REFERAAT Skorpionid Koostaja: Klass: 8.a Juhendaja: 2011 SISUKORD 2 SKORPIONID Juba silurist on teada skorpionistele sarnanevaid loomi, kes elasid vees ja hingasid tagakeha lõpusjalakestega. Tänapäeva skorpionilistele sarnaseid maismaavorme leidus juba kivisöeajastul. (http://www.zbi.ee/satikad/ammelgad/skorpio/). Skorpionilised on selts ämblikulaadseid (Arachnida). Nad on ürgsemaid maismaalülijalgsete seltse. Skorpionilisi (Scorpiones) on umbes 750 liiki troopikas ja lähistroopikas. Põhjapoolseima levilaga on krimmiskorpion (Euscorpius tauricus) ja karpaadiskorpion (Euscorpius carpathicus). 1.1 Ehitus Skorpioni pikkus on 1-20 cm. Keha koosneb pearindmikust, ees-tagakehast ja ruljast sabast ehk taga-tagakehast. Pearindmikul on üks paar suuri keskel paiknevaid silmi ja 5 paari väikesi külgmisi silmi
1. Iseloomulikud tunnused Ämblikulaadsed ehk arahniidid on klass, mis kuulub lülijalgsete hõimkonda. Amblikulaadsed on välimuselt väga erinevad, sellesse rühma kuuluvad ämblikud, skorpionid, lestad, puugid, koibikud jt. Peamiselt nad elavad maismaal aga on ka liike, kes elavad vees (lestad, üks ämblikuliik e. Vesiämblik). Ämblikud elavad erinevates kohtades maapinnal, põõsa- ja puurindes, mõned ka hoonetes. Nad ei ela ainult Arktikas ja Antarktikas. Ämblikulaadsete keha on kaheks osaks jagunenud pearindmikuks ehk eeskehaks ja tagakehaks. Pearindmikule kinnituvad jalad, toitumiseks ja kompimiseks vajalikud lühikesed jätked ja silmad. Ämblikud
SKORPIONID KES ON SKORPIOND? Skorpionilised (scorpiones) on ürgseimaks seltsiks mitte üksnes ämblikulaadsete, vaid ka maismaa lülijalgsete hulgas. Skorpione on umbes 600 liiki. MILLISED NAD ON? Skorpionide kehasuurus on küllaltki varieeruv ning võib ulatuda 1,3 kuni 18 sentimeetrini. Tagakeha viimased lülid on neil mürgiastlaks moondunud. Mürgiastla tipul avaneb mürginääre, mille eritis on küllaltki tugeva toimega mürk. Salvamiseks painutab skorpion oma saba üle keha ette. ELUPAIK JA ELUVIIS Skorpionid elavad sooja kliimaga maades, asustades erinevaid elupaiku troopilistest vihmametsadest kuni kõrbeteni. Skorpionid on röövloomad, kes eelistavad jahti pidada ööpimeduses.Päeval peituvad skorpionid kivi alla või urgudesse
ELUSLOODUS SISUKORD ELUSLOODUS......................................................................................................................................................4 Eluslooduse tunnused:........................................................................................................................................4 RAKK....................................................................................................................................................................5 Loomarakk..........................................................................................................................................................5
Skorpion Skorpionilised (Scorpiones) on lülijalgsete hõimkonda ämblikulaadsete klassi kuuluv selts. Skorpione on umbes 2000 liiki. Evolutsioon Skorpionid on maismaalülijalgsete kõige ürgsem selts. Nad põlvnevad vanaaegkonnas elanud erüpteriididest. Esialgu olid nad veeloomad, kuid kohastusid pikapeale eluga maismaal. Tänapäeval on nad üksnes maismaaloomad. Skorpionilised on kivististes suhteliselt hästi säilinud. Kivististe abil on täielikult jälgitav skorpioniliste üleminek vee-elult maismaaelule. Juba siluriston leitud skorpione, kes meenutasid tänapäeva liike, kuid hingasid tagakeha lõpusjalakestega. Viimased muutusid maismaaskorpionidel kopsudeks. Samuti muutus jalgade ehitus. Veevormidel lõppesid need terava otsaga lüliga ja need eraldatakse teravjalaliste rühma (Apoxipodes), aga
EESTI ELUPAIGAD, KASVUKOHAD, TAIMEKOOSLUSED KASVUKOHT ehk ÖKOTOOP on abiootiliste tegurite kompleks koosluses: muld, veereziim, mikro- ja mesokliima KOOSLUS ehk BIOTSÖNOOS on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumit. ELUPAIK ehk HABITAAT on sarnaste keskkonnatingimustega ala, mida asustab stabiilne kooslus (biotsönoos) ÖKOSÜSTEEM kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku KASVUKOHATÜÜP erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid. ELUPAIGATÜÜP ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus. Pinnakate ehk kvaternaarisetted lasuvad aluspõhjal
BIOLOOGIA EKSAM (8. KLASS 2011) 1. ELUSORGANISMIDE ELUAVALDUSED ( Õ LK 14-17) Elusorganismid koosnevad rakkudest (ainuraksed bakter, kingloom või ka hulkraksed imetajad, puud). Iga rakk on iseseisev tervik ning tal on kindel talitlus ja koostis. Rakk on väikseim üksus, kellel on olemas kõik elu tunnused. Elusorganismid kasvavad ja arenevad. Kasvamisega suureneb rakkude arv ning rakud suurenevad. Arenemine on täiustumine ja igasugune muutus ning toimub koguaeg ja kõikide organismidega. Arenemine võib olla nii otsene (moondeta), kui ka moondega.
Bioloogia arvestus 8. kl. 1. Kes või mis on bakterid? Kuidas paljunevad? Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel on kõik elu tunnused. Esinevad looduses kõikjal. Bakterite laialdast levikut soodustavad väikesed mõõtmed ja kiire paljunemine sobivates tingimustes. Bakterid paljunevad pooldudes: rakk jaguneb ja moodustub kaks uut tütarrakku. Pooldumine toimub iga 20-30 min. Järel. 2. Mis on spoorid? Millal moodustuvad? Spoorid on erilised mitme paksu kestaga kaetud rakud, veesisaldus on neis vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. Tekivad siis kui on äärmuslikud tingimused kuiv kõrged või madalad temperatuurid, kiirgus jne. Selleses olekus saavad bakterid üle elada äärmuslikke tingimusi. Kui keskkonnatingimused muutuvad soodsaks areneb spoorist bakter. Bakterite spooride eluvõime säilib tuhandeid aastaid. 3
Kõik kommentaarid