BERLIINI MÜÜR Daniel Felert Arina Borissenko Berliini müür oli betoonist barjäär, mis alates 13. augustist 1961 kuni 9. novembrini 1989 eraldas Lääne- Berliini Saksa DV-st (Demokraatlik Vabariik). Müür oli üks Külma sõja ja Saksamaa eraldamise tuntuimaid sümboleid. Müür kuulus Lääne-Berliini piiravate kaitseehitiste- piirirajatiste vööndisse. Sarnase piiritõkkega oli kaetud kogu piir Lääne- Saksamaaga. BERLIINI MÜÜRI EHITAMINE Esialgse müüri ehitasid 1961. aastal Et takistada massilist idasakslaste põgenemist Läände PÕGENEMINE LÄÄNE- SAKSAMAALE Aastail 1949–1962 4 miljonit inimest Aastail 1962–1989 suutis põgeneda ainult 5000 inimest See näitab Berliini müüri efektiivsust BERLIINI MÜÜRI VALVAMINE Ida-Saksamaa poolelt valvas Berliini müüriks
käsul Narva linnuse puust makett ja alustati uuendustöid. Ehitatavad kindlustused järgisid senist keskaegset linnamüüri asupaika, tegemist oligi pigem olemasolevate kindlustuste tugevdamisega, kui uute rajamisega. Vana linnamüüri nurkadesse ehitati seniste keskaegsete tornide asemel mullaga täidetud tornid ehk basteid, kokku neli. Lisaks kindlustati 17. sajandi alguses linnamüüri mullavallidega. 17. sajandi kahekümnendatel aastatel ehitustööd jätkusid. Alustati kaitseehitiste viimase sõna, bastionide ehitamist. Sisuliselt olid bastionid basteide edasiarendus, erinevalt ümaratest basteidest võimaldasid kandiliste seintega bastionid (hilisema määratluse järgi uusitaalia tüüpi bastionid) oma külgi kahuritulega paremini kaitsta. Ka seekord piirduti pigem keskaegsete kindlustuste ümberehitamisega, püüdes seniseid kindlustusi maksimaalselt ära kasutada. Bastionide vahelisteks müürilõikudeks jäi keskaegne linnamüür,
Berliini mr Berliini mr 1986. aastalBerliini mr oli betoonist barjr, mis alates 13. augustist 1961 kuni 9. novembrini 1989 eraldas Lne-Berliini Saksa DV-st. Mr oli ks Klma sja ja Saksamaa eraldamise tuntuimaid smbole. Mr kuulus Lne-Berliini piiravate kaitseehitiste-piirirajatiste vndisse. Sarnase piiritkkega oli kaetud kogu piir Lne-Saksamaaga. Selle tulemusena laius Ida-Saksamaa piirivndi 500 ruutkilomeetril betoonist valli, okastraadi ja isetulistavaid relvi tis surmatoov perimeeter. Mri ajalugu Berliini mri mtte kis vlja Walter Ulbricht ning NSVL-i juht Nikita Hrutov kiitis selle heaks. Esialgse mri ehitasid 1961. aastal Saksa DV Rahvaarmee sdurid, piirivalve ja politseiksused, et takistada massilist
Konvendihoone tekkimisel etendas olulist tühtsust Saksa ordu sisestruktuur. Kuressaare linnuse püstitamine on otseselt seotud eestlaste suure ülestõusuga aastail 1343-1345. Kuni ülestõusuni püstitatud ainuke linnus Saaremaal Pöide tornlinnus asus ordule kuulunud Saaremaa idaosas. Piiskopile kuulunud maa-alal täitsid kaitseülesannet arvukad kindlus-kirikud Valjalas, Kaarmas, Kihelkonnas, Karjas ja Pühas. Ülestõus tõestas vanemate kaitseehitiste kõlbmatust nii oli Pöide linnuse meeskond sunnitud ülestõusnutele alistuma, samuti ei suutnud pakkuda kuigi tõhusat kaitset ka kindluskirikud. Tuli püstitada erakordselt võimas kants, mis oleks olnud kindlaks tugipunktiks maa anastajatele eestlaste poolt ähvardava hädaohu korral ja mis tulevikus oleks võimaldanud igasuguse ülestõusukatse kohest mahasurumist. Nii alustatigi Kuressaare linnuse ehitamist piiskopi valdusalale, kuna ordu alustas samal ajal Maasi linnuse püstitamist
andis osa oma Poola ala Saksamaale). Koostöö Poola vastupanu liikumise mahasurumiseks. Katöni veresaun 40-41 Poola ohvitseride mõrvamine NSV Liidus (u. 22000). Korraldas NKVD siseministeerium Stalini ajal. Lavrenti Beria siseminister. 3.sept 1939 Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutasid Saksamaale sõja, kuni mai 1940 sõda ei toimu (Kummaline sõda). Maginot Liin Prantsuse kaitseehitiste liin. Sõja põhjused: 1)I ms tulemused (Saksamaa liigne alandamine). 2)1930-ndate majanduskriis (tulid diktaatorid). 3)Lääne riikide lepituspoliitika. 4)NSV Liidu maailmavallutamise kava. Eesti ja sõja puhkemine Juuni 1939 Eesti-Saksamaa mittekallaletungi pakt. Sõja puhkedes oli Eesti neutraalne. 1939.sept Eesti välispoliitilises isolatsioonis. Orzeli juhtum Poola allveelaev tili Tallinna sadamasse 15.sept. 1939. Eesti oleks pidanud allveelaeva oma kontrolli all hoidma, kuid 17
jäänud. Kord on see jõud, mis muudab riikide vahelisi suhteid sajanditeks. Teisalt on peale jäänud tõde, mis on toonud nii head kui halba inimkonnale. Eestlased mäletavad aega, mil Maarjamaa ei olnud vaba. Vene väed sisenesid meie kodumaale, kuna jõustruktuurid ei olnud võrdsed. Välispoliitika oli vett vedama läinud ning siinsetel riigijuhtidel oli valida, kas sõda või elu võõra võimu all. Soomlased olid paremas seisus Mannerheimi kaitseehitiste rajamisega ja üleüldise sõjalise valmisolekuga. Põhjanaabritel oli täielik õigus valida esimese aspekti kasuks, küll aga mitte Eestil. Kas tõesti muud võimalust ei olnud? NSV Liit oli piisavalt suur. Neil poleks vaja olnud võõraste riikidelt territooriume haarata. Eesti hõivamise põhjuseks oli ahnus ja võimuiha, okupeerijate poolt, mitte eestlased, nagu vene-aegsed ajalooallikad on tõlgendanud. Seega viga tuleks otsida teiselt poolt piiri
Milles ordu väed ümber piirati ja pärast eestlastest abiväe põgenemist venelaste poolt Aleksander Nevski juhtimisel puruks löödi. Linnade arenemine Tallinn sai linnaõigused 1248.a. Tartut nimetati linnana juba 1262. Pärnu jõe suudme paremale kaldale tekkis Vana-Pärnu linn. Pärast selle mahapõletamist aga ordulinnuse juurde vasakule kaldale Uus- Pärnu. XIII saj. said linnadeks veel Paide ja viljandi. XIV esimesel poolel kuulutati linnadeks Narva ja Rakvere. Kaitseehitiste rajamine Eesti kattus suhteliselt tihedalt kivilinnustega. Esimese linnuse ehitamist otepääle alustati 1224. See on ka vanim teadaolev telliskiviehitis. Kastell-linnus korrapärase nelinurkse müüriga linnus. Konvendihoone oli orduvendade elukoht. See asus Viljandi linnuses. Tornlinnused. Arhitektuur ja raidkivikunst. Suurem osa sakraalarhitektuur. XIII kirikutes kajastub romaani elustiil, millesse hakkab tungima gooti stiili mõjusid. XIV pääses võimule kõrggootika
teemadel. Näha saab 20. Sajandi ja nüüdiskunsti, Vana- Egiptuse ja Sakasamaa pealinna kaug- ja lähisajalugu, tehnoloogiat, india kunsti ja euroopa kultuuri. Berliinis on ka Vana- Rooma stiilis triumfikaar. Berliini müür: Berliini müür oli betoonist barjäär, mis alates 13. augustist 1961 kuni 9. novembrini 1989 eraldas Lääne-Berliini Saksa demokraatlikust vabariigist. Müür oli üks külma sõja ja Saksamaa eraldamise tuntumaid sümboleid. Müür kuulus Lääne-Berliini piiravate kaitseehitiste vööndisse. Sarnase piiritõkkega oli kaetud kogu piir Lääne-Saksamaaga. Selle tulemusena laius Ida-Saksamaa piirivööndi 500 ruutkilomeetril betoonist valli, okastraati ja isetulistavaid relvi täis surmatoov perimeeter. Sajad idasakslased kaotasid elu, üritades üle müüri, läbi müüri või müüri alt vabadusse põgeneda. Esialgse müüri ehitasid 1961. aastal Saksa demokraatliku vabariigi Rahvaarmee sõdurid, piirivalve ja politseiüksused, et takistada massilist idasakslaste
assüürlaste poolt. Babüloonlased üritasid end kaitsta ja seetõttu Babülon oli kaitstud paksu müüriga ja linna plaanisruktuur oli korrapärane. Babülon on Mesopotaamia kõige tuntuim linn. Hammurabi valitsemise ajal tõusis Babüloonia suurriigiks ning Babülon muutus väikesest asundusest Ees-Aasia suurimaks majanduslikuks, poliitiliseks ja kultuuriliseks tsentrumiks. Uus-Babülon paistis silma keerukate kaitseehitiste poolest. Kreeklased pidasid uus-babüloonlaste rippaedu üheks seitsmest maailma imest. Pärast Uus-Babüloni vallutamist pärslaste poolt kandus Mesopotaamia-alade linnaehituskunst ka neile aladele üle. KOKKUVÕTTE: Babüloonia linnad olid sarnased Sumeri linnadega. Nende plaanistruktuur oli korrapärane ja linnad paistsid silma keerukate kaitsehitiste poolest. Vaatamata suurele ohule Babülon sai suurriigiks. Babüloonia linnades oli kõrgel järjel aia- ja pargikunst. Kõige
Berliini müüri lagunemine Berliini müür (saksa die Berliner Mauer) oli betoonist barjäär, mis alates 13. augustist 1961 kuni 9. novembrini 1989 eraldas Lääne-Berliini Saksa DV-st. Müür oli üks Külma sõja ja Saksamaa eraldamise tuntuimaid sümbole. See eraldas vaba maailma ja totalitaarsust. Müür kuulus Lääne-Berliini piiravate kaitseehitiste-piirirajatiste vööndisse. Sarnase piiritõkkega oli kaetud kogu piir Lääne-Saksamaaga. Selle tulemusena laius Ida-Saksamaa piirivööndi 500 ruutkilomeetril betoonist valli, okastraadi ja isetulistavaid relvi täis surmatoov perimeeter.Sajad idasakslased kaotasid elu, üritades üle müüri, läbi müüri või müüri alt vabadusse põgeneda. Gorbatsov mängis tähtsat osa 1989. aasta sündmustes, mis viisid lõpuks Berliini müüri langemiseni. Esimene mõra
Torni kõige ülemine korrus on peaaegu kogu ulatuses uus, pärinedes restaureerimise ajast eelmise sajandi algul. Restaureerimisel on müüritud ühe aknalaua sisse kivist tahutud süvend käte pesemiseks, nn. Lavatoorium, mille esialgne asukoht oli kabelis ja määratud preestritele kätepesemiseks usuliste tseremooniate ajal (Aluve,1980). Torni kõrvale, otse värava kohale oli ehitatud kahekorruseline müüripinnast eenduv puidust väljaehitis nn. Hourd, mis sageli esines keskaegsete kaitseehitiste juures ja võimaldas vaenlast värava juurest paremini eemale tõrjuda, neile keevat vett, tõrva jm. valades või kive loopides (Vaga,1957). 14 2.3. Vahitorn Peakorruse idanurgas pääseb kitsaid treppe kaudu Vahitorni (Pikk Hermann), mis enamiku uurijate arvamust mööda on ehitatud konvendihoonega samaaegselt, kuid linnuse viimaste
Raekoja plats oli linnaelanikele peamine kogunemiskoht. Linnas elavad käsitöölised koondusid tsunftidesse. Tsunfti kuulumine oli kohustuslik, see andis õiguse olla käsitööline. Reklaam ja konkurents tsunfti liikmete vahel oli keelatud. Tsunfti kuuluvate käsitööliste elu oli pisiasjadeni ette kirjutatud, aga tsunfti liikmetele sisendati uhkust valitud elukutse suhtes. Keskaegne linn oli ümbritsetud müüriga. Linnamüürist tõusid tornid. Kaitseehitiste püstitamine oli kulukas ja hooneid püüti kokku suruda võimalikult väiksele alale. Keskaegsetel linnadel ei olnud eelnevalt läbi mõeldud planeeringut. Linna kõige tähtsamad ja esinduslikumad hooned asusid peatänavate ja turuplatside ääres. Tänavavalgustus puudus. Öörahu algas kell 9 õhtul ja öösiti käisid rinnas ringi öövahid. Viies peatükk, mis räägib keskaegsest olustikust, oli sama huvitav kui neljas, võib-olla isegi veel huvitavam
Põhivaenlased oli Novgordi, Pihkva ja Leedu. 1260 löödi ordi puruks. 1242 toimus Jäälahing, orduväed piirati ümber. Linnade arenemine kaubateel olevad keskused. Linnakodanikud oli seoses 1230 ojamaalt kaupmehi kutsued, ja paiknesid niguliste kiriku ümber elama. Kaks linna 13 sajand: niguliste ja oleviste ümbruses. Linnaõiguse sai Tallinn 1248. Tartu sai 1262, kui sinna kogunes rahvast. Kaubateel olevad asulad olid eelised ( otepää) Kaitseehitiste rajamine kaitset vajasid käsitöölised ja kaupmehed. 13 sajandil terkis tallinna ümber paekivist müür. Umbes samal ajal astuti tartusse müüri rajama. Lühikese ajaga kattus eesti kivilinnustega. Kivilinnus kerkis 1224 otepääle. Kastell-linnus- nelinurkse müüriga. Arhitektuur ja raidkivikunst kirkiku ehk sakraalarhitektuur. Gooti stiil- teravkaar, oluliselt kõrgem, teravate otstega, roos ukse kohal, massilised skulptuurid , vitraaz ja tilulilu. Romaanistiil vastupidine.
järv. Võitlused hoogustusid taas 1320-ndatel. Linnade arenemine. Mõõgavendade ordu kutsus 1230 aastal Ojamaalt Tallinna 200 saksa kaupmeest. Linnaõigused sai Tallinn 1248. aastal. Suurt linnalist asulat Tartut hakati nimetatama linnana 1262. Pärnu jõe suudme paremale kaldale tekkis Vana-Pärnu linn, vasakule kaldale Uus-Pärnu. Haapsalu. XIII said linnadeks Paide ja Viljandi. XIV kuulutati linnadeks Narva ja Rakvere. Kaitseehitiste rajamine. Kaupmehed ja käsitöölised koondusid turuplatsi ja kiriku ümber, kus nad olid kindlalt kaitstud. XIII kerkis Tallinna ümber paekivist müür. Eesti esimene kivilinnus Otepääö 1224. aastal kastell-linnus. Suurima osa Eesti arhitektuurist ja raidkivikunstist moodustab sakraalarhidektuur. XIII kirikutes kajastub romaani (gooti) ehitusstiil. XIV alguseks kõrgkootika. Ehituskunsti teostena keskisid toomkirikud ja linnakirikud. Jüriöö ülestõus 1343 1345
tema eestvõttel loodi 1630 Tartus nn Akadeemiline gümnaasium. 1631 avati gümnaasium Tallinnas ja Riias 1631 esitas Skytte palve kunnile muuta Tartu gümn ülikooliks. 1632 juunis kirjutas Gustav II Adolf alla Tartu Ülikooli asutamise ürikule, mis avati kuninga järgi Academia Gustaviana nime all. 1699 avati Pärnus ülikool. Kõigepeal oli õpetuskeel ülikoolides ladina keelne ->rootsi->eesti keeles. Euroopas valdavaks saanud uus arhitektuuri stiiliks oli barokk. Rootsi võimud alustasid kaitseehitiste - bastionide - püstitamist. 11 bastionist jäi siiski alles ainult 3. Viina ja õlle turustamiseks alustasid mõisnikud paöjukäidavatesse kohtadesse hoogsat kõrtside rajamist. Valitsemistüübiks oli rehielamu.Riietuses oli oluliseks moevoolude sissetund Rootsist. Talurahva kultuuri juurde kuulus torupill.
Liivi sõda sai tuleprooviks linnuse kaitsevõimele. Sellest ajast pärinevad Pilt nr.1 Haapsalu Piiskoplinnuse linnuse sisemised kraavid ja blindaažid, mis ehitati kahurite paigutamiseks ja kaitseks pommitamise eest. Paraku sai linnus raskelt kannatada, osaliselt purustati Väike linnus ning eellinnuse müürid. 17. sajandi lõpul kanti Haapsalu linnus Rootsi riigi Eestimaa provintsi kaitseehitiste nimekirjast maha. Põhjasõja käigus läks linnusl Vene keisririigi valdusesse ning linnus kaotas oma tähtsuse lõplikult. Nii sai 7 torniga 803 meetri pikkuse ja 8-12 meetri kõrguse ringmüüriga kindlusest varemetepark. Linnuses asub Haapsalu Toom-Niguliste kirik, mis on kahtlemata Haapsalu linna tähtsaim ajaloo- ja arhitektuurimälestis. Toomkirik on 15,5 m kõrgusele ulatuvate kuplitaoliste domikaalvõlvide ja 425m² pindalaga üka
Kitsas jõgi ei andnud suurtele laevadele manööverdamisruumi ega mingit võimalust vastupanuks. Et lipulaeva mitte venelastele loovutada, laskis meeskond selle koos endaga õhku. Teised laevad langesid Vene vägede saagiks. Venelased said Peipsi järve oma kontrolli alla. 1704 juunis alustas Peeter I uuesti Narva ja seejärel ka Tartu piiramist. Peeter I käsul alustati vananenud kaitseehitiste purustamist jõepoolsest küljest. Tartu kapituleerus. o Eesti talurahvas sõjaaastatel. Eesti talurahvale tõi sõda rängimaid kannatusi. Hirmuvalla all elanud aladel ei edenenud põlluharimine. Paljud perekonnad üritasid asuda ümber Eesti läänepoolsetesse osadesse; varjuti ka metsades ja soosaartel. Sõda tõi kaasa ka talupoegade koormiste kasvu, kuna Rootsi poliitika rajanes põhimõttel, et
Kujutav kunst ja arhitektuur Väljendusrikaste vormidega töid tegid puunikerdajad, neist kõige kuulsam oli Christian Ackermann. Kiviraidurid tegelesid hoonete dekoreerimisega ning hauamonumentide valmistamisega (rõngasristid). Levisid baroksed seina- ja laemaalingud. Ehitustegevus oli mahukam Narvas, Tartus ja Pärnus. Kõige rohkem säilitas keskaegset väljanägemist Tallinn. Arhitektuuris sai valdavaks barokk. Kõrgemad ehitised said endale tornikiivrid. Alustati uut tüüpi kaitseehitiste bastionide püstitamist. Need olid viisnurksed mullast kuhjatud astangulised kindlustused. Kõige rohkem plaaniti neid rajada Tallinna ümber. 11-st plaanitust ehitati valmis 3. Talupojakultuur Eestlaste peatoiduks oli rukkileib ning kala. Kõige rikkam oli laud pulmade ajal ning ka jõulude ajal. Igapäevase kalja ja mõdu kõrval pruugiti pulmades õlut ja viina. Viina ja õlle turustamiseks hakkasid mõisnikud rajama kõrtse, nendes käimine muutus väga populaarseks.
Kujutav kunst ja arhitektuur Väljendusrikaste vormidega töid tegid puunikerdajad, neist kõige kuulsam oli Christian Ackermann. Kiviraidurid tegelesid hoonete dekoreerimisega ning hauamonumentide valmistamisega (rõngasristid). Levisid baroksed seina- ja laemaalingud. Ehitustegevus oli mahukam Narvas, Tartus ja Pärnus. Kõige rohkem säilitas keskaegset väljanägemist Tallinn. Arhitektuuris sai valdavaks barokk. Kõrgemad ehitised said endale tornikiivrid. Alustati uut tüüpi kaitseehitiste bastionide püstitamist. Need olid viisnurksed mullast kuhjatud astangulised kindlustused. Kõige rohkem plaaniti neid rajada Tallinna ümber. 11-st plaanitust ehitati valmis 3. Talupojakultuur Eestlaste peatoiduks oli rukkileib ning kala. Kõige rikkam oli laud pulmade ajal ning ka jõulude ajal. Igapäevase kalja ja mõdu kõrval pruugiti pulmades õlut ja viina. Viina ja õlle turustamiseks hakkasid mõisnikud rajama kõrtse, nendes käimine muutus väga populaarseks.
aastal. 1699 kolis ülikool Pärnusse. [ Väljendusrikaste vormidega töid tegid puunikerdajad, neist kõige kuulsam oli Christian Ackermann. Kiviraidurid tegelesid hoonete dekoreerimisega ning hauamonumentide valmistamisega (rõngasristid). Levisid baroksed seina- ja laemaalingud. Ehitustegevus oli mahukam Narvas, Tartus ja Pärnus. Kõige rohkem säilitas keskaegset väljanägemist Tallinn. Arhitektuuris sai valdavaks barokk. Kõrgemad ehitised said endale tornikiivrid. Alustati uut tüüpi kaitseehitiste bastionide püstitamist. Need olid viisnurksed mullast kuhjatud astangulised kindlustused. Kõige rohkem plaaniti neid rajada Tallinna ümber. 11-st plaanitust ehitati valmis 3. [ Eestlaste peatoiduks oli rukkileib ning kala. Kõige rikkam oli laud pulmade ajal ning ka jõulude ajal. Igapäevase kalja ja mõdu kõrval pruugiti pulmades õlut ja viina. Viina ja õlle turustamiseks hakkasid mõisnikud rajama kõrtse, nendes käimine muutus väga populaarseks
Pärimuse kohaselt ulatuvad konkreetsed teated alast, mis tuntud Taani Kuninga aiana, aastasse 1310. Millal Tallinna linnale kuulunud kuningaaia-alune territoorium erakätesse siirdus, pole täpselt teada. Arvatavasti sai see teoks 18. sajandil, mil Neitsitorni kahte korrust hakati kasutama elamukorteritena. Veel 1939. aastal kastutati maa-ala eraaiana, misjärel natsionaliseeriti. Kiek in de Kök Sõjatehnika areng tekitas 15 saj. vajaduse Tallinna kaitseehitiste moderniseerimise järele ja nii rajati Tallinna kõrgeim suurtükitorn oma esialgsel kujul aastatel 1475-1483. Nimede variante oli mitmeid, 1696. aastal esines aga torni tänapäeval kasutusel olev nimevariant Kiek in de Kök , mis alamsaksa keeles tähendab "vaata kööki". Sellest 36-37m (45m) kõrgusest kuue korruselise ümartorni kõrgusest ehitisest võis ehk tõepoolest läbi avarate, alt laienevate mantelko- rstnate vaadata lähedal asetsetud majade köökidesse.
Kiriku ainsat ust lääneseinas kaitses rinnatistega võitlusplatvorm, mis oli ehitatud läänemüürile, kus kõrge viilusein oli taandatud ruumilisele laiale kandekaarele.16. saj kaeti kirik sisemistele tugipiilaritele toetuvate servjoonvõlvidega. Kiriku idapoolsesse otsa altaritravee alla ehitati sõjalise funktsiooniga võlvkelder ja läänefassaad täiendati kõrge valve-kaitse torniga. Kiriku ümber sügav vallikraav. Ta oli osa Narvast tuleva tee kaitseehitiste rühmast. Narva linnakirik: Jätkas 3-löövilise kodakiriku traditsiooni ja kajastas Tallinna meistrite poole ehitatuna nii ruumi üldpildis kui ka raiddetailides 15.saj arhitektuuristiili. Algselt ilma koorita, 4-nurkset kirikut kattis võlvistik, kus vööndkaare profiil ja 8-tahuliste piilarite talumikujundus järgisid Oleviste kiriku kooriruumi eeskujusid. Viru-Jaagupi kodakirik: 15. saj ehitatud 3-lööviline kodakirik. Hiljem lääne suunas pikendatud pikihoone algses
Joonia merega, iseloomulikud mäeahelikud ja merelahed, looduslikult jaguneb Põhja Kreeka, Kesk Kreeka, Lõuna - Kreeka (Peloponnesose ps) + saared 1a ülemerekolooniad · Põhiperioodid o Kreeta e minoiline kultuur u 2000-1500 eKr, tundmatu päritoluga rahvas, silpkiri (lineaarkiri A - ei osata lugeda), lossid (Knossose palee) majanduskeskus, usu- ja kultuskeskus, poliitilise võimu keskus, linnad losside ümber, kaitseehitiste, relvaleidude ja sõjatemaatikat kajastava kunsti puudumine, naiste suhteline domineerimine o Mükeene kultuur u 1600-1100 eKr, rahvas: kreeklaste esivanemad, silpkiri (lineaarkiri B osatakse lugeda), lossid (Mükeene) majanduskeskus, usu- ja kultuurikeskus, poliitilise ja sõjalise võimu keskus, puuduvad suuremad linnad, massiivsed kaitserajatised (nn kükloopilised müürid), sõjatemaatika esinemine kunstis
Keiser pidi ka kuuletuma leegionitele ja see põhjustas väga kiire keisrite vahetuse. Näiteks 50 aasta jooksul valitses 34 keisrit, kellest vaid üks suri loomulikku surma. Peaprobleemiks olid sisesõjad ja piiride kaitsmine. Korra suutis tagada keiser nimega Diocletianus (284 305 pKr). Selle ta tagas läbi paljude reformide. Kolme tüüpi reformid. · sõjaväereform, nägi ette leegionite arvu suurendamist ja piiride paremat kaitsmist, linnade kaitseehitiste tugevndamist ja lisaks sellele loodi reservväed. Selle tagajärjel kasvas ratsaväe tähtsus, kuna uutesse leegionitesse ei jätkunud mehi hakati sõdureid värbama piiri tagant. Rooma sõjavägi barbariseerus · haldusreform, keiser valitses nagu idamaade despoot ehk hirmuvalitseja. Riik jagati haldusüksusteks ja linnade omavalitsust kitsendati. See võttis tohutul hulgal raha.
arendamiseks. Tartu ülikool tegutses esialgu kuni 1656. aastani. 1690 avati see uuesti. Et Tartu seisukord ei olnud pärast Vene-Rootsi sõda kiita, koolis ülikool 1699. Pärnu. Kujutav kunst ja arhitektuur: Christian Ackermann oli tuntuim puunikerdaja. Maaklamistutele püstitati rõngasriste. Eesti linnad säilitasid enamasti keskaegse väljanägemise. Kõige rohkem tehti ehitustöid Narvas. Valdavaks sai uus stiil- barokk. Alustati uut tüüpi kaitseehitiste- bastionide- püstitamisega. Talupojakultuur: Talurahvakultuur säilitas oma traditsioonilise ilme. Uutest söögitaimedest kasutati läätsi. Kõige rikkam oli laud pulmade ajal. Alustati hoogsalt kõrtside rajamist. Valitsevaks elamutüübiks oli rehielamu. Talurahva riietuse kujunemisele oli oluline mitmete moevoolude sissetung. Naistel oli pikk triibuline seelik, pottmüts, meestel murumüts Põhja-Eestis, plisseeritd seelik jne. Talurahvakultuuri kõrvale kuulus lahutamatult torupill.
2 kaotust. Kui kuningas Egeus rannal oodates, nägi laevu lähenemas mustade purjedega kukutas ta ennast merre, mis endale tema järgi nime - Egeuse meri. 1500 eKr - Thera vulkaani purse, millele kaasnes ka maavärinad ja tsunamii. Tõusulaine hävitas arvatavasti Kreeta lossid, mis ehitati uuesti üles. Kuid peale seda sai selle ajastu kultuuri keskuseks Mykeene. Mykeene lossid olid rajatud kaitseehitiste sisse. Neid losse nimetatakse kükloopilisteks ehitisteks, kuna müürid ja majad olid ehitatud mitme tonnistest kivi plokkidest. Kreeta-Mykeene ajajärk lõppes umbes Trooja sõja ajal. 1.3 TUME EHK HOMEROSE AJAJÄRK. XI-IX SAJAND EKR. Kreeklastele endale eriliselt mitte meeldiv aeg - aeg, kus kreeka kultuur läks allamäge, sest kreekasse tungisid doorlased. Doorlased olid kohalikest kreeklastest madalamalt arenenud. Kasutusele võeti sellel ajajärgul raud
üldpikkus küündis 3 kilomeetrini. Lisaks sellele olid müüride ette ehitatud vallikraavid, sillad, puittõkked jms. Kuigi väliselt paistab Tallinna linnamüür silma võrdlemisi ühetaolise arhitektuuriga, pole see nii olnud aga tema kujunemisloos, mida iseloomustab sageli väga mitmekesine ja huvitav areng. Paljusid torne ja müürilõike on sajandite vältel korduvalt ümber ehitatud ning nii mõnigi neist varjab endas viis ning enamgi ehitusjärku. Kaitseehitiste praeguseni säilinud kuju pärineb enamikus 16. sajandist, mõnel juhul aga isegi 17-18. sajandist. Linnamüür kinnistus oma praeguses asukohas 14. sajandi algul, mil all-linn laienes oma praeguseni säilinud piirideni selle l&ounaosas paiknenud nn raelinna ja põhjaosas paiknenud nn gildilinna ühendamisega. Enam-vähem sellest ajast alates on teada ka müüri kujunemis- ja arengulugu, seda nii ürikuliselt kui ka ehitusarheoloogiliselt tõestatuna
Hakati ehitama elamuid ja kaubaladusid. 1248. a. sai Tallinn linnaõigused. 1262. a. nimetati ka Tartut linnana. Pärnu jõe suudme paremale kaldale tekkis Saare-Lääne piiskopkonna keskusena Vana-Pärnu linn. Kui see maha põletati, kolis piiskop Haapsallu. Siis kujunes jõe suudme vasakule kaldale Uus-Pärnu linn. 13. saj. said linnadeks veel Paide, Viljandi, Narva ja Rakvere. Kokku tekkis 9 linna. Algas eestlaste linnarahva kujunemine. Kaitseehitiste rajamine 13. saj. tehti Tallinna ümber paekivist müür. Müüre hakati rajama ka Tartus, Viljandis, Uus-Pärnus, Narvas ja Haapsalus. Kiirest kattus Eesti kivilinnustega. Esimene kivilinnus rajati 1224.a. Otepääle, see on praegu vanim teadaolev telliskiviehitis. Taanlased rajasid kastell-linnuse (korrapärase nelinurkse müüriga) Toompeale. Viljandis paiknes Eesti võimsaim konvendihoone (orduvendade elukoht). Veel ehitati tornlinnuseid, nt. Paidesse. Jüriöö ülestõus (1343-1345)
Narvast ühes Jaanilinnaga sai Rootsi suurriigi saatuse jaoks üks olulisem kindlustuslinn tänapäeva Eesti territooriumil. 17- 18.saj. see oli Tallinna järel teine linn. See oli kõige Rootsilikul linn terves Rootsi impeeriumis. Pakuti lausa välja, et Narvast peaks saama Stockholmi järel Rootsi kuningriigi teine pealinn, kus kuningas oleks resideerinud igal kolmandal aastal. Narva puuduseks oli aga see, et ta oli oma suure ülesande jaoks liiga väike ja kitsas, sõjavägi ei tahtnud kaitseehitiste vahele ära mahtuda. 1659.a suur tulekahju lahendas selle probleemi ning Narvast kujunes Rootsi aja lõpuks tõeline Põhjamaade barokkpärl. Saaremaa liideti Rootsiga 1645.a Brömsebrö rahuga. Sarnaselt Rootsi valduses oleva Põhja- Eestiga oli siin kõrgeimaks kohtuastmeks ülemmaakohus, edasikaebused tuli esitada kas rüütelkonna peamehele või Taani kuningale.Kui Saaremaa läks 1645 Rootsile, kinnitas kuningas kõik senised Saaremaa rüütelkonna privileegid.
ümber siidiniitide) pronksehete ümber 1. hüpotees Läti Hendriku järgi lõi Lembit ühe preestri maha ja võttis riided endale 2. hüpotees saadud kaubitsemise käigus 3. hüpotees kullaketrajad teevad brokaati (muinasjutud) · Lõhavere kaevud 2 kaevu: üks varjatud valli kõrval, teine linnuse sees. Piiramise ajal, kui vett ei jätkunud, toodi seda linnuse jalamilt. (2 kaevu ka n Otepääl, Keava?l jm) · Kaitseehitiste rekonstruktsioon (a: Harri Moora) vahetult valli taga hooned, mille katustel kivihunnikud, kuna valli taga oli ,,surnud tsoon", kuhu kaarega heidetud kivid ja nooled ei jõudnud HILISRAUAAEGSED HÕREDA KIVIKATTEGA KIVIKALMED põhiliselt kalmetes põletusmatused, kuigi muinasaja lõpuks ilmub ka juba laibamatuseid. Osaliselt on leitud ka kompleksmatuseid. Me ei oska täpselt dateerida kalmistutes olevaid matuseid kalmete järgi ei
1) turvast; 2) rasvast savi; 3) kriitseid pinnaseid; 4) mudapinnaseid; 5) talkpinnaseid; 168. Mida loetakse teedeehituses eripinnasteks (vähemalt 5) Turvas, muda, mergel, mustmuld, luiteliiv. 169. Milliseid pinnaseid loetakse dreenivateks Selliste, mille filtratsioonitegur maksimaalse tiheduse juures on vähemalt 0,5m / ööpäevas. 170. Muldkeha kindlustamine Mullete, süvendite, kaitseehitiste, veeviimarite nõlvad peavad olema kindlustatud. Kindlustatakse rohukamaraga, sidusate materjalidega tugevdatud pinnasega, kasvumullaga millele külvatakse taimi, kivimaterjale, betoonplaadid, kivipuiste, turba ja liiva segu, killustik. 171. Nimeta soo tüübid ja kirjelda neid (3) 1) püsiva konsistensiga turvas tihedatel mineraalsetel pinnastel; 2) ebapüsiva konsistensiga turvas orgaanilistel mudakihtidel; 3) ujuva turbakoorikuga vedelad turbad; 172
eestlaste ja venelaste väed taanlaste käes olevat Tallinnat piiravat. Henriku vältel piirasid nad seda neli nädalat, kuid ei suutnud linnust vallutada. Kuna linnustes oli palkehitisi üpriski palju, siis üritati tavaliselt esimese võttena linnuse puidust kaitserajatised põlema süüdata. Seda on Henrik kirjeldanud kokku koguni 16 korral. Seda tegid nii sakslased kui ka kohalikud. Eestlased üritasid süüdata näiteks Võnnu linnust. Linnuse rajatiste põlema süütamiseks, kanti puid kaitseehitiste jalamile ning need pandi põlema. Kui ristisõdijad piirasid, siis nemad panid tihtipeale puid tassima lätlastest ja liivlastest abiväed. Tavaliselt puude vedajad said haavata või surma. Näiteks Viljandi linnuse esimese piiramise käigus tegid ristisõdijad nii suure puuvirna, mis ulatus linnuse plankudeni. Linnusesse võidi üritada heita ka mingit põlevainet (näiteks tulepotte ja tulist rauda Tartu linnuse piiramise näitel 1224. aastal).
ürikule ning 15. oktoobril 1632. aastal toimus ülikooli pidulik avamine 4. Kujutav kunst ja arhitektuur: 17. sajandi keskpaigaks oli kõigis kunstistiilides tõusnud peamiseks barokk Väljendusrikaste vormidega töid tegid puunikerdajad (Christian Ackermann) Levisid baroksed seina- ja laemaalingud Varasemast rohkem tegelesid Kunstnikud Portreede maalimisega 17. sajandil võeti kasutusele päikesevalguse sümbol rõngastist Alustati uut tüüpi kaitseehitiste bastionide püstitamist * Viisnurksed mullast kuhjatud astangulised kindlused * Muldkeha ja sellele ehitatud valli hoidsid koos müürid 19 * Sees olid ruumid laskemoonale ja kaitsemeeskonnale * Bastioni keskel tõusvale astangule olid paigutatud suurtükid 11. PÕHJASÕDA (1700 1721) · SÕJA PÕHJUSED:
Usulise sisuga raamatuid ilmus mõlemas variandis. Eesti keele grammatika koostasid sakslased, tuntuim neist oli 1637.a HEINRICH STAHL. Selle perioodi tähtsaim eestikeelne raamat oli lõuna-eesti murdes "WASTNE TESTAMENT" (Adrian ja Andreas Virginius) Valitsevaks kunstisuunaks tõusis BAROKK (nt Tallinna Toomkirik), tööd said eeskätt puunikerdajad ja kiviraidurid. Kõrgematele ehitistele (Niguliste kirik, Tallinna raekoda) tehti uued tornikiivrid. Alustati uut tüüpi kaitseehitiste- BASTIONITE rajamist (Tallinn, Narva, Pärnu ja Tartu. Tartus rajati bastionid Toomemäele, plaanitud kaheksast bastionist valmis vaid viis) Eesti aladele ilmus uus nähtus kõrts, et mõisnik saaks oma viina ja õlut turustada. PÕHJASÕDA 1700 1721 PÕHJUSED JA EELLUGU · Rootsi riik oli oma võimsuse tipul. Samas oli näha nõrgenemise märke näljahäda, noor kuningas (KARL XII) · Poola ja Taani ei leppinud Rootsi ülemvõimuga Läänemerel
annaabi.ee 
