vahele jäädes. Siis ju muutub nende käitumishinne ja õpetajate suhtumine ja lugupidamine õpilastesse. Kõige nõmedam asja juures on see, et hiljem koolis uhkustavad need, kes ennast täis jõid nende ees, kes otsustasid kaineks jääda ekskur- sioonil ja mitte käitumishinnet mõjutada. Sama levinud on ka suitsetamine. Sellega on probleem isegi suurem, sest inimene, kellel suitsupakk endal taskus, jagab teistele suitsu. Paljud on ka politseile vahele jäänud ja trahvi kaela saanud ningi nii saavad ka noorte vanemad teade nende tegevusest. Kuid nad ei saa aru, et suits rikub tervist, lühendab eluiga, rikub hambaid ja jätab ebameeldiva lõhna riietele. Kui vanasti võis nii olla, et kõva mees oli ikka see, kes tegi suitsu, siis tänapäeval on vastupidi, suitsumeest peetakse mökuks ja mõtetuks meheks. Kuid millegi pärast just suuremates kampades jõl-
poolest, muutub tema elu väljakannatamatuks. Teda narritakse, kiusatakse ja mis veel hullem – kasutatakse vägivalda. Selline laps on paraku olemas peaaegu igas klassis. Nüüd tekib küsimus suurele ringile - Miks peavad lapsed kedagi kiusama? Sellele küsimusele kahjuks on raske vastata, seda teab iga laps ainult ise. (miksike.ee 14.02.2017) 6 2.1. Koolistressi põhjused Kui tihti on inimesed ärganud keset ööd higisena, kuna muretsetakse pidevalt mingi probleemi pärast, millega peab silmitsi seisma tulevikus? Kui sageli ollakse mõne toredas situatsioonis ning siis järsult mõtlema hakatud oma probleemidele? Tõenaoliselt on see mure paljudel inimestel. ( Dale Carnegie ’’Kuidas vabaneda stressist ja muretsemisest’’ lk 9) Lisakoorem, mis avaldab stressireaktsiooni ,,viimane piisk karikas’’. Stressorit tavaliselt tajutakse otsese ärevuse pinge ja põhjustajana
Stress on organismi üldine pingeseisund, kus sul on raske toime tulla kogu sind puudutava informatsiooniga. Väike stress halba ei tee, see on loomulik ja aitab tihti end just kokku võtta. Halvem on lugu, kui tunned, et absoluutselt kõik on üle pea kasvanud. Oled ärritunud, väsinud ja ükskõikne. Sa ei usu enam eriti oma võimetesse ja õigeid otsuseid teha on üha raskem. Õppimise vastu puudub igasugune huvi ning kooli ei tahaks minna mitte ühelgi hommikul. Peale negatiivsete mõtete annab stressist teada ka keha. Peavalu, "liblikad" kõhus, seedehäired ja uneprobleemid võivad olla ohumärgiks. Kui rohkem kui kahe nädala kestel on püsinud alanenud meeleolu, huvide ja elurõõmu kadumine, energia vähenemine, siis võib olla tegemist depressiooniga. Stress ja depressioon, mis olid vanemate inimeste haigused, juba ka noorte probleem. Uuriti, mis on selle põhjuseks. Ja kõige suurem põhjus on, et lapsed on üksinda. Paljud täiskasvanud arvavad, et lapsepõlv ja noorukiiga
.......... 28 11.Kasutatud kirjandus......................................................................................... 29 Lisad.................................................................................................................. 30 2 Sissejuhatus Ma valisin uurimisteemaks koolikiusamise, kuna see on väga suur ja lai teema millest rääkida ja kirjutada. Olen näinud kiusamist igal pool ja samuti on see koolides, huviringides, linnas, tänaval väga levinud. Enda huvi ja kogemus mängib teema valimisel väga suurt rolli. Minu teema valiku põhjendus on lihtne ma valisin sellise teema sellepärast, et ma olen ise koolikiusamist pealt näinud ja ise olnud ka kiusamise ohver. See teema on mulle väga tähtis ja ka teistele tähtis sellepärast, et koolikiusamine võib olla valus kogemus nii füüsiliselt kui ka vaimselt ja mõjutada ka õpilase edasist elu.
Mõdriku 2013 SISSEJUHATUS Mina valisin oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on mind alati huvitanud õpilased, kes on kiusatavad. Me arvan, et hetkel on antud teema meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem,, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitangi välja, mis on kiusamine, selle liigid, mida kiusamine inimesele põhjustab ja kuidas koolikiusamisega võidelda. MIS ON KOOLIKIUSAMINE ? Kiusamine on enamasti haiget tegev ja tehtlik agressiivne käitumine, mis võib tihti kesta kaua, nii nädalaid, kuid ja isegi aastaid. Koolikiusamine on koolivägivalla üks
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST13 KÕ01 Irina Vassiljeva ÜHEKSANDIKUD Analüüs Õppejõud: Pille Kriisa. MA Mõdriku 2013 Saade Üheksandikud põhineb katsel, mida viiakse läbi üheksanda klassi õpilastega, kes on õppe tasemelt Eesti halvimad ja soovitakse õppeaasta lõpuks eksami sooritust viia Eesti parimate sekka. Sellepärast vahetatakse klassis viis aineõpetajat. Igal õpetajal oma lähenemine. Hilinemine ja koolist puudumine on selles klassis täiesti tavaline nähtus aga ka koduseid töid ei tehta. Kuna õpetajatele on lapsed võõrad ja et teada saada laste õppetaset viivad õpetajad kõige alguses tasemetöid. Tööde tulemused on aga ja
Noortele õpetajatele valmistab raskusi see, et pannakse liiga suurt vastutust õpetajale. Vanemad ootavad kõiki murede lahendusi õpetajalt. Arvatakse, et kuna õpetaja on seda ülikoolis õppinud, siis on see põhiliselt tema kohustus ja sest ta saab palka, on ta selleks kohustatud. Koolil on raske vägivallaga võidelda, kui seda reklaamitakse lastele ühiskonnas igal moel. Vägivallale peaks reageerima iga kodanik, mitte ainult haridus töötajad. Kuid ei pöörata piisavalt tähelepanu õpetaja toetamisele ja probleemsete kodudele. Õpetajal on väga suur ülekoormus ja see ei võimalda panna tähele kõikide õpilaste probleeme ja veel tegeleda nende kodudega. Õpetajal on kohustusi väga palju : klassijuhatamine, õpetamine väga paljudes klassides, tundide ettevalmistamine, päevikute täitmine, tööde parandamine, arenguvestlused, nõustamised, koosolekud, klassi ühised tegevused ja palju erinevaid asju veel
Juhendaja: 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Meie valisime oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on ühel meist ka endal olnud kokkupuude koolikiusamisega. Me arvame, et antud teema on meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitame, mis on kiusamine, selle liigid, mis kiusamist põhjustab, kuidas koolikiusamisega võidelda ja muud sellist. Allikatena kasutasime Sonia Sharpi ja Peter K. Smithi "Võitlus koolikiusamisega" ja Helve Kase "Vaikijate hääled". Esimene neist pakub juhiseid turvalise koolikeskkonna loomiseks
läbi lüüa? Võtame näiteks inglise keele ma oskan seda rääkida saan ka aru, kui mulle midagi seletatakse ja oskan ka kirja kirjutada, aga hinne ei ole mul 5 ehk siis parim võimalik. Ma ei tea siiamaani mis asi on present continious või kas grammatiliselt on õige hääldada [tomeitos] või [tomatos]. Seega see pole õige, et hinded näitavad õpilase tegelikke teadmisi ja oskusi. Hinded näitavad vaid tublidust ja järjepidevust. Seepärast peakski koolides hindama õpilase pingutusi ja püüdlusi paremat tulemust saada. Mõni õpilane pole lihtsalt võimeline parimat tulemust saama. Mis ei tee temast väärtusetut inimest. Kui hinded kõik parimad ei ole, ei tähenda see kohe seda, et elus hakkama ei saa. Hinnete põhjal otsustatakse, kas õpilane saab gümnaasiumisse edasi õppima minna või siis mitte. Minuarust peaksid ikkagi katsed olema. Hinnete väärtus on igas koolis erinev. Katsed
Elu suurtes linnakoolides on tunduvalt teist laadi. Õpilasi ei võeta kui kui idiviide. Põhjuseks on - pole aega. Seal on kõik lihtsalt mingid häguselt tuttavad näod, kellele õpetaja on sunnitud monotoonselt teadmisi edasi andma. Lihtsam on jälle käega lüüa ja vapralt semude sabas vantsida, ning kaasa minna sõprade ideedega ning leppida nende maailmavaadetega. Olgu need siis millised tahes. Kui sõbrad on elupõletajad, siis kaasneb sõprusega ka halvale teele minek. Alkohol, meelemürgid, tubakas. Võib juhtuda, et mõnelt ülivingelt peolt leitakse endale üheks ööks kaaslane ja hommikul avastatakse, et oi, mind ei ole enam üks vaid on kaks. On küllalt olnud juhtumeid, kui põhikooliealised lapsed saavad lapsevanemateks. Ilma kogemuseta noori ootab ees siis kindlasti elu raskeim aeg. Sageli peavad tüdruk ja tüdruku vanemad sellega tegelema, ning üks mis kindel - tüdruk enam gümnaasiumisse minekule ei mõtle
Mida teha stressist ülesaamise heaks? Inimene võiks panna kirja oma tunded ja meeleolud, mida ta koges päeva jooksul ning adresseerida need ka mõnele väljamõeldud sõbrale. See on üks võimalus kuhjuma hakkavaid pingeid endast välja saada. Oma hindeid ja edasijõudmist ei tohiks võrrelda kellegi muu kui iseendaga - kuidas oled arenenud võrreldes eelmise aasta või eelmise kuuga. Tuleks leida seos õppeaine ja endale seatud eesmärkide vahel (mida üldse tahad saavutada). Pealegi on haridus üks võimalustest saada elus seda, mida tõeliselt tahad. Et koolimõtetest puhkust saada, leia mõni uus trenn või muu hobi. Tegele loominguga: joonista, laula, tantsi, mängi pilli, kirjuta jutukesi, tee käsitööd... Kõik see aitab vabaneda pingetest ja leida tasakaalu. Samas ei maksa end ka "koolivälisega" üle koormata - nii võib sulle tunduda, et enam ei jätku aega õieti millekski ning esimene, mis tegemata jääb, on kodutöö... Räägi sõprade, vanemate, koolipsühholoogiga
Lapse surmamist on õigustanud tema sünnipärane puue, samuti sugu. Ka soovimatuid lapsi on tapetud. Lapsi on kasutatud ja kasutatakse ikka veel odava tööjõuna ja kaubana näiteks seksuaalsetel eesmärkidel. Neid on pekstud ja hoitud täiskasvanu meelevalla all. Esimest korda sekkus ühiskond lastevastastesse vägivallajuhtumitesse 19.saj USA-s loomakaitseseaduse alusel. Alles 1950-60 aastatel hakati laste vastu suunatud vägivallale ja selle ulatusele ühiskonnas tõsist tähelepanu pöörama. Alaealiste vastu on vägivalda tarvitanud nii oma perekonna kui ka ühiskonna teised liikmed. Laste ja noorte vastast vägivalda on mitmesugust. See võib olla füüsiline ja psüühiline vägivald või lapse arenguks vajalikust hooldusest täielik ilmajätmine ja lapse hülgamine. Laps võib langeda ka seksuaalse vägivalla ohvriks. Nende seisunditega seotud RHK-10 klassifikatsiooni diagnoosirühmad on esitatud tabelis 11. Diagnoosid leiab koodide y ja z alt. Z-koode kasuatatakse
„Ma ei mõelnud kunagi, et minust võiks saada õpetaja“ alla ja teel esimesse tundi panin selle salaja teadetetahvlile tagasi. Pisut hiljem samal hommi- kupoolikul vaatasid 4. klassi õpilased ülakorruse suures klassiruumis filmi. See oli mustvalge Haridus on lihtsalt ühiskonna hing, mis kandub ühelt põlvkonnalt teisele. loodusfilm – „Saarmad Kanadas“ või midagi sellist. See oli tõenäoliselt ajatäitmiseks mõeldud G.K. Chesterton, 1924 tegevus, kuna see toimus kooliaasta eelviimasel päeval. Me sosistasime pimeduses, teeseldes,
Sest üha tähtsamaks näib kujunevat see, kui uhkeid rõivaid keegi kannab, mida ta endale poes või koolipeol lubada võib ja kui sageli ta teistele saab välja teha. Paljud majandusliku kitsikuse käes kannatavad ja lisatöödest kurnatud õpetajad viivad oma elupinged kooliruumidesse, on sageli ärrituvad, närvilised ja halvas meeleolus. Koolivägivald Tõsist muret valmistab jätkuv koolivägivald: nooremailt "pommitakse" ähvarduste saatel raha, nõrgemaile ähvardatakse peksa anda, tõrjutuid ja patuoina rolli langenud kiusatakse taga. Vägivalda on teadagi mitmesugust - tihti on füüsilisest toorusest hullem vaimne terror ning tõrjutus. Õnneks on viimasel ajal koolivägivallast ka rohkem rääkima hakatud. Et asjad paraneks, püüavad pingutada koolide juhtkonnad, klassijuhatajad, ÕOVd, psühholoogid, sotsiaaltöötajad jt. Nii et abi saamiseks tuleks kindlasti nende poole pöörduda. Tüdrukutel kehakaalu probleemid
Turvalisust tagavad funktsioonid sellises pereelus puuduvad, laps tunneb end ebakindlalt, kuna mõlemad vanemad on liialt hõivatud iseenda stressiseisunditega, et pöörata tähelepanu lapsele. Vanemad ei aita lapsel mõista toimuvaid traumeerivaid sündmusi, põhjuseks soov toimuvat eitada, mitte tunnistada pereelu probleeme. Seda, miks saabub politsei, miks ema saab vigastada ja viiakse haiglasse, miks põgenetakse keset ööd varjupaika ja miks jälle tagasi tullakse, lapsele tihti ei selgitata. Kui laps võtab endale ka kohustuse kaitsta ühte vanemat teise eest või püüab neid tüli ajal lahutada, suurendab tema stressikoormat veelgi. Kas naine soovib, et tema suhtes rakendataks vägivalda Vahel väidetakse, et vägivalla all kannatavad naine ise õhutab tagant vägivalda, mis teda tabab. Lähedased küsivad: "Mida sa tegid selle provotseerimiseks?" Vägivallatseja võib ka ise süüdistada
JÄRVA JAANI GÜMNAASIUM Irina Raha KOOLISTRESS x klassi uurimistöö Juhendaja: Ülle Alev koolipsühholoog 2008/2009 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................................... 3 1.Stress kui elu lahutamatu koostisosa.................................................................................................4 1.1.Stress on pinge............................................................................................................................4 1.2.Stressorite loetelu....................................................................................................................... 5 1.3.Stressi eelsoodumus..................................................................................................................
mingi jama. Nii siis mis teha kui näed vägivallatsemist teise õpilase suhtes ? Minu arvates kuni asi ei ole füüsilise vägivallani läinud või väga jõhkra vaimse terrorini siis ei ole mõtet ennast sinna vahele pista kuna tekitad nii endale kui kiusatavale rohkem probleeme. Kui aga asi läheb juba füüsiliseks siis üritan ikka asja ära hoida. Koolivägivald hakkab samas juba nii varagult pihta koolis, nt mina isikilult pidin juba esimeses klassis andma politseile seletusi koolivägivalla pärast. Nimelt oli üks tavaline koolipäev ja üks klassi vend kaebas õpetajale minu lolluse õpetajale ära. Ma olin ta peale väga vihane ja siis tulid veel vanema klassi poisid ja hakkasid ässitama, et mine küsi temalt videomängu ja kui ta ei laena siis on põhjust talle vastu lõuga anda. Nii mina läksingi mängu kohe küsima mida ta mulle muidugi ei laenanud. Nii siis mina kutsusin vanemad poisid kes teda kinni hoitsid ja mina hakkasin teda lõõma,
1.-2.klass akadeemilised probleemid varane noorukiiga varjatud käitumisprobleemid (varastamine, uimastite kuritarvitamine, popitegemine) hiline noorukiiga seotus deviantsete eakaaslastega retsidivism Kontekstuaalsed muutujad: Perekonna demograafilised näitajad: perekonna sissetulek naabruskond vanemate haridus etniline grupp sotsiaalne klass vanavanemate jooned vanemate jooned vanemate ebaefektiivne käitumis- kasvatus praktika probleemid lapsel antisotsiaalne käitumine häired kasvatuspraktikas Käitumisprobleemide liigitus: Käitumisprobleemide kolm külge (Kovaljov, 1981) I. SOTSIAALPSÜHHOLOOGILINE: teo sotsiaalne raskus 1. Antidistsiplinaarne käitumine Kehtestatud reziimi rikkumine
Enamik noori ei usu, et joomine on neile kuidagi ohtlik. Kui alkoholi tarbida targalt ja mõõdukalt, siis võib see nii olla, kuid enamasti ununeb mõõdukus peo käigus. On leitud, et tervelt 47% inimestest, kes alustasid joomisega enne 14. eluaastat, saavad hilisemas elus alkoholisõltlased. Võrdluseks võib tuua, et peale 21. eluaastat alkoholi tarbimist alustanutest saavad sõltlased vaid 9%. Niisiis tegelikkuses võib alkohol meie igapäevaelu tõsiselt mõjutada. Noortele tekitab alkohol rohkem tervise- ja sotsiaalseid probleeme kui täiskasvanutele. Purjus olemine võib kaasa tuua vedelikukaotuse, madala veresuhkru taseme ja mürgituse- pohmeluse. Väga suur kogus alkoholi võib osutuda surmavaks- võid langeda koomasse, oksendada ja seejärel oksesse lämbuda. Alkohol võib kahjustada ka sinu aju ja organismi ning põhjustada depressiooni. Füüsilistele mõjutustele lisaks võib alkohol kahjustada ka sinu lähedasi ja suhteid üldiselt. Viimase 10 aasta jooksul on raskeid
eest peitupugemine. Nõrga iseloomuga on sõltuvus kiire tulema, mistõttu tuleks oma probleemidele leida teistsugune lahendus. Selle töö eesmärk on lahti seletada erinevate meelemürkide mõju organismile, sõltuvuse tagajärgi ning suurendada selle teema suhtes natukenegi teadlikust. 3 MEELEMÜRKIDE LIIGID Meelemürkide alla kuuluvad suitsetamine, narkootikumid, alkohol ning ka retseptiravimid, mida võetakse ettenähtust rohkem. Kanep (Lisa 2) Kõige tuntum,levinum ja arutlust tekitavam narkootikum on praegu vaieldamatult kanep. Näiteks 1516aastaste noorte seas on kanepi tarvitamine alates 1995. aastast ainult kasvanud ja seda sugugi mitte ravieesmärkidel. Poisse on proovijate ja tarvitajate hulgas tunduvalt rohkem kui tüdrukuid: vastavad näitajad olid 2007. aasta andmete kohaselt 33,4% ja 19%
lihtsalt elavad ükspäev korraga. Aga kui see juba harjumuseks muutub, siis on raske sellest välja tulla, sest sõbrad ootavad sind, vanematel on ükskõik ja äkki oled isegi koolist väljaviskamise äärel. Siis on juba hilja asju ringi teha ja nad peavad kõik järgi õppima ja elu ei olegi enam nii ilus. Ka mina olen selliste juhtumitega kokku puutunud aga ma arvan, et neid ei ole palju. Ma isiklikult arvan, et kõige populaarsem noorte seas on saada hea haridus ja siis vaadata, mis edasi saab. Ka mina valisin selle tee. Vahet ei ole kas sa omandad hariduse kuskil kutsekoolis või lõpetad gümnaasiumi ja lähed ülikooli. Selles mõttes, et haridus on haridus, kui hea hariduse omandatud siis on ka lihtsam oma elu alustada ja saada rikkaks või lihtsalt ära elada nii, et ei ole vaesust ega rikust. Paljudel noortel just poistel on tavaliselt ka plaanis peale kooli lõpetamist ja enne tööleminemist, käia ära sõjaväes. Viimasel ajal on ka
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kristine Niit HEV KOORDINAATORI ROLL Referaat Tallinn 2014 1 Sissejuhatus Igas koolis ja klassis on väga erinevaid lapsi mõni on nutikam ja teine vähem, mõni on kiirem ja teine aeglasem, mõne lapse pere toetab õppimist ja teise lapse pere pigem takistab. Lähtuvalt kaasava hariduse ideoloogiast ei ole tänapäeval kvaliteetse haridus andmist enam võimalik ette kujutada tugiteenuseid rakendamata. 2010. aasta septembrist kehtima hakanud põhikooli ja gümnaasiumiseadusega on koolides kohustuslikus korras määratud inimene, kelle ülesandeks on koordineerida hariduslike erivajadustega õpilaste õpet - HEV koordinaator. Põhjus, miks sellise nimetusega ülesannete täitja peaks eksisteerima peitub ilmselt selles, et üha sagedamini ilmneb õpilastel erinevaid hariduslikke erivajadusi ning on
laste kasvatamise suhtes. 2. Kiusamine ja koolivägivald Kiusamine ja koolivägivald pole koolielus kaugeltki uus probleemide ring. Ülestähendused sellest, et lapsed koolis tunnirahu rikkusid ja õpetajale oma käitumisega muret valmistasid, pärinevad juba Vanast Sumerist. Muutunud on aga viimastel aegadel see, et probleemide vastu, mis koolitöö ladusat kulgu häirivad, on hakatud nii ühiskonna tasandil kui ka teadusliku uurimisobjektina üha rohkem tähelepanu pöörama. Sellised muutused on aga tingitud reaalsest vajadusest, sest koolielus peegelduvate probleemidega hakkama saamine ja nende ennetamine ei hõlma pelgalt kooliga seonduva käsitlemist, vaid laiema sotsiaalse konteksti arvestamist ja muutumist. Kiusamine ja koolivägivald on viimase aastakümne jooksul olnud nii avaliku arutelu, kui ka teadusliku uurimustöö valdkonnaks üle kogu maailma. Kiusamine ja koolivägivald on kaks erinevat mõistet. Kiusamine võib toimuda ka koolist
treenimiseks. Kuid spordiga on selline asi, et kui sa oled sellega alustanud ja tahad ennast vormis hoida, siis tuleks sellega tegeleda pidevalt ja kindlasti ei tohiks asja pooleli jätta. Kuid kas sport soodustab arengut või hoopis takistab? Selle püüan järgneva jutu sees selgkes teha. Igas koolis on õppeaine nimega kehaline kasvatus. See on loodud, et lapsed ainult ei istuks. Kuigi paljud lapsed käivad trennis, siis osad ei käi ja koolides on üldlevinud normid, mida peaks täitma iga laps teatud vanuses. Selle eest saadakse ka kehalises kasvatuses hindeid. Lastele meeldib palju mänge mängida ja seda just kehalises kasvatuses-kuid miks meeldib näiteks poistele rohkem korvpalli mängida, kui teha iluvõimlemist. Kuid vastus on lihtne-see on raske nende jaoks. Tüdrukutele meeldib just võimelda, sest nad ka painduvad paremini, kuid kui sa paindud hästi ja sul on lihased
Läbi aegade on mistahes koosluse nõrgemaid liikmeid alati väärkoheldud ja nii on ühiskonnas üheks kaitsetumaks minoriteediks lapsed, kes oma arengulise ebaküpsuse tõttu ei ole ise võimelised oma õiguste eest seisma. Ühiskonna suhtumist lapse väärkohtlemisse on kujundanud dogma, et lapsed on oma vanemate omand ja neid võib mistahes viisil kasutada, saavutamaks oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata. Antud töö annab ülevaate laste väärkohtlemise liikidest ning nende esinemisest perekonnas ja koolides
• uudishimu, soov igasuguseid asju järele proovida • vanusest tingitud käitumise eripärad - väljakujunemata isiksus, ebaküpsus • madal enesehinnang • isiksuseomadustest tingitud käitumise eripärad (impulsiivsus, sensatsiooni janulisus, motoorne rahutus, hüperaktiivsus jne) • ebarealistlik optimism • kaaslaste mõju ja eeskuju, kambavaim • soov muljet avaldada kellelegi olulisele • kättesaadavus • pere-, lähedus- ja turvatunde puudumine • sotsiaalmajanduslik taust, haridus Suitsetamine • Enamik püsisuitsetajaid on alustanud noorukina ning põhiosa neist pärineb kodudest, kus suitsetamine on tavaks. • Eakaaslaste mõju on vähemoluline. Tegemist ei ole pärilikkuse, vaid eeskujuga -suitsetamine justkui võimaldaks pääsu täiskasvanute maailma. • Eestis on suitsetamise eeskujuks iga teine pere, kus kasvavad lapsed. Sealt võrsub 80% tubakatarbijate uuest põlvkonnast. Suitsetamine Põhjused, mis tõukavad inimesi suitsetamisele :
Karlsonpoliit © Kuidas kirjutada lõpukirjandit... ...ning miks? No tere päevast! Miskipärast oled saanud kätte selle faili ning tahad teada, et kuidas saab kirjutada lõpukirjandit. Õige vastus on pastakaga sinise või mustaga. Või siis tintenpeniga. Igatahes, see jutt mis ma siia kirjutan ei pruugi anda ülimat vastust, kuidas kirjutada sajapunktiline lõpukirjand, sest lõppkokkuvõttes sõltub see siiski Sinust endast kui palju tööd sa selle nimel oled teinud kolm aastat. Või siis 12 aastat. Aga fakt on see, et mõned viimased näpunäited paar kuud enne kirjandit võib see anda ning kes teab võib-olla on mõni nii julge, et harjutab neid näpunäiteid kaks kuud ning tema tulemus paraneb selle võrra tugevalt. Loodan, et aitab mitte ajab veelgi enam segadusse! Mis on lõpukirjand? Alustame kõige a
.. Järgmine päev küsin ma endalt MIKS??? sest armastan sind ja ei suuda leppida mõttega, et olen sust ilma!! · Maailma lõpus on kohvik, kus kunagi kohtume kõik. · Inimesed raiskavad raha, mida neil ei ole, et osta asju mida neil vaja pole, et meeldida neile kes neid ei armasta! · Kui kardad meeletult ämblikke, siis mõtle, et ka nemad kardavad ju Sind · Suitsetamist maha jätta on väga lihtne: ma olen seda sadu kordi teinud! · Alkohol on kõigi probleemide põhjus ja lahendus · Siis on armastus kui Sa armastad inimest koos tema vigadega! · See on tõeline armastus, mis ikka ja alati jääb ühesuguseks: ka siis kui talle kõike lubatakse või kui talle kõik ära öeldakse. · On sul nüüd kergem, kui said mulle haiget teha? · Armastus on nagu liblikas peos, kui liiga õrnalt hoiad, siis läheb lendu, kui liiga tugevalt hoiad siis puruneb
oma võimetes kahtlemine otsustusvõimetus keskendumisvõimetus mäluhäired väsimus Kuhjunud pingete mittelahendamine viib: isikuhäireteni läbipõlemiseni depressiooni stressihaiguste kujunemisele (sihtorganites) riskikäitumise suurenemisele - traumad, 9 vigastused, liiklusõnnetused, tööõnnetused suitsiid, vägivald, kuritegevus ebatervetele eluviisidele - alkohol, suitsetamine, narkootikumid abielude/perekondade purunemine töölt lahkumine, vallandamine Läbipõlemine on kompleksne häire, mille tunnusteks võivad olla suur väsimus, kurnatus, tohutult negatiivne suhtumine kõigesse ümbritsevasse. Samuti jõudluse langus, mis võib esineda isegi sel määral, et te ei jaksa enam voodist tõusta. Või siis tunnete, et olete kaotanud tahtmise teiste inimeste vastu huvi tunda.
sageli ei mõelda nende peale kes üldse väga harva süüa saavad. Süüakse palju rämpstoitu, eriti välismaa noored, kuid ka Eestisse tehakse enam ja enam juurde rämpstoidu kohti mis enda ahvatlevate piltidega kutsuvad noori enda tervis rikkuma. Sageli on vanemad hädas sellega, et nende lapsed enam kodutoitu ei söö ja kui söövad, siis väga harva. Niisiis minu uurimistöö räägib noorte toitumisharjumustest. 1. Noorte toitumine koolis Enamustes koolides maksab koolitoit ja sellel põhjusel ei saa paljud noored seda endale lubada. Kui kõhud lähevad tühjaks, siis ostetakse terve päeva peale endale puhvetist väike saiake, kuid sellest ei saa ju kõhtu täiski. Saiakesed pole tervislik toit, minumeelest võiks olla puhvetis müügil rohkem puu ja juurvilju, värskeid salateid, piimatooteid jms, see oleks noorele kehale tervislikum ja sellest saaks energiat. Praegu on puhvetites krõpsud, saiakesed, pulgakommid
See motiveeriks ühtesid, teised jällegi ei pea rahalistel põhjustel kooli pooleli jätma. Aga sellist lahendust ei näe ma veel nii pea, võib-olla tulevikus kui Eesti riik on rikkam. Ka gümnaasiumis võiks olla koolitoit tasuta ja rohkem toestusi vaesematele peredele. Koolid võiksid üleüldse olla rohkem motiveerivamad. Noorte kooli pooleli jätmine on olnud probleem juba pikemat aega ja on ka tulevikus edasi, aga mitte väga kaua. Praegu juba vähendatakse õppekava mahtu ja osades koolides on ka väikesed tasud heade õppetulemuste eest, mis on minu arvates vägagi motiveerivad. Ka vaesemate peredega peaks olema rohkem toetusi kui praegu on. Kooli pooleli jätmist saaks kõvasti vähendada kui riik tegeleks selle probleemiga aktiivsemalt. Andre Laurimaa 10.a (ML)
Katsed on näidanud, et bioloogiline kell töötab iseenesest umbes 24-tunnise tsükliga ja et keskkond, eriti ebaühtlane valgus ja temperatuuri muutumine, reguleerib kella nii, et me kõik uinume ja ärkame ühes ja samas graafikus. Iga 24-tunnist tsüklit tuntakse kui tsirkadiaanrütmi. Meie päevarütm peaks pingutusteta kattuma loomupärase maailmaga, kuid siiski meeldib meil iseendale pidevalt väljakutseid esitada. Me töötame öövahetustes,nädalavahetustel veedame ööd pidutsedes ja puhkama lendame suure ajavahega vöönditesse. Eeldame, et kehakell kohaneb kõigega ja kiirelt. Oluline on kindlaks määrata, kas meie bioloogiline kell tiksub normaalses rütmis või veidi aeglasemalt või veidi kiiremini päikesetsüklist ehk 24-tunnisest päevast. Inimesi, kes lähevad hilja magama ja järelikult magavad hommikul kauem ning kelle bioloogiline kell töötab 24-tunnisest päevast aeglasemas tempos, nimetatakse rahvakeeli öökullideks
Stress ja kuidas seda vältida. Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad bio- keemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele. Stress on organismi seisund reageerimaks väljakutsuvatele uutele olukordadele. Stressi põhjustab ootamatu või väljakutsuv keskkonnasündmus, millega organismil tuleb kohaneda. Seega on stress seisund, kus me tõlgendame olukorda nõudlikumana kui oma suutlikkust sellega toime tulla. Stressi koge -takse näiteks juhul, kui usume, et peame midagi rohkem, paremini või kiiremini tegema kui suudame. stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele. Tänapäeval on vist kõik kogenud stressi oma elu osana. Iga inimene tajub e
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
