Rääkides Eesti omariiklusest, selle sünnist ja püsimisest ei saa kuidagi mööda Kaitseliidust. 1918. aasta novembris segastel aegadel eelkõige avaliku korra tagamiseks tagalas loodud vabatahtlikust riigikaitseorganisatsioonist kasvasid välja mitmed väeliigid, piirivalve, vanglate amet, rääkimata üksikutest väeosadest. Valdav osa Vabadussõja aegseid ja ka praeguseid silmapaistvaid Eesti ohvitsere on kasvanud välja Kaitseliidu rüpest. II maailmasõja eelses Eesti vabariigis oli Kaitseliidul kandev roll nii sõjalise väljaõppe, riigikaitsekasvatuse, seltsi- kui spordielu vallas. Asjata ei räägita, et Kaitseliit on Eesti riikluse pant. 1 Kaitseliidu sünd I Maailmasõja lõpuga 11. novembril 1918 lõppes ka Saksa okupatsioon Eestis, veel samal päeval moodustati noore riigi kaitseks relvastatud kodanike liit Eesti Kaitse Liit
Relvade hoidmine, kandmine ja kasutamine. Karistused. Raivo Pehk 2006 KAITSELIIDU TEGEVLIIKME ELUKOHAS KAITSELIIDU JA ISIKLIKE RELVADE NING LASKEMOONA HOIDMISE TINGIMUSED JA KORD (VV määrus nr 277 22.09.1999.a.) 1. Kaitseliidu tegevliikme (kaitseliitlase) elukohas hoitakse relvi ja laskemoona tingimustes, mis tagavad nende säilimise ja ohutuse ümbrusele ning välistavad neile kõrvaliste isikute juurdepääsu. 2. Kaitseliitlasele antakse Kaitseliidu relvad hoidmiseks Kaitseliidu ülema, Kaitseliidu Peastaabi ülema või maleva pealiku vastavasisulise käskkirja alusel. 3. Relvade ja laskemoona elukohas hoidmiseks peab kaitseliitlane: 1) omama Kaitseliidu liikmekaarti; 2) Kaitseliidu relvade ja laskemoona puhul olema sõlminud nende kohta
Kaitseliit ja selle vajalikkus Lähte Ühisgümnaasiumi õpilaste arvates Uurimistöö Koostaja: Vaiko Vaher 11H Juhendaja: Viivi Rohtla LÄHTE 2010 1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................3 1. Kaitseliidu ajalugu.................................................................................................................4 1.1. Kaitseliidu loomine ja tegevus Vabadussõjas.................................................................4 1.2. Kaitseliit Eesti Vabariigis 1920-1940.............................................................................5 1.3. Kaitseliidu rahuaegne tegevus 1920-1940.....................................................................7 1.4
Kaitseliidu põhikiri. Kaitseliidu kodukord. Raivo Pehk 2006 Kaitseliidul on põhikiri, millega kehtestatakse täpsemalt Kaitseliidu sisemine korraldus. Kaitseliidu põhikirja kinnitab Vabariigi Valitsus (KaLS § 5 lg 1). Põhikiri kordab suures osas KaLS-s sätestatut. Paljudes punktides seletatakse asjad detailsemalt lahti. Põhjalikult on lahti kirjutatud üld- ja esindajatekogu koosolekute kokkukutsumine ja läbiviimine. KaLS § 5 lg 2 sätestab, et Kaitseliidul on kodukord, millega kehtestatakse Kaitseliidu tegevliikme suhted kaitseväe määrustikega, käitumisreeglid ja sisemise asjaajamise kord
SISSEJUHATUS KAITSELIIT RAHVA ALGATATUD OMARIIKLUSE PANT Rääkides Eesti omariiklusest, selle sünnist ja püsimisest ei saa kuidagi mööda Kaitseliidust. 1918. aasta novembris segastel aegadel eelkõige avaliku korra tagamiseks tagalas loodud vabatahtlikust riigikaitseorganisatsioonist kasvasid välja mitmed väeliigid, piirivalve, vanglate amet, rääkimata üksikutest väeosadest. Valdav osa Vabadussõja aegseid ja ka praeguseid silmapaistvaid Eesti ohvitsere on kasvanud välja Kaitseliidu rüpest. II maailmasõja eelses Eesti vabariigis oli Kaitseliidul kandev roll nii sõjalise väljaõppe, riigikaitsekasvatuse, seltsi- kui spordielu vallas. Asjata ei räägita, et Kaitseliit on Eesti riikluse pant. Kahel korral on püütud Kaitseliitu likvideerida: 1924. aastal viis see bolshevike mässukatseni ja kui 1940. aastal Kaitseliit päriselt likvideeriti, oli lõpp käes ka Eesti riigil ning saabus poole sajandi pikkune okupatsiooniaeg. Kaitseliit taasasustati 1990
KUTSEKESKKOOL SÕJALINE HARIDUS EESTIS LÄBI AJALOO Referaat Juhendaja: 2011 Sisukord 1. Kaitseliit- rahva algatatud omariikluse pant 2. Kaitseliidu sünd 3. 1940. aasta suvi 4. Kaitseliidu kool 5. Sõjaline ettevalmistus ja haridus 6. Õppused KAITSELIIT RAHVA ALGATATUD OMARIIKLUSE PANT Rääkides Eesti omariiklusest, selle sünnist ja püsimisest ei saa kuidagi mööda Kaitseliidust. 1918. aasta novembris segastel aegadel eelkõige avaliku korra tagamiseks tagalas loodud vabatahtlikust riigikaitseorganisatsioonist kasvasid välja mitmed väeliigid, piirivalve, vanglate amet, rääkimata üksikutest väeosadest. Valdav osa Vabadussõja aegseid ja ka praeguseid silmapaistvaid Eesti ohvitsere on kasvanud välja Kaitseliidu rüpest
Eesti riigikaitse 1.Mis on kaitsevägi? Kaitsevägi on Vabariigi Valitsuse alluvuses olev sõjaväeliselt korraldatud täidesaatva riigivõimu asutus, mis asub Kaitseministeeriumi valitsemisalas. 2. Millised piirangud on ette nähtud tegevusteenistuses olevatele isikutele? Ei tohi lahkuda ilma loeata ajateenistusest, alkoholi tarbimine on keelatud. 3. Kes on Eesti kaitseväe juhataja? Kaitseväge ja Kaitseliitu juhib Kaitseväe juhataja. Alates 5. detsembrist 2011 on Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras. Kaitseväe juhataja juhib kaitsväge nii rahu kui sõja ajal ning vastutab kaitseväe valmisoleku eest täita riigikaitselisi ülesandeid. Kaitseväe juhataja nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikogu. 4. Millises vanuses Eesti meeskodanikud on kaitseväekohuslased? Meestel on 17.-60. eluaastani kaitseväeteenistuse kohustus. 5. Nimeta vähemalt 5 ohvitseri auastet alustades kõige kõrgemaga
................................................................................6 2.NAISKODUKAITSE TEGEVUS TÄNAPÄEVAL.......................................................8 3.NAISKODUKAITSE SÜMBOOLIKA........................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................11 1.AJALUGU 1.1. Naiskodukaitse loomine Naiskodukaitse (NKK) on 2.septembril 1927 Kaitseliidu ülema käskkirjaga loodud Kaitseliidu (KL) eriorganisatsioon. Naiskodukaitse ellukutsumisel oli eeskujuks paljuski Soomes juba populaarsust võitnud samalaadne Lotta Svärd organisatsioon, mis loodi 1921.aastal sealse Kaitseliidu toetuseks. Soomes tähendas põhjanaabrite Kaitseliidu toetamine erinevatel viisidel raha kogumist, varustuse õmblemist ja toitlustamist mitmesugustel üritustel. Mõlema isamaalise organisatsiooni Kaitseliidu ja Naiskodukaitse - arengule andis
Karksi-Nuia 2014 Sisukord 1 Sissejuhatus 2 Koeutütarde ajalugu 3 Kodutütarde sümboolika 3.1 Lipp 3.2 Kotkamärk 3.3 Varrukaembleem 3.4 Järgutäpp 3.5 Hoolsuspael 3.6 Teeneterist 3.7 Vorm 4 Noorte Kotkaste ajalugu 5 Noorte Kotkaste sümboolika 5.1 Kotkamärk 5.2 Lipp 5.3 Vorm 6 Kodutütarde tegevus 7 Noorte Kotkaste tegevus 8 Kokkuvõte 1 Sissejuhatus Kodutütred on 19. jaanuaril 1932. aastal loodud tütarlaste isamaaline vabatahtlik skautlik Kaitseliidu noorteorganisatsioon, millel on oma põhikiri ja kodukord. Noored Kotkad, lühendatult noorkotkad, on Kaitseliidu alluvuses tegutsev vabatahtlik isamaalis-patriootlik poisteorganisatsioon mida alustati 1930-ndal aastal. Kuigi kodutütred ja noorkotkad teevad koostööd Kaitseliidu või kaitseväe asutustega ja paljud noorliikmed ning noortejuhid kannavad sageli üritustel kaitseväe või muud sõjaväelist vormiriietust, ei ole organisatsioonide näol tegemist Eesti kaitsejõudude osadega.
......................................................................................3 Organisatsiooni tekkimine Eestis................................................................................................4 Organisatsiooni sümboolika.......................................................................................................4 Organisatsiooni eesmärgid..........................................................................................................4 3. KODUTÜTARDE ORGANISATSIOON JÄRVAMAAL......................................................5 Organisatsiooni tekkimine Järvamaal.........................................................................................5 Organisatsioon tänapäeval..........................................................................................................6 4. KÜSITLUSE ANALÜÜS.......................................................................................................7 5. INTERVJUUDE ANALÜÜS....................
kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu juurde 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Kaitseliidu seaduse (edaspidi KaLS), kaitseväeteenistuse seaduse (edaspidi KVTS) ja kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (edaspidi eelnõu) viiakse nimetatud seadustesse sisse muudatused, mis on seotud 20.12.2012.a Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud ,,Poliitika Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide osas" meetmetega. Eelnõus toodud täiendavad tagatised on vaid osa veteranipoliitikaga seotud meetmete paketist. Tegemist on meetmetega, mille elluviimine ei eelda suuremahulisi ümberkorraldusi ega keerulisemaid muudatusi KVTSis, KaLSis ja alamaktides. Eelnõuga muudetakse KaLSi ühes valdkonnas ja KVTSi neljas valdkonnas. Samuti muudetakse kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seadust ning nähakse seal ette vastavad rakendussätted. Eelnõu näeb ette järgmised muudatused:
1. Mis on demokraatia? Demokraatia erinevad vormid 2. Eesti Põhiseadus. Mis on? Kes vütab vastu? Kuidas muudetakse? 3. Riigikogu õigused ja ülesanded. 4. Vabariigi Valitsuse õigused ja ülesanded. 5. Vabariigi Presidendi õigused ja ülesanded. 6. Maavalitsuse ja omavalitsuste õigused ja ülesanded. 7. Eesti kohtusüsteem. Kuidas jaguneb ja millega tegeleb? 8. Kaitsevägi ja Kaitseliit. Mis need on ja kuidas jagunevad? 1) * Demokraatia tähendab rahvavõimu, rahvavalitsust ehk riiki, kus on võimul rahvas. * Demokraatia on valitsusevorm, mille puhul rahvas teostab võimu,kas vahetult või valitud esindajate ehk saadikute ja esinduskogude vahendusel. * Demokraatia erinevad vormid: 1) otsene demokraatia on selline riigikorraldus, kus rahvas otseselt osaleb otsustamises
häkvistid. Ühed tuntumad viirused on Ddos ja SCADA. Samuti on ka raha väljapressijad. Nad võtavad kogu arvutis oleva info, jätavad selle endale, nii kauaks, kuni inimene maksab ära nende poolt etteantud summa. Head häkkerid on siis need, kes raha laekudes ka kogu varustuse tagasi annavad, halvad on need, kes ei anna pärast raha laekumist andmeid enam tagasi. Kui toimub küberkiusamine, siis tuleb helistada telefonil 116111. 09.09.2015 Riigikaitse eesmärk ja ülesehitus Riigikaitse eesmärk Riigikaitse eesmärk on selles, et riik püsiks, riigil oleks iseseisvus, keegi ei tungiks riigi ruumidesse ja rahva turvalisus. „Kui sa ei kaitse end ise, ei kaitse sind keegi“ On olemas mitut tüüpi riigikaitsjaid. On elukutselised, reservväelased, kaitseliit ning NATO ja teised liitlased. Riigikaitse ülesehitus (Allikas: Eesti NATO ühing, http://www.eata.ee/eesti-nato-s/riigikaitse- struktuur 8.01.2016) 09.09
Sisukord Kasutatud kirjanuds - ...................2 Julius Kuperjanov ............................3 Sõjamehekarjäär..................... 3 - 4 Teenistuskäik..................... 5 Teenetemärgid....................... 5 Kui Kuperjanov tuli................ 5 - 8 Abikaasa saatus............................ 8 Paju lahing ja leitnant Kuperjanovi langemine.......................... 9 Paju lahingu mälestuse jäädvustamine............................. 9 - 10 Põrandaalune Tartumaa kaitseliit....................................... 10 - 11 Kuperjanovi partisanide pataljon................................... 11 - 14 Kuperjanovi viimane lahing............................................... 14 - 15 Kasutatud kirjanuds - internet 2 Julius Kuperjanov Sündis 11. oktoobril 1894 Venemaal Pihkva kubermangus. Õppis Tartu õpetajate seminaris ja Peterburi lipnike koolis. Töötas Kambja koolis õpetajana. 1915
Nato North Atlantic Treaty Organization Tallinn 2008 Sisukord 2 1. Riigikaitse struktuur ja juhtimine 3 2. Eesti Kaitsejõud Kaitsejõud on riigi sõjaväeliselt korraldatud relvastatud struktuurid. Kaitsejõudude ülesanne on tagada pidev sõjaline valmisolek ja kaitse. Kaitsejõudude komplekteerimise isikkoosseisuga tagavad ajateenistus, mis on kohustuslik kõigile meeskodanikele, lepinguline tegevteenistus kaitsejõududes, kohustuslik teenistus reservis ja vabatahtlik teenistus Kaitseliidus.
ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpetamisel. Riigikaitse valikainekava asub Kaitseministeeriumi koduleheküljel www.kmin.ee © Kaitseministeerium ISBN 9985-9339-9-0 Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 1 Sisukord Saateks ....................................................................................................... 7 1
välisesindustes, nende koosseisude ametiastmeid, diplomaatilisi au- ja teenistusastmeid, välisteenistusse võtmise nõudeid ja korda, diplomaadi õigusi, kohustusi ja sotsiaalseid tagatisi; 3. konsulaarseadus, mis käsitleb konsulaarasutuste tegevust välismaal; 4. rahvusvahelise sanktsiooni seadus, mis reguleerib rahvusvahelise sanktsiooni siseriiklikku rakendamist; 5. rahvusvahelise sõjalise koostöö seadus, mis käsitleb Eesti Vabariigi kaitseväe kasutamist välismaal ja välisriigi relvajõudude ajutise viibimise võimaldamist Eesti Vabariigi territooriumil. Välissuhtlemist korraldavad välissuhtlemise organid - Riigikogu, Vabariigi President, Vabariigi Valitsus, Välisministeerium ja muud ministeeriumid oma valitsemisala piirides. Välissuhtlemist reguleerivad ka rahvusvahelise õiguse põhimõtted ja normid. Vastavad rahvusvahelise õiguse normid muutuvad Eesti õigussüsteemi normideks rahvusvahelise
3 1.1 FAKTID EESTI LASKESPORDI AJALOOST Eesti laskesporti võib kasitleda kolmes osas vastavalt Eesti riikluse muutumisele: · Eesti Laskurliidu loomine ja laskesport sojaeelsel ajal kuni 1940. aastani; · laskesport NSV Liidu poolt okupeeritud Eestis 19451990; · laskesport taasiseseisvunud Eestis alates 1991. aastast. 1926.a Eesti Kaitseliidu päevade programmi võeti laskevõistlused ning alguse sai organiseeritud laskesport Eestis. Lisaks rajati sõjakooli lasketiir Tondil. Esimene Eesti Laskurliidu peakoosolek toimus Tallinnas 26. aprillil 1931. aastal. Liidu esimeheks valiti 71 delegaadi poolt kaitseliidu Tallinna Maleva pealik kolonel Friedrich-Karl Pinka ning abiesimeheks Otto Sternbeck. 1930- 1939. aastatel osales Eesti laskemeeskond mitmetel MM- idel, kuid mitte kõikidest
(edaspidi töötaja) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse tegevteenistuses olevate kaitseväelaste teenistustingimuste ning kaitseväe, Kaitseliidu, politsei, päästeasutuste ja piirivalve töötajate töö suhtes niivõrd, kuivõrd eriseadustega või nende alusel kehtestatud õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti. (3) Käesolevat seadust kohaldatakse ka: 1) kinnipeetava tööle vanglas vangistusseaduses sätestatud erisustega; 2) õpilase ja üliõpilase tööle õppepraktikal; 3) juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani liikme tööle;
valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ISTP, Rahvuslik-Vabameelne Partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud); valimistulemused; konsolideerumispüüded; II Riigikogu valitsused. Kommunistlik liikumine – EKP eesmärgid, Töörahva Ühine Väerind, 1. detsembri putšikatse; ühiskonna konsolideerumine – meeleolude muutumine, riigikorra kaitse seadus, Kaitseliidu taassünd, vähemusrahvuste kultuuromavalitsus, laiapõhjaline koalitsioon Sisepoliitilise olukorra stabiliseerumine: valimisseaduse muutmine 1926; Riigikogu III, IV ja V koosseisu valimistulemused; valitsused; erakondade liitumine – Rahvuslik Keskerakond, ühinenud põllumehed. Sisepoliitiline kriis: valitsevate ringkondade autoriteedi langus, valitsuskriiside sagenemine, uute poliitiliste jõudude teke. Vabadussõjalaste liikumine – kujunemine, sekkumine poliitikasse, areng
valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ISTP, Rahvuslik-Vabameelne Partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud); valimistulemused; konsolideerumispüüded; II Riigikogu valitsused. Kommunistlik liikumine EKP eesmärgid, Töörahva Ühine Väerind, 1. detsembri putsikatse; ühiskonna konsolideerumine meeleolude muutumine, riigikorra kaitse seadus, Kaitseliidu taassünd, vähemusrahvuste kultuuromavalitsus, laiapõhjaline koalitsioon Sisepoliitilise olukorra stabiliseerumine: valimisseaduse muutmine 1926; Riigikogu III, IV ja V koosseisu valimistulemused; valitsused; erakondade liitumine Rahvuslik Keskerakond, ühinenud põllumehed. Sisepoliitiline kriis: valitsevate ringkondade autoriteedi langus, valitsuskriiside sagenemine, uute poliitiliste jõudude teke. Vabadussõjalaste liikumine kujunemine, sekkumine poliitikasse, areng
Komisjoni soovitusel otsustas rahvasteliit Mosuli anda Iraagile. 20. aprillil 1928 juhtus Laidoneride peres kohutav õnnetus ainuke poeg Michael laskis end maha. Ei ole senini selge, kas kogemata või meelega. Sama aasta suvel võtsid laidonerid kasupojaks Miria vennapoja Aleksei Kruszewski, kes nagu Michaelgi oli sündinud 1913. aastal. Elu läks edasi ja J. Laidoner tegi tol pikal rahuajal suurt ühiskondlikku tööd kodumaal: - oli alates 1925. aastast Kaitseliidu taasloomise ajast kaitseliidu vanematekogu esimees; - oli 1930-1932 Eesti Spordi Keskliidu esimees; - oli alates 1932. aastast Noorte Kotkaste peavanem; - oli alates 1934. aastast eesti Olümpiakomitee esimee Viis aastat varem, juunis 1929, oli ta loobuund tegevusest Riigikogus ning lahkunud ka Põllumeeste Kogu erakonnast. 1934. aasta valimiste eel esitati laidoner Vabadusristi kavaleride eestvõttel riigivanema kandidaadiks; teda toetasid Rahvuslik
TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM Eestlaste relvastus Vabadussõjas Referaat ajaloos Signe Kangur 11.b TALLINN 2008 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 1.1 Vabadussõda algab.....................................................................................lk 3 1.2 Kaitsejõudude organiseerimine. Kaitseliit.................................................lk 3 2. SÕJAVÄE VARUSTAMINE SÕJA ALGUL 2.1 November 1918..........................................................................................lk 4 2.2 Taandumine................................................................................................lk 4 3. VASTUPEALETUNG 3.1 Peamised relvajõud ...................................................................................lk 5-6
Hoolimata sellest, et soomus-rongid ei saanud siin veel partisane toetada, kuna Väike-Emajõe sild on purustatud, tungis 3. kompanii leitnant J. Soodla juhatusel pärast rasket võitlust otse taganevate venelaste kannul 30. jaanuaril Paju mõisa sisse. Kuid õhtul hakkas vaenlane Paju mõisale kahe soomus-rongi ja rohkete patareide ning soomusauto toetusel peale tungima. Leitnant J. Soodla pani oma rooduga viimse võimaluseni vastu. Viimaks oli ta liiga suure surve ja peamiselt laskemoona nappusel sunnitud lahkuma. Partisanid pääsesid siin ilma eriti suurte kaotusteta küll vaid pimeduse tõttu. Eestlaste äpardust täiendas asjaolu, et appisaadetud II rood leitnant E. Saare juhatusel, sattudes pimeduses vaenlase tule alla, hakkas eksikombel tulistama III roodu. Viimane oli aga maanteelt mõisa viiva puiestee kraavist tulevahetuses vaenlasega. Kuna II roodu tuli oli õige tõhus, pidid nad põgenema üle maantee vastaspoolsetesse kraavidesse, vaenlase tule alla, mis ei
sutada sekundinäidikut, mis teatab, mitu sekundit jääb aega tule vahetu- miseni Liikluse korraldamine Muudatused üldsätete osas Liikluse reguleerimine Liiklust reguleerib politseiametnik või abipolitseinik, kes on saanud selle- kohase väljaõppe. Liiklust võib omandatud pädevuse piires reguleerida ka sellekohase välja- õppe saanud: kaitseväe ja Kaitseliidu reguleerija kaitseväe ja Kaitseliidu sõi- dukite kolonni liikluses osalemise korral päästeteenistuja ja päästetöödele kaasatud isik päästetöödel looduskaitsetöötaja kaitsealal looduskaitseseaduse tähendu- ses, hoiualal, püsielupaigas või kaitstava loodusobjekti piiran- guvööndis ning selleni viivatel teedel riigimetsa majandamist korraldav isik või riigiasutuse töötaja metsateedel
juunil 2009. a 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab kriisireguleerimise, sealhulgas hädaolukorraks valmistumise ja hädaolukorra lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise õiguslikud alused. Käesolev seadus reguleerib ka eriolukorra väljakuulutamist, lahendamist ja lõpetamist ning kaitseväe ja Kaitseliidu kasutamist hädaolukorra lahendamisel, päästetöö tegemisel ja turvalisuse tagamisel. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal niivõrd, kuivõrd erakorralise seisukorra seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus ei sätesta teisiti. (3) Käesolev seadus ei reguleeri sõjalisest ohust tingitud hädaolukorraks valmistumist ja hädaolukorra lahendamist.
Põhiseadusega on tagatud Eesti Vabariigi õiguslik järjepidevus. Põhiseadus sätestab riigi eesmärgid, määratleb kodanike õigused, vabadused ja kohustused, kirjeldab valitsemise struktuuri, võimuasutuste ülesandeid ja nende moodustamise korda. I peatükk Üldsätted, II peatükk Põhiõigused, vabadused ja kohustused, III peatükk Rahvas, IV Riigikogu, V Vabariigi President, VI Vabariigi valitsus, VII Seadusandlus, VIII Rahandus ja riigieelarve, IX Välissuhted ja välislepingud, X Riigikaitse, XI Riigikontroll, XII Õiguskantsler, XIII Kohus, XIV Kohalik omavalitsus, XV Põhiseaduse muutmine. Põhiseaduse muutmine on keeruline. Põhiseaduse Paragrahv 163 sätestab Põhiseadust saab muuta seadusega, mis on vastu võetud: 1) rahvahääletusel; 2) Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt; 3) Riigikogu poolt kiireloomulisena. Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu arutatakse Riigikogus kolmel lugemisel, kusjuures
Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar - ja fiskaalpoliitikaga. A/S tuumaks on riik. A/S tegeleb valitsemise ja haldamisega. A/S-i põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. Institutsionaalsest aspektist lähtudes on A/S see osa majandusest, kuhu kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutused, - fondid ja ettevõtted. Avaliku sektori funktsioonid: 1) riigivalitsemise ja omavalitsuse korraldamine 2) seadusandluse ja õigusemõistmise korraldamine 3) riigikaitse 4) avaliku korra tagamine 5) riigi rahvusvahelise esindatuse tagamine 6) riigi kodanikkonna määratlemine Avaliku sektori struktuur: 1) Avalik-õiguslikud juriidilised isikud 2) Riik 3) Põhiseaduslikud institutsioonid: riigikogu, riigikontroll, president, valitsus, KOV, kohus, õiguskantsler, eesti pank. II Erasektori olemus (ehk tulundussektor) (majandus)- kasumit taotlevad eraettevõtted; näiteks AS-id, pangad ja OÜ-d . E/S-i ettevõtted erinevad oma õigusliku vormi (täisühingud,
eeskirjad. Selleks et seaduses kirjapandut saaks tõepoolest ellu viia, tuleb piiritleda ja kinnitada asjaomaste asutuste täpsed kohustused. Seda ülesannet täidavad valitsuse määrused. Kui need puuduvad või ilmnevad hilinemisega, on häiritud ka seaduse ellurakendamine. Määrusi võib välja anda ka linna/valla volikogu. Enamjaolt käsitlevad need kommunaalteenuste, ühistranspordi, haridusasutuste, heakorra ja kaubandusega seonduvat selle omavalitsuse territooriumil. Määrus on õigusakt, mille valitsus või volikogu annab välja piiramatu arvu juhtude reguleerimiskeks. Sedalaadi dokumenti nimetatakse õigustlootvaks aktiks, täpsemalt üldaktiks. Lisaks on volikogul ja valitsusel õigus vastu võtta üksikakte. Volikogu üksikakte nimetatakse otsusteks, valitsuse omi korraldusteks. Üksikaktiga reguleeritakse ühte konkreetset juhtumit, näiteks eraldatakse valla reservfondist raha koolimaja katuse remondiks. Üksikakt (otsus ja korraldus) on vähemtähtis kui üldakt
operatiivgrupiga Eestisse toodud uurijad kuulasid neid tõlkide abiga üle. Pärast vangistamist menetleti kohtuasju NSVLi kriminaalkoodeksi ja kriminaalprotsessi koodeksi alusel, ehkki Eesti suhtes hakkasid need formaalselt kehtima alles 1940. a detsembris. 1940. aasta juunist augustini arreteeriti kõik Eesti poliitilise politsei kõrgemad ametni- kud, mõned sõjaväelased, mõned kohtunikud, endised Eesti siseministrid, Eesti Kaitseliidu üleriiklikud juhid ja mõned Kaitseliidu kohalikud liikmed, keda süüdistati “töölisliikumise mahasurumises, kontrrevolutsioonilises tegevuses, spionaažis Nõukogude Liidu vastu” jms. Aktiivselt jälitati poliitikuid, politseiametnikke, sõjaväelasi ja kohtunikke, kes olid seotud Eesti kommunistide arreteerimise ja süüdimõistmisega alates 1918. aastast. Siiski arreteeriti inimesi ka pealekaebuste alusel. NKVD operatiivgrupp pööras eriti suurt tähelepanu Eestis
Kehtestati Eesti Töörahva Kommuuni valitsus (J. Anvelt) Arestid, tapmised. Tallinnas tegutses Eesti Ajutine Valitsus (K. Päts) kui suure ala vallutas Punaarmee? 1918. aastal vallutas Punaarmee Narva, Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga ja Tartu. Miks oli Punaarmee nii edukas? Suure kaotuse põhjusteks loetakse vastase ülekaalu ja rahva üldist meeleolu. Saksa okupatsioonivõimud olid Eesti rahvusväeosad laiali saatnud, Kaitseliit oli vastuhakuks veel liiga nõrk, samuti valitses relvade, laskemoona ja muu varustuse vähesus. Rahvas ei uskunud, et suudetakse suurriigile vastuseista. 3. Milliseid samme astus EV valitsus, et peatada Punaarmee pealetung, kust saadi abi? Algas vabatahtlike üksuste loomine ning EV valitsus palus välismaalt abivägesid, Eestisse saabusid Briti laevastikueskaader ja Soome vabatahtlikud, samuti korraldati ümber Rahvaväe juhtimine
ja eesmärkide järgi korraldav haldus c)õigusliku toime järgi koormav ja soodustav ...liigid 2 d)halduse õigusliku vormi järgi e)avaliku halduse seotuse järgi seadusega f)halduskorralduse liigitamise järgi Kokkuvõte Weberi bürokraatiast *Hierarhia pädevus ja aruandlus *Järjepidavus elukutse ja karjääristruktuur *Erapooletus-reeglid ja registreerimine *Asjatundlikkus kindel tegevus ja kontroll teabe üle Avalik teenistus 1)on töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses 2)riigiametis töötamiseks loetakse töösuhet seadusandlikku,täidesaatvat või kohtuvõimu,riikliku järelvalvet, kontrolli või riigikaitset teostava institutsiooni koosseisus ettenähtud valitaval või nimetaval ametikohal käesoleva seaduse või muude seaduste alusel. Riigi ametiasutused: 1)Riigikogu Kantselei 2)Vabariigi Presidendi Kantselei 3)Õiguskantsleri
esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse tegevteenistuses olevate kaitseväelaste teenistustingimuste ning kaitseväe, Kaitseliidu, politseiasutuste, Kaitsepolitseiameti ja päästeasutuste töötajate töö suhtes niivõrd, kuivõrd eriseadustega või nende alusel kehtestatud õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti. [RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010] (3) Käesolevat seadust kohaldatakse ka: 1) kinnipeetava tööle vanglas vangistusseaduses sätestatud erisustega;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
