Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "KAASUSED ja lahendid (Tsiviilõiguse üldosa)". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
subjekt, subjektid, vaas, müüja, vaasi, ühistu, merike, konjaki, selver, selveri, õigussuhe, kaardiga, objektiks, osaühing, kassat, kotti, üldkoosolek, koristaja, saapad, katki, nõudeõigus, haldusjuht, müüjale, kilekott, printsiipi, võl, laenulepingu, täisühing, usaldusühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus, mittetulundusühinglubas korteri võtmed üle anda järgmisel päeval. Sama päeva õhtul pakkus andrus kõrgemat hinda, pille müüs korteri andrusele. Andrus maksis raha ja pille andis korterivõtmed üle. Pille asjad jäid aga korterisse. Rein järgmisel päeval nõudis võtmeid, pille ütles, et pole enam korteri omanik. pille mängis kasiinos raha maha. Kes on korteri omanik ja kas reinul on korteri tagasinõudmise õigus? 1) Rein ja pille ja andrus 2) korter, raha 3) kõik subjektid eksisteerivad füüsiliste isikute kontroll 4) Korteri omanikku ei tea ning Reinul puudub korteri tagasinõudmise õigus (õigus nõuda üleandmist) 5) Kohaldub abstraktsiooniprintsiip. Tehingu vorm - kui seaduses puudub vorm, siis piisab tahteavaldusest 1) suuline 2) kirjalik - omakäeliselt allkirjastatud (võimalik ka mehhaaniline jäljendamine). Kirjalikku lepingut asendab notariaalne leping
avaliku õiguse 1) Huviteooria – eraõigus on see, mis puudutab üksikisiku huve, avalik õigus on see mis puudutab riigi huve a. Probleemid – Ministeerium ostab auto (võlaõiguse valdkond), riik ostab auto – oleks nagu avalik õigus, aga kuulub võlaõiguse alla. 2) Subordinatsiooni teooria – avalikus õiguses on subjektid alluvus suhetes ja eraõiguses on subjektid võrdsed a. Mina ostan riigi käest auto (ma ei ole kohustatud seda ostma). Makse peab maksma –jah. b. Probleem – lapsed alluvad vanematele (perekonna õigus) 3) Täiendatud subordinatsiooni teooria – allutakse avaliku võimu kandjale. a. Allutakse riigile mitte lapsevanemale Eraõigus – on õigusharu, kus subjektid on võrdses seisus. Puudutab üksikisiku
Religioon on jumala hukkamõist, moraal on teiste inimeste hukkamõist. - Kas õigus ei ole moraal? - Miks on tava õiguallikas? Kõike ei ole võimalik reguleerida ja seetõttu võetakse kasutusele tava, on vabaduse põhimõte.Seadus ei jõua kõike reguleerida ja ei ole ka vaja Seadusest madalamal seisev õiguakt- määrused,eeskirjad Õigus Eraõigus Avalik õigus - subjektid on võrdsed - subjektid on alluvussuhtes avaliku võimu kandjale allumine Avaliku võimu kandja on riik ja kohalikud omavalitsused. Kuidas neid kahte eristada? Huviteooria Avalik õigus lähtub riigi huvist , eraõigus lähtub üksikisiku kasust Subkordinatsiooni teooria Avalik õiguses on subjektid alluvussuhetes, eraõiguses ollakse
Tarkus – oskus rääkida millestki keerulisest lihtsalt ja selgesti mõistetavalt Õiguse defineerimisel peab sisalduma sõna „RIIK,“ muu jutt ei ole oluline. Õigus on riigi poolt kehtestatud käitumisreeglite kogum. Mis on õigusallikas? Koht, kust leiame õigust. Õigusliku sisuga allikas Millised õigussüsteemid on olemas? 1. TSIVIILÕIGUSE ISELOOMUSTUS 1.1 Koht õigussüsteemis Õigus jaguneb kaheks. Era- ja avalik õigus. Eraõigus – on õigusharu, kus subjektid on võrdses seisus. Puudutab üksikisiku kasu, puudub alluvus ehk subjektid võrdsed. Kõik, mis ei ole keelatud, on lubatud. Avalik õigus – puudutab riigi huve; õigus subjektid on alluvus suhetes ja allutakse avaliku võimu kandjale. Kõik, mis ei ole lubatud, on keelatud. Miks on oluline öelda, et allutakse avaliku võimu kandjale? Sest ka eraõiguses on allumine (vanemad ja lapsed) Miks jaguneb kaheks? Eraõiguses vabaduse põhimõte, Avalikus õiguses piiratuse põhimõte – et
hukkamõist. Tava erineb moraalist- tava ei puutu üldse moraali! Õigus sarnaneb tava ja moraaliga: inimesed toimetavad riigi nimel.Varga moraal- õigusega vastuolus. Õigus,m is on amoraalne-kütuseaktsiis. Avaliku ja eraõigus püüavad määratleda kolm teooriat: Huviteooria - avalik õigus on kõik mis puudutab riigi huve, eraõigus on see, mis puudutab üksikisiku kasu. Subordinatsiooni teooria ehk subjekti teooria – Avalik õiguses on subjektid alluvussuhetes, eraõiguses ollakse võrdsetes suhetes; Subordinatsiooniteooria on avalikus õiguses, kordinatsiooniteooria on eraõiguses.. Täiendatud subordinatsiooni teooria – (puudutab avalikku õigust ainult) avalikus õiguses allutakse avaliku võimu kandjale.. Eraõiguses on subjektid võrdses. Avalikus õiguses allutakse avaliku võimu kandjale. Avaliku võimu kandja on riik ja kohalikud omavalitsused Miks on teooriaid kolm? Ühest ei piisa. , Sest kaks esimest on puudulikud.
Kas õigus ei ole moraal? (SEMINARIS!) Õigus on kõigile üks. Moraale on niipalju, kui on erinevaid inimesi, inimgruppe. Moraali järgi seadused seadused on moraalsed. Kas riik kehtestab moraali? Ei. Eetika=moraal. ÕIGUS Eraõigus Avalik õigus - selline õigusharu, kus - selline õigusharu, kus subjektid on võrdsed subjektid on alluvussuhtes Karistusõigus Tsiviilõigus Äriõigus Majandusõigus Maksuõigus e kaubandusõigus Menetlusõigus (nt politsei) Võlaõigus Pangandus Asjaõigus Õigus
järgi kuuluks võlaõigus( mis tegeleb lepingutega) avaliku õiguse alla, kuigi tegelikult kuulub võlaõigus eraõiguse alla. 26. Mis on subordinatsioonisuhte puudus? Subordinatsioonisuhtes on tähtis allumine avaliku õiguse kandjale. Selle teooria järgi kuuluks laste ja vanemate vahelised suhted ka sinna alla. 27. Miks on avaliku õiguse liigitus selline nagu ta on? EI TEA 28. Mis on eraõigus? Õigus, kus subjektid on võrdsed. 29. Mis tähendab sõna “käsutama”? Tehingute tegemine 30. Mis on abstraktsiooniprintsiip? Omandi üleminekul Tuleb eristada asjaõiguslikku ja võlaõiguslikku tehingut, kui on tegemist õigusjärglusega ehk valduse üleminekuga. 31. Seleta lahti § 6 lõiked 3 ja 4: (3)Õigused ja kohustused antakse üle üleandmise tehinguga (käsutustehing). Iga õigus ja kohustus tuleb eraldi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti.
käes) Objektiivne õigus-õigusnormide kogu, (meil kõigil on olla pastaka omanik) Positiivne õigus-praegu kehtiv õigus Juriidiline kohustus-õiguslik kohustus Juriidiline fakt- fakt millel on õiguslik tähendus.Sündmus ja tegu (kõige laiem mõiste üldse) FIE- füüsilisest isikust ettevõtja! Juriidiline isik on olemas ainult juriidiliselt! Füüsiline isik on füüsiliselt olemas Kaasuste lahendamise juhend- Kirjutada välja tekstis olevad subjektid Kirjutada välja õigussuhte objekt (objekte võib olla mitu mitmekülgsetel tehingutel) Teostada subjektide kontroll (kui subjekte pole puudub õigussuhe) Välja tuua õigussuhte sisu (õigused ja kohustused) Kontrollida abstraktsiooniprintsiipi
tsiviilõigus mõiste - tsiviilõigus on eraõiguse haru, mis reguleerib varalisi ja mittevaralisi suhteid võrdsuse põhimõttel positiivne õigus vs objektiivne õigus - positiivse õiguse õigusnormid kehtivad, objektiivne õigus ei pruugi olla kehtiv subj vs objekt. õigus - objektiivne õigus ei pruugi kehtida konkreetsele subjektile toiming, mis ei ole tehing - autoriõiguste tekkimine juriidiline fakt, mis ei ole sündmus - tapmine isik vs õigussuhte subjekt - ei ole erinevust ese vs õigussuhte objekt - puudub erinevus kehtetu tehing vs tühine tehing - kehtetu võib alguses kehtida kehtetu vs tühistatav tehing - kehtetu võib olla ka algusest peale tühine 3 näidet esindusõiguse tekkimisest - volituse andmine, eestkostjaks olemine, juhatuse liikmeks olemine milline tagajärg on hea usu põhimõtte rikkumisel? - isik kaotab õiguste realiseerimise õiguse
Religioon on jumala hukkamõist, moraal on teiste inimeste hukkamõist. Kas õigus ei ole moraal? Miks on tava õiguallikas? Kõike ei ole võimalik reguleerida ja seetõttu võetakse kasutusele tava, on vabaduse põhimõte.Seadus ei jõua kõike reguleerida ja ei ole ka vaja. Seadusest madalamal seisev õiguakt- määrused,eeskirjad. Õigus Eraõigus Avalik õigus - subjektid on võrdsed - subjektid on alluvussuhtes avaliku võimu kandjale allumine Avaliku võimu kandja on riik ja kohalikud omavalitsused. Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks pooleks on avaliku võimu kandja ja mida iseloomustab subjektide omavaheline subordinatsioon. Reguleerimismeetodiks on autoritaarne meetod.
avaliku võimu volitused. Õiguse mõiste, seos majanduse ja poliitikaga. Õigusriik – riigivõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse. Platon (üle 2500a tagasi): "Näen selle riigi peatset hukku, kus seadusel pole võimu..." Õigusriigi tunnused/põhimõtted: 1. Võimude lahusus – seadusandlikku ja täidesaatvat ja kohtuvõimu peavad teostama erinevad subjektid (riigiorganid). 2. Põhiõiguste tagatus. Põhiseaduslikud õigused, rahvusvahelised õigused. 3. Riigivõimu seotus põhiseadusega ja õigusega. 4. Seaduse ülimuslikkuse nõude elluviimine, mille kohaselt kõik seadusest madalamad õigusaktid peavad olema vastavuses seadusega. 5. Õiguskindlus – õigusselgus, avaldamiskohustus, tagasiulatuva jõu keeld, õiguspärase ootuse põhimõte. 6
Kausaal- ehk kohustustehing-luuakse võlasuhe, nt müügileping Abstraktsiooniprintsiip: omandiõiguse üleminekut reguleerivate tehingute puhul tehakse vahet võlaõiguslikul ja asjaõiguslikul lepingul. Kui ostja sõlmib müüjaga sõiduki müügilepingu, tekivad müügilepinguga ainult õigused ja kohustused. Sõiduki omandit müügileping ei puuduta. Kui ostja tasuks ka kohe ostuhinna, ei muudaks see midagi omandisuhtes. Alles siis, kui müüja annab ostjale sõiduki üle, käsutustehinguga, läheb sõiduki omandiõigus ostjale üle. Käsutuslepingud alluvad omaette reeglitele. Vallasasja üleandmine toimub kokkuleppe ja üleandmise teel, nõudeõiguse ülekandmine toimub lihtsa lepinguga (loovutuslepinguga). Käsutustehingud eeldavad käsutaja vastavat käsutusõigust. Käsutusõigus on õiguse omajal. Võlaõiguslik tehing ja käsutustehing on õiguslikult eraldiseisvad tehingud.
osavõtjatele antud õiguste realiseerimist ja neile pandud kohustuste täitmist; riik tagab õiguskorra puutumatuse riigiorganite abil 4) Õigussuhe on isikutevaheline seos, mis kannab individualiseeritud, määratletud iseloomu – õigussuhete pooled on igal üksikjuhul konkreetsed isikud, nad on alati nimeliselt kindlaks määratud; õigussuhe võib olla individualiseeritud kas kahe- või ühepoolselt Õigussuhte struktuursed elemendid 1) Õigussuhte subjektid eht suhte pooled 2) Subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused, mis subjekte omavahel seovad 3) Õigussuhte objekt materiaalse või mittemateriaalse hüve näol, millele on üheaegselt suuatud suhte subjektide huvi ja mille tõtu nad seovad end õiguste ja kohustustega 5. Õigusvõime ja teovõime (Õigusõpetus, lk. 81-83) Õigusvõime on riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja.
erinevusest, aga ka subjektide käitumist mõjutavate motiivide erisustest võib õiguse realiseerimine toimuda erinevalt. Sõltuvalt õigusnormi realiseerimise tingimustest eristatakse õiguse realiseerimise kolme vormi: 1) Õigusnormide nõuetest kinnipidamine 2) Õigusnormide kasutamine 3) Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine. Õigusnormide nõuetest kinnipidamine seisneb õigusnormide täitmises, selles, et subjekt käitub kooskõlas õigusnormi nõuetega. Ta täidab oma õiguslikke kohustusi ega astu üle õiguslikest keeldudest. Niisuguses vormis toimub kohustavate või keelavate normide täitmine. Õigusnormide kasutamine seisneb õigussubjekti poolt oma õiguse aktiivses teostamises, see on subjektiivse õiguse realiseerimine õigussuhtes. Selles vormis realiseeritakse õigustavad normid, mis annavad isikule mingi õiguse, lubavad tal teatud viisil käituda. Õigussuhte mõiste ja struktuur
1. õigusnorm lähtub riigist, seetõttu kannab ta autoritaarset iseloomu. Ta esineb üldjuhul käsu või keeluna, mis toetud riigivõimu autoriteedile, ettekirjutusena, milline peab olema, ei tohi olla või võib olla inimese käitumine. Riigist lähtumine on õigusnormi määravaks spetsiifiliseks normiks, teised tunnused tulenevad suuresti sellest. Käsud ja keelud. 2. Õigusnormi täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Nimelt kui mõni ühiskondliku suhete subjekt ei täida õigusnormi nõudeid, viib riik need ellu tema käsutuses olevate vahenditega, kohaldades vajaduse korral õigusrikkuja suhtes riiklikku sundi. Õigusnormid täitmise tagamiseks on igas riigis loodud erilised organid, nagu politsei, kohu jm, mis kokku moodustavad õiguskaitseorganite süsteemi. 3. õigusnorm on üldkohustuslik käitumisreegel. Kõik teised sotsiaalsed normid olid kohustuslikud teatud isikute suhtes
P 2) ÜHINGUÕIGUS (ka äri- või kaubandusõigus) - juriidiliste isikute alustamine ning tegevuse lõpetamine. Kuidas osaühingut asutada? Kuidas see tegutseb? Kuidas toimub selle likvideerimine? Sinna alla kuuluvad äriseadustik, MTÜ seadus - seadused, mis reguleerivad juriidilisi isikuid. Eelkõige ettevõtjate (kaupmeeste) vahelisi suhteid reguleeriv õigus. Peamiseks tsiviilõigusest eristavaks tunnuseks on peetud eelkõige seda, et äriõiguse subjektid on professionaalsed tootjad, vahendajad ja kauplejad, nendevahelistele suhete reguleerimisele on omane suurem paindlikkus ja vabadus. 3) MAJANDUSÕIGUS - nt pangandusõigus, kindlustusõigus. Riik sekkub panga tegevusse. Antud liigituse kriteeriumiks on riigi sekkumise määr - see kui palju riik sekkub. Kõige vähem sekkub riik tsiviilõigusesse, kõige rohkem majandusõigusesse. Ühinguõigus jääb
riigivõimule allutatud territooriumil ja on seega selle võimu tegevuse objektiks, 2) rahvas on riigi arengu protsessis üha enam muutunud riigivõimu teostajaks, subjektiks. Kodakondsus on isiku ja riigi vaheline püsiv poliitilis-õiguslik seos. Muud: riigi laenud ja -maksed, riiklik sümboolika, riiklikud tähtpäevad jne. 2. VÕIMUDE LAHUSUSE PRINTSIIP. Võimude lahusus põhimõte, mille kohaselt seaduslikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu päevas teostama erinevad subjektid (riigiorganid). Esimest korda realiseeriti võimude lahususe põhimõte praktikas Ameerika Ühendriikide 1787. aasta konstitutsioonis. Horisontaalne võimude lahusus väljendub võimude traditsioonilises kolmikjaotuses üksteise kõrval tegutsevateks seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu harudeks. Vertikaalne võimude lahusus tähendab, et üksteisest põhimõtteliselt lahutatud peavad olema ka riigi keskvõimu, föderaalriikide puhul föderatsiooni subjektide ja
60. Mis on karistusõiguses karistamise alus? 61. Mis on süüteokoosseisu tunnused? 62. Millised on peamised karistusõiguse põhimõtted? 63. Mis eristab keskaja ja tänapäeva karistusõigust? 64. Mis eristab kuritegu ja väärtegu? 65. Miks inimesed panevad toime kuritegusid? 66. Mis on karistatamise eesmärk? 67. Millal kohaldatakse rahvusvahelist õigust? 68. Millal kohaldatakse rahvusvahelist eraõigust? 69. Rahvusvahelise õiguse printsiibid, allikad, subjektid 70. Mis eristab rahvusvahelist avalikku ja eraõigust? 71. Milline on tava ja põhimõtete koht rahvusvahelises õiguses? 72. Näited mida rahvusvaheline õigus reguleerib? 73. Näited kuidas tahvusvaheline õigus toimib? 74. Tsiviilõiguse mõiste (objektiivne ja subjektiivne tsiviilõigus), tsiviilõiguse valdkonnad. Tsiviilseadustik, selle struktuur. 75. Füüsiline isik, õigus- ja teovõime. 76. Juriidiline isik, tunnused, liigid. 77. Asjade liigitus. Kinnisasi ja vallasasi. 78
§ 1. Õigussuhte mõiste ja liigid 38 P.1. Õigussuhte mõiste 38 P.2. Õigussuhte liigid 38 § 2. Õigussuhte struktuur (elemendid) 38 P.1. Õigussuhte struktuur 38 4 P.2.Õigussuhte struktuuri elemendid 39 P.3.Õigussuhte subjektid 39 Skeem nr 3 39 P.4. ubjektiivne õigus ja juriidiline kohustus (õigussuhte sisu) 40 Skeem nr 4 40 P.5. Õigussuhte objekt 41 § 3. Juriidilised faktid 42 P.1. Juriidilise fakti mõiste 42 P.2
Mitte läänelik õigus kaug-ida ja aafrika. Õigussüsteemis eristatakse erinevaid harusid. Õigusharu on õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigisi. Õigusnormide liigitamise aluseks õigusharudesse on õiguslike reguleerime objekt ja õigusliku regullerimise meetod. Õiguslike reguleerimise meetodeid võib olla kaks. 1) Autonoomne 2) Autoritaarne Autonoomse meetodi puhul on reguleerimise subjektid võrdsed. Autoritaarse meetodi puhul on aga üks on üks subjekt teise suhtes kohustatud ehk madalam pool(Haldus-õiguslik suhe). Õigusreeguleerimise objekt kujutab endast erinevates eluvaldkondades esinevaid suhteid. Neid suhteid reguleeritakse ühetüübiliste normidega. Õigusharude sees eristatakse õigusinstituute. Õigusinstituut on õigusnormide sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsifiilist osa õigusharu poolt reguleerivatest ühiskondlikest suhetest.
raha maksma. Siit tuleneb, et OÜ M ei saa mõlema solidaarvõlgniku ehk nii Antsu kui ka Kalle käest 1000 eur leppetrahvi nõuda. Järeldus: OÜ M ei saa nõuda leppetrahvi kohustuse täitmist Ansult ja Kallelt (mõlema käest 1000 eur) VÕS § 145 lg 1 alusel. Kaasus nr 6.1 Eraisikud Ostja ja Müüja sõlmisid kirjaliku lepingu Afganistanist pärit väärtusliku vana vaasi müügiks. Vaas oli suuremõõtmeline, õrn ja kergesti purunev. Leping sisaldas muuhulgas järgmisi tingimusi: 1. Müüja müüb ja Ostja ostab vaasi (edaspidi nimetatud “Vaas”), mille autentsust kinnitab lepingule lisatud sertifikaat (lepingu lisa nr 1); 2. Ostja kohustub Vaasi eest tasuma 20 000 eurot; 3. Vaasi üleandmine toimub aadressil Tallinn, /---/, 2.jaanuaril 20XX kell 12.00; 4. Lepingu rikkumise korral peab lepingut rikkunud pool tasuma teisele poolele
Unitaarriik e lihtriik on riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervik. Koosseisus ei ole suhteliselt iseseisvaid riike või riiklikke moodustisi, territoorium jaguneb ainult haldusterritoriaalseteks üksusteks ning need omakorda veel väiksemateks üksusteks. Igal üksusel on oma juhtimisorgan. Föderatsioon ehk liitriik on riik, mille koostisosadeks on liikmestriigid või riiklikud moodustised (subjektid). Subjektid kannavad erinevaid nimetusi: liiduvabariigid, osariigid, maad, provintsid, kantonid jne. Föderatsioonid on kujunenud erinevalt, sellest on ka lepingulised(tekkinud sõltumatute riikide liitumisel lepingu alusel või riikide moodustustiste ühinemisel liitriigiks. Subjektil on oma konstitutsioon ja kodakondsus, tema piire ei või muuta ilma tema nõusolekuta) ja konstitutsioonilised föderatsioonid( luuakse riigivõimu aktide alusel"ülaltpoolt".
rakendada isikute suhtes, kes ei käitu õigusnormi nõuete kohaselt. 5.Nimeta õigussuhte kolm koosseisulist elementi, kirjelda neid lühidalt Kõik õigusnormid kokku moodustavad õiguse. 1) Õigussuhte sisu - igale õigusele vastab teatud kohustus, miks ja mis tingimustel sõlmitakse nt. Laenuleping, nt. Raha laenamisel on laenaja kohustus raha tagasi maksta ja laenuandjal on õigus raha tagasi nõuda. 2) Õigussuhte subjektid (Inimene) - on isikud (inimesed või firmad vms), kes kannavad oma subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi, ehk siis kõik need isikud, kellel ei ole seaduslikke takistusi õigussuhetes osaleda. Tsiviilõiguse ees on kõik isikud võrdsed nii uksikisik kui ka riik. 3) Õigussuhte objektid - all tuleb mõista neid materiaalseid, vaimseid ja sotsiaalseid huvesid, mille puhul ja millega uhenduses uldse tekkis vastav sotsiaalne side inimeste vahel. Objekt on
riigi ,,vees". Õhuterritoorium ulatub nii kõrgele kui on omanikuhuvi. Maavarad kuuluvad riigile. Väikeses koguses omatarbeks võib omaniku kasutada. Suurema koguse müük nõuab riigi luba. Põhjavesi/päike/tuul üldine hüve. o Riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset (ise otsustav) võimu. Riik on rahvusvahelise õiguse subjekt. Rahvas valib esindajad, riigikogu, kes kehtestab reeglid. AUS on sõltuv UK-st. Eesti suveräänsem, kuid sõltume EU otsustest. Avalik huvi kogu rahva huvides (ei saa keelata magistrali ehitamist maja juurde, lennukite lendamist üle mu maja jne). Avaliku huvi pole võimalik keelata. Leid, peitvara, aare kuulub riigile. 50% hüvitatakse riigi poolt leidjale. Illegaalne müük ja omamine on kriminaalkorras karistatav.
suunas. Mis on õigusriik, seadusriik, politseiriik, haldusriik, totalitaarriik? Mis on sotsiaalriigi printsiip? Õigusriik Riigivõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse. Õigusriiki iseloomustab: võimude lahusus, üksikisik ja riik on võrdsed subjektid, riigi allutatud põhiseadusele ja teistele seadustele, õiguste ja vabaduste reaalne tagamine, seaduslikkuse põhimõte, õiglusele rajaneva seaduse ülimuslikkuse nõue, demokraatlik õigusemõistmine sõltumatu kohtu poolt. Seadusriik on ühiskonnas toimuvate industrialiseerimisprotsesside tulemus. Euroopas toimunud tööstuse areng võimaldas indiviidil saavutada ühiskonnas suurema isesisvuse
käitumise, mis on riigile kahjulik või ohtlik, suunab riik ühiskonna arengut temale vajalikus suunas. Mis on õigusriik, seadusriik, politseiriik, haldusriik, totalitaarriik? Mis on sotsiaalriigi printsiip? Õigusriik – Riigivõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse. Õigusriiki iseloomustab: võimude lahusus, üksikisik ja riik on võrdsed subjektid, riigi allutatud põhiseadusele ja teistele seadustele, õiguste ja vabaduste reaalne tagamine, seaduslikkuse põhimõte, õiglusele rajaneva seaduse ülimuslikkuse nõue, demokraatlik õigusemõistmine sõltumatu kohtu poolt. Seadusriik on ühiskonnas toimuvate industrialiseerimisprotsesside tulemus. Euroopas toimunud tööstuse areng võimaldas indiviidil saavutada ühiskonnas suurema isesisvuse. // Politseiriik – Riigivõimu korraldus, mille puhul ei tunnustata
olemas jm nõuded täidetud 3. Õiguse allikad Eestis. Põhiseadus, seadus , Seadlus, Määrus, EL õigus, rahvusvaheline õigus Loeng 2: Õigussuhe. Õiguse realiseerimine. Õigusakt. Õiguse tõlgendamine. 1. Õigussuhe. Õigussuhte mõiste. Õigussuhte peamised tunnused. Õigussuhte elemendid. Õigussuhe on inimestevaheline suhe, mis tekib õigusnormi alusel. Õigussuhe on õigusega reguleeritud ühiskondliku suhte üks liik. 2. Õigussuhte subjekt. Õigussuhte subjekti mõiste ja liigid. 1 Õiguse subjektid on õigussuhtes subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste kandjad füüsilised ja juriidilised isikud. Füüsiline isik inimene Juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik eraõiguslik juriidiline isik, loodud erahuvides; avalik-õiguslik
AudTS (audiitortegevuse seadus), KindlTS (kindlustustegevuse seadus), KAS (krediidiasutuste seadus), supranatsionaalsete ühingu vormide rakendamisseadused jms. Euroopa Liidu õigus ühinguõiguse allikana EL õigus on Eesti õiguskorra osa: PSTS § 2 Määrused ja direktiivid. 1) Euroopa nõukogu määrused Euroopa äriühingu põhikirja (2001), Euroopa majandushuviühingu (1985) ja Euroopa ühistu põhikirja (2003) kohta. 2) Direktiivid 1. direktiiv nr 2009/101/EÜ (avalikustamisdirektiiv); 2. direktiiv nr 2012/30/EL (kapitalidirektiiv); 3. direktiiv nr 2011/35/EL (siseriiklik ühinemisdirektiiv); 4. direktiiv nr 78/660/EMÜ (aruandlusdirektiiv); 6. direktiiv nr. 82/891/EMÜ (siseriiklik jagunemisdirektiiv); 7. direktiiv nr. 83/349/EMÜ (kontserniaruande direktiiv); 8
Juhtimine ja õigus I. osa Sissejuhatus õigusesse Urmas Arumäe Äriõiguse loengukonspekt Juhtimine ja õigus I. osa Sissejuhatus õigusesse Loengukonspekt Toimetaja Urmas Arumäe Autor Urmas Arumäe © Urmas Arumäe, 2012 ISBN 978-9949-30-611-4 (I. osa) Trükk EBS Print OÜ Kõik õigused käesolevale väljaandele on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehhaanilisel, elektroonilisel ega muul viisil. 2 Sissejuhatus Omades märkimisväärset ettevõtja ja ärijuhi kogemust ning olles juba aastaid tegelenud peamiselt ettevõtluse ja juhtimise eriala üliõpilastele õigusainete õpetamisega ning pea sama kaua ka vandeadvokaadina äriklientide nõustamisega, on autoril olnud piisavalt aega kogeda Eesti ettevõtluskeskkonda ja saada aimu probleemidest organisatsioonide valitsemisel ja juhtimisel. Teisiti öeldes on autori praktiline tegevus ning akadeemilised h
· Määratlemata hüpotees, ei määra normi rakendamise tingimusi, normi rakendatakse vajaduse korral või isikliku äranägemise kohaselt Konkreetsuse järgi eristatakse kasuistlikke ja abstraktseid hüpoteese. Kasuistlik hüpotees näitab tingimusi, mille korral norm kuulub rakendamisele. Abstraktne hüpotees annab tingimused üldistatud kujul. Õigusnormi dispositsioon on õigusnormi osa, mis näitab kuidas peab käituma subjekt hüpoteesi tingimuse olemasolul. Dispositsioonid võivad olla kas abstraktsed või kasuaalsed. Dispositsioonid võivad olla normatiivses akti väljendamise viisi järgi lihtsad või kirjeldavad. Lihtne dispositsioon näitab käitumise sisu seda kirjeldamata, kirjeldav dispositsioon iseloomustab käitumist lähemalt, annab selle iseloomulikud tunnused. Määratlusastme järgi jagunevad dispositsioonid määratud, suhteliselt määratud ja alternatiivseteks
meetod. 28. Mis on õigusliku reguleerimise meetod ja mis eristab autoritaarset reguleerimismeetodit autonoomsest? Õigusliku reguleerimise meetod on juriidiliste vahendite kogum, mida kasutatakse ühiskondliku suhte reguleerimisel kõige efektiivsema tulemuse saavutamiseks. Autoritaarne reguleerimismeetod vastandina autonoomsele (õigussuhte objektid on võrdsed) loob sellise suhte konstruktsiooni, milles üks õigussuhte subjekt on teise suhtes allutatud, madalam pool. (nt. avalik õigus, riigi valitsemine). 29. Mis on õigusinstituut ja milline on tema seos õigusharuga? Õigusinstituut on õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist sa õigusharu poolt reguleeritavatest suhetest. 30. Mis on õigussüsteem? Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. 31. Mis on õigusperekond?
See näitab kas riigi territoorium kujutab endast ühtset tervikut või jaguneb üksikuteks suhteliselt iseseisvateks üksusteks. Eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi unitaarriiki ja föderatsiooni. Unitaarriik ehk lihtriik on riik, mis territoriaal-poliitiliselt kujutab endast ühtset tervikut. Föderatsioon ehk liitriik on riik, millle koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised (föderatsiooni subjektid), nt USA, India, Saksamaa. Föderatsiooni subjektid kannavad erinevaid nimetusi: liiduvabariigid (endises NSV Liidus), osariigid (USA-s, Indias), kantonid (Sveitsis) jne. Konföderatsioon on riikide liit, mis luuakse mingi ühise (tavaliselt poliitilise või sõjalise) eesmärgi saavutamiseks. Liikmesriigid säilitavad oma suveräänsuse. Paljudes riikides, sõltumata nende valitsemisvormi ja riikliku korralduse erisusest, on territooriume, mis kasutavad ülejäänud riigiosadega võrreldes erinevat õiguspoliitilist
kriminaalõigus eraõigus · kaubandusõigus · tsiviilõigus- AÕ, PÕ, VÕ, TÕ Rusikareegel: kui õigusuhtes on üheks pooleks avalik-õiguslik organ kui avaliku võimu valdaja, loetakse õigusuhe avalik-õiguslikuks, teistel juhtudel on tegemist eraõigusliku õigusuhtega. Huviteooria avaliku ja eraõiguse eristamisel- avalik õigus on see, mis on seotud riigi huvidega, eraõigus see, mis on seotud üksikisiku kasuga. Subjektiteooria eraõiguses on õiguse subjektid üksteisega võrdses seisundis, avalikus õiguses üksteisele allutatud. 1. Õigusakti mõiste. Õigusakti liigid. Õigusaktide hierarhia. Õigusakt on eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel kehtestavad riigiorganid vastavalt oma pädevusele ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad peale kohustusi. Sõltuvalt isikute ringist, keda need õigused ja kohustused hõlmavad, liigitatakse õigusaktid üldaktideks ehk õigustloovateks aktideks ja üksikaktideks.
annaabi.ee 
