Nt käsitleb ta käsitsitööd ja tööd arvutil. Ergonoomikalased teadmised on eriti kasulikud tehnika (tööpinkide ja seadmete konstruktsioon), majanduse (keerukate probleemide lahendamine ettevõttes, tööviljakuse tõstmine), tervishoiu (stressi ja haiguste vältimine, esmane preventsioon) ja teiste erialade spetsialistidele, kuna võimaldavad paremini lahendada töös ette tulevaid probleeme või neid hoopiski vältida. Üldine filosoofia Uue "Eesti keele sõnaraamatu" järgi on ergonoomika teadus inimesele kõige soodsamatest tegevusviisidest, -vahenditest ja -keskkonnast. Sisult ja struktuurilt erineb ergonoomika enamikust teadustest, kus uurimisobjekt ja rakendatavad meetodid on hästi piiritletavad. · Sageli uuritakse süsteeme inimene - seadmed - ümbritsev keskkond. · Tihti taotletakse tegevuse optimeerimist. · Ergonoomika metodoloogia lähtub inimteguri arvesse võtmise filosoofiast, eeskätt töö kohandamisest inimesega.
IT-Süsteemide riistvara Ergonoomika Ergonoomika – Töötamise teadus. Uurib, kuidas tagada inimestele oma töökeskonnas võimalikult suur produktiivsus ja turvalisus kasutades seadmeid/mööblit, et tagada inimkehale ja mõistusele sobivaim keskkond arvestades nende iseärasusi ja vajadusi. Kasutades IEA definitsiooni : Ergonomics is the scientific discipline concerned with the understanding of interactions among humans and other elements of a system, and the profession that applies theory,
21. Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur analüüsib ohutusolukorda EU-s ja töötab välja ettepanekuid. Peamine eesmärk on anda panus Euroopa Liidu tööelu parandamisse. 22. Elektriohutus tehnilise järelevalve amet, palju firmasid tegeleb sellega, inimesele ohtlik alates 120 V Elektriohutusseadus. Käesolev seadus sätestab inimesele, varale ja keskkonnale elektrist tulenevate ohtude ja elektromagnetiliste häirete vältimise ja vähendamise eesmärgil nõuded. 23. Ergonoomika definitsioon teadus töökeskkonna optimeerimisest, uurib süsteemi inimene keskkond Ergonoomika on teadus, mis on suunatud töövahendite ja tingimuste kohandamisele vastavalt inimese vajadusele. On suunatud eelkõige haiguste ennetamisele. 24. Ergonoomika harud mikro (üks töökoht) ja makro (palju töökohti) Makroergonoomika tegeleb palju inimesi hõlmavate suursüsteemide ergonoomilise uurimise ja parandamisega, näiteks kogu ettevõtte töökorraldusega, töötingimuste
Stressi tööl põhjustavad mitmesugused tegurid. Tööülesanded võivad olla konkreetsele inimesele liialt rasked. Halvad töötingimused: füüsikalised töötingimused, halb psühhokliima, tunnustuse puudumine ülemuse poolt, töökoha kaotamise oht. Inimene hindab oma suhteliselt normaalseid töötingimusi raskeks, tunnetab enda sobimatust. Vastutustunne. Mis juhtub, kui tööd tehakse halvasti? Keskkonna optimeerimine Tegureid, mis mõjutavad töötaja tervist: a)mürgised ained b)infrastruktuur- ja ultrahelid c)sotsiaalsed ja psühholoogilised tegurid d)füüsilised koormused e)muutused tehnoloogilise protsessi kulgemises jne. Mikrokliima Mikrokliima - see on õhutemperatuur, õhuniiskus, õhu liikumine, soojuskiirgus töökohal või mujal inimese lähemas ümbruses. Töötades ruumis on mikrokliima suhteliselt stabiilne. Olulisemad tegurid: 1) õhutemperatuur; 2) õhuniiskus; 3) õhu liikumiskiirus;
... kasutab teisi distsipliine oma uuringute ja analüüside tegemiseks 3. Riski termin- Võimalus, et õnnetus juhtub mingi aja jooksul koos tagajärgedega, mis tabavad elu ja tervust, elutähtsaid valdkondi, keskkonda või vara 4. Riskide muutumine ajaloo vältel- 5. Riskihindamine töökohal- Tööandja peab korraldama riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi. Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja neid säilitatakse 55 aastat. 6. Riskimaatriks- Riskimaatriks on risttabel, kus veergudeks mõju suurused ja ridadeks tõenäosused. Projekti kõik riskid kantakse tabeli sobivasse veergu ja sobivasse ritta. Selle abil saadakse hõlbsalt teada, milliste riskidega tegelemine on esmajärguline 7
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava SOBILIK TEHNILINE VARUSTUS JA KESKKOND ARVUTI KASUTAMISEL referaat Läbiv pealkiri: Arvutitöö ergonoomika Tartu 2014 Sobilik tehniline varustus ja keskkond arvuti kasutamisel Arvutitöö ergonoomika Tänapäevases ühiskonnas pole ammu enam arvutiga töötamine inimese jaoks valik, vaid pigem paratamatus. Kiirelt arenevas infoühiskonnas veedab üha enam inimesi suure osa oma päevast arvuti taga. Statistikaameti andmetel (2014) veedab keskmine eesti mees oma vabast
2.1. TÖÖASEND Statsionaarse elektronkiiretoruga arvuti töökohal on üheks oluliseks probleemiks pidev isteasend ning lihasegruppide ja liigeste staatiline pinge. Seetõttu on sellisel tööl levinud tugi- liikumisaparaadi haigused (nt radikuliit). Järelikult on staatilisi koormusi vaja töökohal maksimaalselt vähendada ja ühtlustada need eri kehapiirkondade vahel. · Töölaud peab olema küllalt suur (pikkusega ca 11/2 m), et töötaja peaks tegema suurema ulatusega liigutusi. · Kui telefoni kasutatakse sageli (palju kordi tunnis), peab ta olema lähedal (kuni 50 cm), kui harva (mõni kord päevas), siis kaugel (üle 1 m). · Töötool peab kergesti liikuma, nt olema ratastega, soodustama üla- ja alakeha, sealhulgas jalgade, liigutusi. · Töötaja peab piisavalt sageli nõjatuma seljatoele.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST11 Sandra Suviste ERGONOOMIKA Referaat Juhendaja: Kristiina Klaas Mõdrku 2011 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 1.ERGONOOMIKA...................................................................................
13 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................... 14 SISSEJUHATUS Ergonoomika töö juures on inimese tervise huvides välja töötatud, selle kohta on väga palju uuringuid tehtud ja materjale kogutud. Palju on muudetud sellega istuva töö ehk sundasendi olukorda paremaks. Kus on välja mõõdetud täpsed mõõdud, kuidas istuda mis kõrgusel silmad arvutist on jne. See kõik on omakorda istuvat tööd mõjutanud paremuse poole. 1. ERGONOOMIKA Ergonoomika käsitleb kõikvõimalike tegevuste kergendamist. Näiteks käsitleb ta käsitsitööd ja tööd arvutil. Nii ühe kui ka teisega tuleb enamikul inimestel kokku puutuda. Vahel kasutatakse traditsiooniliste tööohutuse või töötervishoiu (töötervise) probleemide puhul terminit tehnika (tööpinkide ja seadmete konstruktsioon), majanduse (keerukate probleemide lahendamine ettevõttes, tööviljakuse tõstmine),
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R13KÕ1 Kristina Mägi ERGONOOMIKA Referaat Õppejõud: Lia Valdek, MA Mõdriku 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1.ERGONOOMIKA.......................................................................................................4 2.TÖÖKOHA FENG SHUI........................................................................................
Rõhuv enamik (~95%) tööstusettevõtetest on väikeettevõtted töötajate arvuga alla 100 inimese. Ohutusnõuetele on sagedamini mittevastavad metalli- ja puidutöötlemisseadmed ning vahendid kõrguses töötamiseks. Tööinspektorid uurisid kahe aasta jooksul 732 raske tervisekahjustuse või surmaga lõppenud tööõnnetuse asjaolusid ja põhjuseid ning tegid tööandjatele ettekirjutised analoogiliste õnnetuste vältimiseks. Samuti uuriti 397 töötaja kutsehaigestumise põhjuseid. Töökeskkonna seisundit uuris tervisekaitseinspektsioon 1996. ja 1997. a 3510 2 tööstusettevõttes (31 241 töökohta). Kehtestatud normidele ei vastanud 27,4% uuritud töökohtadest, kus töötas 39 750 inimest, keda ohustasid töökeskkonna mõjurid. Töökeskkonna uurimine ergonoomika seisukohalt Kaasajal on kindlaks tehtud, et 80 % kutsehaiguste ja suurõnnetuste
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRKOOL ST17 KÕ1 Gerly Tauer TÖÖKOHA ERGONOOMIKA Referaat Õppejõud: Lia Valdek, MA Mõdriku 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1ERGONOOMIKA........................................................................................................4 2TÖÖKOHA FENG SHUI.............................................................................................5 2
MAINORI KÕRGKOOL Rakenduspsühholoogia õppesuund Personalijuhtimise eriala Liis Peet VAHETUSTEGA TÖÖ MÕJUD TERVISELE Referaat Tallinn, 2008 Vahetustega töö mõjud tervisele- 2- SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 MEETODID........................................................................................................................... 5 TULEMUSED........................................................................................................................7 VIITED...................................................................................
Müra ja vibratsioon Paljudes töökohtades on masinate ja seadmete tekitav müratase kahjulik kuulmisele ning võib kahjustada töötajate tervist. Kui kaks töötajat seisavad teineteisest käsivarre pikkuse kaugusel ega saa teineteisega normaalse tooniga rääkida, siis on müratase liiga kõrge (Müratase üle 85-90 dB(A) kahjustab kuulmist). Kõrge müratase võib põhjustada õnnetus ja mõjutada tootlikkust, kuna nii hoiatus- kui ka teised signaalid pole kuuldavad. Müra vähendamiseks on parim lahendus masinate, eriti mürarikaste masinaosade kinnikatmine. Kui müra ei saa vähendada selle allika juures, siis tuleb püüa töökohal müra tekitavad masinad eemaldada. Sageli on halb hooldus ja mittevajalik vibratsioon tööriistade ja masinate mürataseme suurenemise põhjuseks. Regulaarne hooldus aitab oluliselt mürataset vähendada. Müra võib tekkida masinate vabalt liikuvates kinnitamata osadest või lahtiste metallosade kokkupõrgetest
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Riski- ja ohutusõpetus – praktikum Trammi müra mõõtmine Üliõpilased: Rühm: Juhendaja: Tallinn TEOORIA Müra on ebameeldiv heli, füüsika seisukohalt atmosfäärirõhu kiired ostsillatsioonid. Tänapäeva inimene puutub müraga kokku ettevõttes, transpordivahendis, kodus. Müra tase ruumis on seotud eeskätt ruumisiseste müraallikate ja reverberatsiooniga, müra peegeldumisega, aga ka ruumi tuleva müraga väljastpoolt. Reverberatsioon toimib, kui müra ei absorbeeru ruumi seintel, sisustusel, seadmetel, kui nende pinnad on siledad. • Ergonoomika ei uuri enamasti probleeme, kui müra vähendamise vajadus on ilmselge, kui esineb norme ületav tugev müra, mille vähendamine on seotud eeskätt tehniliste probleemidega või antifoonide kasutuselevõtuga.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Käitismajanduse instituut Riski- ja ohutusõpetus Praktikum Trammi müra mõõtmine Tallinn 2008 Teooria Müra on ebameeldiv heli, füüsika seisukohalt atmosfäärirõhu kiired ostsillatsioonid. Tänapäeva inimene puutub müraga kokku ettevõttes, transpordivahendis, kodus. Müra tase ruumis on seotud eeskätt ruumisiseste müraallikate ja reverberatsiooniga, müra peegeldumisega, aga ka ruumi tuleva müraga väljastpoolt. Reverberatsioon toimib, kui müra ei absorbeeru ruumi seintel, sisustusel, seadmetel, kui nende pinnad on siledad. · Ergonoomika ei uuri enamasti probleeme, kui müra vähendamise vajadus on ilmselge, kui esineb norme ületav tugev müra, mille vähendamine on seotud eeskätt tehniliste probleemidega või antifoonide kasutuselevõtuga. · Ergonoomika käsitleb esmajoones keerukaid situatsioone. Siis tuleb otsida lahendusi, mis on
Juhul kui kõrgepingetraat katkeb ja langeb maha, tekib ohtlik ala maapinnal selle ümber 25 meetri raadiuses. Elektrivoolu on võimalik välja lülitada ainult alajaamas. Esmaabi Kontrolli hingamist ja pulssi, nende puudumise korral alusta viivitamatult elustamist. Ergonoomika (slaididel on veel mingi materjal, raamatute leheküljed vms) Ergonoomika tegeleb töötingimuste, nt. valgustuse, müra, mikrokliima, tööasendi ja ka informatsiooniprotsesside, töö organisatsiooniliste, psühholoogiliste jt. tegurite parandamisega. Ergonoomika liigid süsteemiergonoomika hambaravi ergonoomika arvutitöö ergonoomika rakendus ergonoomika füüsikaline ergonoomika töökoha ergonoomika nägemise ergonoomika keskkonna ergonoomika tarbekaupade ergonoomika tööstus ergonoomika kõrgkooli ergonoomika
toimub liigeses normaalselt ainult regulaarsete, kuid mitte väga aeglaste ja piisavalt suure ulatusega liigutuste korral. ülakeha väsimuse vähendamiseks on olulised töö organiseerimine ja tööriistade kujundus, mis peavad vastama inimese käe anatoomilistele ja füsioloogilistele iseärasustele: tööriista käepideme mõõtmed, käepideme asend, arvutihiire kuju jne Oluline on tööriista käepideme kujundamisel, et töötaja ranne jääks neutraalsesse asendisse. Sageli seda ei jälgita isegi selliste laialt levinud tööriistade puhul nagu käärid, kruvikeerajad ja haamrid. õlapiirkonna väsimuse ärahoidmiseks oleks üldiselt vaja töötaja kätega mitte kõrgemal kui talje ja kere lähedal. Kui käsi on vaja tõsta õlgadest kõrgemale, siis ei tohiks õlavars tõusta suurema nurga alla kui 35o horisontaalpinnast ning olla üleval kauem
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST11 ERGONOOMIKA KONTORIS Essee Mõdriku 2011 Ergonoomika tegeleb inimeste tegevuste kergendamisega, töövahendite ja tingimuste kohandamisega vastavalt inimese vajadusele. Näiteks töötingimuste, valgustuse, müra, tööasendi, kliima ja mitmete muude tegurite paremaks muutmisega. Kontoriergonoomika on seotud just sellega, millised on töötaja tööülesanded ja kuidas parandada töökeskkonda. Tuleks analüüsida oma tööülesandeid ja töötamiskohta. Just tööülesanded näitavad, milliseid nõudeid on vaja täita. Näiteks kuidas reguleerida valgust, kuidas istuda jne. Tuleks üle vaadata oma praegune töötamiskoht, et aru saada, milline peaks olema tervislikud ja õiged töötingimused. Ühesõnaga kõik, mis mõjutavad töötaja tööülesannete sooritamist ja mugavustunnet.
AT10 Sissejuhatus Ergonoomia on Eestis veel vähetuntud, kuid siiski tehakse kõik selleks, et see saaks osaks meie elust. Selle abil on võimalik vältida tööõnnetusi kui ka õnnetus kodus. Õiged töötingimused on just need, mis on inimese tervise hoidmiseks kõige tähtsamad. Töös käsitlen nelja ergonoomia alla kuuluvat teemat, mis on minu jaoks ühed tähtsamad, et töötajatel oleks ohutum ja tervislikum töödata. Ergonoomika mõiste ja kasutusvaldkonnad Ergonoomika eesmärk on töövahendite, töökeskkonna ja töökorralduse kohandamine inimesele. Ergonoomia on suunatud eelkõige haiguste ennetamisele. Vale oleks arvata, et ergonoomiast räägitakse seoses konkreetse töökohaga mõnes ettevõttes. Oluline on ergonoomia printsiipe rakendada ka oma igapäevaellu - näiteks kodu kujundamisel, valides endale sobiva kõrgusega köögimööblit
Tegutsemisjuhised kõrgepingeelektrilöögi korral Kõrgepingeelektrilöök saadakse kokkupuutel kõrgepingejuhtmetega. Juhul kui kõrgepingetraat katkeb ja langeb maha, tekib ohtlik ala maapinnal selle ümber 25 meetri raadiuses. Elektrivoolu on võimalik välja lülitada ainult alajaamas. ESMAABI Kontrolli hingamist ja pulssi, nende puudumise korral alusta viivitamatult elustamist. Ergonoomika Ergonoomika tegeleb töötingimuste, nt. valgustuse, müra, mikrokliima, tööasendi ja ka informatsiooniprotsesside, töö organisatsiooniliste, psühholoogiliste jt. tegurite parandamisega Ergonoomika liigid süsteemiergonoomika hambaravi ergonoomika arvutitöö ergonoomika rakendus ergonoomika füüsikaline ergonoomika töökoha ergonoomika nägmise ergonoomika keskkonna ergonoomika tarbekaupade ergonoomika tööstus ergonoomika kõrgkooli ergonoomika kognitiivne ergonoomika
TÖÖOHUTUS ASUTUSES, ÜHISELAMUS JA KODUS Tööohutus on tänapäeval väga tihedalt kasutatud teema, eriti olles töö juures, kodus või ühiselamus. Seekord räägime eelnevas lauses öeldud kohtades arvutitööd ja selle tööohutust. Tööohutust saab teisiti nimetada ka ergonoomikaks. Ergonoomika käsitleb kõikvõimalike tegevuste kergendamist. Näiteks käsitleb ta käsitsitööd ja tööd arvutil. Nii ühe kui ka teisega tuleb enamikul inimestel kokku puutuda. Asutuses on tööohutus möödapääsmatu teema. Tööohutuse eeskiri või protokoll peab olema loetud igal töötajal ja tööandjal, et nad teaks oma õiguseid, mis tulevad kasuks, kui on toimunud mingi tööalane õnnetus, mis tekitab töötajale füüsilist või vaimset kahjustust.
......................................................................................................................... 5 Mikrokoobiga töötamine.........................................................................................................6 PSÜÜHILINE KOORMAMINE................................................................................................ 7 Ebasoodsad tagajärjed psüühilise koormuse korral:............................................................... 8 Stress.......................................................................................................................................8 Öötöö ja vahetustega töö.........................................................................................................9 Öötöö terviseriskid (Hobson, 2004)....................................................................................9 Soovitused öötöö korral (Hobson, 2004).................................................
vastavalt vajadusele. Roheline värv - toiduainetega kokkupuutuvad pinnad Sinine värv pinnad, mis ei puutu kokku toiduainetega, tööpinnad, nõudepesu Punane värv - eriti määrdunud ja ohtlikud pinnad (põrand, jäätmekast) Kollane värv - toores liha, kala ruumid, juurvilja töötlemisruumid 16. Ergonoomia. Töökoha ergonoomia. Õiged võtted tõstmisel, kandmisel. Taastumisharjutused Ergonoomika mõiste tuleneb kreekakeelsetest sõnadest ergo = töö ja nomos = teadus. Inglise füsioloogid hakkasid oma tööfüsioloogiat nimetama ergonoomikaks ja 1949-l aastal võetigi Suurbritannias kasutusele termin ergonoomika (ergonomics). USA-s kasutatakse ergonomics. Eestis kasutatakse nii inglise keelest tulnud ergonoomika kui ka soome keelest pärinevat ergonoomia nimetust. Mis on töökoha ergonoomia?
Parameeter Hinnang % Hinnang Märkus 1 2 3 4 2. Parakliima 2.1. Valgustatus 74,00±0,88 hea 2.1.1.Üldvalgustus 62,67±2,52 pigem rahuldav 2.1.2.Kohtvalgustus 83,67±3,21 väga hea 2.1.3.Valgustus 75,67±8,14 pigem väga hea 2.2. Müra 65,00±5,00 pigem hea Näide tabeli jätkamisest järgneval leheküljel Tabel 3.2 järg 1 2 3 4 2.3. Õhu puhtus 90,00±2,65 eeskujulik 2.4. Ventilatsioon 87,67±2,52 pigem eeskujulik Keskmine 79,17±1,21 pigem väga hea
Toatemperatuuril on organismi soojuslikule seisundile suure tähtsusega organismi soojuskiirgus, mis võib moodustada kuni 50% kogu organismi poolt äraantavast soojusest. Seda alahinnatakse. Hele riietus väldib organismi kiirguslikku soojuskadu ning ülesoojenemist, kui kiirgusallikad on väljaspool. Maailmas on palju õhutemperatuuri norme sõltuvalt töö füüsilisest raskusest, aastaajast ja soojuseraldustest tööruumis (sealhulgas Eesti vabariiklikud normid). Ergonoomika lähtub seisukohast, et raske töö tuleb mehhaniseerida. Füüsiliselt kergel ja vaimsel tööl on soovitatav ruumi temperatuur enamasti 22 - 24 oC. Alati pole mehhaniseerida võimalik, sel juhul võib optimaalne õhutemperatuur olla alla 20 oC. Probleemiks on, kuidas sobitada optimaalne temperatuur inimeste individuaalsete iseärasustega, nt võib optimaalne õhutemperatuur mõnel inimesel olla kõigest 19 oC. Sageli sõltub see temperatuur harjumuspärasest riietusest
Kui tööülesandeid täidetakse renditööna, tagab loe läbi seadusest, seal pikk kasutajaettevõtja töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise kasutajaettevõtja juures. jutt! 2. Tööandja ennetustegevus töötervishoiu ja tööohutuse tagamisel ( TTOS §12 1, 13) Tööandja ennetustegevus on meetmete kavandamine ja rakendamine terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks ettevõtte töö kõikides etappides ning töötaja kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamiseks. Tööandja rakendatavad meetmed: 1) riskide tekkimise vältimine; 2) vältimatute riskide hindamine; 3) riskide kõrvaldamine nende tekkekohas või kui see ei ole võimalik, nende vähendamine vastuvõetava tasemeni; 4) ohtliku teguri asendamine ohutu või vähem ohtlikuga; 5) töö, töökoha ja töökorralduse kohandamine töötajale võimalikult sobivaks; 6) töövahendite ja -meetodite kohandamine tehnika arengule;
liikumisteed takistustest vabana. Lammutage läved või piirake nende kõrgust; muutke läved nähtavamaks. Elektrisokk: 220 V toitepinge, mida kasutatakse olme- ja kontoriseadmete toiteks, on inimesele ohtlik. Kuigi kontoriruumid kuuluvad ohutute ruumide hulka, võib 220 V poolt põhjustatud vool tekitada südametöö ebereeglipärasust, aja jooksul hingamislihaste krampi ning teadvuse kaotust, mis võib põhjustada surma. Kuidas hoiduda: Töötaja peab arvestama järgnevate tingimustega: - Elektriseadmete katete pühkimine märja materjaliga on keelatud; - Enne elektriseadmete kasutuselevõttu peab veenduma, et ühendus- ja pikendusjuhtmed on terved. Rikkis seadmeid kasutada ei tohi; - Pistikut võib pesast välja võtta ainult pistikust kinni hoides; - Kui seadme pistik ei sobi ruumis olevatesse pistikupesadesse, on selle kasutamine keelatud; - Tuleb jälgida, et seadmete pistikud ja seinapesad oleksid terve isolatsiooniga;
Töökoht on ettevõtte territooriumil või tööruumis paiknev töötamiskoht ja selle ümbrus või muud töötamiskohad, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel. Kõigile töötamiskohtadele iseloomulikud teatavad üldised nõuded on näiteks: töökeskkonna riskianalüüs läbi viidud, mille käigus tööandja tegi kindlaks ohutegurid, hindas nende mõju töötaja tervisele ning vajadusel rakendas meetmeid terviseriski vältimiseks või vähendamiseks; avariiväljapääsud ja nende juurdepääsuteed vabad, takistusteta; töökohad korras hoitud, vead võimalikult kiiresti kõrvaldatud; töötajad töötervishoiu ja tööohutuse alaselt juhendatud. Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu.
oleks sama mugavalt kohandatud kui istumine, peab rakendama pisut rohkem lisavarustust. Arvuti peab lauale mahtuma vabalt ja nii, et ei tekiks probleeme klaviatuuri ja hiirega. Need atribuudid käivad tavaliselt koos monitoriga laual. Ülejäänud seadmed võib paigutada juba oma parema äranägemise järgi. Kuna arvuti on siiski mingis mõttes ka mehaaniliste seadmetega varustatud, tekitab ta tahes-tahtmata pisikest müra. Seda tekitavad eelkõige ventilaatorid, kõvaketas ja cd-seade. Siin tuleb ainult jälgida, et ei tekiks mingisugust väga häirivat kärinat-kolinat-plärinat. Kui midagi taolist tekib ning mõne minuti möödudes see heli ei kao, on siiski targem arvuti parandusse viia. Tavaliselt ei ole lärmis just kõige parem töötada ning see hakkab häirima ka samas ruumis viibijaid. Kuid pisike krigin on kõvakettaga töötamisel suhteliselt tavaline ning sellega peab harjuma.
pühkimine ei taga alati veel puhtust. Samas ei olegi vaja iga kord töid nii sageli ....... sooritada...... kui juhendis kirjas, näiteks on töötaja nädal lähetuses ega tööta oma kontoris, kuid juhendis on kirjas, et iga päev on vaja puhastada põrandat. Kui
Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 1 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. ARVUTITE KASUTAMISEGA SEOTUD OHUD 1.1 ARVUTITÖÖGA SEONDUVAD TERVISEPROBLEEMID .............4 1.1.1 TUGI- LIIKUMISAPARAADIVALUD.............................................6 1.1.2 MÕJU SILMADELE ..........................................................................6 1.1.3 STRESS...............................................................................................7 1.1.4 TEHNOSTRESS..................................................................................7 1.1.5 NAHAÄRRITUS.................................................................................7 1.1.6 PEAVALU...........................................................................................8 1.1.7 PRINTERIGA SEOTUD OHUD ........................................................8 2
Seaduses on nõutud tööandjal töö korraldada nii, et raskuste käsitsi teisaldamist võimalikult vähendada. Vastasel juhul peab tööandja tagama teatud tingimused, kui pole võimalik käsitsi raskuste teisaldamist vältida. Pildi allikas: (http://secureaidtraining.com/FirstAidCourses.aspx) 6 Pildi allikas: (http://newton.ex.ac.uk/schooldocs/safety/14.html) Tagama tervisele ohutu raskuste käsitsi teisaldamise töötaja füüsilisi võimeid, tervislikku seisundit ja teisaldamise tingimusi arvestades; vajaduse korral tuleb tervisele ohutute teisaldamis tingimuste määramisel konsulteerida arsti, töökaitsespetsialisti või tööinspektoriga või lähtuda sellekohastest juhenditest. Korraldama töö nii, et võimalikult vältida töötaja perioodilist kummardumist ette (üle 300 korra vahetuse jooksul), sirutamist (venitamist), keha pööramist, ebamugavaid asendeid ning
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
