Realism (0)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

1 Hindamata

Lõik failist

Realism
Realism kui kunstisuund hõlmab umbkaudu 19. sajandi kolmanda veerandi. Ta hakkas kujunema Prantsusmaal, romantsismi kõrval. Realistid kujutasid oma kaasaega, oma ümbrust. Nõudsid elu kujutamist objektiivselt, ilustamata, esiplaanile tuli seada tõde. Realistide arvates kunstnik pidi maalima seda, mida ta näeb, mitte seda, mida tahaks näha. Nad rõhutasid negatiivset.

Jean Francois Millet / milee /. On eeskätte talupoegade maalija. Ei kujuta aga talupoegi lõbutsemas ja pidutsemas, nagu varem kombeks, vaid töö ja tõsisete toimingute juures. Maalid on lihtsad, rahulikud; ülekaalus on raskepärane ja kurvameelne toon. Millet oli ise vaene, põlatud, tunnustus tuli alles pärast surma. Tuntuim töö „Viljapeade korjajad“
Kuulsaim realismi esindaja on Gustav Courbet / kurbee/. (1819-1877) Kunstis iseõppija. Revolutsionäär, osales Pariisi Kommuunis, elu lõpul Sveitsis pagenduses. Andis suunale nime- kui 1855. Aasta Pariisi maailmanäitusel Courbt töid ametlikule näitusele ei pandud, üüris ise saali ja riputas ukse kohale sildi „Realism“. Courbet oli suurt kasvu mees, selline on ka tema kunst . Tema maalides on midagi järsku, teravat. Koloriit tume.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2013-05-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

3 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

helinaoma Õppematerjali autor

Realism kunst Gustav Courbet Matus Ornans´is

Sarnased õppematerjalid

doc

Realism

REALISM Sõnal ,,realism" on õieti kaks tähendust: 1) realism kui suund (mitte stiil!) 2) realism kui meetod Üldiseloomustus Realism kui kunstisuund hõlmab umbkaudu 19. sajandi kolmanda veerandi. Ta hakkas kujunema Prantsusmaal, romantismi kõrval. Realismi ja romantismi vahel pole nii suurt vastuolu kui romantismi ja klassitsismi vahel. Põhimõtteliselt siiski realism erineb romantismist: realistid kujutasid oma kaasaega, oma ümbrust. Nõudsid elu kujutamist objektiivselt, ilustamata, esiplaanile tuli seada tõde. Realistide arvates kunstnik pidi maalima seda, mida ta näeb, mitte seda, mida tahaks näha. Sellega protestiti ka akadeemilise kunsti vastu. Realistid tundsid huvi argielu vastu, rõhutasid negatiivset. Realistlik kunst ongi puudusi paljastav, kriitiline. Siin tuleb arvestada ajaloolist ja ühiskondlikku tausta seoses linnade

Kunstiajalugu

ppt

Realismi mõju Euroopas

Realismi mõju Euroopas Kunstiajalugu Autor: Kerly Klemm 11.klass Juhendaja: Aimar Rolf Avinurme Gümnaasium 2010 Kust sai realism alguse? Sai alguse Pariisist Pariisi maalikunstnikkud hakkasid pikemalt peatuma linnalähedastes metsakülades Side looduse ja talurahva eluviisidega suunas neid looma uut kunsti, mida hakati nimetama hiljem realismiks. Barbizoni koolkond Camille Corot Theodore Rousseau Jules Dupre Charles Francois Daubigny Maalisid loodust (maastikumaale), inimesi Märkamata ei jäänud ka elu varjuküljed Tegelikkuse asjalik ja ilustamata esitamine

Kunstiajalugu

docx

Realism ja tegelased

Tihti pigistas tuubist värvi lõuendile ja hõõrus noa abil laiali. Honore Daumier (1808-1879) Tegeles karrikatuuridega, maalimisega ja skulptuuriga. Karikatuurid on poliitilise sisuga. Samuti naeris tihti välja oma töödes väikekodanlaste rumalust. Loominguspole kohta positiivsele tegevusele. Tööd on tugeva heletumeduse kontrastiga ja lihtsustatud vormiga. ,,Vaene Prantsusmaa!"- tüvi on purunenud, aga juured on veel head. Kõige ühiskonna kriitilisem oli realism Venemaal. 19 saj teisel poolel omas sealses kunstielus määrava tähtsuse demokraatlikest ideedest vaimustatud kunstnikeühendus, kes korraldas rändnäitusi üle kogu Venemaa lootuses, et aitavad nii kaasa töörahva elu parandamisele. Neid tuntakse ,,peredviznikute" nime all. Ilja Repin- intranetis Vassili Surikov (1848- 1916) Maalis ajaloo teemadel, oli põhiliselt ajaloo maalija. Oma töödes ei ilustanud minevikku, vaid säilitas tõetruuduse. Maalidel rõhutab dekoratiivset elementi.

Kunstiajalugu

doc

Realism

Realism Nii klassitsism kui ka romantism olid mõlemad valdavalt elukauged kunstinähtused, sest nad idealiseerisid minevikku ja võtsid oma ainestiku möödunud aegadest. Seevastu 19. sajandi keskel tegutsemist alustanud realistid huvitusid just oma kaasajast ja lähemast ümbrusest, tavalistest inimestest ja argielust. Nad püüdsid anda reaalsust, s. t. kõike olemasolevat loodust, inimesi jm. edasi loomutruult, ilma seda kuidagi moonutamata või ilustamata

Kunstiajalugu

doc

Realism kui kunstistiil

Tema karikatuurid on poliitilise sisuga. Naeris oma töödes välja väikekodanlaste rumalust ja piiratust. Tööd on ilmekad, tugeva hele-tumeduse kontrastiga, julgelt lihtsustatud vormiga. Tegelased võttis argielust ja üldistas neid teatud tüüpideks. Loomingus ei ole kohta positiivsele tegelasele. Tegeles ka skulptuuriga, mis on samuti karikatuursed. ,,Vaene Prantsusmaa! Tüvi on purunenud, aga juured on veel head" Kõige ühiskonnakriitilisema hoiaku võttis realism Venemaal. 19.saj. II poolel omas Venemaa kunstielus määrava tähtsuse demokraatlikest ideedest vaimustatud kunstnike ühendus, kes korraldas rändnäitusi üle maa lootuses, et aitavad nii kaasa töötava rahva elu parandamisele. Tuntuks said nad peredviznikute nime all. Eriti paistis silma Ilja Repin (1844-1930). Suuri rahvarikkaid maale Venemaa ajaloo murrangulistest sündmustest ja silmapaistvatest isikutest maalis Vassili Surikov (1848-1916). Oma töödes ei ilustanud minevikku vaid

Kunst

docx

Realism Impressionism (kokkuvõte)

inimestest ja argielust. Nad püüdsid anda kõike olemasolevat edasi loomutruult, ilma seda kuidagi moonutamata või ilustamata. Oma kaasaja puuduste esiletoomisega püüdsid realistid ühtlasi ka kaasa aidata nende puuduste kõrvaldamisele. Ühiskonna puuduste suhtes kõige kriitilisemalt meelestatud realiste nimetatakse kriitilisteks realistideks - nende tegutsemisaeg jääb 19. sajandi lõpupoolde. Kõigepealt kerkis realism esile maastikumaalis. Inglasel Constable'il (romantism) oli ka natuke realistlikumaid loominguid. Prantslane Camille Corot (1796-1875) jõudis välja realismini. Corot oli vanim liige nn. Barbizoni rühmas. Sinna kuulunud maastikumaalijad elasid tagasitõmbunult väikeses Barbizoni külas Pariisi lähedal ja pühendasid end looduse ilu ülistamisele. Barbizonis töötas ka talupoegade kujutajana tuntuks saanud Jean Francois Millet (1814-1875), maalides neid raske töö juures

Kunstiajalugu

doc

Kunstiajalugu II kursus ehk 11 klassile

1) Seleta lahti mõisted: · historitsism ajalooliste stiilide (gooti, romaani, renessanss) matkimine 19. sajandi II poole arhitektuuris · eklektika eklektika, erinevate stiilide printsiibitu mehaaniline ühendamine kunstiteostes 2) Too näide historitsistlikust arhitektuurist · Inglismaal Londoni parlamendihoone. · Prantsusmaal Pariisi ooperiteater. · Eestis Alatskivi mõisahoone Tartumaal. Realism Prantsusmaal (§ 32) 1) Mida ja kuidas maalis inglise kunstnik John Constable? Looduses peituvat salapära ja hetkeliselt mööduvaid meeleolusid väljendas. Constable mahlaka roheliusega lihtsates maastikupiltides on värsket elavat pintslitööd, valguse ja värvide võbelust. 1802 hakkas vabas õhus maalima - peisazist. Piltidel kujutas vaid tõde. ,,Mrs. Constable", ,,Heinavanker", ,,Salisbury katedraal" ,,Viljapõld". 2) Kuidas kujunes Barbizoni koolkond?

Kunstiajalugu

docx

Kontrolltöö kordamisküsimused-Klassit sism kuni sümbolism

Romantismiaja kunstnik väljendas oma tundeid ja kasutas fantaasiat. Maalimislaad oli rahutu ja hoogne, värvid erksad. Kompositsioonis on näha baroki mõjutusi. 12. Romantism maalikunstis – William Turner, Francisco Goya, Caspar David Friedrich, Theodor Gericault, Eugene Delacroix. Skulptuur – Francois Rude.(lk.201-211) William Turner. „„Téméraire’i“ viimane sõit“. (1839). National Gallery, London. 13. Realism – kust võeti eeskujud. Jean-Francois Millet, Honore ́Daumier , Gustav Courbet. Realism Venemaal – Ilja Repin, Vassili Surikov, realis Eestis – Johann Köler, August Weizenberg, Amandus Adamson. Fotograafia teke. (lk.212-222) Realism kui kunstisuund hõlmab 19.saj. kolmandat veerandit. Realistid kujutasid oma kaasaega, oma ümbrust. Realistid pidid maalima seda, mida nad näevad, mitte seda, mida tahaks näha.

Keskaja kunst

Rohkem sarnaseid