rvifilmi lint "Kodachrome" Kodak-ilt. Selle loojateks olid Leopold Godowsky ja Leopold Mannes ja sedasorti filmilinti m??di tollal ohtralt. Filmikunstile p??rati suurt t?helepanu NSV Liidus, Saksamaal ja Itaalias,sest filmikunstiga v?is suuri inimhulkasid m?jutada.Filmikunsti oli kerge levitada ka k?ige kaugematesse riigi nurkadesse.Nende filmide eesm?rgiks oli veenda inimesi, et just see riik kus nad elavad on k?ige parem ning ka parima riigijuhiga. Kirjandus ja kujutav kunst 1920. aastatel muutus populaarseks kunsti- ja kirjandusvool s?rrealism.M?jutusi saadi Sigmund Freudi ps?hhoanal??si?petusest, mille kohaselt looming l?htub alateadvusest, n? gemustest, unen?gudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. S?rrealistid v?tsid ?le freudismist teesi, et ?hiskondlikke konflikte on v?imalik lahendada alateadvuslike j?udude vabastamise teel. S?rrealism ?ritas avardada inimese t?elisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes
Kultuur maailmasõdadevahelisel ajal Referaat Tartu 2010 Sisikord Sisikord 1 Sissejuhatus 2 Teaduse arengu uued suunad 3 Tehnika võidukäik:elekter ja bensiin 4 Filmikunst:heli ja värv 5 Naised Ühiskondlikus elus 6 Uued Ajupesuvahendid 7 Haridus, Teadus, Kirjasõna 8 Muusika, Kunst, Teatri- ja FilmiKunst 9 Kasutatud kirjandus 10 1 Sissejuhatus Kultuur ehk vaimumaailm on inimese loova mõtte ja sellest ajenduva tegevuse tulemus. Diktatuuride ja demokraatia vastasseis 1920.-1930.aastail kandus üle ka kultuuri valdkonda. Teadus, tehnika, kirjandus, kunst ning teised kultuurialad pidid teenima riiguvõimu ning kasvatama riigile kuulekaid alamaid
elama New Yorki tänausellele sai see linn amaailma kultuuri keskuseks. Muutused olmes- sõjaaastal olid inimesed pidanud paljust loobuma, nüüd soovisid inimesed osta uusi asju ning tunda elust rõõmu. Inimesed ostsid üha rohkem uusi elektrilisi kodumasinaid, varasemast rohkem vaba aega tekkis nii meestel kui ka naistel. Transpordi areng andis inimestele võimaluse reisida kiiremini ja kaugemale. Suurlinnades tekkinud ideede liikumised hakkasid levima ka maale. Mood-esimene maailmasõda tõi muudatusi ka moes. Alates 1920 a. keskpaigast muutusid õrnema soo seelikud tunduvalt lühemaks. 1930 a. naiste riietusse ilmusid selleajal ka pikad püksid, sviitrid ning trikootooted. Meeste moes niipalju muutusi ei toimunud. Fraki asemel eelistati smokingut, torukübar vahetus pehme viltkübara vastu.1920 a. tuli naiste moodi pikkade juuste kõrval ka lühiksed, pärast elektrilokkide leiutamist 1925 a. muutus lokkimine kõigile kättesaadavaks.
See muutis elu mugavamaks. Varasemast rohkem tekkis inimestel vaba aega, nüüd oli rohkem võimalust tegeleda seltsi ja ühiskondliku eluga. Transpordi areng võimaldas rohkem reisida. Tugevnesid sidemed linnade ja maakohtade vahel. Suurlinnades tekkinud ideed ja liikumised levisid ka maale. 5.Saavutused muusikas ja tantsus. Esimese maailmasõja ajal tekkis Usas uus muusikalise lavateose liik muusikal. Euroopasse levis pärast II maailmasõda. Usas sündis ka 20.sajandi algul dzass. Pärast Imaailmasõda said dzässikeskusteks Ne York,Chicago ja Kansas City. 192030.aastatel levisid Euroopas populaarsed seltskonnatantsud nagu fokstrott, tsarlston ja tango. Balletimailmas käis äge vaidlus klassikalise ja moderntantsu pooldajate vahel. 20.saj algul tekkis Usas modern ehk vabatants, mille loojaks peetakse Isadora Duncanit. Ta ei tunnistanud tantsus mingeid reegleid ning lähtus keha loomulikust liikumisest. 6
Arenes ka filmikunst. Esimene täispikk mängufilm, muistset vabadusvõitlust kajastav ,,Mineviku varjud", linastus 1924. aastal, esimene helifilm ,,Kuldämblik" valmis kuus aastat hiljem. Eriti kõrge taseme saavutasid Eesti filmioperaatorid dokumentalistika vallas. Sport o Spordiseltsid o Populaarne maadlemine, tõstmine ja pallimängud o Osaleti Berliini OM-del kuulsust tõid maadleja K. Palusalu ja maletaja P. Keres Iseseisvusaastail tekkis hulk uusi spordiseltse, nende tegevuse suunamiseks loodud Eesti Spordi Keskliitu kuulus 1940. aastal 243 kohalikku seltsi 15000 sportlasega. kõige populaarsemad spordialad olid maadlemine ja tõstmine, palju tegeldi ka pallimängude (eeskatt jalg- palli ja korvpalli), kergejõustiku ja laskmisega. Korraldati suuri spordipidusid (Eesti mängud) ja mitmesuguseid maavõistlusi, osaleti oliümpiaméingudel ning maailma- ja Euroopa meistrivõistlustel
.37 LISA 20 ELSA SCHIAPARELLI..............................................................................................................................38 3 Sissejuhatus Aastatöö teemaks on naistemood kahe maailmasõja vahelisel ajajärgul. Uurimiseks on valitud just see ajastu, kuna tegemist on väga muutusterohke ajaga. Ning maailma tabasid taolised katastroofid, nagu näiteks Esimene, Teine maailmasõda ning Suur Majanduskriis. Just sel ajal muutus naise koht ühiskonnas ning naisest sai valimisõigusega, mehest sõltumatu inimene. Aastatöö on jagatud seitsmesse suuremasse peatükki ning ajastute järgi veel alapeatükkideks. Esimeses peatükis on kirjeldatud naiste kleidimoe muudatusi läbi aja. Teises on välja toodud aluspesu areng, kolmandas soengu, neljandas kingade ning viiendas kübarate areng. Kuuendas
korraldus. d) Rahvasteliidu loomine – sellega arendati maailma majanduslikku ja kultuurilist koostööd, ilma sõjata 3. Kes kuulisid Pariisi rahukonverentsil nn suurde kolmikusse ja millised riike nad esindasid? a) Prantsusmaa peaminister Georges Clemenceau b) USA president Woodraw Wilson c) Inglismaa peaminister David Lloyd George 4. Millised muutused toimusid riikide jõuvahekorras Euroopas pärast Esimest maailmasõda? Suured riigid kadusid, tekkisid väikesed riigid. Oli ka palju vabariike 1A. Pariisi rahukonverents ning uus euroopa kaart. Õpik 1. Kuidas muudeti 1930. Aastate algul Pariisi rahukonverentsi otsuseid Saksamaa suhtes? Saksamaa pidi loobuma paljudest oma piirialadest, piirati sõjatehnika ja oli lubatud vaid 100 000 elukutselist vabatahtlikku maa- ja 15 000 mereväelast. 2. Mil viisil püüti takistada Jaapani agressiooni Kaug-Idas? S 3
Põllumajanduses võeti kasutusele traktorid ja kombainid.Auto hakkas muutuma luksus esemest tavaliseks tarbekaubaks. Teadustest oli eestvedajaks füüsika. Füüsika harudest arenes eriti jõudsalt tuumafüüsika. Füüsikute ja matemaatikute avastusi kasutasid ära astronaudid, bioloogid, keemikud.Teadlaste avastused olid ka kasulikud meditsiinile. Esimest korda saadi vitamiine ja antibiootikume kuntslikul teel. Uuendused filmikunstis, tuntumad kirjanikud ja kunstnikud; Tehnika areng mõjutas ka filmikunsti arengut.Vendade Lumiére´ide leiutatud must-valgetele ,,elavatele piltidele" lisati 1920. Aastail heli. Järgmisel aastakümnel loodi esimesed värvifilmid. Filmitehnika pidev arendamine muutis filmikunsti iseseisvaks kunstiliigiks. 1920.aastad olid tummfilmi õitseaeg. Üks kuulsamaid selle aja lavastajaid-näitlejaid oli Charles Chaplin, kelle komöödiad naerutasid miljoneid inimesi kogu maailma. Joonisfilmi suurkujuks sai Walt Disney
Arenes sidetehnika, eriti raadio, USAS hakati tegema esimesi televisiooni proovisaateid. Auruvedureid ja laevu hakkasid asendama mootorvedurid ja laevad. Auto hakkas muutuma luksuskaubast tarbekaubaks. Esireas oli USA, kus Henry Fordi autofirma Ford, hakkas tootma autot Ford T. Biplaani asemel tuli ühetiivaline ja mitme mootoriga lennumasin. Lennukite ehitamine lõi eeldused tsiviillennunduse arenguks. 19.Mis uuendused toimusid filmis, kes olid tuntumad kirjanikud ja kunstnikud? 1920. aastail lisati ka heli ,,elavatele piltidele", järgmisel aastakümnel loodi esimesed värvifilmid. Filmikunst muutus eraldi kunstiliigiks, kus tegid kaasa tuntud kirjanikud ja näitlejad. 1920 kuulsaim lavastaja-näitleja oli C.Chaplin. Joonisfilmi suurkujuks sai Walt Disney. Alferd Hitchcocki teos ,,Santaaz" ilmus 1920. aastate lõpul. Filmiga võis mõjutada suurt hulka inimesi, sest seda oli lihtne levitada
Põllumajanduses võeti kasutusele traktorid ja kombainid.Auto hakkas muutuma luksus esemest tavaliseks tarbekaubaks. Teadustest oli eestvedajaks füüsika. Füüsika harudest arenes eriti jõudsalt tuumafüüsika. Füüsikute ja matemaatikute avastusi kasutasid ära astronaudid, bioloogid, keemikud.Teadlaste avastused olid ka kasulikud meditsiinile. Esimest korda saadi vitamiine ja antibiootikume kuntslikul teel. Uuendused filmikunstis, tuntumad kirjanikud ja kunstnikud (lk 78); Tehnika areng mõjutas ka filmikunsti arengut.Vendade Lumiére´ide leiutatud must-valgetele ,,elavatele piltidele" lisati 1920. Aastail heli. Järgmisel aastakümnel loodi esimesed värvifilmid. Filmitehnika pidev arendamine muutis filmikunsti iseseisvaks kunstiliigiks. 1920.aastad olid tummfilmi õitseaeg. Üks kuulsamaid selle aja lavastajaid-näitlejaid oli Charles Chaplin, kelle komöödiad naerutasid miljoneid inimesi kogu maailma.
Ülikooli struktuuri kuulusid usu-, arsti-, õigus-, filosoofia-, matemaatika ja loodus-, põllumajandus- ja loomaarstiteaduskond. Ka TTÜ-s tehti tähtsat teadustööd. Paljud Eesti teadlased said maailmakuulsaks. Tänu Eesti kultuuri arenemisele, hakasid mitmed maailmakuulsad teadlased, pöörama rohkem tähelepanu eesti keelele, kirjandusele, rahvaluule ja ajaloole, arheoloogia ja geograafia edendamisele. Eestis hakati üha rohkem tootma oma enda tarbeesemeid. Nii nagu arenes teadus ja haridus , arenesid ka kunstid ja muusika. Suure sammu tegi muidugi kunst. Hakati rohkem maalima ja näiteks Tallinnas avati isegi kunstimuuseum, mis oli kuulus kogu Euroopas. Seal ei esitatud mitte ainult eestlaste töid vaid ka kuulsate maalikunstnikute töid. Eestlaste kunstinäitusi ei korraldatud mitte ainult Eestimaal , vaid ka mujal Euroopas , alustades Soomest lõpetades Itaaliaga. Ka muusika tegi olulise sammu. Nimelt kuulsate heliloojate kõrvalt
ettepoole sirutatud ülakeha. Sellest alates ronis vöökoht ülespoole rinna alla, luues uue ampiirjoone, ning vastavalt sellele kerkis pisut ka kleidiserv. Ajastut iseloomustas ka spordi populaarsuse plahvatuslik tõus. 1896. aastal olid toimunud esimesed nüüdisaegsed olümpiamängud, see traditsioon jäi püsima ja muutus kord-korralt aina tugevamaks. Võidukäiku jätkas 19. sajandil sündinud moodne jalgpall, mis 1908. aastal võeti olümpiamängudesse kavasse. Pärast maailmasõda püüdsid inimesed sõjakoledusi unustada, mistõttu 1920. aastaid iseloomustab teatav kergemeelsus. Loobuti jäigast viktoriaanlikust kombekusest, naiste õigused ja võimalused laienesid tunduvalt. Moodki muutus frivoolseks, lubades naistel paljastada õlgu ja käsivarsi, ning kleidiserv kerkis põlvedeni, mis varem olnuks mõeldamatu. Moemaailmad tegi tähelennu nooruke prantslanna Coco Chanel. Maailmakuulsaks sai koomik Charlie Chaplin, kelle komöödiad naerutasid lõbujanus publikut.
veebruar 1918a. Saksa okupatsioon-1917-1918a. Eesti Vabadussõda-1918-1920a. Tartu Ülikooli muutmine eestikeelseks-1919a. Võnnu vallutamine Landeswehri sõjas-23.juuni 1919a. Tartu rahu sõlmimine-2.veebr.1920a. I põhiseaduse kehtimahakkamine-1920a. II põhiseaduse kehtimahakkamine-1933a. Riigipööre Eesti Vabariigis-12.märts 1934a. III põhiseaduse kehtimahakkamine-1937a. EV presidendi valimised-1938a. 1.VABADUSSÕDA- Miks vallutasid Saksa väed 1918a. algul Eesti?-Käis maailmasõda, sakslased tungisid venelastele peale. Kui kaua kesti Eesti Saksa okupatsioon?-9 kuud. Millal algas Vabadussõda?Miks see algas?- 28.nov.1918a., sest Punaarmee ründas ja sundis Eesti Rahvaväe väikesearvulised üksused taanduma. Miks olid Vabadussõjas tähtsad soomusrongi?- Sest neid oli hea vastaste vastu kasutada. Millal tähistavad eestlased võidupüha?Miks?- 23.juuni,sest see on Võnnu vallutamise päev. Venemaa tõotas tunnustada tingimusteta Eesti iseseisvust ja loobuda igaveseks
Esimese maailmasõja lõpp Teise maailmasõja algus Rahvusvaheline olukord 1918-1920. 1918. lõppes I maailmasõda. Antandi riigid saavutasid võidu Keskriikide üle. Sõlmiti kokkuleppeid, et riikidevahelised tülid laabuksid. Sõjategevus lõppes Compiégne'i vaherahuga. Püsivate rahulepingute sõlmimiseks kutsuti kokku Pariisi rahukonverents. Sõjasüüdlaseks kuulutati Saksamaa, kes pidi loovutama maid ja tasuma reparatsiooni. Sakslastel keelati omada tugevat armeed. Saksamaa ei mõistnud, miks nemad sõjasüüdlaseks tembeldati ning nad soovisid kaotust tasa teha
kogu omariikluse ajaloos 7. Iseloomusta 3lausega kunsti, sporti ja muusikat Eestis II maailmasõja vahel Sport : - Iseseisvusaastail tekkis hulk uusi spordiseltse,eesotsas Eesti Spordi Keskliit - Kõige populaarsemad spordialad: maadlemine, tõstmine, pallimängud, kergejõustik, laskmine. - Korraldati suuri spordipidusid, maavõistlusi, osaleti olümpiamängudel ja maailma- ja Euroopa meistrivõistlustel. Kunst : - 1918. asutati Tartus ühing Pallas, mille eesmärk oli kunsti edendada ja tutvustada. - Pallas korraldas eesti kunsti ülevaatenäitusi, kunstnike isikunäitusi ja väliskunsti väljapanekuid ning hulgaliselt vaidlusõhtuid. - Väljaspool Tartut olid peamisteks kunsti tutvustajateks Tallinnas asuvad Eesti Kunsti.muuseum ja Kunstihoone. Muusika : - Eesti muusika rikastus nii uute sümfooniliste suurvormide kui ka
diplomaatias ja popkultuuris. Naiste võrdõigluslikkus 20.sajandi üheks suuremaks saavutuseks võib lugeda, et naised on meestega peaaegu võrdsed. Üks naisliikumis juhiks oli Emmeline Pakhurts Inglismaal, kes sai 19. sajandi lõpus naisühenduse juhiks.Ta julgustas naisi meeste töid tegema, et mehed saaksid sõtta minna. Naisliikujaid oli mittu ja erinevates riikides kõikide nende eesmärk oli naiste võrdõiguslikkuse sõltumatu kajastamine. I maailmasõda aastail 1914 - 1918 muutis otsustavalt naistemoodi. Kogu tagalaelu raskust oma õlgadel kandes ei saanud naised enam kanda pikki ebamugavaid seelikuid. Sõjatandrilt koju saabunud meestele oli üllatuseks naiste põlvini ulatuvad kleidid. Sel ajal kujunenud uued, rõivastuse ilu ja otstarbekust puudutavad ettekujutused on jäänud püsima pikaks ajaks. Samuti kandsid sel ajal peaaegu kõik mehed kalifeepükse ja kedrisid või nahast säärekaitseid
Inglismaa on valmis andma Läänemere piirkonna Saksamaa ja Venemaa kontrolli alla *Suureks ohu märgiks oli ka Venemaa aktiviseerumine *Septembris 1934 sõlmiti üksmeele ja koostöö leping Eesti, Läti ja Leedu vahel, mis sai nn Balti Antandi aluseks *Mõningad ringkonnad eeskätt kõrgemad sõjaväelase püüdsid leida võimalusi Saksamaale lähenemiseks, nähes Saksamaas ainsat reaalset jõudu, mis suudaks takistada Vene agressiooni 33. Kultuurielu Riik ja kultuur *Omariikluse suurimaks saavutuseks oli Euroopa tasemel moodsa rahvuskultuuri väljaarendamine ja kultuurielu kiire edendamine *Riiklikul tasandil hakati tähelepanu pöörama eestlaste raahvuskultuurile ja teadlikult hoolitsema selle arengu eest *Omariikluse algusaastail toetati kultuuri arengut vaid riigieelarvest *Olukorra lahendamiseks loodi 1925. aastal Eesti Kultuurkapital, mis kujunes peamiseks kultuuri finantseerivaks asutuseks
põgenema Sveitsi. Kümne aasta pärast naasis ta Prantsusmaale ning hoolimata oma kõrgest vanusest, jätkas edukat moeloojakarjääri kuni oma surmani. Coco Chanel suri 10. jaanuaril 1971. aastal Pariisis. Pärast seda võttis moemaja juhtimise üle Karl Lagerfeld koos oma disaineritega. Alan Jay Lerner ja André Previn on kirjutanud muusikali ,,Coco" (esietendus 1969, New York), mis põhineb tema elulool. Moelooja Coco Chaneli esimesed riided ilmusid müügile pärast Esimest maailmasõda. Endiste ebamugavate korsettide ja mitmekihiliste seelikute asemel tutvustas Chanel kitsaid seelikuid ja avaraid jakke, mille kandmine muutus naiste seas väga populaarseks. Pärast afääri lahke ning varaka mehe sõjaväeohvitseriga, Étienne Balson'iga ja hiljem Inglise vabrikandi, Arthur Cappeliga avas ta oma esimese butiigi 1913. aastal Deauville ja juba järgmise butiigi Couture House'i avas ta aastal 1915. Aastal 1921 esitles Coco oma esimest ja hinnatuimat parfüümi Chanel No. 5
Muutused , mida tõi kaasa I maailmasõda Aastad 1919-1939 jäävad perioodi, mil oli just lõppenud äärmiselt ohvriterohke Esimene maailmasõda ja peagi oli algamas järgmine, Teine maailmasõda. Pärast I maailmasõda, mis kestis 28. juulist 1914 kuni 11. novembrini 1919 ja mis toimus Keskliidu ja Antanti riikide vahel, leidis terves maailmas aset palju muutusi nii ühiskonnakorralduses, geograafilistes paigutuses, kui ka inimeste eluolus. Tänu demokraatlike riikide- Inglismaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid- võidule sõjas, toimus ka terves maailmas demokraatia võidukäik ja inimeste vabadused laienesid. Näiteks Suurbritannias kasvas valimisõiguslike kodanike hulk peaaegu
· Kujunesid rahvamajade võrgustikud, tegutsesid mitmesugused seltsid, ringid ja koorid. Aktiivne kirjastustegevus muutis eestikeelse trükisõna kõigile kättesaadavaks. · Kultuurifinantseerimisega kaasnes loomevabaduse piiramine. Osa avaldas vaikimisega protesti diktatuuriilmingute vastu. Vaikiv ajastu muutus piduriks kultuuri normaalsele kulgemisele. · Kooskõlastati erinevate kooliastmete programmid. · Haridus oli omakeelne, algharidus piirdus nelja klassiga ja oli maksuvaba. · Aja jooksul paranes olukord: ehitati uusi koolimaju, anti välja kaasaegseid õpikuid, korraldati õpetajate seminare. Kohustuslikule 6-klassilisele algharidusele üleminek sai teoks alles 1930. a. · Tekkisid majanduskriisi esimesed tunnused, mis sundis riiki kulutusi kärpima. · Tekkis haritlaste üleproduktsioon, sest gümnaasiumisse pääsesid kõik, kuid ülikooli vaid kolmandik
küll Euroopast kaugel, kuid omas siiski suurt tähtsust linnapildi kujundamisel ka mujal maailmas. Muutused toimusid ka ühiskondlikus valdkonnas. Üha enam hakkasid maailmas pead tõstma naisõiguslased ja seda just eriti esimese maailmasõja ajal ning sellele järgneval perioodil. Euroopas hakkas kasvama valimisõiguslike naiste hulk. Alguse sai see 1906. aastal Soomes ning 1913. aastal said ka Norras naised valimisõiguse. Peale I maailmasõda andsid ka paljud teised riigid naistele valimisõiguse. Saksamaal ja Poolas juba 1918. aastal, USA's 1920. aastal. Selle kõik põhjustas arvatavasti naiste kasvav tähtsus ühiskonnas ja nende endi aktiivsus, mida nimetati sufrazettide liikumisteks. Kindlasti oli oma osa ka I maailmasõjal, mille ajal olid naised need, kes pidid tegema ära kõik tööd, mis varem olid meeste õlul. Nad töötasid kaevandustes ja tehastes väiksema palga eest kui nende mehed seda teinud olid
Samuti olid riidemoe uuendusliku suundade loojad mehed. Moodsa mõtteviisiga naistel jäi üle ainult leppida selle asjaoluga. Antud ajastu ideaal naistest on säilinud rohketel postritel ja filmidel, mis olid valmistatud sõduritele. Naised ei olnud kaugeltki köögikanad pliidi ääres, vaid väga enesekindlad, seksuaalsed ning iseseisvad. Naised said sellest innustust ning hakkasid seda järgima vahetades õrna ja romantilise oleku enesekindlama ja jõulisema vastu. Esimene maailmasõda mõjutas ka väga tugevalt naiste riietusmoodi eelkõige praktilistel kaalutlustel. Töötavatel naistel muutusid pikad seelikud ning kleidid segavaks ja üleliigseks. Samuti oli nappus ka riidematerjalist. Viimane oligi üks peamisi põhjuseid, miks seelikud muutusid tunduvalt kitsamaks ja märgatavalt lühemaks, paljastades üha rohkem naist. 20.sajandi alguses hakati rõhutama puusi ning muutus riietus värvikirevamaks, mustriterohkemaks ning mitmekesisemaks
1935. aastal kerkis esile ka maadlejate uus põlvkond, kelle seast olid lootusandvaim Kristjan Trossmann (Palusalu) (fotol) 1935. aastal pääses Eesti malemeeskond ka esmakordselt rahvusvahelisele maleolümpiale, mis toimus Varssavais. Olgugi, et eestlased ei mänginud enda tugevaimas rivistuses, sest puudus tolle aja esimaletaja Paul Schmidt, saavutati 20 meeskonna seas 11. koht. Eestlaste edu peamiseks pandiks oli Paul Keres (Fotol, vasakul), kes just Varssavi maleolümpial kerkis maailma tippmaletajate seltskonda. 1936. aasta maleolümpial oli Keres juba enda laua parim ja 1938. aastal võitis ta maailma ühe esinduslikuima AVRO maleturniiri. 15 Kadi Hinrikus Eesti Spordi ajalugu Eesti laskemeeskonna edu september 1935 1935
aastal läks ekspordiks 28% põllumajanduse kogutoodangust. 1936. aastal olid Eestil väliskaubandussidemed rohkem kui 100 maaga, ülekaalukalt olid esikohal Suurbritannia ja Saksamaa, kus Eesti või ja peekon oli nõutud kaup. Kahekümne aastaga võitles Eesti endale kindla koha rahvusvahelistel turgudel. 6 Kultuur Eesti iseseisvumisega elavnes kiiresti saksastamis- ja venestamissurve alt vabanenud kultuurielu. Lühikese ajaga sai eesti keelest euroopalik kultuurkeel, mis pakkus väljendusvõimalusi kõigil elualadel: kõrgemast sõjaharidusest ilukirjanduse või teaduslikest baasuuringutest õigusloomeni. Oma rahvusriigi loomiseni jõudnuna tekkis eestlastel tegelik võimalus teostada Jakob Hurda poolt ärkamisajal välja öeldud mõte: "Kuna me ei saa kunagi suureks arvult ega jõult, peame saama suureks vaimult." Rahvuslik kultuur
kogu elanikkonnast. Suuruselt järgmise linna, Tartu, elanike arv kasvas aastatel 1959-1989 73 500-st 114 000-ni. Kuna tööstus tõi sisse võõrtööjõudu, jäi eestlaste osakaal eeskätt linnades järjest väiksemaks. Tallinnas langes aastatel 1959-1989 nende osa 60,2 K U LTU U R I E L U Vanad ja uued massiteabevahendid Eestikeelsete raamatute avaldamine suurenes kohe pärast Teist maailmasõda (469 nimetust 1945. ja 900 nimetust 1949. aastal), aga langes siis teatud määral (747 nimetust 1953. aastal). Neil aastatel moodustas eestikeelsete raamatute osa kogu liiduvabariigis ilmunud kirjandusest 80- 88%. See osa siiski vähenes, sest 1965. aastal avaldatud raamatutest oli eestikeelseid 70%, aga 1985. aastal vaid 64%. Sellest hoolimata oli Eesti NSV Liidus esirinnas nii avaldatud nimetuste hulga kui ka raamatute arvu
.............................................3 1. NÕUKOGUDE ARGIKULTUURIST ÜLDISELT......................................................5 2. TARBIMINE.................................................................................................................7 3. NOORTEKULTUUR NÕUKOGUDE AJAL...............................................................9 4. KIRIK..........................................................................................................................10 5. HARIDUS................................................................................................................... 11 6. TEADUS..................................................................................................................... 12 7. KIRJANDUS...............................................................................................................13 8. RAHVALUULE..........................................................................................................14 9
Linnused vallutati üle, hakati rajama kirikuid, arenema hakkasid linnad, sisse tulid võõrad kaupmehed. Ristiusuga muutus usk. Muutus suhtumine loodusesse, jumala kätetöö esmane ja loodus teisejärguline. Ristiusk oli konkreetsem ja paika pandum. Tuli sisse palju uusi mõisted. Samas säilisid edasi ka vanad kombed ja uskumused. Üks ei välistanud teist ning nad eksisteerisid koos, kuigi see ei meeldinud kirikule ning rahvast püüti võõrutada. Keskaja arhitektuur ja kujutav kunst Eestis Arhitektuur: põhiliselt kirikuarhitektuur (varasem romaani stiilis,hilisem gooti stiilis), Romaanistiili näited on Lääne-Eestis nagu Valjala,Kaarma jm,Saaremaal. Gooti stiilile iseloomulikud teravkaared ja pürgimine kõrgustesse Tartu Jaani kirikus. Ehitusmaterjalideks paekivi ja telliskivi 15.sajandil hakati esialgsed kodakirikud ehitama umber basiilikateks,maakirikutele ehitati juurde tornid.Kirikutel oli ka kaitsefunktsioon.
............................................................................................................4 Male eelkäijad................................................................................................................4 Tänapäevase male teke ( 1000-1850 a. pKr).................................................................5 Spordialaks kujunemine (1850-1945)...........................................................................6 Pärast teist maailmasõda (1945 - ... ).............................................................................8 MALE EESTIS................................................................................................................10 Esimeste maleharrastajate ilmumine kuni 1883..........................................................10 Esimesest eestikeelsest maleõpetusest esimese Eesti maleühinguni (18831914).....12 Maleliikumise areng I maailmasõja ja Eesti Vabariigi ajal (19151934)......
sätestasid kodanikuõigused ja vabadused. Riigikorralduselt oli USA presidentaalne vabariik, Suurbritannia parlamentaarne monarhia ja Prantsusmaa parlamentaarne vabariik. USA-s ja Suurbritannias oli kaheparteisüsteem, Prantsusmaal mitmeparteiline süsteem. Aastatel 1919- 1939 oli sisepoliitiline elu neis riikides suhteliselt stabiilne. Väiksemad kriisid ja rahutused olid tingitud majanduskriisidest. USA-le andis esimene maailmasõda majandusliku võimsuse. Kui enne sõda tuli USA-l maksta võlgu Euroopa riikidele, siis peale sõda maksid Euroopa riigid USA-le ca 500 miljonit dollarit aastas. USA oli muutunud nn maalima töökojaks seal toodeti 40% maailma terasest, 60% naftast ja 85% autodest. Konveierisüsteemi laialdane kasutamine ja masstootmine võimaldas lühendada tööpäeva kaheksale tunnile, suurendada töötasusid ja alandada toodete hinda, muutes need kättesaadavaks enamikule ameeriklastest. Kuni 1921
Soengukunst 20.sajandil. Soengute ja riietumise kultuur aastatel 1910-1970. Referaat Tallinn 2008 1910-1919 Rõivamood: See oli aeg, mil toimus I maailmasõda. Otseloomulikult mõjutas see palju ka moodi ja inimeste riietumist. Inimesed olid vaesunud, sageli surmahirmus, ja leidus vähe selliseid, kes ka sõjaajal jõuaksid oma riietuse pärast muretseda. Paljudes riikides haarati ka naised töösse ja teenistusse, et riigi julgeolekut kindlustada. Just seetõttu kadusid pidulikud riided, mis asendusid odavate ja tagasihoidlikutega. See kümnend seadis piiri korseti, karusnaha ja ehete kandmisele ning õhturõivana kanti pidzaamat ja pükse
****** Gümnaasium Muutuv mood 1920-1940 Koostas: ******* 9.b ****** 2009 · Naistemood Kui suur sõda asendus suure rahuga, andis ühiskond naisele vabaduse ja kõik lõbutsesid nagu ei kunagi varem. Dzässiajastu oli tunnistajaks, kuidas kaasaegne naine sai lõplikult kätte talle õigusega kuuluva koha. Tühjusetunne ja üleüldine kurbus asendusid arusaamaga, et kui ollakse noor, tuleb võtta, mis võtta annab. Kuna nii paljud noored inimesed olid kadunud, siis tähistasid 1920. aastad täiesti uue maailmakorra sündi, ja paljud ajaloolased nimetavad seda 20.sajandi tegelikuks alguseks. Kuna palju mehi oli hukkunud või invaliidistunud, siis ei lootnud paljud n
Maailm kahe maailmasõja vahel.Eesti ja maailm. Rahvasteliit. Pärast IMS-da loodud org. - eesmärk olla ühisorg, mis hoiab ära edasised sõjad. Ameerika idee, kuid ei liitunud. Rahvasteliit ei toiminud, sest sinna ei kuulunud suurriigid, polnud sõjaväge. Versailles süsteem. I MS võitjad kutsuti kokku Versailles’ lossi rahutingimuste väljatöötamiseks, Saksamaa ja tema liitlased lubati läbirääkimistele alles pärast lepingu valmimist. Saksamaa kaotab 10% maast ja peab maksma reparatsioone(sõjahüvitised). Prantsusmaa saab Elsass-Lotringi, Reinimaa demilitariseeritakse, sõjasüüdlased anti kohtu alla, Saksamaa ja A-U ühinemine keelati. Rapallo leping. 16. aprillil 1922 Itaalias sõlmitud rahvusvaheline leping Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel, millega taastati riikide vahel diplomaatilised suhted, loobuti sõjakahjude nõudmistest ning lepiti kokku kaubandus ja majandussuhete arendamises enamsoodustuse põhi
Avati Eesti Vabariigi Tartu Ülikool, hiljem Tallinna tehnika ülikool ning kõrgemad muusika- ja kunstikoolid Tartus ja Tallinnas. Kuna Eestis avati uued ülikoolid arenes ka teaduse uurimine ja edendamine. Kahe maailmasõja vahel suurenes Eestis märgatavalt elukutseliste kirjanike, kunstnike, muusikute ja näitlejate arv, tekkisid mitmed uued professionaalsed teatrid, koorid ning orkestrid. Välja hakati andma palju maailmakuulsaid kirjandus teoseid, ajalehti ning ajakirju. Muusika ja kunsti valdkonnas hakkasid silma jääma just rohkem noored põlvkonnad. Kasvas isetegevuslike kooride ning orkestrite arv. Teatri valdkond arenes esialgu Tallinnas, kus asus kolm kutselist teatrit. Kutselisi teatreid asus ka Tartus, Narvas, Pärnus ja ka Viljandis. Üks silmapaistvamaid neist oli Estonia teater, kus näidendati ka oopereid ja ballette. Asulates üle kogu Eesti loodi näiteringe. Asutati ka Eesti Näitlejate Liit, kuhu koondati näitlejaid ja lavastajaid. Arenes ka filmikunst
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
