14. 1919 Jaanuaril vallutati Tartu 1. Veebruariks oli Eesti puhas 1919. Mais viid sõjategevus eestist välja. 23. Juuni 1919 vallutati Võnnu 2. Veebruar 1920 sõlmiti vaherahu Eesti ja Venemaa vahel 1920. Aastal hakkasid Eesti-Saksamaa suhted paranema. 1922. Aastal astus eesti Rahvasteliitu. 1923. Aastal sõlmiti Eesti-Läti kaitseliiduleping. 1925. Aastal Toimus viimane koverents ja liit jäi tegemata. 1930. Aastal suurenesid Saksamaa ja Eesti sõjaväelised suhted. 1932. Aastal sõlmiti Eesti ja Venemaa vahel mittekallaletungileping. 1934. Aastal soovis Venemaa Eesti-Vene vastastikuse abistamise lepingut . 1935. Aastal sõlmiti sõlmiti Inglise-Saksa mereväeleping. 1939. Aastal sõlmiti Eesti-Saksa mittekallaletungileping
Ajalugu Demokraatlik 19181934 Juhid: koalitsioonivalitsused vahetusid 11 kuu möödudes põhjus, miks rahvas oli ebakindel 1920 võeti vastu põhiseadus. Riigikogu kinnitas valitsuse, mida juhtis riigivanem. (presidendi koht ei eksisteerinud tol ajal) 1920 üritati luua Balti Liit (soome, eesti, läti, leedu, poola) ei õnnestunud 1923 Eesti Läti kaitseliiduleping 1930 majanduskriis. Ettevõtteid tabas pankrott, tööpuudus. 1930 Eesti Vabadussõjalaste Keskliit põhiseaduse puudused + täiustamine 12.03.1934 K.Pätsi ja J. Laidoneri (EV vägede ülemjuhataja) vedamisel riigipööre > suleti organisatsioonid, riigikogu läks laiali, erakonnad lõpetasid tegevuse, vaid Isamaa jäi alles. VAIKIV AJASTU 1937 loodi presidendi ametikoht, 1938 esimene president EV: K. Päts
02.1918-12.11.1918)Peaminister (12.11.1918 -08.05.1919)Riigivanem (25.01.1921 -21.11.1922 02.08.1923-26.03.1924, 12.02.1931 -19.02.1932 21.10.1933-24.01.1934) Peaminister riigivanema ülesannetes (24.01.1934 -03.09.1937) Riigihoidja (03.09.1937-24.04. 1938 )Vabariigi President(24.04.1938-17.06. 1940) 34. autoritaarne kord. E.Vabadussõjalaste liit- Vabadussõja veteranide liit, mis sekkus poliitikasse suure majanduskriisi ajal. 1920. Kommunistlik venem. 23. Eesti-Läti kaitseliiduleping 30. Venem. Natsislik Saksam.32 mitte kallaletungiv leping Venem.39, sama mis 32, Saksam. Neutraliteet- avalikult ei eelistata siirriike. Lepituspoliitika- vastastikku abistamise lepingud. Rahvaharidus- Eesti keelse Tartu ülikooli avamine, kõrgharidus-Tartu ülikool, kõrgemad muusika kõrgkoolid. Teadus-ülemaailmne tuntus teadlaste. Kirjanuds-entsüklopeedia avamine. Luule-rühmitused Siuru ja trbujad.Kergemuusika-üldlaulupidu. Kunst-Tartus(Pauaseühing)Teater-Tln Estonia. Sport- k
Demokraatia ja diktatuur Eesti Vabariigis 1920.1930. Aastatel Eesti omariikluse olulised dokumendid olid ,,Eesti-Läti kaitseliiduleping" , ,, Eesti-Saksa mittekallaletungileping". Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse võttis vastu Asutav kogu 15. juunil 1920 (jõustus 21. detsembril 1920) ning see sätestas Eestis riigikorrana demokraatliku vabariigi, mille kõrgeima võimu kandjaks oli rahvas, aga rahvahääletust selle vastuvõtmiseks ei korraldatud.Seda iseloomustatakse väga demokraatliku põhikorra aktina, see tugines suures osas võimude lahususe põhimõttele
Loodi ainupartei, milleks oli Isamaaliit. Kontrolliti ajalehti, ametiühinguid, noorsooorganisatsioone, omavalitsusi, ülikoole, kirikuid. Uued riigijuhid rikkusid põhiseadust ning seetõttu koostasid nad uue põhiseaduse. 1937. Aastal loodi presidendi ametikoht ning president omas väga suurt võimu. Uus võim tekitas rahvas rahulolematust ning opositsioonikeskuseks sai Tartu. 1920. aastail taheti sõlmida Balti liitu, kuid Soome ning Poola hüppasid alt. 1923. Sõlmiti Eesti-Läti Kaitseliiduleping, kuid sellest polnud abi Venemaa vastu. 1930.nd muutusid ohuks nii Venemaa kui ka Saksamaa. Maareform riigistati mõisnike maad. Eesti peamised väliskaubanduspartnerid oli SB ja Saksamaa. Välja veeti peamiselt põllumajandussaaduseid ning sissetoodi tööstsseadmeid, toorainet, kütust. Vabadussõda Eesti iseseisvus 24.02.1918. Iseseisvus kestis vaid ühe päeva. 25.02.1918 11.11.1918 oli saksa okupatsioon ( 11.11.1918 kaotas Saksamaa I m.s) Võim läks tagasi eestlastele
Loodi ainupartei, milleks oli Isamaaliit. Kontrolliti ajalehti, ametiühinguid, noorsooorganisatsioone, omavalitsusi, ülikoole, kirikuid. Uued riigijuhid rikkusid põhiseadust ning seetõttu koostasid nad uue põhiseaduse. 1937. Aastal loodi presidendi ametikoht ning president omas väga suurt võimu. Uus võim tekitas rahvas rahulolematust ning opositsioonikeskuseks sai Tartu. 1920. aastail taheti sõlmida Balti liitu, kuid Soome ning Poola hüppasid alt. 1923. Sõlmiti Eesti-Läti Kaitseliiduleping, kuid sellest polnud abi Venemaa vastu. 1930.nd muutusid ohuks nii Venemaa kui ka Saksamaa. Maareform – riigistati mõisnike maad. Eesti peamised väliskaubanduspartnerid oli SB ja Saksamaa. Välja veeti peamiselt põllumajandussaaduseid ning sissetoodi tööstsseadmeid, toorainet, kütust. Vabadussõda Eesti iseseisvus 24.02.1918. Iseseisvus kestis vaid ühe päeva. 25.02.1918 – 11.11.1918 oli saksa okupatsioon ( 11.11.1918 kaotas Saksamaa I m.s) Võim läks tagasi eestlastele
1.dets 1924 üritas EKP relvastatud riigipöördekatset. See kukkus läbi. 1920 algul pandi suur lootus Balti liidule, mille all mõeldi Soome, Eesti, läti, leedu ja poola sõjalist-poliitilist koostööd võimaliku välisagressiooni., ennekõike Venemaa ja Saksa rünnakute eest. Selllist liitu aga ei suudetud kunagi luua. Põhjuseks Balti riikide omavahelised vastuolud. Ainus reaalne samm BL poole astuti 1923, mil kirjutati alla Eesti-Läti kaitseliiduleping. Kuigi Eestist sai 22. sept 1921 Rahvasteliidu liige, suhtuti siin liidu tegemistesse esialgu kahtlevalt, pidades Rahvasteliitu suurriikide poliitiliseks jututoaks.
1.veebruaril oli Eesti venelastest puhas. Sakslased tahtsid Lätist endale suurt osa saada, eestlased läksid appi ja toimus Landeswehri'i lahing e. Võnnu lahing. Eestlased võitsid, Saksamaal sunniti baltimaadest lahkuda. Terve detsembri vältel proovis punaarmee Narvat rünnata. Jaak Tõnisson läks läbirääkimistele. Rahukonverents Tartus toimus 2kuud. 2Veebruaril 1920 sõlmiti rahu, Venemaa tunnistas Eesti iseseisvaks. Eesti välispoliitika 1923. loodi Eesti-Läti kaitseliiduleping. 1932 tegid Venemaa ja Eesti mittekallaletungi lepingu. 1939 Eesti-Saksa mittekallaletungileping
ja 1930. aastatel oli kindlustada omariiklus ja julgeolek. Suurimateks ohuallikateks peeti Venemaad ja kolmekümnendatel ka Saksamaad. 1920. aastate algul üritati luua Balti liit kus kõik osalised oleksid osutanud üksteisele sõjalise rünnaku korral abi. Venemaa oli liidu loomisele tugevalt vastu. Balti liidu loomine ebaõnnestus suuresti tänu Leedu ja Poole konfliktile ja Soome tahtele kuuluda neutraalsete põhjala riikide hulka. Ainsaks liidu loomise sammuks jäi Eesti ja Läti vaheline kaitseliiduleping kuid sel polnud suurt kaalu kuna mõlemad oli väikeriigid. Ka muule rahvusvahelisele abile ei saanud kindel olla, sest demokraatlikud suurriigid hoolisid enda julgeolekust rohkem. Ka ei soositud eesti autoritaarset valitsemisvormi. Eesti areng aastatel 1920-1939 oli küllaltki kiire. Majandus arenes jõudsalt. Maareform pani osaliselt aluse ka tänapäeva väiketaludele ning põlevkivitööstuse jõuline arendamine on ka
b) 1921. aastal tunnustasid Eestit Lääneriigid, Eesti võeti rahvaste liidu liikmeks 2. Eesti Vabariigi julgeoleku kindlustamine Ajaloo kordamismaterjal kontrolltööks 18.okt. Tuuli Varik Koostöö Lääneriikidega: a) aktiivne koostöö rahvaste liiduga; ei suutnud kaitsta oma liikmeid b) ei sõlmitud sõjalisi kokkuleppeid Koostöö Balti riikidega: a) EestiLäti kaitseliiduleping 1923. aastal b) Idee Balti Liidust, kuhu oleks kuulunud: Eesti, Läti, Leedu, Soome, Poola , ei teostunud Koostöö NSVL ja Saksamaaga: a) 1932. aastal Venemaaga mittekallaletungimisleping b) 1939. aastal Saksamaaga mittekallaletungimisleping 3
käigus unustati riigi huvid. 3. Millised olid Eesti välispoliitika peamised ülesanded ja kas need õnnestus täita? Selgitage oma seisukohta. Välispoliitika peamine ülesanne oli riigi julgeoleku kindlustamine(suurimad võimalikud ohuallikad olid Saksamaa ja Venemaa). Julgeoleku riskide maandamiseks üritati normaliseerida suhteid võimalike vastastega ja otsiti sõpru demokraatlike suurriikide seast. Üritati luua liite erinevate riikidega aga lõpptulemuseks oli siiski vaid Eesti-Läti kaitseliiduleping ja Balti Antandi loomine. Kuna ainus peamine välispoliitika ülesanne oli kaitsta Eesti iseseisvust, siis seda kindlasti ei õnnestunud täita kuna nagu tulevik näitas Eesti langes siiski Venemaa võimu alla. Näha oli, et siiski üritati kõiksuguste omavaheliste lepingutega ja võib-olla kui suurriigid oleksid Balti riike aidanud, poleks Venemaa okupeerimisega hakkama saanud aga ilma igasuguse välisabita olid Balti riigid igati Venemaale määratud. 4
- Esialgu toetuti Venemaa turule ja kui see ära kukkus tekkis kriis. - Eesti laenas samuti liiga palju. Mis muutus majanduskriisi tõttu? - Rohkem tähelepanu juhiti põllumajandusele, mis sai peamiseks majandusharuks - Orienteeruti rohkem lääne turule - Võeti kasutusele uus laenupoliitika- jälgiti rohkem ka kulutusi - Võeti kasutusele ka uus majanduspoliitika- Otto Strandmani eestvedamisel 1923-1924- majanduskriis Eestis 1923- Eesti ja Läti kaitseliiduleping 1924- Kommunistid püüdsid korraldada riigipööret 1928. aastal - asendati margad ja pennid kroonide ja sentidega, et vältida majanduskriisi kordumist. 1929. aastal - alanud ülemaailmne majanduskriis ja põhiseaduse muutmise kavadega kaasnenud sisepoliitiline kriis aga ei lasknud kaua stabiilsust nautida. 12.03.1934 - riigivanem K. Päts ning J. Laidoner teostasid sõjaväelise riigipöörde, et vältida
Laidoner. Opositsiooni tähtsaim keskus oli TARTU ja nn TARTU VAIM. 2.Välispoliitika Peamine eesmärk oli kindlustada omariiklus ja julgeolek. Suurimaks ohuallikaks peeti. Venemaad mõnigast ohtu nähti ka Saksamaas. 1920. aastate algupoolel otsustati moodustada Balti liit. Balti liit tähendas viie Balti riigi tihedat sõjalis-politilis koostööd ja oli mõeldud Venemaa vastu. Paraku ebaõnnestus liidu loomine. 1923. Aastal sõlmiti Eesti Läti kaitseliiduleping. 1920. Aastate II poolel ja 1930. Aastate algul normaliseeriti suhted Nõukogude Liiduga. 1921. aastal asutus Eesti Rahvasteliitu. Eesti püüdis osaleda rahvasteliidu poolt loodava kollektiivse julgeolekusüsteemi kujundamises. Eesti diplomaadid lõid aktiivselt kaasa Rahvasteliidu töös. 1930. Aastatel muutus rahvusvaheline olukord. 1934. Aastal tõusis päevakorda sõlmida Eesti-Vene vastastikuse abistamise leping. 1930. Aastatel tihenesid kontaktid Sakasamaaga. 1939
lahing, eestlased võitsid ning jälitasid sakslasi Riiani. Seal sõlmiti lääneriikide nõudel rahu. Eestlase sõjaline olukord oli halvenemas ning oli kiiresti vaja sõjategevus lõoetada. Tõnisson läks üksida läbirääkimisi pidama Tartus ning kestis kaks kuud, alla kirjutati lepinugel alles 1920.2.veebr. lõpetas sõja, tagas soodsa idapiiri ning lahendas paar majanduslikku probleemi. 4.Eesti välispoliitika tähtsamad lepingud 1920-40(positiivsed, negatiivsed) Eesti-Läti kaitseliiduleping( olid kohustatud mõlemad andma üksteisele sõjalist abi), mittekallaletungileping: saavutati peale 10 aastast läbirääkimisi Venemaaga, mille käigus mõlemad tõotasid austada partneri suveräänsust, riigipiiride austamist ja lahendada tüliküsimused rahumeeli. Eesti-Saksa mittekallaletungileping: arvati sakslaste poolele hoidu, eestlased said sõjavarustust ja vahetati luureinfromatsiooni. Balti liit: 1920ndate algul Eesti,
Võõrkeeltesse tõlgiti Eesti kirjanike teoseid. Laienesid kultuurkontaktid välismaaga. Euroopa linnades toimusid Eesti kunsti näitused. Estlased tõid olümpiamängudelt 19 medalit. Jätkus muusikapäevade ja laulupidud traditsioon. 12. Kirjelda Eesti välispoliitikat 1920. aastatel (lepingud, põhilised ohuallikad, välisriikide suhtumine jms). Ohuallikad: NSV liit ja Saksamaa. 1920. aatal taheti luua Balti liitu, aga see ebaõnnestus. 1923. aatal - Eesti Läti kaitseliiduleping. Üritati parandada suhteid vanelastega. Saksammaga õnnestus, aga NSV liiduga eiriti mitte. 1932. mittekallaletungileping. Üritati luau suhteid Inglismaaga. Nad lubasid küll kõike, aga erilist abi polnud neilt loota. 13. Kirjelda Eesti välispoliitikat 1930. aastatel (lepingud, põhilised ohuallikad, välisriikide suhtumine jms). Ohuallikad: NSV liit ja natsistlik Saksamaa. Rahvasteliidule ei saanud eirit loota. 1935. Inglise-Saksa mereväeleping Läänemeri on Saksamaa Ja NSV liidu asi
Esikohale põllumajandus: riik aitas kaasa masinaühistu Arenemisele,maaparanduse ja solidaarsusele. 1920majanduslik tõus- suurenes põllumajandud ja tööstustoodang kasvas eksport,tõusis elatustase,avanesid võimalused uuteks onvesteeringuteks-26jaan 1921 atlandi ülemnõukogu tunnustas balti riike., 1920balti liit alla saaome,eesti,käti,leedu, japoole Põhjuseks oli balti riikide omavahelised vastuolud, Soome püüdles läheneda skandinaavaiale ja terav vene vastuseis. 1923a eesti-läti kaitseliiduleping.22sep 191rahvasteliigu liige eesti. 1.venem ei suuda eesti enam saksa sissetungi eest kaitsta oli nõrgestatud.2.vabatahtlike sõjaüksuste loomine-kalevlaste malev,laidonen sõjaväe eesotsas. 1.eesti rahu sõdimisest-oli sõjatüdims 2,vene rahu sõdimisest-oli kodusõda,sõjaline vastupau ei õnnestunud. 3.Soodsad riigipiirid.eestilt sõjakompentatsiooni ei nõutud. Majandustõus Põhjused:Sõja lõpp,uus tehnika Seisned:suurenes põllumajandus ja tööstustoodang,
maaparandus , monopoliseeris või, liha ja munade kokkuostu ja ekspordi (riiklikud koondised ,,Võieksport", Eesti Lihaeksport", ,,Eesti Munaeksport") ning teraviljakaubanduse (,,Riigi Viljasalv") 14. Miks ei kujunenud Balti sõjalist liitu, mis oleks meid kaitsnud Venemaa eest? Liit mis loodeti luua koostöös Soome, Läti, Leedu ja Poolaga, jäi loomata omavaheliste vastuolude tõttu, peamiselt tänu piiritülidele. Küll aga sõlmiti 1923.a. Eesti-Läti kaitseliiduleping. 15. Miks loobus Eesti riik 1930ndatel Inglismaale suunatud orientatsioonist Saksamaa kasuks? Eesti hoidis Saksamaa poolele, sest see sai vastu Venemaale. 16. Missugune oli Eesti välispoliitiline seisund 1930ndatel aastatel (seisund, liidusuhted)? Eesti oli neutraalne riik, suhted olid teiste riikisega head va. Venemaaga (nõukogude Liit) 17. mõisted: Vapsid Endised vabadussõdalased. Vaikiv ajastu Sai alguse peale K. Pätsi 12.03.1934. a.
Välisoliitika- Eesti asus oma iseseisvusele tunnustust taotlema 1918 kuid de jure tunnustuseni jõuti alles pärast vabadussõda. 26 jan 1921 antandi ülemkogu tnnustas ühekorraga kõiki balti riike.Eesti välispol peamine ül oli riigi julgeleku kindlustamine. Ohuallikateks olid saksma ja venemaa.EKP eesti kommun partei üritas 1 sept 1924 relvastatud riigipöördekatset. tlnas ründas 300 võitussalklast valitsus asutusi sidekeskusi ja sõjaväeosi. 1923- Eesti-Läti kaitseliiduleping. 22 sept 1921 sai eestist rahvasteliidu liige. SUUR KRIIS- Suur kriis 1930-1934 majanduskriis 1929.a. sai Ameerikast alguse ülemaailmne majanduskriis. Hulk ärisid ja tööstusettevõt teid läksid pankrotti. Eesti kaupade konkurentsivõime välisturul vähenes. Raskeks löögiks oli Suurbritannia otsus naelsterlingi devalveerimine . Üldine elukallidus tõusis, sissetulekud vähenesid. Ettevõtete sulgemine tõi endaga kaasa ulatusliku tööpuuduse
· et oleks riik, peab olema tunnustus · lääs vaatab, kuni lõpeb RUS kodusõda · 1. tunnustab EE Vabariiki RUS · Tõnisson soovitab EE UK poole hoida · Hans Piip lähedane sõprus UK - heanaaberlik suhe RUS - võimalik lähenemine Lätiga - lähem ühendus demokraatliku FINiga EESTI SUHTED NAABRITEGA · Ohuks GER ja RUS (kommunistlik) BALTI LIIT · Ei suudetud luua POL-LIT vastuolu (Vilnius) tõttu · EST-LT kaitseliiduleping oli tähtsusetu · Orienteerutakse Rahvasteliidule- roll suurenes, EE lootis julgeolekusüsteemine, mis tundus piisav · SEIS '30 LÕPUS · EE balansseeris sõjaka GER ja RUS vahel. Õnnestus 2. MS, siis muutus EE RUSile kergeks saagiks · julgeolekukriisid · Venemaa aktiviseerus · Sõpru pole EESTI VABARIIGI LÕPP (1939 aasta EESTI) · MRP (Molotovi-Ribbentropi pakt) Nõukogude Venemaa-GER kokkulepe 23.august.1939, et ei tungi üksteisele kallale
*Parlamendi killustatus *4-5 erakonda *Sisepinged (kompromisside tegemine raske) *Valitsuse koosseisud 1920. a põhiseaduse alusel: -16 koalitsioonivalitsust -Keskmine eluiga 10,5 kuud Asundustalu- Mõisate maa riigistati. Talusid jagati talupoegadele, kuid kõige pealt said Vabadussõjas võidelnud esimestena. Esialgu maksti riigile renti, hiljem sai asundustalusid osta ka pärisomandusse. Võõrandatud maid kompenseeriti, kuid see summa oli väga väike. Balti liit- 1923 Eesti-Läti kaitseliiduleping (5 riiki liidus: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola) Devalveerimine- valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute suhtes Vapsid- Eesti Vabadussõjalased aastail 1929-1934 tegutsenud populistliku organisatsiooni liikmed Vaikiv ajastu- 12.03.1934-21.06.1940 *Vaikivat ajastut alustas 12. märtsil 1934 aastal riigivanem K.Pätsi välja kuulutatud kaitseseisukord, millega kindral J.Laidoner määrati (kehtiva Põhiseaduse vastaselt ) vägede ülemjuhatajaks.
Vabadussda. 1921 sai Eestist Rahvasteliidu liige. Eesti vlispoliitika peamine lesanne oli riigi julgeoleku kindlustamine, vimalikuks ohuallikaks peeti eriti Venemaad, aga ka Saksamaad. Julgeolekuriskide vhendamiseks ritati parandada suhteid vimalike vastastega, Venemaa osas aga erilist edu ei saavutatud. Sjalis-poliitiline Balti liit, mis loodeti 1920. aastail luua koosts Soo-me, Lti, Leedu ja Poolaga, ji omavaheliste vastuolude tttu ainult unistuseks. Kll aga slmiti 1923.a. Eesti-Lti kaitseliiduleping. 1930. a. judis Eestisse USA-st alguse saanud lemaailmne majanduskriis, mis kige raskemini avaldus siin 1933. a. suvel, olles iseseisvusperioodi rngim majanduslangus. Esmajoones tabas kriis Eesti peamist majandusharu pllumajandust, talude majandusraskused tid kaasa tsised probleemid ka teistes majandus- harudes. Suur osa rahvast muutus ostujuetuks, paljud ettevtted lksid pankrotti, kiirelt tusis ttute arv (1932.a. oli neid 32 000)
majandusellu 14)Iseloomusta Eesti välispoliitikat 1920-30 aastatel 20-ndad: * Ohuallikateks Vene ja Saksamaa. *1921 sept võeti Eesti Rahvasteliitu, osales aktiivselt kollektiivse julgolekusüsteemi kujundamises. *20ndate algul otsustati luua Balti liit(soome, eesti, läti, leedu, poola). Idee ebaõnnestus, kuna soome soov oli ühineda Skandinaaviaga ja Poola oli suur riik+keerulised suhted leeduga.*23a sõlmiti Eesti-Läti kaitseliiduleping. 30-ndad: *32a sõlmiti Venemaaga mittekallaletungi leping *30ndate keskpaigas algas Rahvasteliidu kriis(Saksas 33a võimule natsid, astus liidust välja. Jaapan ründas Hiinat- välja. Itaalia astus välja). *35 a. Inglise-Saksa mereväeleping *venemaa aktiviseerumine *34a sept Balti Antant(Eesti, Läti, Leedu)-kolme riigi tihe välispol. koostöö. *antandi neutraliteedipoliitika-ükski demokraatlik riik ei garanteerinud balti erapooletust, seega ei
*EKP üritas 1.12.1924 relvastatud riigipõõrekatset *EKP ei saanud rahvalt toetust ning mäss suruti maha,Venemaa oht jäi mõneks ajaks kadunuks *Üritati normaliseerida suhteid,Saksamaaga oli edukas,Venemaaga mitte. *1932a sõlmiti Eesti-Venemaa vahel mittekallaletungileping *Eesti üritas leida sõpru suurriikide käest,kuid edutult. *1920a pandi suuri lootusi Balti liidule(Soome,Eesti,Läti ja Poola) *1923a kirjutati Eesti-Läti kaitseliiduleping(Balti liit jäi unistuseks) *22sept 1921 Rahvasteliidu liige *1932a desarmeerimiskonverents 1.dets riigipöördekatse *EKP üritas 1.12.1924 relvastatud riigipöördekatset *Tallinnas ründas u 300 relvastatud võitlussalklast valitsusasutusi,sidekeskusi ja sõjaväeosi. *Mäss suruti maha mõne tunniga,kuna puudus rahva toetus ja ei jõutud Moskvalt abi paluda *EKP kaotas rahva seas igasuguse poolehoiu Suur kriis 1929 ülemaailmne majanduskriis:
Vene ajal loodud masinaehitus-ja tekstiilitööstus korraldasid tootmise ümber vastavalt iseseisva väikeriigi vajadustle ja võimalustele. 8.EESTI VÄLISPOLIITIKA- OHUALLIKAD 1920a.-VENEMAA,sest Venemaa ajalooline tung oli laiendada impeeriumi piire ning raiuda aken Euroopasse lisandus kommunistliku juhtkonna unistus maailmarevolutsioonist.SAKSAMAA-sest see võis ajaloolisele kogemusele tuginedes samui pühenduda Baltikumi valitsemisele. LEPINGUD-Ainuke leping, mis saavutati oli Eesti-Läti Kaitseliiduleping. RAHVASTELIIT-Eesti proovis igati osaleda Rahvasteliidu töös, et saada toetust Rahvasteliidu poolt, kui tekib sõjaseisukord,üritati osaleda kollektiivse julgeolekusüsteemi kujundamises. OHUALLIKAD 1930a.- sõjaliselt tugevnevad kommunistlik VENEMAA ja natslik SAKSAMAA. LEPITUSPOLIITIKA MÕJU-Tekitas Eestis umbusaldust nind lepituspoliitika toimus väikeriigide arvel. NEUTRALITEET- Prooviti näidata, et ei eelistata kumbagi riiki, kuigi see ei suutnud
algul, mil Moskva tegi panuse siinsete kommunistidele. Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP) üritas 1.dets 1924 relvastatud riigipöördekatset. Tallinna ründas u 300 relvastatud võitlussalklast valitsusasutusi, sidekeskusi ja sõjaväeosi. Venemaa lubas neile abi, aga seda ei tulnud. Mäss suruti maha. Julgeolekuriskide maandamiseks kasutati kõiki vahendeid: normaliseeriti suhteid vastastega (1932. A Eesti-Vene mittekallaletungileping), sõprussuhted. 1923 Eesti-Läti kaitseliiduleping. 22 sept 1921 Eestist sai Rahvaliitlaste liige. Julgeoleku seisukohalt peeti eriti oluliseks Briandi-Kolloggi sõjakeelupakti 1928 ja 1932 a alanud desarmeerimiskonverentsis Eestile oht vähenes, koostöö Rahvaliiduga näis piisav. Suur kriis Põhjused : kasvas rahulolematus senise liberaaldemokraatliku korraga ning kujunesid eeldused üleminekuks autoritaarsele režiimile, põhjustatud ülemaailmsest majanduskriisist, anti liigselt
1921a septembris võeti Balti riigid (ka Poola) Rahvaste Liitu. Balti riikidele olid endiselt ohtlikud nii Nõukogude Venemaa kui ka Saksamaa. Nagu varem otsiti toetust Antanti riikidelt, eriti Suurbritannialt, kuid Suurbritannia jaoks Baltikum ei omandanud enam poliitilist tähtsust. Britid soovitasid Balti riikidel teha omavahelist koostööd. Ideed: 1) Balti Liit- lootsid selle peale, kuid Poola ja Leedu olid omavahel konfliktis Vilniuse linna pärast. 2) 1923 sõlmiti Eesti- Läti kaitseliiduleping, kuid see ei pakkunud kummalegi julgeolekut. 3) 1920ndate lõpul tihenes koostöö Rootsiga, kuid 1934 märtsis, pärast Pätsi ja Laidoneri korraldatud riigipööret, Rootsi huvi lõppes. 4) 1930ndatel tugevnes Saksamaal militarism ning vastukaaluks sellele aktiviseerus Nõukogude huvi Baltikumis ja lääneriikide poolt jäid siinseid väikeriigid silmitsi kasvava kommunismi ohuga. 5) 1935a seoses Suurbritannia-Saksa mereväe kokkuleppega jäi Balti
o Kujunes Landeswheri sõda, mis lõppes EST võiduga Võnnu lahingus 23.06 o 1919 sõjategevus vähenes. Peale pikki arutlemist toimus 2.02 1919 Tartu rahukonvenents kus kirjutati alla rahulepingule. EST välispoliitika o Suurim osa oli V, kuid ohtu nähti ka S-s. Turvalisuse tagamiseks hakati arendama EST diplomaatiat o Balti liit Soome, ESR, Läti, Leedu, Poola. Sõjalis-poliitiline koostöö. o BL ei läinud läbi, lähim, mis sellele juhtus EST-LT kaitseliiduleping 1923. est ja läti olid liiga väikesed, et nad ei oleks suutnud nii suurt kaitset tagada o 1932 EST-V Mittekallaletungileping. Olenes ainult Moskva tahtmisest o 1922 RL EST ei pidanud huvituma mingitest kuludest. o 1939 est-S mittekallaletungileping arvati, et EST läks S poolele o Est muutus neutraalseks Eesti välispoliitika peamine eesmärk oli kindlustada omariiklus ja julgeolek. Suurimaks
1932. aastal kirjutati alla Eesti-Vene mittekallaletungilepingule (ei muutnud suurt midagi). Eesti otsis ka sõpru demokraatlike suurriikide seast, eelkõige Suurbritanniat (väike huvi). 1920. aastate algul pandi lootused Balti liidule, eelkõige Vene ja Saksa rünnaku tõrjumiseks. Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola sõjalis-koostöö. Vastuolude tõttu ei suudetud sellist liitu aga kunagi luua. 1923. aastal kirjutati alla Eesti-Läti kaitseliiduleping, millel polnud aga erilist tähtsust. 22. septembril 1921 sai Eestist Rahvasteliidu liige. Julgeoleku seisukohalt peeti eriti oluliseks Briandi-Kelloggi sõjakeelupakti (1928). Oluline oli ka 1932. aastal alanud desarmeerimiskonverents. Otsene hädaoht Eestile vähenes, tundus, et Rahvasteliidust oli abi. Majanduselu Maareform, aluseks 10. oktoobril 1919 vastu võetud maaseadus. Riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jm. Loodi 35 000 uut asendustalu.
tõestanud, siis tunnustasid meie iseseisvust Soome, Poola, Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan ning eeskätt NSV. Eesti välispoliitika peamiseks ülesandeks oli riigi julgeoleku kindlustamine. Noore rahvusriigi positsiooni kindlustas ka Rahvasteliidu koosseisu arvamine 1921. aastal. Nüüd tekkis kõnealuseks Balti Liidu küsimus. 1923. aastaks selgus, et riikide erimeelsused on liialt suured, et sellist liitu luua. Ehkki Lätiga saadi siiski sõlmiti Eesti-Läti kaitseliiduleping. Esimene suur julgeolekukriis tabas noort Eestit 1.detsembril 1924, kui Tallinnas toimus Moskva juhitud mässukatse. Eesti mõistis idast tulevat ohtu ning vajasid tugevamaid liitlasi kui seda oli Läti. 1920. Aastate lõpul paranesid Eesti suhted Rootsiga. Küllalt püsivad suhted kujunesid Eestil ka Poolaga, sest Poola oli sõjaliselt tugevam kui kõik Balti riigid kokku. 1930. aastate alguses hakkas Saksamaa Hitleri võimaletulekuga kiirelt esile tõusma.
Suurbritanniale-, kuid nemad huvitusid Eesist liialt vähe *1920. aastate algul pandi suuri lootusi Balti liidule, mille all mõeldi Soome, Eesti, Läti ja Poola sõjalis- poliitilist koostööd võimaliku välisagressiooni, ennekõike Vene, aga ka Saksa rünnaku tõrjumiseks *Sellist Balti liitu ei suudetud kunagi luua , põhjuseks olid Balti riikide omavahelised vastuolud *Ainus reaalne samm Balti liidu poole astuti1923. Aastal, mil kirjutati alla Eesti-Läti kaitseliiduleping *Kuigi Eestist sai juba 22. septembril 1921 Rahvasteliidu liige, suhtuti siin liidu tegemistesse esialgu kahtlevalt, pidades Rahvasteliitu suurriikide poliitiliseks jututoaks *Järk-järgult aga Rahvasteliidu roll suurenes ning Eestiski hakati järjest enam lootma Rahvasteliidu kollektiivsele julgeolekusüsteemile, ühinedes kõigi kokkulepete ja avaldustega, mis tõotasid vähendada sõjaohtu 31. Suur Kriis
1 Välispoliitika 1918–1939 Eesti tunnustamine: välisdelegatsiooni tegevus; de facto tunnustus; Balti küsimus Pariisi rahukonverentsil; de jure tunnustamine ja vastuvõtmine Rahvasteliitu. Balti riikide koostöö: esimesed katsed; sõjalis-poliitilise liidu kavad (Bulduri ja Varssavi konverentsid); probleemid ja vastuolud; Eesti–Läti kaitseliiduleping 1923. Rahvusvahelise olukorra stabiliseerumine: Rahvasteliit ja kollektiivse julgeolekusüsteemi loomiskatsed; Eesti suhted Suurbritannia, Saksamaa, N. Liidu, Rootsi ja Poolaga. Sõjaohu kasv: Saksamaa ja N. Liidu aktiviseerumine, lääneriikide lepituspoliitika; idapakti idee; Balti Entente, neutraliteedipoliitika, laveerimine N. Liidu ja Saksamaa vahel. Eesti tunnustamine: välisdelegatsiooni tegevus; de facto tunnustus; Balti küsimus Pariisi
Tunnustust teistelt riikidelt: 1921 tunnustasid Ingl ja Pr 1922 astus Rahvasteliitu Ohud: 1)Saksamaa 20 väike oht- 30 tugvnes 1938 mittekallaletungileping 2)Venemaa 20 suur oht 1934 mittekallaletungileping Lepingu täitmine olenes Vm ja Sm heast tahtest. Liit teiste riikidega: Balti Liidu idee prooviti moodustada: Soome, Eestis, Läti, Leedu, Poola Ei, sest Soome püüdles neutraalsete Skandinaavia riikide sekka; Poola ja Leedu omavaheline konflikt 1923 Eesti Läti kaitseliiduleping abistati üksteist sõjaliselt 1934 kehtestati diktatuur lääneriikide toetus vähenes II maailmasõja puhkemise ajaks oli Eesti jäänud isolatsiooni Pilet 24 Eesti Vabariigi kultuuri üldiseloomustus. Hariduse areng 1925- loodi Kultuurkapital kultuuri rahastamiseks KUKLA sai raha alkoholiaksiisist ja hasartmängumaksudest jagati raha kirjandusele; kunstile; muusikale;spordile;teadusele traditsiooniline rahvakultuur : isetegevus laulukoorid, näiteseltsid
3. Millistele suurvõimudele tegi panuse Eesti välispoliitika 1920. Aastatel? Enamasti Saksamaale, sest Eesti-Saksa vastuolud asendusid peagi tihenevate majandus- ja kultuurisidemetega. Venemaaga suhtlemises saavutati vähe, ehkki sõlmiti palju kokkuleppeid omavahel. 1932. Aastal kirjutati alla mittekallaletungilepingule. Töövihik 1. Lõpeta tulbad. Ohuallikad 1920.-1930. Aastail – Venemaa ja Saksamaa Lepingud – Eesti-Läti kaitseliiduleping 1923. Aastala ja Eesti-Venemaa mittekallaletungileping 1932. Aastal. Rahvasteliit – Eesti astus Rahvasteliitu 1921. Aastal. Neutraliteet – ei loe kohustuslikuks Rahvasteliidu ühingut. Neid artikleid, milles nähti liikmesriikide ühist tegevust agressorite suhtes. 10.Kultuur maailmasõjavahelisel ajal Õpik 1. Too näiteid teaduse ja ebateaduse arengust. 2. Milliseid teaduse ja tehnika saavutused iseloomustavad 1920.- 1930. Aastaid kõige rohkem?
Välispoliitika peamine eesmärk oli kindlustada omariiklus ja julgeolek. Suurimaks ohuks peeti Venemaad ja mingilmääral ka Saksamaad. Nende suurriikide vastu otsustati luua Balti liit (Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola). See tähendas nende riikide tihedat sõjalist-poliitilist koostööd Venemaa võimaliku rünnaku tagasilöömiseks. Balti liidu loomine ebaõnnestus aga Balti riikide omavaheliste vastuolude ja Venemaa vastuseisule. Ainus samm selle liidu loomisel oli Eesti-Läti kaitseliiduleping, milles kohustusid mõlemad pooled vajadusel andma üksteisele sõjalist abi. Samal ajal üritati ka normaliseerida suhteid võimalike vaenlastega. Sakslastega oli kokkulepete loomine kerge, kuid Venemaaga see väga ei edenenud, kuigi ligi 10 aastat toimunud läbirääkimiste tulemusena kirjutati alla mittekallaletungilepingule. Samuti astus Eesti ka Rahvasteliitu ning eestlased pidid Rahvasteliidu tegemistele kaasa aitama hoolimata kulutustest
● Imporditi toorained ja tööstusaineid ● Ühistegevuslik liikumine Välispoliitika Nõukogude Venemaast ei nähtud ohtu isegi peale 1934. aasta riigipööret. Vaenlaseks peeti rohkem Saksamaad Eesti kaitsepingutused: ● Sooviti luua Balti liitu, kuid see ebaõnnestus ● 1923 sõlmiti EesitLäti kaitseliiduleping ● Eesti astus Rahvasteliitu ● Eesti vaatas Suurbritannia suunas liidu huvides 1935. aastani võis Eesti ennast turvalisena tunda. IngliseSaksa mereleping aga muutis Eestis olukorra ärevaks ning Nõukogude Liidu aktiviseerimine samal aastal ei teinud asja paremaks. 1930ndate lõpus oli konkreetne oht nii Saksamaa kui ka NSVL rünnakuks ● Eestil ei olnud liitlasi ● Rahvasteliit oli kriisis
perioodil vähenes Venemaa oht Eestile (peale EKP ebaõnnestunud riigipöördekatset) Õnnestumised: EKP riigipöörde katse ei läinud läbi; Rahvasteliiduga liitumine; Rahvasteliiduga koostöö näis julgeolekule piisav Ebaõnnestumised: Balti Liitu ei suudetud teha riigite erimeelsuste tõttu; Eesti-Läti kaitseliiduleping, kuna riigid olid reaalselt liiga väikesed, et üksteist aidata; 1930. aastal kerkisid esile probleemid, mille lahenduseks kirjutati alla Balti Antandile, Eesti, Läti ja Leedu vahel, mis nägi ette välispoliitika koostööd ning sätestas välisministrite regulaarsed kohtumised, ei omanud tähsust julgeoleku koha pealt 62. 13. Eesti Vabariik majanduskriisi aastatel. 63
detsembril 1924 relvastatud riigipöördekatset. · Suhete normaliseerimine võimalike vastastega. · Otsiti sõpru demokraatlike suurriikide seast. · 1920.aastate algul pandi suuri lootusi Balti liidule, mille all mõeldi Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola sõjalis-poliitilist koostööd võimaliku välisagressiooni, ennekõike Vene, aga ka Saksa rünnaku tõrjumiseks. Seda ei suudetud luua Balti riikide omavaheliste vastuolude tõttu. · Eesti-Läti kaitseliiduleping. · 22.september 1921 astus Eesti Rahvasteliidu liikmeks. · Julgeoleku seisukohalt peeti eriti olulisteks Briandi-Kelloggi sõjakeelupakti (1928) ja 1932.aastal alanud desarmeerimiskonverentsi. Suur kriis. (ptk.31) · Suure kriisi aastatel (1930-1934) kasvas järsult rahulolematus senise liberaaldemokraatliku riigikorraga ning kujunesid eeldused üleminekusks autoritaarsele reziimile. Majanduskriis · Kriis tabas esmasjoones põllumehi
vastu, et ohtlikus olukorras saada neilt abi ja toetust. 3) Jaan Poska idee sõjaline kaitse liit: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola kaitseliit. 4) Eesti peab toetama kõiki algatusi, mis võiksid kuidagi moodi maailmarahu ja eriti tegema tihedat koostööd rahvaste liitu. Balti riikide koostöö: esimesed katsed; sõjalis-poliitilise liidu kavad (Bulduri ja Varssavi konverentsid); probleemid ja vastuolud; EestiLäti kaitseliiduleping 1923. Balti liit oli järgmine diplomaatiline samm, millega loodeti kindlustada julgeolekut. Eestit toetas Soome, andis varustust ja 1000 vabatahtlikut Eesti Vabadussõjas. Samuti Eesti toetas Lätit, vabadussõja ajal abistas Eesti Lätit Landeswehri sõjas. Balti riikide konverentsid toimusid Vabadussõja ajal 1919. aastal Tallinnas- Läti, Leedu, Poola, Soome välisministrid. Kuni Tartu rahulepingu sõlmimiseni toimus 3 Balti riikide konverentsi
väljatöötamisele. Poola, Läti ja Eesti ratifitseerisid Varssavi lepingu, kuid Soome parlament keeldus seda tegemast. Seega kadusid ka eeldused manitud lisaprotokolli realiseerimiseks. Balti riikide, Soome ja Poola koostööprobleem jäi endiselt päevakorda, Toimus mitu välisministrite konverentsi jne, kuid sõjalise liidulepingu sõlmimise võimalust enam ei avanenud. üll aga toimus teatud faktiline koostöö mainitud riikide kindralstaapide vahel Eesti–Läti kaitseliiduleping 1923. 1923 lõpuks realiseerus vaid Eesti-Läti kaitseliit. Seegi ei tulnud libedalt, nt vaieldi Ruhnu kuuluvuse üle. Reaalne liit teostus aga suuresti tänu välisele „abile" - pärast Moskva emissaari ebakindlust tekitanud visiiti Eestisse ja Lätisse, mille käigus too esitas üsna ulatuslikke poliitilisi nõudmisi. 1. novembril 1923. aastal kirjutati nii Tallinnas peetud Eesti- Läti konverentsil alla kaitseliidulepingule, millega pooled kohustusid kolmanda riigi
annaabi.ee 
