Hiiumaa laidude kaitseala

Ploop, Pleep

Hiiumaa laidude kaitseala (0)

1 Hindamata

Marion Kade
2009, Tartu
Geograafiline asend ja piirid
Saarnaki
Hanikatsi
Vareslaid
Kõverlai
d
·Pühalepa vald
Kõrgelaid
Ahelaid
Pinnamood ja geoloogia
Lääne-Eesti madala lubjakivitasandiku osa.
Saared - endise merepõhja kõrgemad osad
Saarte keskosa moodustunud otsmoreensest
materjalist
Saarnaki vanus 2000 aastat, teised saared
kerkinud hiljem merest
Maa kerkib 2-3 mm aastas
Saared madalad
Rand kruusane, kohati liivane
Palju rändrahne, saartel esineb endist rannavallide
vööndit
Kliima
Mereline
Sügised on pikad ja
soojad
Kevaded kaua
jahedad kui meri on
olnud talveperioodil
jäätunud
Sademeid vähem
kui mandril
Vetevõrk ehk siseveed
Muld- ja taimkate
Aluskivi-paekivi
Mullad on
toitaineterikkad, kuid
õhukesed ja seetõttu
põuakartlikud
Tundlik reostuse suhtes
Enamlevinud niidud, kadastikud ja metsad
Rannaniidud enamasti kitsa ribana saartel, v.a
Saarnaki, kus ulatuslik tuderloa niit
Lookadastik-Saarnakil, Hanikatsil, Kõrgelaiul,
Kõverlaiul ja Öaksel
Tavalisemad metsad: kase-haava ja
kase-haava-saare lehtmets ning
loomännik
Hanikatsil ka laialehelist salumetsa
Taimestik harukordselt liigirikas
Laidudelt leitud ühtekokku üle 600
liigi kõrgemaid taimi
Hanikatsi 444 taimeliiki
Hulgaliselt kaitstavaid taimeliike -punane tolmpea
(pildil), mets-õunapuu, läikiv kurereha, harilik
muguljuur, kärbesõis, jumalakäpp jne.
Harjakas härghein, aaskannike ja roosa pajulill
Looduskaitse ja inimtegevus
Piiratud on
jahipidamine, samuti
inimeste liikumine
lindude pesitsemise ja
läbirände ajal.
Saarnaki - 1564. a
Hanikatsi - 1623. a.
Hariti põldu, niideti heina, kasvatati kariloomi ja
püüti kala
Jätkatakse niitmist ja võsaraiet ning karjatatakse
lambaid

.PPT Laadi alla originaalfail 8 lk · .ppt · 6 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-04-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

6 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Pleep Ploop Õppematerjali autor

PowerPoint esitlus, kus peal Hiiumaa laidude kaitsealast tähtsamaid fakte, asjakohased pildid, kaardid(joonised). Välja on toodud geograafiline asend ja piirid(sh saarte nimed), pinnamoog ja geoloogia, kliima, vetevõrk, muld- ja taimkate, looduskaitse ja inimtegevus. NB! Väga kokkuvõttev ja praktiline.

hiiumaa laidude kaitseala esitlus hiiumaa kaitseala

Sarnased õppematerjalid

doc

Hiiumaa laidude kaitseala

Geograafiline asend ja piirid Hiiumaa laidude maastikukaitseala asub Hiiumaal Pühalepa vallas. Kaitseala keskus asub Salinõmme poolsaarel, mis oli 19. sajandil veel saar. Vahemaa Salinõmme sadamast kaugema laiuni on 18 km. Kaitseala hõlmab Hiiumaa kaguranniku vetes olevaid saari, neid ümbritsevat mereala ning Salinõmme soolakut. Saari on kokku üle kahekümne, nende kogupind on ~324 ha. Saartest suurimad on Saarnaki, Hanikatsi, Vareslaid, Kõrgelaid, Kõverlaid ja Ahelaid. Pinnamood ja geoloogia Maastikukaitseala on Lääne-Eesti madala lubjakivitasandiku osa. Geoloogiliselt on maastikukaitseala saared endise merepõhja kõrgemad osad. Saarte keskosa on

Geograafia

doc

Eesti kaitsealad (referaat)

EESTI KAITSEALAD Kaitsealade õppeaine referaat SISUKORD: 1. Sisukord..................................................................................................2 2. Sissejuhatus.........................................................................................3-4 3. Meenikunno maastikukaitseala...........................................................5-7 4. Hiiumaa laidude maastikukaitseala...................................................8-10 5. Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala................................................11-14 6. Otepää looduspark..........................................................................15-18 7. Nigula looduskaitseala....................................................................19-23 8. Alam-Pedja looduskaitseala............................................................24-26 9. Haanja looduspark....................

Keskkonnakaitse

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

1910…1935- akadeemiline lk kaitsealadega 1935…1944- riiklik lk Eesti Vabariigis ja okupatsiooniaastatel 1944…1957- akadeemiline lk ilma võimude toetuseta 1957…1994- riiklik lk Eesti NSV-s ja taasiseseisvunud Eestis: lk ja metsamajanduse „kooselu“ Alates 1994- riiklik lk Eesti Vabariigis: lk ja kkkaitse „kooselu“ 20. sajand jääb tähistama paljude looduskaitseliste tegevuste algust Eestis: esimene kaitseala, esimene looduskaitseseadus, esimene rahvuspark, esimene punane raamat, esimene ratifitseeritud looduskaitsekonventsioon. 22. Euroopa Liidu keskkonnapoliitika areng  Rooma Leppes (1957) ei sisaldanud keskkonnakaitsesätteid ja veel 60-ndatel aastatel polnud ükski Euroopa riik oma keskkonnapoliitikat selgelt määratlenud. Enne 1987.aastat ei olnud keskkonnakaitsevaldkond ka Euroopa Ühenduse

Keskkonnakaitse ja säästev areng