orjad. Enne esinemist said gladiaatorid erikoolides aastatepikkuse väljaõppe. Kool meenutas vanglat, gladiaator elas pisikeses kongis. Treeningud toimusid puust ja hiljem nüride relvadega. Tõelise relva said gladiaatorid ainult areenil. Gladiaatorite hulgast kerkis esile suurt kuulsust ja rahalisi autasusid teenivaid meistreid. Mitmetele gladiaatoritele anti hea esinemise eest ka vabadus. Suurem osa vabaks lastud gladiaatoreid jätkas oma tulusat tegevust. Väga populaarsed olid kaarikute võiduajamised (nn tsirkusemängud) selleks ehitatud ellipsikujulisel hipodroomil. Tähtsaim hipodroom oli otse keisrilossi kõrval asuv Circus Maximus. Sinna mahtus vähemalt 250 000 pealtvaatajat. Mängudele eelnes pidulik rongkäik läbi linna ja mööda tsirkuseringi. Roomlased tegelesid agaralt kihlvedudega ja paremad orjadest kaarikujuhid said väga rikkaks ja kuulsaks. Neljahobusekaarikutel tuli kihutada ümber areeni
ja 320 m laiune hipodroom hobukaarikute jaoks. Olümpias oli avar gümnaasium võimlemiskool ja palestra - maadluskool koos saunade ja õpperuumidega ning varakamber. Olümpia staadion Gümnaasium Mis spordivõistlused toimusid? Staadionijooks (192,3m) Pikamaajooks (4,7 km) Viievõistlus Maadlus Rusikavõitlus Pankration Kaarikute võiduajamine Kaarikute võiduajamine Pankration Olümpiavõitjate autasustamine Võitjatele pandi pähe õlipuuokstest pärjad, mis olid lõigatud pühamu juures kasvavast hiiest Kes oli tulnud 3X võitjaks, sellele püstitati Olümpiasse elusuurune pronksbüst Kodukohas võeti võitjaid vastu suure pidulikkusega linnamüüri raiuti ava, mille kaudu purpurrüüs võitja sõitis pidukaarikul turuväljakule, kus ta puistati üle lillede ja kiiduavaldustega Järgnes suur pidu Tänapäev
arvestama roomlaste nõuet ,,leiba ja tsirkust!". Gladiaatorite võitlused Algselt oli rituaalne toiming, hiljem suunatud publikule Võitlesid gladiaatorid või gladiaator loomadega Võitlused toimusid amfiteatrites (suurim neist Colosseum) Orjade väljaõpetamiseks oli palju koole Gladiaatorite võitlejatüübid Samniit Hoplomacus Secutor Gallica Mirmillo Retiaar Provocator Veliit Tharex Andebata Cupelarius Tsirkusemängud Kaarikute võiduajamised Tähtsaim hipodroom Circus Maximus Ohtlik, nii juhile kui ka hobustele Parimad kaarikujuhid said rikkaks Huvi võiduajamiste vastu kestis kuni 15. sajandini Pidustused Pidustuste jumal Bacchus Põhiline jook oli vein Pidutseti kõikidel puhkepäevadel (neid oli palju) Riik maksis paljud peod kinni, kuid oli ka erapidusid Portreeskulptuur Ei üritatud ebatäiuslikkust varjata Kujutati iseend ja valitsejaid
merelahingu võidukat juhti Themistoklest. Alates 5. sajandi keskpaigast e. m. a. hakkasid olümpiamängud alla käima. Omavahelised sõjad viisid mängude ajaks kehtestatud püha rahu rikkumisele ja Olümpia korduvale rüüstamisele. Püüdes kindlustada endale iga hinna eest võitu, hakkasid linnriigid värbama võõrsilt elukutselisi sportlasi, kes olid valmis kasutama ka alatuid võtteid. Pealtvaatajaid ei paelunud enam jooks ega viievõistlus, vaid hoopis rusikavõitlus, maadlus ja kaarikute võiduajamine. Pärast seda, kui Rooma oli alistanud Kreeka, algas 146. aastal ema olümpiamängude Rooma ajajärk. Nüüd võisid mängudes osaleda kõik Rooma riigi kodanikud. Olümpiamängude korraldus Igal olümpia-aastal liikusid läbi Kreeka poliste ja kolooniate 3 sõnumiviijat. Nad teatasid mängude toimumisaja ja kuulutasid 3 kuuks püha rahu, et võimaldada kõigile soovijaile takistamatu läbipääs Olümpiasse. Mängudest võis osa võtta iga
Näidendid, Vaatemängud Rooma teatrites mängiti enamasti jämekoomilisi nilbeid ja roppe miime ning farsse, mille sisuks põhiliselt purjutamine, ahnus, abielurikkumine, või efektsed akrobaatilisi vaatemänge, kus tõmbenumbriks napis riietuses tantsijannad. Kreeka näidendid olid Tragöödiad tihti õnnetu traagilise lõpuga.Komöödiates aga kujutati tuntud kodanikke ebatavalistes ja naljakates olukordades ning tihti pilgati jumalaidTeised populaarsed meelelahutused olid kaarikute võiduajamine, ratsavõistlused, võitlused, akrobaatika, maadlused, loomade vahelised kaklused ning võitlused loomade ning inimeste vahel, näiteks nagu lõvidega Maskid Maskid mida näitlejad kandsid, olid valmistatud lõuendist ja kaetud kipsiga või puust. Maskid tegid võimatuks näoilme kasutamise teksti ilmekustamisel miimikat ei saanud kasutada. Kõik sõltus näitleja sõnadest ja häälest. Click to edit Master text styles Second level
igale keisrile ehitati foorum Foorumi varemed Forum Romanum Sambad Trajanusele pühendatud Asus Trajanuse foorumil 30m kõrge ja alus+19 marmorsilindrit Seal tipus oli ka Trajanuse kuju 200m reljeefi samba peal, kus peal Trajanuse sõda daaklastega Sees keerdtrepp ja ülal vaateplatform Sisaldas matuseurni Trajanuse sammas Reljeef Trajanuse sambal Circus Kõige kuulsam Circus Maximus ehk "Suur ring" lad.k Neljahobuse kaarikute võiduajamise koht Keiser Nero on ka olnud ajur ja loomulikult võitnud Circus Maximus Kaariku võidusõit Circus Maximus täna Maanteed Via Appia -kuulsaim Rooma maantee Ehitati IV saj eKr, viis Capuasse ja oli 195 km pikk Maanteed rajati otse ja ehitati väga põhjalikult Üldse oli 80 00 km ja 372 teed Keiser Augustus rajas ka postijaamad iga 37 km järele Kiirkäskjalg läbis päevas 180 km Via Appia Caracalla term Kõige kuulsam term-avalik saun
Vanad kreeklase hindasid jooksu väga kõrgelt, kuna just see spordiala võimaldas harmooniliselt arendada kogu keha. Sajandite jooksul tehti olümpiamängude kavas mitmeid muudatusi. Esimestel mängudel võisteldi üksnes staadionijooksuga. Pool sajandit hiljem ilmus kahe staadioni pikkune jooks. Siis lisandus pikamaajooks ja viievõistlus. Seejärel maadlus, rusikavõitlus ja pankraation. 680. e.Kr. täiendati mängude kava kaarikute võiduajamisega ning mõni aeg hiljem hobuste ja muulade võidukihutamisega. Kuid samas võisteldi ka pillimängus ning kanti ette luulet. Kuidas hinnati aga olümpiavõitu ? Olümpiavõitu hinnati väga kõrgelt. See tõi kuulsust võitjale endale ning ka tema perekonnale kuid ka kodulinnale. Mängude lõpul anti võitjale pidulikult kätte autasud. Üheks autasuks oli kuldse noaga Zeusi hiiest lõigatud õlipuuoks, millest punuti võidupärg. Kuid see, kes oli tulnud kolm korda
Peripteeri sammaste paigutus, naose ees portikus, külgedel seinaga liitunud poolsambad. Sarnane ka lõuna-prantsusmaal. Panteon- kõigiplaneedinimedega jumalate koda, kaetid meisterliku kupliga. Välisvaade ie lange sisevaatega kokku. Silinder mida katab poolkera, dia ja ruumi kõrgus samad 43,5m, raskus peamiselt kaheksale eenduvale müüriosale. Nissides sambad. Võlvi teebad kergemaks betoonist võlvid (kassetid). Kuppel oli kullatud, tänapäeval marmorite variatsioonid. Circus Maximus- kaarikute võiduajamiste ,,hipodroom". Müüre laiendati linna kasvades. Keisriajal müüre ei vajatud. Aurelianus ehitas uued suured müürid. Kokku 19 km pikad. Hiljem täiendati, kuid lõppkokkuvõttes tulutult. 1. Trajanuse foorum 2. Trajanuse sammas 3. Trajanuse ratsamonument 4. Basilica Ulpia 5. Marcus Aureliuse ratsakuju 6. Forum Civile 7. Keiserlik protsessioon (osa Ara Pacisest) 8. Rooma panteon 9. Circus Maximus 10. Fortuna Virilise tempel 11
Võistlusi jälgiti püstijalu, mingit tasu vaatajatelt ei nõutud. Sajandite jooksul tehti olümpiamängude kavas mitmeid muudatusi. Esimestel mängudel võisteldi ainult staadionijooksus ( 1 staadion = 192, 3 m). Pool sajandit hiljem tuli 2 staadioni pikkune jooks ning sellele lisandus pikamaajooks ( 24 staadioni ehk 4, 7 km). Seejärel maadlus, rusikavõitlus ja pankraation ( maadlus koos rusikatega). 680. Aastal e. m. a. täiendati mängude kava kaarikute võiduajamisega ning mõni aeg hiljem hobuste ja muulade võidukihutamisega. Esimeseks võistlusalaks olid jooksud, kõigepealt pikematel ja siis lühematel distantsidel. Vanad kreeklased pidasid väga oluliseks jooksu, sest just see spordiala võimaldas harmooniliselt arendada kogu keha. Õiged võistlused algasid kolmandal päeva õhtupoolikul, kus toimus maadlus, rusikavõitlus ja pankraation. Maadluses oli väga oluline jõud, osavus ning kiire reageerimine. Võitjaks osutus
Ruumi laius ja kujuteldava kera kõrgus on 43,5 m. Kupli raksus toetub kaheksale eenduvale müüriosale, mille vahele jäävad süvendid (nišid), mille ette on paigutatud sambad. See jätab kergema mulje. Betoonist võlvi teevad kergemaks nelinurksed süvendid - kassetid. Ruumi laes on ringi kujuline auk, mis on ainuke valgusallikas. Roomlaste ehitustehnikat ja suurejoonelisust näitavad arvukad varemed. Colosseumi kõrval oli teinegi suur vaatmängude paik – Circus Maximus, kus korraldati kaarikute võiduajamisi. Vabariigi ajal oli Rooma linn ümbritsetud müüridega, mida linna kasvades laiendati. Keiser Aurelianuse ajal alustati võimsate müüride ehitamist, mis olid 6 m kõrged ja 3,5 m paksud tellis- ja betoonmüürid. Kogupikkus oli 19 km. Hiljem tugevdati neid veelgi, kuid lõpuks langes Rooma ikkagi barbarite ohvriks.
sundisid Hannibali Itaaliast lahkuma. Hiljem said kartaagolased hävitavalt lüüa ja kartaago kaotas välisvaldused, laevastiku ja ühes sellega oma sõjalise tähtsuse. Kolmas Puunia sõda (149 146 eKr) lõppes Kartaago hävitamisega roomlaste poolt. 7. Tähtsamad Rooma kultuurisaavutused, arhidektuur. Augustus toetas suurejooneliste ehitiste rajamist, võimekaid kirjamehi. Poeet Vergilius, eepos ,,Aeneis'' Kaarikute võiduajamine, gladiaatorite võitlus. Tähtsaim amfiteater oli Colosseum. Hipodroomidest oli kõige suursugusem Circus Maximus. Hakati rajama teid ja sildu, veejuhtmeid ehk akvedukte. Saunad ehk termid, triumfikaared 8. Mõisted: aristokraatia- valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule patriitsid- ratsaväelased plebeid- lihtrahvas, õigus osaleda rahvakoosolekul, jalaväelased
Näitemängudes käsitleti kogu linnriigile olulisi teemasid. Teatrietendused toimusid klassikalisel ajajärgul Ateenas pidustustel jumala Dionysose auks ja olid üheks tähtsamaks meelelahutuseks Antiik-Kreekas. Ilmekaks näiteks Antiik-Kreeka väljapaistvas kultuuris võib pidada aga antiikseid olümpiamänge. See traditsioon kasvas välja usupidustustest Zeusi auks, toimudes iga nelja aasta järel. Võistlusprogrammis olid alad nagu kettaheide, maadlus, odavise, jooks, kaarikute võidusõit jm. Lisaks olid antiiksed olümpiamängud seotud jumalatele ohverdamisega. See oli nii tähtsaks sündmuseks, et selle järgi hakati arvestama aega. Kreeklased püüdlesid täiuslikkusele igas vallas, sellepärast pidi füüsiline võimekus olema tasakaalus vaimse poolega. Olümpiavõitjad olid aga ühiskonnas suure au sees - neid hinnati kõrgelt ja neile püstitati ausambaid. Antiik-Kreeka rikkalik kultuur ja väljapaistev ühiskond on olnud eeskujuks
Tänapäeval pole veel välja mõeldud, kuidas vabaneda ohutult tuumaenergia tootmisega kaasnevatest ohtlikutest jääkidest, kuid ma arvan, et lähemas tulevikus mõeldakse ka sellele. Väga suure muutuse on läbi teinud ka transport, infovahetus ning sellega seotud tehnika. Algselt oli ainsaks informatsiooni vahetusviisiks inimesed ise, kes reisisid jala või hobusega. Ratta leiutasid juba sumerid 4. Aastatuhandel eKr, kuid üle maailma levis see hiljem, mis viis vankrite ja kaarikute leiutamiseni. Seejärel õpiti ehitama ka laevu ning lisaks silmaringi laienemisele ning infovahetusele tõusis tublisti ka kaubanduse osatähtsus. Asukoha määramine tähtede järgi osutus sageli keeruliseks või ebatäpseks ning meritsi sõitmise lihtsustamiseks leiutati kompass ning hakati märkima maailma piirkondi kaardile. Tööstusrevolutsiooniga 19.sajandil kasvas tehnika areng plahvatuslikult, infot hakati
Alkeemia Kunst Vesica piscis see, mille abil loodi valgus Kalapõis Kaks lõikuvat ringjoont Ühtsus arvude 2,3 ja 5 pühad ruutjuured õunalõikamine Krokodill Hävitav aplus Eurooplastele tundmatu Plutarchos ( 46-120) Silmakirjalikkuse allegooria Valitseja Kolmjalg Triskele (triskelion, triquetrum, triquetra) Noor pronksiaeg peajumal Odin Karja kiriku laemaalid ja sõlged Kaarik Jõuline valitsemise kujund Vaimne autoriteet Kaarikute triumfaalne sümboolika ISE sümbol Moraalne allegooria Ratta sümboolika Kaariku värv Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%BCmbol Raamatust A.T.Mann "Taro" Sinisukk 97 http://tuulepesa.zzz.ee/viewtopic.php?t=699&sid=0372a97868b072 http://www.parnu.ee/raulpage/karma/karma3.html http://haridus.opleht.ee/2003/6/4/4.shtml Jack Tressider "Sümbolid" http://www.symbols.com/encyclopedia/29/2914.html http://et.wikipedia.org/wiki/Pentagramm
korruseline, pealt lahtine ja kaheksakümne sissepääsuga ehitis, mida sai katta päikesepurjedega. Igal korrusel olid erinevad sambad. Mahutas umbes 50 000 pealtvaatajat ning oli algselt gladiaatorite võitluspaik. Pealtvaatajad paigutati hierarhia järgi (naised -> orjad -> vabaks lastud hinged -> vabad kodanikud ja ratsanikud -> valitsejad ja imperaatorid). Ehitust alustati Vespaniuse, lõpetati Tituse ajal. Circus Maximus oli suur vaatemängude paik, kus korraldati eriti kaarikute võiduajamisi. Triumfikaared (Constantinuse, 4. saj. algus; Tituse; Trajanuse) ei ole ehitatud praktilisel eesmärgil vaid võimu näitamiseks. Püstitatud suurte sõjaliste võitude või muude ühiskondlikult tähtsate sündmuste auks. Neid kaunistavad reljeefid võitlusstseenidest ning raidkirjad. Atika on poolkorrus (triumfikaartel). Termid ehk saunad (Caracalla, 12 ha) olid suurejoonelised avalikud lõbustusasutused, puhkekeskused, mis sisaldasid
Uhkeim foorum (sümmeetrilise ülesehitusega) oli Trajanuse. T. sammas sisaldas ta urni. Basiilika oli ehitustüüp, mida roomlased kasutasid erinevate avalike ehitiste juures. Rooma reljeef oli realistlik ja täpne (Augustuse Rahu altar). Monumendikunst muutus keisrite ajal veelgi tähtsamaks (Marcus Aureliuse ratsamonument). Hoonetest on säilinud vaid väike vabariigiaegne Fortuna Virilise tempel ning Panteon, üks täiuslikemaid kuppelehitisi maailmas. Circus Maximuses korraldati kaarikute võiduajamisi. Ka müürid on säilinud. 8. Rooma skulptuur ja maalikunst Rooma portreeskulptuuri õitseng lähtus esivanemate austamisest. Hiljem said kivisse tahutud riigile teeneid osutanud inimesed. Keisrite porteede ees sooritati tseremooniaid ja ohverdamisi. Võrreldes Kreekaga on need isikupärased ja hingelised. Kopeeriti kreeka kunsti. Maalikunst on vähe säilinud. Allikas on Vesuuvi tuha alla mattunud linnad. Iseloomulikud olid silmapetted ja loodus. Temaatika oli mitmekesine
Uhkeim foorum (sümmeetrilise ülesehitusega) oli Trajanuse. T. sammas sisaldas ta urni. Basiilika oli ehitustüüp, mida roomlased kasutasid erinevate avalike ehitiste juures. Rooma reljeef oli realistlik ja täpne (Augustuse Rahu altar). Monumendikunst muutus keisrite ajal veelgi tähtsamaks (Marcus Aureliuse ratsamonument). Hoonetest on säilinud vaid väike vabariigiaegne Fortuna Virilise tempel ning Panteon, üks täiuslikemaid kuppelehitisi maailmas. Circus Maximuses korraldati kaarikute võiduajamisi. Ka müürid on säilinud. 8. Rooma skulptuur ja maalikunst Rooma portreeskulptuuri õitseng lähtus esivanemate austamisest. Hiljem said kivisse tahutud riigile teeneid osutanud inimesed. Keisrite porteede ees sooritati tseremooniaid ja ohverdamisi. Võrreldes Kreekaga on need isikupärased ja hingelised. Kopeeriti kreeka kunsti. Maalikunst on vähe säilinud. Allikas on Vesuuvi tuha alla mattunud linnad. Iseloomulikud olid silmapetted ja loodus. Temaatika oli mitmekesine
kivimüüriga.Roomlastele polnud teater nõnda tähtis kui kreeklastele. Hoopis populaarsemad olid gladiaatorite võitlused ja hobuste võiduajamised. Etendati lõbusaid teoseid, pööramata tähelepanu probleemidele ega filosoofiale. Etendused toimusid vabas õhus. Kreekast erinevalt puudus roomlastel koor. Näidend koosnes näitlejate dialoogidel, maskidel ning zestidel, mida täiendasid laulupartiid Roomlaste lõbustused- Suurimat huvi tunti Kaarikute võiduajamiste ning gladiaatorite võitluste suhtes. Gladiaatorid võitlesid suurtes ringikujulistes hoonetes amfiteatrites. Võitlus toimus elu ja surma peale, kusjuures kaotaja elu üle otsustas publik. Gladiaatorid võitlesid nii metsloomadega kui ka omavahel kahevõitluse näol. Sel juhul oli ühel võitlejal kaitseks kiiver, kilp, rinnakaitse ning mõõk, teisel võrk ja terav kolmhark. Enamasti olid gladiaatoriteks orjad, kellest osadel õnnestus saavutada kuulsus ning vabadus
Augustus 23. Mida tähendab Rooma oli õigusriik? Kohtuvõim kuulus rikastele? Riigikorraldus ja kohtupidamine olid seadusega määratlud. Rahaga sai kohtu ära osta 24. Kes keisritest rajas impeeriumile uue pealinna ning mis nime see kandma hakkas? Constantinus, Kontstantinoopolis 25. Mis olid: Colosseum-Rooma suurim amfiteater, termid-Rooma veepaleed, foorum- rahva kogunemisväljak, panteon-ehitis kõigi Antiik-Rooma jumalatele, Circus Maximus-paik, kus korraldati kaarikute võiduajamisi? 26. Mis rolli mängisid termid Rooma ühiskonnas? olid mõeldud suhtlemiseks ja päevasündmuste arutamiseks 27. Mis usk sai 4 sajandil Rooma riigiusuks? ristiusk 28. Mida tähistas Ateena akadeemia sulgemine? 29. Kes oli Aleksander Suur? makedoonia valitseja ja väejuht 30. Mida nimetatakse hellenismiks? 31. Kelle vahel toimusid Puunia sõjad? Rooma ja Kartaago 32. Milles seisnes Spartacuse ülestõus? Et jävitada valitsus ja ajada laiali 33
Aphrodite Venus Ares Mars Hestia Vesta Poseidon Neptunus 8. Mis otstarve oli järgmistel Rooma ehitistel? 5p Colosseum gladiaatorite võitlused toimusd seal. Termid pesemis- ja lõõgastumis ruumid. Circus Maximus kaarikute võiduajamine. Akvedukt On veesildjuht, et suunata vett kuhugi. Cloaca Maxima Ooper toimus seal.
lõbustada, neid naerma ajada vahendeid valimata. Nende saabumist tervitas lihtrahvas soojalt etendused olid huvitavad ning tasu vaatamise eest õige mõõdukas. Etenduste keel oli jämedalt rahvalik, sageli isegi rõve, zestid ja grimassid lausa karikatuursed. Kuna neil etendustel öeldi pahatihti tõtt valitsejate ja võimumeeste kohta, siis olid miimid võimudega alatasa pahuksis. Suurematest ebameeldivustest päästis neid edasirändamine teise linna või maakohta. Kaarikute võiduajamised Võistlused toimusid selleks spetsiaalselt ehitatud ellipsikujulisel areenil Circus Maximus. Enne mänge toimus pidulik rongkäik. Kõige ees oli mängude korraldaja, tema järel orjad, kes hoidsid korraldaja pea kohal kuldpärga, nende järel sugulased ja lapsed ning kõige lõpuks muusikud ja mängudest osavõtjad. Kui rongkäik oli läbi, hakkasid mängud pihta. Neljahobusekaarikutel tuli rada läbida 7 korda. Startimärguandeks oli valge rätiku viskamine areenile
himation, pükse ei kantud ja jalas sandaalid. Toit Vaesed jahupuder, puu-ja juurviljad, kalatoidud. Rikkad jahupuder, puuviljad juurviljad, ja lihatoidud. Jook oli piim ja lahj. Vein. Elamud nelinurksed kivist majad, keskmes avatud katusega ruum AATRIUM selle keskmes bassein 7. Millist meelelahutust armastati roomas, millist mitte? Võrdle kreekaga Roomas ei peetud spordist nii palju lugu, kui Kreekas, armastati närvikõdi tekitavaid vaatemänge kaarikute võidusõit, gladiaatorite võitlused. Teater ei olnud nii oluline kui kreekas, see oli rohkem rahva lõbustamiseks, mitte nagu kreekas, kus käsitleti igast probleeme. 8. Mis riigiametnikud töötasid roomas? Kaks konsolit sõjaväe juhid, Preetorid õigusemõistjad, Tsensorid-kodanikeloendaja. 9. Kellega tuli Rooma riigil sõdida, et oma riiki laiendada? Gallidega, samniidiga, kreeklastega. Puunia sõjad Kartaago. Makedoonia ja Kreeka vallutamine,
Jõukad sõid väga mitmesuguseid toite, jõid palju veini ja veetsid söögilauas tunde. Mehed ja hilisel keisririigi perioodil ka naised lebasid laua ümber paigutatud kusettidel. Toitu serveeriti tükeldatult ja seda tõsteti kas näppude või lusikaga. Vaesed sõid juurviljaputru ja kui võimalik, siis ka kala, leiba, oliive ja veini. Liha pakuti erilistel puhkudel. Magama mindi siis, kui pimedaks läks. Roomlastele ei meeldinud teha sporti. Kuigi ometi kaarikute võiduajamine oli Roomas kõige populaarsem spordiala, mis köitis kõiki sotsiaalseid kihte orjadest kuni keisriteni välja. Üksvahe peeti Roomas võiduajamiste tarbeks 14 000 hobust ja neistki jäi väheks. Tegemist oli väga kuluka vaatemänguga, millest kujunes suur äri, kuhu otsiti pidevalt talente kõige kiiremaid hobuseid ja kõige vapramaid mehi. Võidusõidukaarikud olid puust ja nii väiksed ning kerged kui võimalik. Kaarikujuht seisis assile asetatud plankudel
esmajoones mõledud gladiaatorite võitluste pidamiseks Apostel- ristiusu rändjutlustaja ja esimeste koguduste rajaja 1-2. Sajandil Augur- preester Vana-Roomas, kes ennustas näiteks lindude lennu, häälitsuste või loomade käitumise järgi jumalate tahet Bütsants- Ida-Rooma keisririik ehk riik endise Rooma impeeriumi idapoolsetel aladel 395- 1453 Byzantion- Konstantinoopol Circus Maximus Rooma tähtsaim hipodroom, kus korraldati kaarikute võiduajamisi Divide et impera- Rooma impeeriumi poliitika suhetest vanelaste ja võidetutega. Rooma ei sekkunud alistatud riikide elukorraldusse otseselt, kuid sõlmis igaühega eraldi alistumislepinguid. Edikt- kuninga või keisri eriti tähtis korraldus Etruskid- muistne roomlaste-eelne rahvas, mille õitseng Lääne- ja Kesk-Itaalias Etruurias algas 8. sajandil eKr.
kosilased välja võiduajamisele, tingimusel, et kaotaja tapetakse. Kolmeteistkümnes kosilane Pelops kutsus appi oma vana soosija Poseidoni, kes andis talle jumalikud hobused ja kaariku. Pelops andis altkäemaksu Oinomaose kaarikujuhile Myrtilosele, kes korraldas Oinomaose surmasaamise. Pelops abiellus printsessiga, kuid enne mõrvas ta Myrtilose, kelle needus tõi hiljem kaasa Atreuse dünastia languse ja Oidipuse kannatused. Zeusi templi viilul Olümpias on kujutatud kaarikute võiduajamine, millel Pelops Oinomaost pettusega võitis. Pelops olevat mängud rajanud selleks, et puhastuda veresüüst kuninga surmas. Esimesed olümpiamängud Esimestel olümpiamängudel oli kavas üks spordiala staadionijooks (distantsi pikkus 1 staadion 192,27 m), kuid aja jooksul lisandus muidki alasid. Esimeseks olümpiavõitjaks tuli Elisest pärit kokk Koroibos. Olümpiamängude kava Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei
6. Hammurapi seadused (kus, sisu, näide, sajand). Vana-Babüloonias. 18.saj. Seadustekogum, mis dikteeris ette, mis saab peale mingi teo sooritamist. Siis kui ta varastab, siis ta hukatakse. 7. Egiptuse ajaloo periodiseering (Vana, keskmine, uus, hiline), seosta igaperiood 2 iseloomuliku sündmuse, nimega. Vana riigi periood: suured püramiidi ja kujunes välja trange hierarhia Keskmise riigi periood: Ülem ja Alam egiptuse ühendamine, elukutseline sõjavägi Uue riigi periood: kaarikute üle võtmine hüksoslastelt, Ramses 2 rahuleping hetiitidega Hiline periood: võõramaised valitsejad, langes Pärsia võimu alla 8. Mesopotaamia ajalooperiodiseering (Sumeri linnriigid, Akkadi impeerium,Vana Babüloonia, Assüüria, Uus Babüloonia) seosta iga periood 2 iseloomulikusündmuse, nimega. Sumeri linnriigid: ratas, vanker, vask Akkadi impeerium: semiidid, Sargo 1 Vana Babülonia: Hammurapi, Ištari värav Assüüria: massiküüditamine, Sargon 2
kasutati diatoonilist helilaadi, jaotati tetrafordideks dooria lüüdia früügia Vana-Rooma muusika mitmehäälsus kitaravirtuoosid pillid: tibia (aulos), sarvepillid, Egiptuse sistrum, harf, flööt, kitaara muusikud olid orjad tänu mitmetele mõjutustele väga eriilmeline muusika tantsud andsid ajendi pantomiimide arenguks need põhinesid kreeka tragöödiatel, pantomiime kommenteeris koor flöödi saatel muusika oli ka gladiaatorite võitluste ja kaarikute võiduajamiste lahutamatuks osaks Varakristlik muusika kaks põhilist zanri: PSALMOODIA palvelaul Taaveti-aegsetele tekstidele HÜMNOODIA ülistuslaul vaimulik laul kaks ettekandemaneeri: ANTIFOONILINE vastulaulmine RESPONSOORNE eeslaulja+koor, refrääniga laulud
Alates V sajandi keskpaigast e.m.a. hakkasid olümpiamängud alla käima. Omavahelised sõjad viisid mängude ajaks kehtestatud püha rahu rikkumisele ja Olümpia korduvale rüüstamisele. Püüdes kindlustada endale iga hinna eest võitu, hakkasid linnriigid värbama võõrsilt elukutselisi sportlasi, kes olid valmis kasutama ka autuid võtteid. Pealtvaatajaid ei paelunud enam jooks ega viievõistlus, vaid hoopis rusikavõitlus, maadlus ja kaarikute võiduajamine. Tolleaegsed kirjamehed iseloomustasid neid mänge lakooniliselt viie sõnaga: "Jumalateenistus, laat, akrobaadid, lõbustused, vargad." Mõnevõrra tõusis mängude autoriteet Aleksander Suure ajal. Aleksander Suur püüdis kõigis alistatud maades levitada kreeka kehakultuuri ning korraldas ka seal uhkeid spordipidustusi. Pärast seda, kui Rooma oli alistanud Kreeka, algas 146. aastast e.m.a. olümpiamängude rooma ajajärk
mahutas alguses 20 000, hiljem üle 40 000 vaataja. Olümpiamängude kava Sajandite jooksul tehti olümpiamängude kavas mitmeid muudatusi. Esimestel mängudel võisteldi üksnes staadionijooksu (1 staadion = 192,3m). Pool sajandit hiljem ilmus kahe staadioni pikkune jooks. Siis lisandus pikamaajooks (24 staadioni ehk 4,7km) ja viievõistlus. Seejärel maadlus, rusikavõitlus ja pankraation (maadlus koos rusikavõitlusega). 680. aastal e. m. a. täiendati mängude kava kaarikute võiduajamisega ning mõni aeg hiljem hobuste ja muulade võidukihutamisega. Avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi. Teisel päeval toimusid võistlused noortele poistele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentalonis, rusikavõistluses ja pankraationis. Kolmandal päeval heitlesid mehed 4
Olümpiat tabas 522 pKr suur maavärin, mis purustas suurema osa Olümpia ehitisi. Võistlused Esialgsetel mängudel võisteldi ainult staadionijooksus, mille pikkus oli 192,3 m. Hiljel lisandus kahestaadioni jooks, pikamaajooks (24 staadioniringi, ehk 4,7 km) ja viievõistlus. Juurde tulid ka kontaktsporidialad nagu maadlus, rusikavõitlus ja pankraaton (maadlus ja rusikavõistlus koos). 680.a e.m.a lisati mängude kavasse veel ka kaarikute võidusõit ja veel hiljem hobuste võidusõit. Võistlused kestsid vaid ühe päeva, kuna algselt võisteldi üksikutel spordialadel. Alade lisamisega pikenes ka olümpiamängude kestvus. Hilisemad mängud kestsid koos pidustusega 5 päeva. Esimesel päeval toimusid pidustused, rongkäigud, pidulikud õhtusöögid ja kohtunike ja võistlejate tõotuste ütlemised. Teisel päeval toimusid kuulutajate ja pasunapuhujate võistlused ja noorukite võistlused kõikides alades
Silindri diameeter ja ruumi kõrgus on ühesugune 43 m. Kupli raskus toetub peamiselt 8-le eenduvale müüriosale, mille vahele jäävad süvendid e. nisid. Betoonist võlvid teevad kergemaks 4-nurksed süvendid kassetid kassettlagi. Ruumi üleval laes on ainuke loodusliku valguse allikas. Vanasti oli kupli sisepind kullatud. Tänapäeval näeme seinete ja marmori varjundite mängu. Praegu on Panthenon kohandatud kirikuks. Circus Maximuses korraldati kaarikute võiduajamisi. See oli vaatemängude paik. Vabariigi ajal oli Rooma linn ümbritsetud müüridega. Keiser Aurelicanuse ajal alustati võimsate müüride ehitamist. Need olid 6 m kõrged ja 3,5 m paksud tellis- ja betoonmüürid, 4-nurksete tornidega, kogupikkusega ligi 19 km. 18. Rooma skulptuur ja maalikunst. Rooma skulptuur on tugevalt mõjutatud kreeka skulptuurist. Rooma portreeskulptuuri õitseng lähtus esivanemate austamisest. Roomlased kujutasid esivanemaid realistlikult.
San Apollinare Nuovo Ravenna San Apollinare Nuovo Ravenna San Apollinare Nuovo San Apollinare Nuovo San Apollinare Nuovo. Ravenna Junius Bassuse sarkofaag 4 saj AD Varakristlik sarkofaag Wiener Genesis 6.saj BÜTSANTS 5.15.saj AD Bütsantsi impeerium TÄHTSAMAD SÜNDMUSED KEISERLIK HIPODROOM PROTSESSIOON vaeste ja rikaste kohtumispaik keskseks kaarikute tegelaseks võiduajamised, valitseja "Jumala jooksuvõistlused, asemik maa peal" eksootiliste loomade näitused, akrobaatide esinemised HARIDUS ALGKOOL GRAMMATIKAÕPINGUD RETOORIKAÕPINGUD 425.a. Konstantinoopolis esimene kõrgkool TEGEVUSALAD PÕLLUMAJANDUS vähe arenenud mitmekultuuriline (oluliseim teraviljakasvatus: nisu, oder rukis)
PROLETAARID Püsiva töö ja alukohata inimsed, kes olid siiski õigustega kodanikud. ORJAD Kuulusid seisustest välja, nende hulk suurenes pidevalt. VABAKSLASTUD Peremeeste poolt vabastaud orjad, kes hakkasid oma elu parandama. LATIFUNDIUM Suurmaavaldus Roomas. ??????? PEREKOND Patriarhaalne, isal oli kogu võim, otsustas kõigi üle, võis neid surma ka mõista. AMFITEATER Koht, kus peeti gladiaatorite võitlusi ja kaarikute võiduajamisi, vabas õhus. GLADIAATOR Ori, kes võitles amfiteatris, oli võimalus vabaks saada. COLOSSEUM Kuulsaim amfiteater Roomas. FOORUM Turuplats. TERM Avalikud saunad, pesti ja arutati poliitikat. AKVEDUKT Mägistes piirkondades püstitatud veejuhtmed. ELAMU Like DAAA! TEMPEL Palvetati ´n´ shit. AATRIUM Hall, kus keskel oli bassein ja katises ristkülikukujuline ava. POMPEI Linn Itaalias, mille mattis enda alla Vesuuvi vulkaan (hea film).
Täna: kirik Niguliste kirik St. Nichola's Church 13saj. seal on maal surmatants Täna: muuseum Raekoda Tallinn Town Hall gooti/barokk? ainuke säilinud keskaegne raekoda EUs Vanasti:Raad tegutses seal, all laoruumid, piinakambrid Täna:muuseum Raeapteek- Town Hall Pharmacy euroopa vanimaid, müüdi vanasti ka maiustusi,veinipaberit,niite, jne Täna:Apteek Pikk jalg Vanasti: sillutisega tänav kus liigeldi ratsa,kaarikute ja vankritega. Pikajala väravatorn- sõdurite majutuspaik, ateljeed Aleksander Nevski katedreaal 1894-1900 (venekirik toompeal) pühendatud Aleksander Nevski le. Toomkirik e Püha Neitsi Maarja Peakirik Vanasti: Pühakoda, matmispaik, Dominiiklaste klooster
13) OM- miks, kus, tegevused 776 eKr Olmpiamngud toimusid Vana-Kreekas Peloponnesose poolsaare lneosas Elise maakonnas asunud pha paigas. Iga nelja aasta jrel. Zeusi phamus Olmpias Luna-Kreekas. Esimestel olmpiamngudel oli kavas ks spordiala staadionijooks. Kestsid viis peva. Pealtvaatajateks ainult mehed(naistele surmanuhtluse hvardusel keelatud) Alad: Staadionijooks(192,3m), Pikamaajooks(4,7km), Viievistlus, Maadlus, Rusikavitlus, Pankration, Kaarikute viduajamine. 14)Filosoofia- milliseid vastuseid otsisid I filosoofid nt Thales, milliseid filosoofid alates Sokratesest Thales- (esimene filosoof) Maailm sai alguse veest. Thales Mileetosest (624-547 eKr) arvas, et olemise lte on loodusesendas. Kige aluseks on vesi, lpmatu mateeria. Maa oli veepinnal ujuvketas. Vesi oli igaveses liikumises. Algelemendi mte oli selles, etkik tekib ja hvib, kuid algelement (vesi) on psiv ja igavene.
) Olümpia võistlused Sajandite jooksul tehti olümpiamängude kavas mitmeid muudatusi. Esimestel mängudel võisteldi üksnes staadionijooksu(1 staadion = 192,3m). Pool sajandit hiljem ilmus kahe staadioni pikkune jooks. Siis lisandus pikamaajooks (24 staadioni ehk 4,7km) ja viievõistlus. Seejärel maadlus, rusikavõitlus ja pankraation(maadlus koos rusikavõitlusega ). 680. aastal e. m. a. täiendati mängude kava kaarikute võiduajamisega ning mõni aeg hiljem hobuste ja muulade võidukihutamisega. Tõelised võistlused algasid kolmandal päeval. Enne jõuproovide algust tutvustati rahvale kõiki võistlejaid, loeti ette nende nimed ja päritolu ning teatati võistlusala. Esimeseks võistlusalaks olid jooksud, esmalt pikematel ja siis lühematel distantsidel. Vanad kreeklase hindasid jooksu väga kõrgelt, kuna just see spordiala
gladiaator Mõõgavõitleja. orjaseisuses või vaba elukutseline võitleja, kes esines avalikel mängudel ,,jaga ja valitse" erinevad lepingud, et ei saaks üles tõusta Rooma vastu latifundium suurmaavaldus 11. Avalikud mängud. 12. Ehitised- Colosseum- kõige kuulsaim amfiteater. Toimusid gladiaatorite võitlused omavahel ja loomadega ning merelahingud Circus Maximus- Neljahobuse kaarikute võiduajamise koht. Kõige kuulsam Circus Maximus ehk "Suur ring" Termid- avalikud saunad. Caracalla term neist kõige kuulsam. akveduktid- Veejuhtmed, Kuulsaim Pont du Gard 13. Tähtsamad jumalad. Roomlaste tähtsamad jumalad olid Mars(sõjajumal) ja Vesta(kodukolde jumalanna), austati esivanemaid ,ennustati ohvriloomade järgi. Ka keisreid austati jumalatena. 14. Kes olid- Cicero- Oraator. (Lõi klassikalise ladina keele proosastiili.)
võiduajamisele, tingimusel, et kaotaja tapetakse. Kolmeteistkümnes kosilane Pelops kutsus appi oma vana soosija Poseidoni, kes andis talle jumalikud hobused ja kaariku. Pelops andis altkäemaksu Oinomaose kaarikujuhile Myrtilosele, kes korraldas Oinomaose surmasaamise. Pelops abiellus printsessiga, kuid enne mõrvas ta Myrtilose, kelle needus tõi hiljem kaasa Atreuse dünastia languse ja Oidipuse kannatused. Zeusi templi viilul Olümpias on kujutatud kaarikute võiduajamine, millel Pelops Oinomaost pettusega võitis. Pelops olevat mängud rajanud selleks, et puhastuda veresüüst kuninga surmas. Ajalugu Uuemate uurimuste põhjal arvatakse, et olümpiamängud on välja kasvanud religioossetest pidustustest Zeusi ema Rhea auks. Olümpias oli Rhea altar. Tõenäoliselt said mängud alguse 2. aastatuhandel eKr. Pärimuse järgi korraldati mänge alates 776. aastast eKr. See algusaeg rekonstrueeriti 4. sajandil eKr
Sambad komposiit kapiteel Ehitised. 1. teed- kiviplaatidest. Nt: Via Aspia, Via Nova 2. sillad, akveduktid; Pontee Gard 1. saj pKr- kaaristu e arkaad 3. termid- suured saunakompleksid. Diceletianuse ja Caracalla termid 4. amfiteatrid- Colosseum, 188-156 m, h 48,5m; üldpikkus 524m, 3 korruseline 1) dooria 2)jooniqa ja 3) korintuse stiilis. Gladiaatorite võitlused, lõbustusasutus. Circus Maximus- kaarikute võidusõit 5. triumfikaared- *1 või 3 kõrge kaaravaga massiivne kivisein *monument, sõjaliste võitude või tähtsate sündmuste auka *seina liigendasid sambad või poolsambad *friisi ülaosa eraldatud horisontaalse karniisiga-atika *reljeefid ja tekstid seintel selgitasid püstitamise põhjust * nt keiser Constantinuse triumfikaar 6
muusikatoad. Spordisaalid, basseinid. Talvisel ajal veedeti seal terveid päevi. Miljonilinna varustamiseks vaja teid. Via Appia. Laualdaseltr tähistati usupühi., mida oli 180 päeva aastas. ,,Leiba ja tsirkust". Rooma teater ei saavutanud kunagi sellist taset nagu Kreekas. Kreeka näidendid tõlgiti ladina keelde ja kohandati Rooma oludele. Rooma teatris ei kasutatud koori, orkestra jäi vabaks ja sellest kujunes parter ülikutele. Eriti populaarsed tsirkusemängud. Kaarikute võiduajamised.. Gladiaatorite võitlused. Riietus: särgitaoline tuunika. Peal villasest kangast tooga. Tooga on vaba kodaniku tundemärk. Tooga selgapanek nõudis teise inimese abi., kuna kõik voldid pidid õigesti langema, muidu hakkasid päevavargad tänaval saamatu toogakandja üle irvitama. Pükse ja sukki ei tuntud. Rikkust näitas materjal, mitte tegumood. Naistel pikk, kandadeni stoola, mis oli vöö kohalt kinni seotud. Suurim tähelepanu soengul. Kasutusel Indiast toodud
Rooma kolosseum Rooma kesklinnas asuv Colosseum pühitseti sisse 80. aastal sada päeva kestnud pidustustega. Kuni 405. aastani toimusid seal gladiaatorite võistlused, hiljem olid populaarsed võitlused loomadega, mida korraldati ca 526. aastani. Mahutab 50 000 pealtvaatajat. Sellega oli ta antiikajal maailma suuruselt kolmas staadion Circus Maximuse (270 000) ja Konstantinoopoli hipodroomi (100 000) järel, kuid suurim neist, mis polnud mõeldud võiduajamisteks. Circus Maximuses toimus kaarikute, Konstantinoopoli hipodroomil hobuste võidusõit. Colosseumi põhiplaan on ellipsikujuline, mõõtudega 188x156 meetrit. Areeni mõõtmed olid 86x54 meetrit. Neljakorruselise hoone kõrgus oli 48,5 meetrit. Kolmel alumisel korrusel on välissein ehitatud kaaristuna, igas 80 kaart. Sammaskäiguga ülemisel korrusel oli 240 mastipuud, mille külge kinnitati päikesepurjed, mida sai ereda päikese korral varjuks ette tõmmata. Areeni all asusid müüritud käigud, loomapuurid ja rekvisiidiruumid
mida ehtisid austatavat isikut ja tema tegusid kujutavad reljeefid. Üks kuulsamaid nende rajatiste hulgast on Rooma foorumil asuv Tituse võidukaar, mis on pühendatud keiser Titusele Juudi sõja võidu auks. Colosseum Colosseum on amfiteater Roomas. Tema kõrgus on 48,5 meetrit, ta mahutab 50 tuhat pealtvaatajat. Sellega oli ta antiikajal maailma suuruselt kolmas staadion Circus maximuse, kaarikute võiduajamise ja Konstantinoopoli hipodroomi järel ning suurim nendest, mis polnud mõeldud võiduajamisteks.Colosseum sai nime Nero kolossi järgi, mis seisis seal lähedal kuni keskajani. Colosseum ehitati Flaviuste ajal. Keiser Titus pühitses selle 80. aastal 100 päeva kestnud pidustustega Amphitheatrum Flaviumiks. Kuni 405 toimusid Colosseumis gladiaatorite võitlused. Hiljem olid väga populaarsed võitlused loomadega, mida korraldati umbes 526. Aastani.
keskpunktiks oli altar, , kus toodi ohvreid, pühamutes oli jumala koda e tempel, kus hoiti jumala kuju ning põles koldetuli, oluline oli välisilme, kuna rituaalid toimusid vabas õhus, ei pandud suurt rõhku surmajärgsusele, kuna karistused tabasid isikut eleajal, olümpiamängud peeti iga 4 aasta tagant zeuzi pühamus olümpias, osalesid hellenitest mehed, varasem võistlus kiirjooks, peale selle võisteldi veel: rusikavõitlus, maadlus, viievõistlus, kaarikute võidusõit, olümpiavõitjate nimed kirjutati üles, peeti zeusi auk ja nende tähtsus oli piiramatu, olümpiaajal kehtis olümpiarahu, olümpiavõitja sai kuulsuse, teda austati ja ta auks püstitati mälestusmärke, teater sai alguse dionysosele pühendatud koorilauludest, näidendeid lavastati talvistel dionysose pidustustel, tragöödia tõsine ja ülev, õpetlik, otsiti vastust, kuidas mõista jumalaid ja neile mitte pahameelt valmistada, kasvatasid kodanikke, komöödia aines
Mida arvatakse üldiselt kunstiteoste kopeermisest? Millised tagajärjed olid sellel, et Roomas kopeeriti suurel hulgal kreeka skulptuure? Hinnatakse originaali, koopia väärtus on madalam. Kreeka skulptuurid säilisid tänu Rooma koopiatele. Kuidas kaunistati roomaaegseid jõukaid maju? Seinamaalide ning mosaiikidega. Kus võib kõige enam näha roomaaegseid seinamaale? Mida need peamiselt kiujutavad? Popmeijus. Mütoloogilisi steene, spordisündumisi, kaarikute võidusõitu. Mis on enkaustikatehnika? Kus seda kasuatati? Värvimuld segatakse kuuma vaha sisse. Värv säilitab kaua oma puhtuse ja sära.
ärritama hõõguva rauaga, kargama pika teibaga üle hüppeks valmistuva lõvi, härjal sarvedes haarama jne. mõnikord toodi areenile kaheks jaotatud puur, mille ühes osas olid loomad ja teises gladiaatorid, kes vaheriide tõttu üksteist ei näinud. Ootamatult tõsteti puur üles ja nüüd otsustas kõike reaktsiooni kiirus, kes jõuab kiiremini rünnata. Tsirkusemängud Rahva hulgas muutusid eriti populaarseks ka tsirkusemängud. Need olid kaarikute võiduajamised spetsiaalselt selleks ehitatud ellipsikujulisel areenil Circus Maximus. Mängudele eelnes pidulik rongkäik läbi linna. Kõige ees kõndis või sõitis mängude korraldaja purpurpunases toogas. Tema pea kohal hoidis ori kullatud tammepärga, teda ümbritsesid valgetes paraadtoogades kliendid, sugulased ja lapsed, tema kannul tulid muusikandid ja mängudest osavõtjad. Edasi veeti preestrite hoole all jumalakujusid ning pühi esemeid
Rahvatribuun-(10)- pidi kaitsma lihtrahva huve. Senat (300) -valitsev riiginõukogu, koosnes senaatoritest,kogenud riigimehed. Senat kujundas nii riigi sise- ja välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju. Tooga- pikk, üle õla ja ümber keha ürp. Latifundium- ulatuslik, orjatööl põhinev suurmaavaldus. Akvedukt- pikk veetrass,veejuha linna varustamiseks veega. Amfiteater- ovaalse põhiplaaniga ehitis avalikeks vaatemängudeks (enamasti gladiaatorite verised võitlused) Hipodroom- kaarikute võiduajamiseks rajatud staadion. KESKAEG (5.-15 saj.) Frangid-germaani hõimurühm Majordoomus-Frangi riigis, Merovingide dünastia ajal kuninga kojaülem, kes haaras võimu riigi valitsemise üle, sest valitsejad olid liiga noored. Rüütel-keskaegne sõjamees, feodaal. Läänistamine-kõrgemalt valitsejalt Hospidal, raekoda- Sakramendid- 1. Ristimine 2. Armulaud 3. Leeritamine 4. Pihtimine 5. Viimne võidmine 6. Kiriklik laulatus 7
13)Milliseid lõbustusasutusi roomlased ehitasid? Nimeta kuulsamad neist! Roomlased ehitasid Colosseumi ja Circus Maximuse. Colosseum oli amfiteater, mis sai nime Nero kolossi järgi. Ta mahutas endasse 50 000 vaatajat. Põhiplaan on ellipsikujulne (188*156 m). Areeni mõõtmed olid 86*54 m ning tema kõrgus oli 48,5 m. Circus Maximus oli Colosseumi kõrval teine suur vaatemängude koht. Seal korraldati kaarikute võiduajamisi ning see mahutas umbes 15 000 inimes/pealtvaatajat. 14)Milline ehitustüüp võeti kirikuna kasutusele? Kirjelda seda! Basiilika on pikliku põhiplaaniga sambaridade või piilariridadega löövideks jaotuv hoone, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja niipalju kõrgem, et saab valgust külglöövide katustest kõrgemal asuvaist aknaist, mis moodustavad akenderea ehk valgmiku. 15)Mis on mosaiik?
. need on ka peamised allikad, mille kaudu me tunneme kreeka skulptuuri. Rooma maal Pompeij seinamaalidele on iseloomulik suur illusionism. Jäljendatud on erinevaid materjale nt marmor. Armastati ruumilisi silmapetteid. Müsteeriumide villa- söögitoa seinal kujutatud Dionysosega seotud rituaale. Suurim kunstivaramu on Faunimajas, nime saanud leitud tantsiva fauni kuju järgi. Hassose lahingu mosaiik. Vettiuste maja tuntud omanike nime järgi. Maja friisina kujutatud spordisündmusi(kaarikute võidusõit) ja igapäeva elu. Elutoas mütoloogilised stseenid (madu Heraklest kägistamas) Tahvelmaalikunst populaarseimad olid portreed. Säilinud ainult Egiptuses. Enkaustitehnika(värvimuld kuuma vaha sisse) Pompeij Asub Vesuuvi nõlval Itaalias. 79. a jäi vulkaanipurske tagajärjel laava ja tuha kihi alla. Alates 1860test toimuvad regulaarsed väljakaevamised. Linna 200 000 elanikest ei jõudnud põgeneda 20 000 (suur osa orjad).
Näiteks nõuti omal ajal keiser Augustuselt abieluseaduse tühistamist, Caligulalt maksude alandamist. Samuti hoiti kogu lõbustuste ajal rahval hoolsalt silma peal keegi ei tohtinud magada, haigutada ega isegi vales kohas naerma puhkeda. Lisaks tavapärastele etendustele ning luule ja muusika saatel ajaveetmisele oli Roomas aukohal ka tsirkus. Tollane Circus Maximus oli suur ehitis, mahutades ligi paarsada tuhat pealtvaatajat. Seal peeti kaarikute võiduajamisi ja hoburakendite võistlusi ning gladiaatorite elu ja surma heitlusi. Viimased võitlesid oma elu nimel, teades vaid, et võidu korral võivad nad elada veel vaid mõned päevad kauem kui nende vastane kuni järgmise etteasteni. Suurepärase esinemise ja vastupidavuse korral võidi gladiaatorid isegi vabaks lasta. Seda juhtus küll mitte väga sageli, sest rahvas tahtis näha verd, vaatemängu ning teenida kihlvedude pealt rahasummasid
3. uus ühiskondlikk jaotus mis liigitas inimesed perekondlikku päritolu asemel vara ja sissetuleku põhjal nelja klassi. 4. amnestia kõigile väljasaadetud ateenlastele Olümpiamängude roll Olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant jumal Zeusi auks. Võistlejaid oli nii Kreekast kui ka kolooniatest. Osalesid aga üksnes hellenid-barbaritele olid mängud keelatud,samamoodi ka naistele.Võistlusprogramm sisaldas koosu,maadlust,rusikavõistlust,viievõistlust,kaarikute võidusõitu jne. Olümpiamängude roll ei piirdunud mitte üksnes spordiga. Siin ohverdati jumalatele. Mängude ajal kehtis olümpiarahu. Olümpiavõitjaid austati,ja autasustati, neile püstitati isegi sambaid. 5 saj. koostati olümpiavõitjate nimekiri, mis sai ka 776 eKr tagasiulatuv kiri kreeklaste ajaarvamise aluseks. Abielu tähtsus Naistel puudusid kodanikuõigused ja iseseisvus ka muus suhtes. Nad allusid kas oma isale, abikaasale või mõnele muule meeslähisugulasele
annaabi.ee 
