja omavalitsuste õigused ja ülesanded. 7. Eesti kohtusüsteem. Kuidas jaguneb ja millega tegeleb? 8. Kaitsevägi ja Kaitseliit. Mis need on ja kuidas jagunevad? 1) * Demokraatia tähendab rahvavõimu, rahvavalitsust ehk riiki, kus on võimul rahvas. * Demokraatia on valitsusevorm, mille puhul rahvas teostab võimu,kas vahetult või valitud esindajate ehk saadikute ja esinduskogude vahendusel. * Demokraatia erinevad vormid: 1) otsene demokraatia on selline riigikorraldus, kus rahvas otseselt osaleb otsustamises
NATO Koostaja: Kristina Pau Juhendaja: Helle-Mai Luts Rühm: P3e 2009 SISUKORD 1.Eesti NATOS 2.Eesti riigikaitse juhtimine 3.Kaitsevägi 4.Eelarve 5.Kaitseinvesteeringud 6.NATO investeeringud 7.Kaitseplaneerimine 8.Rahvusvahelised operatsioonid EESTI NATOS Eesti on astunud julgeolekuruumi mida nimetatakse NaTOks.Nato põhimõteks on,et kui kasvõi ühe liikmesriigi juleolek on ohus siis on ohus ka teised rigid. Iga liikmesriik on kohustatud NATO asutamisdokumendile,Washingtoni lepingule alla kirjutades jagama teistegakollektiivset kaitse riske ja kohustusi ja ka sellest tulenevaid hüsvisi.
Ardu lahing Avati 04.09.1932 6. jaanuaril 1919. aastal toimus Ardus oluline lahing Vabadussõja ajaloos, mille tulemusel peatati punaväelaste pealetung Tallinna suunas. Selle sündmuse tähistamiseks ajati Adusse mälestusmärk. Graniidist sammas kujutas endast mitmest tahukast koosnevat obeliski, mille ülemisel tahukal asteses Vabaduse Risti kujutis. Mälestusmärk avati 4. septembril 1932. aastal. Avapidustusel esines kõnega Kaitseliidu ülem kindralmajor Johannes Orasmaa. Mälestusmärgi patrooni kohustused võttis enda kanda Kaitseliidu Triigi kompanii. Nõukogude vägede saabudes mälestusmärk hävitati, kuid taasavati juba 16. augustil 1942 aastal. Nagu juhtus enamiku Vabadussõja mälestusmärkidega, lõhuti ka Ardu lahingu sammas pärast Teist maailmasõda. Mälestusmärgi kolmas avamine toimus taasiseseisvunud Eestis võisupühal 1990.aasta. Ausamba
Sisukord Kasutatud kirjanuds - ...................2 Julius Kuperjanov ............................3 Sõjamehekarjäär..................... 3 - 4 Teenistuskäik..................... 5 Teenetemärgid....................... 5 Kui Kuperjanov tuli................ 5 - 8 Abikaasa saatus............................ 8 Paju lahing ja leitnant Kuperjanovi langemine.......................... 9 Paju lahingu mälestuse jäädvustamine............................. 9 - 10 Põrandaalune Tartumaa kaitseliit....................................... 10 - 11 Kuperjanovi partisanide pataljon................................... 11 - 14 Kuperjanovi viimane lahing............................................... 14 - 15 Kasutatud kirjanuds - internet 2 Julius Kuperjanov Sündis 11. oktoobril 1894 Venemaal Pihkva kubermangus. Õppis Tartu õpetajate seminaris ja Peterburi lipnike koolis. Töötas Kambja koolis õpetajana. 1915
Nato North Atlantic Treaty Organization Tallinn 2008 Sisukord 2 1. Riigikaitse struktuur ja juhtimine 3 2. Eesti Kaitsejõud Kaitsejõud on riigi sõjaväeliselt korraldatud relvastatud struktuurid. Kaitsejõudude ülesanne on tagada pidev sõjaline valmisolek ja kaitse. Kaitsejõudude komplekteerimise isikkoosseisuga tagavad ajateenistus, mis on kohustuslik kõigile meeskodanikele, lepinguline tegevteenistus kaitsejõududes, kohustuslik teenistus reservis ja vabatahtlik teenistus Kaitseliidus.
Komisjoni soovitusel otsustas rahvasteliit Mosuli anda Iraagile. 20. aprillil 1928 juhtus Laidoneride peres kohutav õnnetus ainuke poeg Michael laskis end maha. Ei ole senini selge, kas kogemata või meelega. Sama aasta suvel võtsid laidonerid kasupojaks Miria vennapoja Aleksei Kruszewski, kes nagu Michaelgi oli sündinud 1913. aastal. Elu läks edasi ja J. Laidoner tegi tol pikal rahuajal suurt ühiskondlikku tööd kodumaal: - oli alates 1925. aastast Kaitseliidu taasloomise ajast kaitseliidu vanematekogu esimees; - oli 1930-1932 Eesti Spordi Keskliidu esimees; - oli alates 1932. aastast Noorte Kotkaste peavanem; - oli alates 1934. aastast eesti Olümpiakomitee esimee Viis aastat varem, juunis 1929, oli ta loobuund tegevusest Riigikogus ning lahkunud ka Põllumeeste Kogu erakonnast. 1934. aasta valimiste eel esitati laidoner Vabadusristi kavaleride eestvõttel riigivanema kandidaadiks; teda toetasid Rahvuslik
sätestata teist tähtaega. Põhiseaduse muutmine Õigus algatada põhiseaduse muutmist on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust ja Vabariigi Presidendil. Põhiseaduse I peatükki ,,Üldsätted" ja XV peatükki ,,Põhiseaduse muutmine" saab muuta ainult rahvahääletusega. Põhiseadust saab muuta seadusega, mis on vastu võetud: 1. rahvahääletusel; 2. Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt; 3. Riigikogu poolt kiireloomulisena. Rahandus ja riigieelarve Raha on riigi poolt kehtestatud ja tunnustatud maksevahend. Kolm peamist raha funktsiooni on vahetus- ja maksevahendi funktsioon, väärtuse säilitamise funktsioon ning kaupade ja teenuste väärtuse etaloni funktsioon. Raharinglus võib toimuda sularahakäibena, pangaülekannetena, tsekkide väljastamisena ja elektrooniliste maksevahendite kaudu. Eesti Vabariigis on ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eesti kroon. Eesti Pank Finantsinspektsioon
ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpetamisel. Riigikaitse valikainekava asub Kaitseministeeriumi koduleheküljel www.kmin.ee © Kaitseministeerium ISBN 9985-9339-9-0 Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 1 Sisukord Saateks ....................................................................................................... 7 1
valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ISTP, Rahvuslik-Vabameelne Partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud); valimistulemused; konsolideerumispüüded; II Riigikogu valitsused. Kommunistlik liikumine – EKP eesmärgid, Töörahva Ühine Väerind, 1. detsembri putšikatse; ühiskonna konsolideerumine – meeleolude muutumine, riigikorra kaitse seadus, Kaitseliidu taassünd, vähemusrahvuste kultuuromavalitsus, laiapõhjaline koalitsioon Sisepoliitilise olukorra stabiliseerumine: valimisseaduse muutmine 1926; Riigikogu III, IV ja V koosseisu valimistulemused; valitsused; erakondade liitumine – Rahvuslik Keskerakond, ühinenud põllumehed. Sisepoliitiline kriis: valitsevate ringkondade autoriteedi langus, valitsuskriiside sagenemine, uute poliitiliste jõudude teke. Vabadussõjalaste liikumine – kujunemine, sekkumine poliitikasse, areng
valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ISTP, Rahvuslik-Vabameelne Partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud); valimistulemused; konsolideerumispüüded; II Riigikogu valitsused. Kommunistlik liikumine EKP eesmärgid, Töörahva Ühine Väerind, 1. detsembri putsikatse; ühiskonna konsolideerumine meeleolude muutumine, riigikorra kaitse seadus, Kaitseliidu taassünd, vähemusrahvuste kultuuromavalitsus, laiapõhjaline koalitsioon Sisepoliitilise olukorra stabiliseerumine: valimisseaduse muutmine 1926; Riigikogu III, IV ja V koosseisu valimistulemused; valitsused; erakondade liitumine Rahvuslik Keskerakond, ühinenud põllumehed. Sisepoliitiline kriis: valitsevate ringkondade autoriteedi langus, valitsuskriiside sagenemine, uute poliitiliste jõudude teke. Vabadussõjalaste liikumine kujunemine, sekkumine poliitikasse, areng
Põhiseadusega on tagatud Eesti Vabariigi õiguslik järjepidevus. Põhiseadus sätestab riigi eesmärgid, määratleb kodanike õigused, vabadused ja kohustused, kirjeldab valitsemise struktuuri, võimuasutuste ülesandeid ja nende moodustamise korda. I peatükk Üldsätted, II peatükk Põhiõigused, vabadused ja kohustused, III peatükk Rahvas, IV Riigikogu, V Vabariigi President, VI Vabariigi valitsus, VII Seadusandlus, VIII Rahandus ja riigieelarve, IX Välissuhted ja välislepingud, X Riigikaitse, XI Riigikontroll, XII Õiguskantsler, XIII Kohus, XIV Kohalik omavalitsus, XV Põhiseaduse muutmine. Põhiseaduse muutmine on keeruline. Põhiseaduse Paragrahv 163 sätestab Põhiseadust saab muuta seadusega, mis on vastu võetud: 1) rahvahääletusel; 2) Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt; 3) Riigikogu poolt kiireloomulisena. Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu arutatakse Riigikogus kolmel lugemisel, kusjuures
Riik on sellega akumuleerinud poliitilist kapitali, mis annab meie sõnadele oluliselt rohkem kaalu. Eesti pole pelgalt julgeoleku tarbija, vaid koos liitlastega meie ühisesse julgeolekusse panustaja."(Elling, 2011) 3.3 Eesti sõdurite kogemused Afganistanist Viisin läbi intervjuu nelja missioonil osalenud mehega. 36-aastane nooremveebel Riho Kurisoo, sai oma esimese konflikti kaitseliiduga 1991. aastal, kui oli üks kaitseliidu taasasutaja. Oma kaitseväe karjääri alustas ta Üksik-vahipataljonis 1994.aastal. Oma Afganistani mineku põhjuseks ütles ta, et kuna oli enne Afganistani minemist käinud Iraagi välismissioonil, siis soovis ta veel rohkem kogemust ja ,,püssirohu" lõhna tunda. Kindlaks teiseks põhjuseks oli raha, mis oli enamike mu intervjueeritavate üheks suureks kindlaks põhjuseks. Küsimusele, et milline oli
Nimelt pidid majutusasutused ja isikud, kelle juures peatusid või elasid inimesed, andma nende nimed politseisse. Samal päeval andis Laidoner välja käskkirja nr. 6 teatega, et seaduse karm käsi tabab ka neid, kes oma pädevuse raames ei aidanud mässu maha suruda. Samuti lasi ta degradeerida ja tagandada need ohvitserid, kes 1 detsembril olukorrale vastavalt ei käitunud. Pärast kommunistide mässukatse maha surumist kinnitas ülemjuhataja Kaitseliidu põhikirja ja organisatsiooni kava, millega Kaitseliit taas tegevust alustas. Laidoner jäi ülemjuhatajaks kuni 8. jaanuarini 1925, seejärel ülemjuhataja institutsioon lõpetati. 1. detsembri 1924. aasta mässukatse mahasurumine oli Eesti relvajõududele esimeseks väljaastumiseks pärast Vabadussõda. Ülemjuhataja 12. märtsist 1934 kuni 22. juunini 1940 24. jaanuaril 1934 hakkas kehtima rahvahääletusel vastu võetud vabadussõjalaste esitatud
(edaspidi töötaja) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse tegevteenistuses olevate kaitseväelaste teenistustingimuste ning kaitseväe, Kaitseliidu, politsei, päästeasutuste ja piirivalve töötajate töö suhtes niivõrd, kuivõrd eriseadustega või nende alusel kehtestatud õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti. (3) Käesolevat seadust kohaldatakse ka: 1) kinnipeetava tööle vanglas vangistusseaduses sätestatud erisustega; 2) õpilase ja üliõpilase tööle õppepraktikal; 3) juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani liikme tööle;
Kehtestati Eesti Töörahva Kommuuni valitsus (J. Anvelt) Arestid, tapmised. Tallinnas tegutses Eesti Ajutine Valitsus (K. Päts) kui suure ala vallutas Punaarmee? 1918. aastal vallutas Punaarmee Narva, Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga ja Tartu. Miks oli Punaarmee nii edukas? Suure kaotuse põhjusteks loetakse vastase ülekaalu ja rahva üldist meeleolu. Saksa okupatsioonivõimud olid Eesti rahvusväeosad laiali saatnud, Kaitseliit oli vastuhakuks veel liiga nõrk, samuti valitses relvade, laskemoona ja muu varustuse vähesus. Rahvas ei uskunud, et suudetakse suurriigile vastuseista. 3. Milliseid samme astus EV valitsus, et peatada Punaarmee pealetung, kust saadi abi? Algas vabatahtlike üksuste loomine ning EV valitsus palus välismaalt abivägesid, Eestisse saabusid Briti laevastikueskaader ja Soome vabatahtlikud, samuti korraldati ümber Rahvaväe juhtimine
esindajate saadikute kaudu. Samal ajal on säilinud ka otsese demokraatia elemente, mis võimaldab igaühel oma seisukoha ise välja öelda. Üheks otsese demokraatia vormiks on rahvahääletus ehk referendum. Üleriigilisele rahvahääletusele pannakse riigi iseseisvuse ja tuleviku seisukohast olulised küsimused. On ka selliseid küsimusi, mida põhiseadus keelab referendumile panna. Siia kuulub riigi rahaliste kohustuste, riigikaitse, välislepingute, eelarve ja maksudega seonduv. Otsuse selle kohta, kas korraldada mingis küsimuses rahvahääletus või mitte, langetab Riigikogu. Õigus osaleda referendumil on kõigil hääleõiguslikel Eesti kodanikel. Referendumi tulemuse määrab hääletamisest osavõtnute häälteenamus otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle 50 protsendi osalenutest. Rahvahääletuse otsus on riigiorganitele kohustuslik. Esindusdemokraatia toimib läbi rahvaasemike valimise
inimest raske näha. Pea võimatu on tagantjärele kindlaks teha, kus lõpeb tõde ja algab legendiga paratamatult kaasnev „müra“ - mitte teadlik vale, vaid väikestest liialdustest, ebatäpsustest, unustamistest, vääritimõistmisest ja kaheldavatest rõhuasetustest sündinud ning aastatega aina kogunenud liigliha. Legendaarseks sai JK juba oma eluajal. Kaasa aitas sellele nii tema tegevus Eesti tagavarapataljoni ülema abina kui Tartumaa kaitseliidu ülemana ning kaitseliitlastest moodustatud partisanipataljoni ülemana. Tema õnnetu hukkumine Paju lahingus andis legendi arenemisele veelgi hoogu. JK matused seiskasid Tartus igapäevaelu, tõid kokku ennenägematult suure matuserongi ja kutsusid ajakirjanduses esile ülistavate järelhüüete laine. JK oli üks kahest Eesti ohvitserist ( teine oli kapten Anton Irv), kelle nimi omistati tema juhitud väeosale ning kelle
Riigipea hertsog, kahekojaline parlament. 10-liikmeline regentnõukogu: 5 sakslast, 3 lätlast, 2 eestlast, eesotsas maamarssal ja Audru mõisnik parun Pilar von Pilchau. Eestlaste vastutegevus Saksa okupatsioonile 6. III 1918 Ajutise Valitsuse salajane korraldus passiivseks vastupanuks: · Ajutise Valitsuse ja Maapäeva võimu tunnustamine · ametikohtadele määramisest keeldumine · iseseisvuse ideele propaganda Muu vastutegevus: · põrandaaluse Kaitseliidu loomine (Pitka, Põdder) · noorsoo salaorganisatsioonid 1. III 1918 Prantsusmaa ja Suurbritannia de facto tunnustus Eesti Vabariigile (kuni rahukonverentsini) Saksa okupatsiooni lõpp ja iseseisvuse taastamine 7. XI 1918 näljamäss Tallinnas 9. XI 1918 revolutsioon jõuab Tallinna eskaadrisse 11. XI 1918 Compiegne´i vaherahu Võimu ülevõtmine 11. XI 1918 Ajutise Valitsuse esimene koosolek 12. XI 1918 provintsiaalvalitsuse asjaajamise ülevõtmine Seckendorffilt 19
operatiivgrupiga Eestisse toodud uurijad kuulasid neid tõlkide abiga üle. Pärast vangistamist menetleti kohtuasju NSVLi kriminaalkoodeksi ja kriminaalprotsessi koodeksi alusel, ehkki Eesti suhtes hakkasid need formaalselt kehtima alles 1940. a detsembris. 1940. aasta juunist augustini arreteeriti kõik Eesti poliitilise politsei kõrgemad ametni- kud, mõned sõjaväelased, mõned kohtunikud, endised Eesti siseministrid, Eesti Kaitseliidu üleriiklikud juhid ja mõned Kaitseliidu kohalikud liikmed, keda süüdistati “töölisliikumise mahasurumises, kontrrevolutsioonilises tegevuses, spionaažis Nõukogude Liidu vastu” jms. Aktiivselt jälitati poliitikuid, politseiametnikke, sõjaväelasi ja kohtunikke, kes olid seotud Eesti kommunistide arreteerimise ja süüdimõistmisega alates 1918. aastast. Siiski arreteeriti inimesi ka pealekaebuste alusel. NKVD operatiivgrupp pööras eriti suurt tähelepanu Eestis
Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar - ja fiskaalpoliitikaga. A/S tuumaks on riik. A/S tegeleb valitsemise ja haldamisega. A/S-i põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. Institutsionaalsest aspektist lähtudes on A/S see osa majandusest, kuhu kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutused, - fondid ja ettevõtted. Avaliku sektori funktsioonid: 1) riigivalitsemise ja omavalitsuse korraldamine 2) seadusandluse ja õigusemõistmise korraldamine 3) riigikaitse 4) avaliku korra tagamine 5) riigi rahvusvahelise esindatuse tagamine 6) riigi kodanikkonna määratlemine Avaliku sektori struktuur: 1) Avalik-õiguslikud juriidilised isikud 2) Riik 3) Põhiseaduslikud institutsioonid: riigikogu, riigikontroll, president, valitsus, KOV, kohus, õiguskantsler, eesti pank. II Erasektori olemus (ehk tulundussektor) (majandus)- kasumit taotlevad eraettevõtted; näiteks AS-id, pangad ja OÜ-d . E/S-i ettevõtted erinevad oma õigusliku vormi (täisühingud,
Pealetungis osalesid ka eesti kommunistlikud polgud Viljandi ja Tartu kütipolk. Punaarmee esimese rünnaku Narvale olid 22. novembril tagasi löönud veel sakslased, ent ühtlasi kiirendas see Saksa vägede lahkumist Eestist. Ajutine Valitsus saatis Narva alla kõik käepärast olevad väed. Viru rinne oli Vabadussõja alguse tähtsaim kaitsesuund, sest punaste pealetung ohustas Tallinna. Kaitset juhtis 1. diviisi ülem kindralmajor Aleksander Tõnisson. 1. diviisile allusid Virumaa Kaitseliit ning 1., 4., ja 5. jalaväepolk, lisaks veel suurtükivägi ja soomusrongid. Kokku oli Viru rindel umbes 2500 Eesti sõjaväelast. Mitme tunni vältel lõid Saksa ja Eesti üksused Punaarmee rünnakud Narvale tagasi, ent järgmisel päeval oldi sunnitud linn loovutama. Ka esialgu juhtis ka Lõunarinde sõjategevust 1. diviis ülem kindralmajor Tõnisson. Juhtimise lihtsustamiseks formeeriti Lõunarinde üksustest 8. detsembril 1918 esialgu 1. diviisi 1. brigaad
Eestimaa Ajutine Revolutsioonikomitee kuulutas ennast ainsaks seaduslikuks võimuorganiks ning kutsus üles nõukogude võimu taastamisele Eestis. Narva alla toodi teistel kodusõja rinnetel võitlevad Eesti kommunistlikud kütipolgud. Punaarmee põhijõu Eesti piiridel moodustasid siiski vene ja läti väeosad kokku ligi 12 000 meest. Nende vastu seisis kodumaale pöördumiseks valmistuvad Saksa väed ning illegaalselt tegutsenud Omakaitse baasil moodustunud Eesti Kaitseliidu salgad. Ajutise Valitsuse poolt välja kuulutatud vabatahtlike värbamine tõi Eesti Rahvaväkke vaid paar tuhat meest ning detsembri algul alanud sundmobilisatsioon ei võinud anda kiireid tulemusi, sest puudus oli kõigest: relvadest, laskemoonast, riidevarustusest jalanõudest, toiduainetest jms. Abipalved nii Soome kui ka Suurbritannia valitsusele ning läbirääkimised Saksa okupatsioonivägede ja Pihkvas moodustatud Vene valgekaartliku Põhjakorpuse juhtkonnaga andsid esialgu vaid lootust
juunil 2009. a 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab kriisireguleerimise, sealhulgas hädaolukorraks valmistumise ja hädaolukorra lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise õiguslikud alused. Käesolev seadus reguleerib ka eriolukorra väljakuulutamist, lahendamist ja lõpetamist ning kaitseväe ja Kaitseliidu kasutamist hädaolukorra lahendamisel, päästetöö tegemisel ja turvalisuse tagamisel. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal niivõrd, kuivõrd erakorralise seisukorra seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus ei sätesta teisiti. (3) Käesolev seadus ei reguleeri sõjalisest ohust tingitud hädaolukorraks valmistumist ja hädaolukorra lahendamist.
Sõjalaevad 13 189 1:14 Punaarmeel oli võimalik vägesid piiramatult täiendada. Kokku koondati Eesti ja Läti vastu üle 437 000 mehe, 3052 tanki, 3656 suurtükki. Koostöö võimalused Läti ja Leeduga?Ei küsitudki- pea liiva alla peitmine. Mobilisatsiooniplaanide kohaselt võinuks Balti riigid välja panna 370 000 meest. Sõjalist koostööd ei õnnestunud luua. 1939 polnud Eesti kaitsevägi sõjaks valmis: Sõjaväe organisatsioon ei vastanud moodsa sõja vajadustele, ümberkorraldused olid algusjärgus. Isikkoosseisu puudjääk takistas efektiivset väljaõpet ja vähendas lahinguvalmidust. Piirikatteväeosades idapiiril oli liiga vähe mehi (ette nähtud 6274, nimekirjas 5015 ja kohal 4416 meest). Piirkindlustuste rajamine idapiirile oli algusjärgus. Relvastus ja laskemoon polnud piirikatteks ja mobilisatsiooniks vajalikult ladustatud.
ja eesmärkide järgi korraldav haldus c)õigusliku toime järgi koormav ja soodustav ...liigid 2 d)halduse õigusliku vormi järgi e)avaliku halduse seotuse järgi seadusega f)halduskorralduse liigitamise järgi Kokkuvõte Weberi bürokraatiast *Hierarhia pädevus ja aruandlus *Järjepidavus elukutse ja karjääristruktuur *Erapooletus-reeglid ja registreerimine *Asjatundlikkus kindel tegevus ja kontroll teabe üle Avalik teenistus 1)on töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses 2)riigiametis töötamiseks loetakse töösuhet seadusandlikku,täidesaatvat või kohtuvõimu,riikliku järelvalvet, kontrolli või riigikaitset teostava institutsiooni koosseisus ettenähtud valitaval või nimetaval ametikohal käesoleva seaduse või muude seaduste alusel. Riigi ametiasutused: 1)Riigikogu Kantselei 2)Vabariigi Presidendi Kantselei 3)Õiguskantsleri
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
