Kokkuvõte Shakespeare`i mõistmiseks ei piisa ainult esiltusest. Selleks, et temast lõplikult aru saada, tuleks kõik tema teosed läbi lugeda. See esitlus annab vaid väikese ülevaate tema loomingust ja elust, millest on vähe teada. Shakespeare on viljelenud erinevaid näitekirjanduse zanreid, aga kõige tuntumad ja südamesse minevad on kindlasti tema kirjutatud tragöödiad. Komöödiad, mis on pärit tema sulest, on vaimukas ja peegeldavad tema kaasaega. Shakespeare on suutnud leida väga palju erinevaid vaatenurki elu üleskirjutamiseks, sest tema teosed pole paljalt väljamõeldised, neis on suur osa ka elul enesel. kose 2011
Heebrea keel-keelt enam igapäevaselt ei kõnelda, kasutatakse rituaalide ja jumalateenistuste käigus 4.saj - Kristlus riigiusundiks: juutide tagakiusamine >> saksa k holocaust, heebr k shoah, hukk 1933-juudi kirjanduse põletamine, juutide vallandamine jnejne; 1934 koonduslaagrid 1942-lõplik lahendus >> kõikidel Saksamaa vallutatud aladel tuli juudid hävitada 1948- Iisraeli riigi taassünd Judaismi harunemine roomlaste ajal (Josephus): · Variserid - toora tõlgendamine kaasaega, rituaalne puhtus, suuline pärand; on saanud silmakirjalikkuse sümboliks · Saduserid-preesterkond · Esseenid-ootasid maailmalõppu · Seloodid-usulis-poliitiline vabadusliikumine Rabiinlik judaism: variserid (toora tõlgendamine kaasaega), rabid, sünagoog, talmud >> Tallinna Uus sünagoog Pühakiri- Tanah (Vana-Testament?) koosneb 3st osast, kirjutatud rullraamatule -Toora: koosneb 5 Moosese raamatust (kirjas kõik see, mis teeb judaismist judaismi, milliseid
MANERISM ITAALIAS Eemaldumine renessansi ideaalidest kõrgrenessansi suurmeistrid olid oma loominguga trotsinud kaasaega levinuim nimetus uuele kunstistiilile on manerism maneristid püüdsid jäljendada suurmeistrite käekirja 19. sajandil peeti manerismi kunstiajaloo langusajaks Kuidas suhtuda manerismi? arvatakse, et kõrgrenessansiaegne kunst on üliväärtuslik igal ajal omanäoline kunst kõrgrenessansiaegne kunst ei saa olla igavesti hea kunsti etalon erinemine renessansist tänapäeval paljudele huvitav ja lähedane
Realism Realism kui kunstisuund hõlmab umbkaudu 19. sajandi kolmanda veerandi. Ta hakkas kujunema Prantsusmaal, romantsismi kõrval. Realistid kujutasid oma kaasaega, oma ümbrust. Nõudsid elu kujutamist objektiivselt, ilustamata, esiplaanile tuli seada tõde. Realistide arvates kunstnik pidi maalima seda, mida ta näeb, mitte seda, mida tahaks näha. Nad rõhutasid negatiivset. · Jean Francois Millet / milee /. On eeskätte talupoegade maalija. Ei kujuta aga talupoegi lõbutsemas ja pidutsemas, nagu varem kombeks, vaid töö ja tõsisete toimingute juures. Maalid on lihtsad, rahulikud; ülekaalus on raskepärane ja kurvameelne toon
Talle meeldib lugeda ning vaadelda ( nt araukuaaria, mille puhtust ta trepil jälgis). Ta suhtleb väheste inimestega ning isegi nemad ei saa tema olemisele päris pihta. Teose erinevad tegelased on justkui Halleri vastandiks: Herminelt õpib ta asju, mida pole varem teinud ning naiselikku hellust, Pablo, kes on vastandina Hallerile hea väljanägemisega, aitab tal maagilises teatris kogeda uskumatuid elamusi. Maria abiga taasavastab ta füüsilised naudingud. Haller põlgab kaasaega, ta ei pea kaua vastu ei kinodes ega teatrites, ta ei kannata kaua lugeda moodsaid raamatuid või ajalehti. Tema jaoks on arusaamatu see, mida lõbusat ja kaasahaaravat leiavad inimesed luksuslikes baarides või varieteedes. Teoses on palju mainitud Goethet, Jean Pauli, Novalise'i, Lessingit, Dostojeveskit ja Nitzschet. Talle pakuvad huvi luuletused, nende sügavus ja arusaam. Tema hing on justkui väga sügava kunstniku hing.
Analüüsin, kuulan. Kuidas on neis tunda/kuulda eesti rahvamuusika mõju, milles see avaldub: Naised Köögis - ,,Naised, naised'' Kuna nad päevad väga lugu Eesti vanemast rahvalaulust, siis on minu arust kõikides lauludes seda aru saada. Nad mängivad neljakesi pilli ja laulavad koos ning istuvad koos köögilaua taga ja arutavad maailmaasju. Alatihti luuakse selle käigus välja uus laul. Nad põimuvad vanu ja uusi laule, kaasajastavad rahvalaule, laulavad kaasaega rahvalikumaks, peavad lugu Eesti laulusädemest, mis on tegelikult tuhandeid aastaid vanem kui meie. Väga meeldib mulle ka nende räpplugu ,,Aasta ema'', mis on küllaltki populaarne kõigi hulgas. Nende lauludes kajastuvad nii mehed, naised, lapsed, tädid, onud ja kõik muu eluga seoses olev. Väga mõnus ansambel nagu Zetodki.
W. Scotti kirjanduslik tegevus jaguneb kahte selgesti eraldatavasse perioodi. Esimesel perioodil (1796-1814) kirjutab ta peamiselt luulet (ballaade ja poeeme). Teisel perioodil läheb W. Scott üle proosale ja hakkab kirjutama ajaloolisi romaane, mis moodustavad kõige väärtuslikuma osa tema loomingulisest pärandist. W.Scotti tuntuimateks romaanideks on "Waverley", "Puritaanlased", "Montrose'i legend", "Ivaohoe", "Kenilworth", "Quentin Durward" jt. Scott ei kujutanud oma romaanides kaasaega. Ta ühendas oma teostes realistliku taustakirjelduse põneva, ajaloolises ümbruses eriti lummava romantilise seiklusega. Tema tegelasgalerii on kirju: talupojad, maarentnikud, hõimupealikud, ülikud, kerjused, rändurid ja mustlased. Soti-tsükli romaanides oli tähtsaimaks tunnusjooneks see, et peategelased paistavad vähem silma kui värvikalt kujutatud kõrvaltegelased. Scotti romaanide tegevus toimub ajaloolistes kohtades. Sageli oli tegu kahe vastaspoole konfliktiga. Romaane
● Idealiseeritud näojooned ja sirge”kreeka nina” ● Ka oma kaasaegseid kujutati antiigikangelastena Canova “Paolina Borghese Venusena” Maalikunst ● Maalikunstile antiigist eeskuju ei leidunud, sest siis seda peaagu polnud ning siin hakati jäljendama samuti antiikskulptuuri. ● Piirjooned ja inimeste kehajooned maaliti hoolikalt välja ● Värve ei rõhutatud ● Kujutati kangelasi antiikajast ning püüti neid tuua edasi oma kaasaega. ● Teosed õpetlikud või eeskuju andavad ● Suur tähtsus portreemaalil Jean Auguste Dominique Ingers “Suur odalisk”
Neljas tase Viies tase Ilja Repin Lev Tolstoi (1891) Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Ilja Repin-M.Mussorgski portree(1881) Repin maalis arvukalt rahva elu kujutavaid maale. Kuulsaim neist on kaasaega kujutav "Burlakid Volgal" Ilja Repin "Burlakid Volgal" (1870-1873) Looming Tema ajaloomaalidest on tuntuim "Ivan Groznõi ja ta poeg". Ilja Repin "Ivan Groznõi ja ta poeg"(1870-1873) Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase
veel isikupära, palju on Weberi mõjutusi, ning samuti itaalia ooperi mõjud Tutvus nii itaalia kui prantsuse ooperiga. 1839-1842 elas Pariisis, kus teda saatis pidev ebaõnn. Ooperit lavastada ei õnnestunud, kuna igal pool öeldi viisakalt ära. Elas juhutöödest ning tihti vaevles rahapuuduses. 2. LOOMINGUPERIOOD See oli reformieelne periood. Ütles lahti kõikidest eeskujudest, püüdes leida saksa ooperile originaalset teed. Hakkas püüdlema teksti ja muusika ühtsuse poole Vältis kaasaega, sest kadunud oli inimlikkus. Inimese asemel oli kodanik, kes on rikutud poliitika ja raha poolt. Seetõttu ei saa olla kaasaja kunst tõde. Tuli pöörduda minevikku ja sümbolite kaudu kujutada kaasaja tõde.Hakkas kaotama aariavormi, mille asemele tõi pika, tihedalt läbikomponeeritud monoloogivormi. 1843.aastal esietendus ooper "Lendav Hollandlane" Esietendus ei leidnud publiku poolehoidu.Tema rütm ja muusika olid liiga uudsed. Kriitikud ja lauljad suhtusid ooperisse armutult
sel viisil monarhia autoriteeti rahva hulgas. Aleksander I- Venemaa keiser. Noor, vabameelne, hea hariduse ja kasvatusega. Troonile asudes lubas Aleksander I valitseda riiki ,,oma vanaema Katariina II seaduste ja südamesoovide järgi''. Nikolai I- Peamise eesmärgina nägi ta kehtiva poliitilise korra säilitamist ja kindlustamist pinnapealsete ümberkorraldustega. J.L. David- Klassitsismi kunstnik. Osales agaralt oma aja poliitilistes sündmustes. Tema kaasaega kujutavad tööd ongi minevikuainelistest huvitavamad. Hiljem sai temast Napoleoni õuekunstnik. Ingres- võluvalt siirad, ilmekate nägudega hästiriietatud ja -ehitud naisi, maalitud äärmiselt lihtsate vormide ja selgete kontuuridega maalid. Delacroix- Romantismi aja kunstnik, kelle tööd paistavad silma erksate, kontrastsete värvide poolest. mahukas looming. Teemad- 1832. parlamendi reform Inglismaal, Ameerika ühendriikide sise ja välispoliitika 19.saj
Ilmse mõnu ja detailsusega on kirjeldatud ka piinamisi ja hukkamisi, milliseid kirjeldusi kaasaegne kriitika nimetas kippelismideks. Enn Kippeli tuntuim teos on aastal 1941 raamatuna ilmunud noorsoojutustus "Meelis", sest Eesti NSV ajal oli enamik tema teisi teoseid keelatud nendes kirjeldatud võitluste tõttu venelastega ja Karl XII positiivse kirjeldamise pärast. Erandina käsitlevad romaanid "Ahnitsejad" ja "Kuldvasikas" autori kaasaega. "Kuldvasika" sündmused toimuvad romaanis Mõigu aleviks nimetatud Jõgeval. Ka "Ahnitsejate" tegelaskujud pärinevat siiski Tartust. "Suure nutu ajal", romaan (1936) "Kui Raudpea tuli", romaan (1937) "Issanda koerad", romaan (1938) "Jüriöö", romaan (1939) 6) Fakte Enn Kippeli kohta: Aastal 1940 määrati Kippel uue võimu poolt 1. Diviisi poliitjuhiks (Rakveres). Hiljem oli ta 22. Eesti Territoriaalse Laskurkorpuse ajalehe
maastikku, kus oli varemeid, raagus puid, kuuvalgust, mõtisklevaid inimesi ja palju ususümboolikat: ,,Rändaja udumere ääres". Hispaanlane Francisco Goya maalis kodusõja õudusi ,,Koloss", ,,Ülestõusnute mahalaskmine" ja tegi mitmeid graafiliste lehtede seeriaid ,,Sõjakoledused", ,,Kapriisid". Prantslased. Hoogne Eugeene Delacroix kujutas värvirohkete piltidega ajaloolisi motiive: ,,Chiose veresaun", ,,Sadanapalose surm" või ka kaasaega ,,Vabadus viib rahva barrikaadidele". Theodore Gericault kujutas sünge ja ebatraditsioonilise pildiga tõsielu sündmusi ,,Meduse'i parv". Inglismaa. William Blake kirjutas kokku piibli ja mütoloogia sugumetega jutte ning illustreeris neid akvarellvärvide abil, William Turner maalis enneolematult maastikke ja merd (peetakse impressionistide eeskujuks), kasutas vastandvärve, kaotas kujutatava
See pidi sotsialistliku realismi viima täiuseni ja kujutama elu dokumentaalses laadis. Vastukaaluks proosale tõusis esile näitekirjandus. Näidendeid kirjutasid varem romaane kirjutanud kirjanikud (August Jakobson). Hakkas hääbuma komöödia, asemele tuli lääne impearilismi ründav satiiriline draama. Näidendid muutusid jutustavateks. Põhiteemad. Põhiteemad draamal ja proosal olid üsna sarnased. Teos pidi olema päevakohane, pidi kajastama lähiminevikku või kaasaega. Teemad olid: 1) sõjasündmused ja Saksa okupatsioon Eestis, 2) kolhooside rajamine, 3) läänemaailma pahelisus. 50-date aastate algupoole saabusid veidigi vabamad olud. Sotsialistliku realismi meetodiga määratud piire hakati laiemaks nihutama. Sel ajal hakkas proosat kirjutama Juhan Smuul. Tähelepanu äratas Smuuli novellikogu "Kirjad Sõgedate külast". Vaimukas ja ajakajaline on "Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol". Autor pilkab maarahva käitumist pealinnas.
tihe sündmustik ning üks keskne teema. 20. Romaan ulatuslik jutustav kirjandusteos, mis on tavaliselt kirjutatud proosavormis. On olemas ajalooline romaan, armastusromaan, autobiograafiline romaan, kriminaalromaan. A. H. Tammsaare ,,Ma armastasin sakslast" Heino Kiige ,,Mind armastab jaapanlanna" Maimu Bergi ,,Ma armastasin venelast" 21. Realism tekkis 1830. aastatel. Kirjanikud loobusid väljamõeldistest ja asusid kujutama reaalset kaasaega. Realistlik kirjandus kujutab tegelikku elu ja püüab seda teha võimalikult tõepäraselt, väldib tegelikkuse idealiseerimist ja üleloomulikkust.
näitama arengut klassivõitluse kaudu kommunismi poole. Sellisel moel sündinud kunst kujunes paratamatult ennast kordavaks. Esteetilised kaalutlused jäid sotsrealistlikus kunstis tagaplaanile, sest selle suunajad seadsid esikohale propaganda. Kontroll sellise kunsti üle oli range ja looja isikupära taandatud peaaegu olematuks. Sotsrealistlik kunst kujutas ideoloogiliselt moonutatud minevikku ja loojate kaasaega ning ennustas utoopilist tulevikku, mida kunagi ei saabunud. juuli 1951 Kunst ja kirjandus olid stalinistlikus Nõukogude Liidus kuulutatud ideoloogilise võitluse eesliiniks (sotsialismi eest ja kapitalistliku imperialismi vastu). Teos ei saanud olla näiteks ,,lihtsalt" taies, vaid vastavalt ,,parteilisuse" printsiibile pidi olema kas proletaarne või kodanlik, kus juures viimase viljelemine võrdus kuriteoga
ära; Steel kuningate soovil ehitatud kivisambad REALISM on kunstimeetod, mille järgi kunsti ülesandeks on kujutada elu tõepäraselt, avada nähtuste olemus ja põhjuslikud seosed. Realism tähendas looduses nähtavate värvide ja vormide võimalikult täpset jäljendamist. Realist põlgas idealiseerimist PRANTSUSMAA Nad pidasid kunstis kõige tähtsamaks tegelikkuse asjalikku ja ilustamata esitamist, kujutasid kaasaega (19-saj keskpaik) 1830. rühm Pariisi maalikunstnikkepeatuma Barbizonis. Vahetu side loodusega ja talurahva eluviisiga. Loodusest võeti piltide üksikasjad, värvitoonid ja isegi kompositsioon. Tõetruu maalikunst mõjus algul võõrastavalt neile, kes olid harjunud ametliku kunsti idaalmaastikuga. *Jean Francois Millet kujutas talupoegi,töölisi tööd tehes, mitte maastike ,,Viljapeade korjajad" - kolm vaest naist ränk töö
Vaasimaal- tuntumad olid:veini hoidmiseks mõeldud kahesangaga amfora,kolmekäepidamiga veenõu hüdria,vee ja veini segamisnõu kraater,kaetud geameetrilise orlamendiribaga.musfiguriiline stiil. Antiik-Rooma- Kuigi Rooma kunst pole kunagi olnud eriti originaalne, sest roomlased võtsid palju üle etruskidelt ja kreeklastelt. Küll aga oli roomlastel endil palju tehnilist ja praktilist taipu, mistõttu nendele kuuluvad mitmed tehnilised avastused ning uuendused ilma milleta me kaasaega eriti ette ei kujuta. Roomlased õppisid ehitama tahutud ja üksteisega sobitatud kividest kaarekujulisi arkaade, võlve ja kupleid, sest need suudavad kanda suuremaid raskusi kui kreeka talastikud. Kreeklased kasutasid tahutud kive ilma sideaineta.Ristvõlv,silindervõlv, õlv on kaarekujuline lagi. Juba Mesopotaamias osati ehitada silindervõlve, kus raskus langeb kahele küljele. Roomlased õppisid aga ehitama ristvõlve, mis tekivad kahe silindervõlvi ristumisel
KUNSTIAJALUGU 1. Mis tähendab mõiste ,,renessanss"? Miks see kasutusele võeti? Renessanss tähenab taasündi ja see võeti kasutusele, et eristada kaasaega keskajast 2. Milline linn oli renessanssiajalstul Euroopa tähtsaim kunstikeskus? Firenze 3. Nim Filippo Brunelleschi projekteeritud ehitisi. Leidlaste kodu, Firenze toomkirik, Pazzi kabel 4. Milles seisneb tsentraalperspektiivi õpetus? Seisneb pildi ruumilise sügavuse illusiooni loomises. Asjad, mis lähemal olid suuremad, kui need mis asusid tagaplaanil. 5. Kellele püstitati palazzosid? Kuidas need välja nägid? Jõukate linnade elanikele
relvadest trofeekimpudega. Inimesed sarnanesid maalidel skulptuuridele, värvidele pöörati vähem tähelepanu. (David, "Tapetud Marat"; Ingres "Madam de Senonnes"). Romantismi ajajärku (19. saj I pool) iseloomustab rahulolematus kaasajaga, suured vabadusvõitlused, uute ideaalide ja eeskujude otsimine ning kangelaslikkus. Ainet võeti keskajast ja mütoloogiast, iseloomulik on kriitiline suhtumine oma kaasaega. (Friedrich "Klooster mändide keskel"; Goya "Hull koletis kugistab inimest"). Realismis (19. saj. keskpaik; Prantsusmaa ja Venemaa) kujutati tõepäraselt ja kriitiliselt elu varjukülgi. Selleks ajaks olid vaesemate inimeste elutingimused ja majanduslik seis linnade kiire kasvu tõttu muutunud märgatavalt halvemaks. Realistlik kunst oli sageli üsna kriitiline, ta arvustas maailma, mis sallis sellist ebaõiglust. (Courbet' "Matus Ornans'is"; Millet "Viljakoristajad"). Impressionismis (19
Julia ja Romeo Žanr: teatritükk. Ilmumisaasta: 18. oktoobril 2015. aastal Draamateatris. Lavastus: rühmatöö. Kunstnik: Inga Vares. Tõlkinud: Maimu Berg. Näitlejad: Kersti Kreismann, Martin Veinmann. Sisukokkuvõte: Näidend räägib sellest, kuidas oleks Julia ja Romeo elutee kulgenud, juhul kui suremine vahele jätta, ning transportida nad kaasaega. Paar abiellus noorelt, sai lapsed, lahutas ning eemaldus üksteisest. Ootamatult, 25 aastat pärast viimast kohtumist komistatakse üksteise otsa uuesti rongiterminalis, kus kunagine armastuspaar hakkab tooma üles vanu vigu ning arutama juhtunud teemasid. Rongi depoos on toimunud ka rike, mistõttu ükski rong ei välju kahe tunni jooksul. Tänu sellele on Julial ja Romeol palju aega üksteise kallal norida ja heietada. Vestluse käigus selgub, et Romeo on vahetanud mitu korda naisi ning
Ta andis konsterte mitmetes Euroopa riikides, nagu Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal, Inglismaal, aga kodumaal ei peetud teda keskpärasest heliloojast kõrgemaks. Norra võimud ei andnud talle taotletud reisistipendiumi, aga pärast Lisztiga kohtumist, kes oli temast vaimustuses, avanesid Griegi ees seni suletud uksed ja ta sai ka reisistipendiumi, mis võimaldas tal kohtuda Lisztiga Roomas, kus too tema loomingut kiitis ning julgustas teda ka edasi kirjutama. Tema looming mõjutas mõjutas kaasaega ja aitas ette valmistada Norra rahvuslikku iseseisvumist. See eest Jean Sibeliuse muusikal oli olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteeti kujundamisel. Soomlaste sümboliteks on saun, jonn ja Jean Sibelius. Tema loodud ''Finlandiast'' on saanud soomlastele otsekui teine hümn. 4.Noorte muusikute olukord Eestis on suhteliselt hea. Muusikaga tegutsevaid noor on palju. Noorte muusikute õppimisvõimalus eestis on laialdane. Eestis on üle 50 muusikakooli, lisaks muusikakoolile
saatusel. Dramaturgi komöödiates leidub väga tõsiseid sotsiaalseid ja eetilisi motiive ning tagurlike maailmavaadete eitamist. Siiski ei suutnud need teosed küündida sellise elumõistmise sügavuseni, nagu tragöödiad seda tegid. Kõige poeetilisem komöödia dramaturgi loomingus on ,,Suveöö unenägu". Armuintriig, mis areneb looduses, seob Kreeka kangelasi, noori armastajaid, rahvausundist pärit haldjaid ja näitekirjaniku kaasaega kuuluvaid käsitöölisi. Tänu kobakäpast haldjale läheb kõik vastupidi ja armuvad valed inimesed. Fantaasia on lennukas ja ülemeelik, kuid siiski sünnivad sellest reaalsed inimsuhted. Shakespeare arvates on tundeelu teejuhid mõistus ja hea tahe, mitte tormakad pursked. 17. sajandi esimesel aastakümnel saavutas Shakespeare oma loomingu kõrgtaseme. Sel ajal kirjutas valmis tragöödiad, mis on läinud suurteostena maailmakirjanduse ajalukku
see ajendas Koidulat ka edasi näitekirjandusega tegelema. Nii valmiski juba sama aasta sügisel ühest Jannseni jutustusest ,,Naabre tütred" mugandatud näidend ,,Maret ja Miina ehk Kosjakased", mis oli nii vormilt kui ka sisult tunduvalt eelmisest nõudlikum. Ka see näidend oli sarnaselt eelmisega kerge, lõbusa ja jämekoomilise sisuga. ,,Kosjakaskede" näol on ajaliselt üsna kauge külajutt üle toodud rahvusliku liikumise kaasaega. Koidula esimene päris algupärane näidend oli 1871. aastal esietendunud ,,Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola". Tegemist on Koidula kõige tuntuma naljamänguga. ,,Säärase mulgi" süzee aluseks oli ilmselt Perno Postimehes avaldatud lugu saarlasest, kes kehva lugemisoskuse tõttu pidas soola hinda ajalehes tangude omaks ning tuli suure teenistuse lootuses tangukoormaga Pärnusse, kuid pidi siis häbiga tagasi minema.
Riigi, kultuuri ja väärtushinnangute muutumine uusajal Euroopa ja USA näidete põhjal Uusaja mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid umbes 15.-16.sajandil, eristamaks oma kaasaega eelnenud ajaloost. Uusaeg algas siis, kui lõppes keskaeg. Perioodi lõpule kindlat kuupäeva pole, kuid arvatakse, et umbes siis, kui toimus Esimene Maailmasõda. Uusaeg tõi kaasa palju muutusi riikides, kultuuris ja väärtushinnangutes. Need muutused on olnud väga olulised tänapäeva maailma kujunemiseks. Uusajal oli iseloomulik absolutistlik monarhia ehk see on valitsemisviis, kus kuninga
1914) Triin Kingu 12 c 11.09.2012 (19 saj. Itaalia) Tekke eeldused Tööstuslik revulutisoon Tööstuslinnade väljakujunemine ühes riigis mitu erinevat haldusüksust põhjustas karmi vastuolu uue elulaadiga Uue ja vana kontrastid Noorte vastuolu traditsioonid, provintslik kord ja ka ülirikkalik kunstipärand, kui tõke kaasaega sobiva kultuuri ning Lääne-Euroopani järelejõudmise ees ; usuti areng liiga aeglane ning riik vajaks kiiret muutust -> Uueks jumaldusobjektis sai kunst, mille kaudu loodeti selgelt katkestada sidemed minevikuga (Itaalia keeles futuro e. tulevik) Futurismi areng Kärarikas algus: Futurism kui programm sündis enne kui vastavas stiilis kunst Futuristid avaldasid manifeste, milles kirjeldati oma plaane (ettekandmised
kauem. Kuigi inimene on aega arvestanud juba kümneid sajandeid, on kristlik maailm selle lugemise ühel hetkel nullinud ning otsast alustanud. See on märk sellest, et juba meie eelkäijatel oli soov ja võime midagi korda saata ning tehtut tunnustada. Osati hinnata sündmuste väärtusi ja mäletada seda, mida avalikkus lubas. Bulgakovi ,,Meister ja Margarita" sisaldab endas keerulist teemaarendust, kus uskumus on seotud reaalsusega. Kõik see on omakorda toodud kaasaega, et panna proovile inimeste kannatus ja välja selgitada nende tegelikud pahed. Romaan üritab tõestada ajaloo loogilist arengut ning seda, kuidas kõrvaltegurid on mõjutanud teaduse kulgu. Kroonikad on ainsad tõestusmaterjalid muinasajal toimunust. Kõik tehtud teod on salvestatud ajalooarhiivides, kus uuritakse inimkonna uskumatuid tegusid ja imestatakse nende toimumise võimalikkuse üle. Kõige rohkem on kirjeldatud sõdasid, mis oma veriselt olemuselt on
on maalikunst ja graafika, kujutatakse argielu, ei liialdata, pole huvitatud kirjanduslikest süzeedest, 90% realistidest on kaasaegse teemaga, esineb ka kriitilist realismi(eriti Venemaal), tagasihoidlikud värvid *Venemaa kunst on ühiskonnakriitiline, 1870 luuakse Rändnäituste ühing, Peredviznikud tegid näituse ja viisid seda ühest linnast teise, olustikumaalid, enim töid on lihtrahva elust Ilja Rapin inimest kujutas väga elavana, värvilised tööd, maalib nii kaasaega kui ka ajalugu, ,,Burlakid Volgal", ,,Bojaaritar Morozova", ,,Zaproozlased kirjutavad kirja türgi sultanile" Vassili Surikov ajaloomaalija, ,,Bojaarital Morozova", ,,Lumelinna vallutamine" Ivan Aivasovski meremaalija, ,,9. laine", kuulsaim vene marinist Siskin ,,3 karu", on ka Eestis maalinud, ,,Rukkiväli" *Prantsusmaa põhiliselt maalitakse maastikke, barbisoonlased peamiselt maalivad looduse realistlikku ilus
Uusaja mõiste võtsid kasutusele humanistid 15.-16.sajand, eristamaks oma kaasaega eelnenud ajaloost. Piiri tõmbamisel lähtuti uuest ideoloogiast, mille üldistavaks nimetuseks kujunes humanism. See oli maailmavaade, mis vastandas senisele kirikule maailmakäsitlusele uued arusaamad, mille kohaselt kõrgeimaks väärtuseks oli inimene oma väärikuse ja vabadusega. Humanism tekkis ajalooperioodil, mis on tuntud kui renessansiajastu. Renessansikultuur tähistas tagasipöördumist antiikaja väärikuste juurde. Uusaeg pidi tähistama uut maailmapilti ja ideoloogiat
Nad kasutasid tasakaalustamata kompositsiooni, ootamatuid vakursse, eeskujuks fotograafia. Peamiseks motiiviks maastik.) PLEIN-AIR = VABA-ÕHK Eduard Manet (1832-1883)- Maalidel vastandus heledust ja tumedust. Mõjutas impressioniste oma tööde koloriidi ja huviga kaasaja vastu ja ise sattus hiljem nende mõju alla. ,,Olympia", ,,Eine roheluses". Nende kahe maali süzee on klassikaline, kuid kujutatu on paigutatud kaasaega. ,,Baar Folies-Berqere´s" Claude Monet (1840-1926)- Oli kõige puhtakujulisem impressionist. Ta on maalinud erinevatel kellaaegadel ja erineva ilmaga heinakuhjasid, vesiroosidega tiike ja paplialleed. ,,Rowen'i katedraal", ,,Kaljud Belle- Ile'is". Auguste Reinoir (1841-1919)- ,,Tütarlaps lehvikuga", ,,Vihmavarjud". Maaliobjektideks oli enamasti õrna portselanniku näoga naised või linnarahva lõbustused. Edgar Degas- Lemmikteemadeks ballett ja ratsavõistlused
võimude või omamaiste rõhujate vastu. Rahulolematus kaasajaga, uute eeskujude ja ideaalide otsimine, kangelaslikkus, mis seda ajajärku iseloomustavad, kajastus ka kunstis. 19. sajandi esimese poole vaimuelu suunaks oli romantism, mis ilmnes nii kunstis, kirjanduses kui muusikas. Vastukaaluks valgustusaja liigsele mõistuspärasusele rõhutasid romantikud tunnete tähtsust, hindasid vabadust ja isikupära. Romantismile on omane kriitiline, st arvustav suhtumine oma kaasaega; huvi ajaloo, religiooni ja kaugete maade vastu; ainestiku leidmine rahvaluulest, legendidest, saagadest jt kirjandusteostest. Kujutav kunst. Romantism avaldub eelkõige maalikunstis ja graafikas, vähem skulptuuris. Romantism hülgas klassitsistliku kunsti korrapära, lihtsuse ja selguse. Kuid romantismil pole rangeid vormitunnuseid, tähtsaim on tundeväljendus, mille meeleolud ulatuvad õrnast nukrusest üleva kangelaslikkuseni
19.saj keskel kujunes Prantsusmaal iseseisvaks kunstisuunaks.Nad arvasid, et kunstsnik peab maalima seda, mida ta näeb, ning kujutama kõike töetruult ja ilustamata. Gustave Courbet-prantslane 1819-1877 silmapaistev realismi esindaja. Suuremõõtmelised, mehelikult jõulised maali. Külainimeste elu, loodus, natüürmorte.Inetud ja labsed kujutised Millet- prantsuse kunstnik; raskepärased ja kurvameelsed talupoegadest. Ilja Repin- 1844-1930 oma kaasaega kui ka värvikaid sündumsi ja iskuid venemaa ajloost ,,Riskikäik Kurski Kubermangu ,, õigeusu kiriku kombetalitust, Impressioon-kunstivool mis püüdis jäädvustada põgusaid, looja eripärast, vaatenurgast ja hetkemeeleolust sõltuvaid muljeid ja meeleolusid Edouard Manet-1832-1883 prantslane- mõjutas impres kujunemist kõige enam Claude Monet 1840-1926 helge ja rõõmus impr silmapaistvam esindaja, puhtad ja heledad värvid, õhu ja valguse värelus. Loodusmotiivid ja linnavaated
kannatava inimese sisemaailm. Otsiti ideaale, suur osa endiselt loodusel. Peamiseks teemaks on armastus ja eelistati luulet. Suurim esindaja: Victor Hugo "Hüljatud" Eesti kirjanikud: Suve Jaan " Luige Laos" Realism: Tekkis 1830. aastatel. Algas tööstusrevolutsioon ja suurenes tarbimine. Toimus urbaniseerumine ehk linnastumine, mis tõi kaasa loodusega läheduse kadumise ning äärmusliku vaesuse ja äärmusliku rikkuse. Kirjanikud loobusid väljamõeldistest ja asusid kujutama reaalset kaasaega. Realistlik kirjandus kujutab tegelikku elu ja püüab seda teha võimalikult tõepäraselt, väldib tegelikkuse idealiseerimist ja üleloomulikkust. · Kriitiline realism: Tekivad tüüpilised tegelased: rikkad, vaesed jne. Põhizanriks romaan. Ülemineku kirjanikud: Lermontov ja Puskin Eesti kirjanikud: Tammsaare ja Mait Metsanurk Naturalism: Naturalismiks nimetatakse realismi hilist arengujärku, millele on iseloomulik lihtrahva ja olustiku
Moliére avaldas mõju kogu Euroopa lavakunstile. Moliére kirjutas ja lavastas komöödiaid, kus ta naeruvääristas üldinimlikke ja sotsiaalseid pahesid. Kui Moliére astus draamakirjandusse, olid moes jandid, mille eesmärgiks oli publikut üllatada ja publik naerma panna. Tema komöödiad moodustavad siiani koomilise teatri klassikalise raudvara. Peamiselt kujutas ta oma näidendites kaasaegseid prantslasi, sest ta tundis hästi Prantsusmaa elu, inimesi ja kombeid, siiski peegeldas ta kaasaega kriitiliselt. Silmakirjalikkusele, vagatsemisele, eputamisele ja peenutsemisele eelistas ta loomulikkust ja inimlikku lihtsust. Molière lähenes oma eluvaadetes renessansile, mis idealiseeris täiuslikku, mitmekülgset ja vaba inimest, kuid tema ideaaliks jäi siiski tasakaal. Molière oli oma olemuselt realist. Ta ei tunnistanud teatrit, mis irdub kaasajast, kritiseeris lavakujude skemaatilisust ja kunstlikult väljamõeldud stseene
Realism Eestis ja mujal maailmas: Realism tekkis 1830. aastatel. Kirjanikud loobusid väljamõeldistest ja asusid kujutama reaalset kaasaega. Realistlik kirjandus kujutab tegelikku elu ja püüab seda teha võimalikult tõepäraselt, väldib tegelikkuse idealiseerimist ja üleloomulikkust. Stendhal romaaniga "Punane ja must u 18901905, Eesti realism on hilistekkeline, temas ilnevad puhtrealistlike tunnusjoonte kõrval ka naturalismi mõjud, Eestis levis kõige rohkem kriitiline realism elu pahupooli ja ühiskonnakorralduse ebaõiglust rõhutav hoiak. Eestis tõusis realismiajajärgul juhtivaks kirjandusliigiks proosaeepika
joonistatud ja värsstekstidega varustatud plakateid, nn. ROSTA aknaid (ühtekokku üle tuhande). 1920.aastad olid kõrgpunktiks Majakovski loomingus: valmis valdav osa tema teostest (luuletused,poeemid, olukirjeldused ja stsenaariumid, näidendid). Teda ei rahuldanud tegutsevate rühmituste programmid, sestap lõi ta oma rühmituse "Leaf", mis astus välja esteeditsemise vastu, rõhutas sisulise poole tähtsust, vajadust kujutada kaasaega. Majakovski loomingu peateemad on uue maailma ehitamine ja uue inimese kujunemine (luuletus "Seltsimees Nettele- aurikule ja inimesele", 1926; poeem "Hästi", 1927), üksikisiku õigus õnnele (poeem "Armastan", 1922). Elu viimastel aastatel ilmus Majakovski luulesse uudseid momente- sugestiivsed kujundid, pauside rõhutamine (nn. Treppvärss), originaalsed riimileiud jm. Äärmiselt tundliku inimesena mõistis Majakovski ka kõige pisemaid ebakõlasid inimestes ja maailmas. 1920
REALISM Sõnal ,,realism" on õieti kaks tähendust: 1) realism kui suund (mitte stiil!) 2) realism kui meetod Üldiseloomustus Realism kui kunstisuund hõlmab umbkaudu 19. sajandi kolmanda veerandi. Ta hakkas kujunema Prantsusmaal, romantismi kõrval. Realismi ja romantismi vahel pole nii suurt vastuolu kui romantismi ja klassitsismi vahel. Põhimõtteliselt siiski realism erineb romantismist: realistid kujutasid oma kaasaega, oma ümbrust. Nõudsid elu kujutamist objektiivselt, ilustamata, esiplaanile tuli seada tõde. Realistide arvates kunstnik pidi maalima seda, mida ta näeb, mitte seda, mida tahaks näha. Sellega protestiti ka akadeemilise kunsti vastu. Realistid tundsid huvi argielu vastu, rõhutasid negatiivset. Realistlik kunst ongi puudusi paljastav, kriitiline. Siin tuleb arvestada ajaloolist ja ühiskondlikku tausta seoses linnade
Teose sündmustik toimub 1920'ndatel aastatel. Palju on kõrtse, baare, labaseid slaagreid, odavat meelelahutust ning maagilist teatrit. Teose peategelaseks on viiekümnendale eluaastale lähenev üksildane, pealtnäha korralik meesterahvas, kelle nimi on Harry Haller. Tal puudub perekond ning töökoht ja oma päevi sisustab ta peamiselt toas istudes. Ta vihkab keskpärasust ning kodanlikku mõtteviisi ja põlgab kogu ümbritsevat maailma ja oma kaasaega. Tema suurteks lemmikuteks on Mozart ja Goethe. Ta otsib oma elumõtet muusikast ning raamatutest ning tihti võib teda leida joomast ja aegaviitmast erinevates kehvades kõrtsides. Tema sisimas on võitlemas kaks erinevat poolust- hunt ja inimene. Nende kahe vahel käib pidev võitlus, kumb jääb peale. Hundist peegeldub kurjus, tahe elada omaette ning hävitada kõik suhted. Harry kui inimene on tõsimeelne, korralik, peen ja haritud meesterahvas. Teiseks
,,kahjurite" kohtuprotsessid 1928-1930, ideoloogiline puhastus, vägivaldne kollektiviseerimine. 17. Mida M.Zostsenko filmile ja teatrile on loonud ? Sõduri õnn (1943) ; Puldanportfell (1945) 18. Mida eelkõige ja miks M.Zostsenko loomingus hinnatakse ? Hinnatakse eelkõige tema anonüümse minategelasega lühikesi anekdootlikke jutustusi, mille väliselt napp süzee peidab endas sügavat allteksti ning iroonilist suhtumist kirjaniku kaasaega. 19. Kust on M.Zostsenko saanud paljude följetonide ainestiku ? Följetonide ainestiku on saanud ajalehtedele ja ajakirjadele saadetud lugejakirjadest. 20. Miks on Zostsenkol palju lugejaid? Ta kirjutab väga kokkusurutult. Tema laused on lühikesed. Vaestele mõistetavad. 21. Millest eelkõige on Pasternaki romaan Doktor Zivago ? Doktor zivago ongi eelkõige romaan Pasternaki tõekspidamistest, tema vaadetest elule , kunstile, jumalale. 22
1821-25 avaldas ta 8 romaani, mis aga ei äratanud mingit tähelepanu. Proovis äri, aga läks pankrotti. Kirjutamisest püüdis võlakoormat vähendada. Hakkas huvituma Walter Scotti ajaloolistest romaanidest. Esimene talle kuulsust toonud romaan ,,suaanid ehk bretagne aasta 1799" toetus 30.a tagasi toimunule. Balzac otsustas toetuda ainult faktidele. Pärast ,,suaanide" ilmumist leidsi balzac endale sobivaima zanri kaasaega kujutavad romaanid. Plaan ,,Inimlik komöödia" Balzac otsustab kogu oma loomingu kokku panna ühe pealkirja alla. 144 romaanist saab valmis 90. ,,Inimlik komöödia" oli jõgiromaan, mis jagunes 3ks: 1. filosoofilised etüüdid 2. analüütilised etüüdid 3. kommete etüüdid. Balzac püüdis käsitleda kõiki ühiskonna nähtusi ,,Inimlikus kömoodias". Jõgiromaaniks on hakatud nimetama
nägid. Ka varjud muutusid värvilisteks, kuna ei kasutatud enam musta varjude saavutamiseks, leides, et varju värvus sõltub alati värvist, kuhu peale vari satub, ning ei ole kunagi täielikult must. Impressionism sai ametlikult alguse 1874.aastal, kui toimus esimene näitus Pariisi kunstnike poolt, kelle tööd olid ametliku salongi poolt tagasi lükatud. Tööd tekitasid skandaali, kuna ei kujutanud enam mütoloogiat, vaid päriselu ja kaasaega. Maalimisstiili peeti räpakaks, jättes mulje, et tööd on lõpetamata. Üks kriitik nimetas töid pilkavalt 'impressionistlikeks', mis omakorda aga andis sellele kunstistiilile oma nimetuse. Selle stiili kunstnikud eelistasid maalidele läheneda mitte sisulise ega emotsionaalse poole pealt, vaid hoopis teadusliku poole pealt. Uuriti valguse ja värvi mõju maalil, ning seda kuidas erinev valgus värvi muudab; seetõttu eelistasid impressionistlikud kunstnikud ka rohkem väljas töötada
,,Mahtra sõda." 3. Mille poolest realistlik kirjandusteis erineb romantilisest? Realism Romantism Taotleb tõepära, toetub faktidele Hindab müstikat, salapära, fantaasiat Sündmustik areneb rahulikult, toimuvat Teoses juhtub alati midagi ebaloogilist, kujutatakse põhjus-tagajärg seoses salapärast, müstilist Kujutasid kaasaja probleeme Kaasaega ei kujutanud Kangelane on tüüpiline, tavaline inimene Kangelane on eriline, teistsugune (erines massist) Mõlemad suhtusid ühiskonna probleemidesse kriitiliselt, taunisid neid. 4. Realismiaja meeliszanrid on romaan, novell ja jutustus (realistlik luule ja draama 19.saj lõpp). Kui realism hargnes, tekkisid naturalism, psühholoogiline romaan ja maagiline realism. 5. Realistid:
1. Pontius Pilatus ja Jesua lugu: igavikulisuse tasand; võimu ja vaimu vastuolu 2. Kaasaegse Moskva lugu: tsensuurireeglid; allegooria, satiir ühiskonna kohta 3. Meistri ja Margarita lugu: armastuslugu (traagiline, ennastohverdav, tingimusteta, kõikehõlmav, altruistlik) 4) Lühikokkuvõte umbes pool lehekülge. M. Bulgakovi "Meistri ja Margarita" ülesehitus on mitmetasandiline. Autor on kujutanud kolme (kristluses sümboolne arv) maailma - oma kaasaega 20.-30. aastate Moskvas, iidset Jersalaimi ning igavikulist teispoolsust. Kõik nad on omavahel seotud läbi saatana. Igas maailmas on oma ajaskaala. Teispoolsuses on aeg igavene ja muutumatu, Jersalaimis valitseb minevik, Moskvas olevik. Sündmused Bulgakovi kodulinnas justkui kordavad seda, mis juhtus 1900 aastat tagasi kaugel Juudamaal, kuid parodeeritud kujul ning madaldatuna. Jesua oli tõekuulutaja Juudamaal, Meister (nagu Bulgakovki) püüdis seda teha kirjanikuna Venemaal
Draama- näitekirjanduse žanr, argise ja ka tõsise sisuga näidend. Igapäeva elu. Komöödia- näitekirjanduse žanr, humoorikas, naljakas, suhtumiselt positiivse sisuga; naeru abil meelelahutuse pakkumine; 3võtet: situatsioonikoomika- kõikvõimalikud naljakad olukorrad; sõnakoomika- mitmeti mõistetavat tegelaste kõnet; karakterikoomikat- naljaka ja muutumatu iseloomu ja olekuga tegelasi. Komöödia naeruvääristab sageli oma kaasaega, seetõttu väib see tähenduslikult vananeda. Alaliigid: mustk., tragik., jant. Tragöödia- näitekirjanduse žanr; vanim nk., alguse sai Antiik-Kreekas veinijumala Dionysuse pidustustest; värsskõne, lepitamatu konflikt, traagiline lõpplahendus; peategelane on väljapääsmatusse olukorga satunud õilis kangelane, kes tegutseb üllaste põhimõtete ajel. Nt. Sophoklese “Kuningas Oidipus”, W.Shakespeare`i “Hamlet” “Romeo ja Julia”, A.Kitzbergi “Libahunt”. Barokk- 16
W. Scotti kirjanduslik tegevus jaguneb kahte selgesti eraldatavasse perioodi. Esimesel perioodil (1796-1814) kirjutab ta peamiselt luulet (ballaade ja poeeme). Teisel perioodil lheb W. Scott le proosale ja hakkab kirjutama ajaloolisi romaane, mis moodustavad kige vrtuslikuma osa tema loomingulisest prandist. W.Scotti tuntuimateks romaanideks on "Waverley", "Puritaanlased", "Montrosei legend", "Ivaohoe", "Kenilworth", "Quentin Durward" jt. Scott ei kujutanud oma romaanides kaasaega. Ta hendas oma teostes realistliku taustakirjelduse pneva, ajaloolises mbruses eriti lummava romantilise seiklusega. Tema tegelasgalerii on kirju: talupojad, maarentnikud, himupealikud, likud, kerjused, rndurid ja mustlased. oti-tskli romaanides oli thtsaimaks tunnusjooneks see, et peategelased paistavad vhem silma kui vrvikalt kujutatud krvaltegelased. Scotti romaanide tegevus toimub ajaloolistes kohtades. Sageli oli tegu kahe vastaspoole konfliktiga. Romaane
Ta sõitis Bretagne'i, uuris põhjalikult suaanide mässu põhjusi ja tausta ning kirjutas suurema osa oma teostest selles kohas, kus kirjeldatud sündmused arenesid. Suaanid olid vanameelsed ja kirjaoskamatud talupojad, keda aadlikud ning vaimulikud õhutasid mässule uue keskvalitsuse vastu (suaan pärineb bretooni murdesõnast chouan öökull; nii hüüti mässajate juhti). Pärast ,,Suaanide" ilmumist leidis Balzac endale varsti sobivaima temaatika ja zanri. Tema kaasaega kujutavad romaanid hakkasid ilmuma lühikeste vaheaegade järel. Peagi kujunes autoril grandioosne plaan suurteose jaoks, 1841. aastal sai see üldpealkirjaks ,,Inimlik komöödia". Ei oli kahtlust, et pealkirja valikul inspireeris Balzaci Dante ,,Jumalik komöödia". Zanri mõttes on ,,Inimlik komöödia" nn jõgiromaan (prantsuse kirjanduses roman-flueve). ,,Jõgiromaaniks" on hakatud nimetama ulatuslikku, paljudest osadest ehk ka iseseisvatest romaanidest koosnevat romaanitsüklit,
JUUGENDSTIIL Sümbolism oli stiililiselt mitmekesine, kuid uusromantiline ideoloogia soodustas ka uut moodi stiili tekkimist. See levis esialgu peamiselt tarbekunstis ja arhitektuuris ning tärkas Suurbritannias, kus tööstuslik tootmine oli hakanud välja tõrjuma esemete käsitsi valmistamist. Esimeste põlvkondade vabrikutoodete välimus oli tihti eklektiline ja kohmakas. See tekitas protesti mõnedes uusromantikutes, kelle arvates tööstustoodang polnud üksnes ebaesteetiline, vaid ka ühiskondlikult kahjulik. Näiteks kirjutas nii mõjukas kunstiteadlane John Ruskin ja ülistas keskaegset käsitööd, kus olid ühendatud töö ja kunst, ilu ja praktika. Vastandina uusajale, kus kujutav kunst on olnud lahutaud tarbekunstist ja arhitektuurist, olid keskajal kõik visuaalsed kunstid tihedalt seotud ja neis valitses ühtne stiil. 19.sajandi keskel sündis Ruskini ideede mõjul kunstnikerühmitus ,,Prerafael...
Viimased ongi tihtipeale tumedad ja tuhmid, sobides nii siiski rahva elu halluse ja troostitusega, mida peredviznikud näidata püüdsid. Hoopis värvikamaid, vaba elava maalimisviisiga töid lõi andekaim vene realist Ilja Repin (18441930). Sellel viljakal meistril oli maale nii Venemaa ajaloost kui oma kaasajast; ajaloomaalidest on populaarseim "Zaporoozlased kirjutavad kirja Türgi sultanile", kunstniku kaasaega käsitlevatest töödest aga "Burlakid Volgal" maal inimestest, kes oma jõul vedasid laevu mööda Volgat vastuvoolu üles. Suuri ajaloomaale lõi Vassili Surikov (18481916). Kuigi ta kujutas sündmusi minevikust, ei ilustanud ta neid nagu romantikud, vaid säilitas elutõe. Skulptuuris suutis realistlik suund vähem läbi lüüa, sest kujurid sõltusid rohkem tellimustest kui maalijad. Ometi lõi
armas ja väike. Aina korduvad kenad suplejannad, putod ning amoretid - tiivulise poisikesena kujutatud armastusjumalad. Paiguti jõulisem on aga Etienne Maurice Falconet' (1716-1791) looming. Tärkava klassitsismi kuulutajaks on Jean Antoine Houdoni (1741-1828) looming. Inglismaal, kus oli aastasadu lepitud võõramaalastest maalijatega, kerkis 18. sajandil esile mitmeid andekaid meistreid. Lausa kriitiliselt suhtus oma kaasaega William Hogarth (1697- 1764) oma maali- ja graafikasarjadega, millest kuulsaim on "Moodne abielu". Peale selle oli William Hogarth ka osava käega karikaturist. Eesti suhteliselt tagasihoidlikes tingimustes ei kodunenud rokokoostiil kuigivõrd. Meie kauneim rokokoostiilis sisekujundus oli Põltsamaa lossis, see hävis aga Teise Maailmasõja päevil. Ilus rokokoo-ornament on majafassaadil Tallinnas Uus tänav 1.
5. Voltaire ja ühe tema teose tutvustus. Ta oli kuulsaim Prantsuse valgustaja. Oma teostes naeruvääristas ta mitmesuguseid elupahesid. Tema eriliseks naerualuseks oli katoliku kirik. Voltaire sattus oma kirjatööde pärast mitmel korral vanglasse ning saadeti lõpuks Prantsusmaalt välja. Voltaire ei uskunud demokraatiasse. Tema teostes on peamisi teemasid maailmas valitsev kurjus, barbaarsus ja arutus. Voltaire vaatab oma filosoofilises proosas kaasaega sellise inimese pilguga, kellele kaasaeg ja ajalugu jäävad arusaamatuks. Tuntuim filosoofiline jutustus on ,,Zadig ehk Saatus", mis koosneb novellidest. Zadigil on kõik eeldused elada õnnelikult, aga maailmas valitsev kurjus ja rumalus muudab kõik ebaloogiliseks ja mõttetuks. Jutustuse ,,Mikromegas" peategelane on teise planeedi elanik, kes avastab lõpuks, et on jõudnud parimast parimasse maailma. 6. Olulisemad faktid Goethe elust ja loomingust. 1749 1832. Sakslane
annaabi.ee 
