Tallinna 21. Kool Nero Keiser ja jumal, kunstnik ja narr 11C Tallinn 2014 Sisukord Tutvustus teosest........................................................................................................ 3 Minu arvamus teosest................................................................................................ 3 Referaatlik osa raamatust “Nero”.........................
Huvitavaid fakte raamatust - Agrippina varandus 180 miljonit , seda ei olnud keisrinna jaoks sugugi vähe - Nerost sai 17. aastaselt princeps - kord, kui neli orja kandetooli jooksusammul läbi linna kandsid, oli Agrippina rebinud endal riided seljast ja haaranud Nero käe, silitanud nendega üle oma ihu, kuni nooruk sai orgasmi - Nerost hakati lugu pidama peale tema esimest kõne. - Claudiuse valitsusajal ei tulnud Roomal kannatada ühtegi suuremat kaotust - Drususe mõrva taga oli mees nimega Seianus - Drusus oli olnud kergemeelne ja ülearu lodeva eluviisiga - Agrippina Vanem suri 33. aastal pärast Kristust, kui ta oli nelikümmend seitse aastat vana - mitte kunagi ei olnud langetatud nii palju surmaotsuseid kui Tiberiuse ajal
Vana-Rooma ajalugu ja kultuur Kirjandus: ,,Vana Rooma inimene" Sissejuhatus Milleks on vaja Rooma ajalugu tunda? Milleks üldse ajalugu tunda? Selle küsimuse tõstatasid esmakordselt kreeklased. Üheks vastuseks oli see, et ajalugu on vaja tunda, sest see teeb meist paremad inimesed ja aitab meil ennast paremini tunda. Ajalugu on õpetanud inimest ennast ja ühiskonda paremini mõistma. Aga Rooma ja Kreeka ajalugu on vaja tunda, sest nendest on kujunenud terve tänapäeva ühiskond. Rooma ajalugu hõlmab endas perioodi, mis vältab umbes 4000 aastat. Vana-Rooma ajaloo põhiperioodid Rooma ajalugu algab Rooma linna asutamisega, mida erinevad Rooma ajaloolased on dateerinud erinevalt. Tunnustatuim nendest aastatest on 753 eKr. See aastaarv pärineb Rooma ajaloolasest Marcus ___ Varro. Sellest sündmusest sai alguse Rooma ajaarvamine. Rooma ajaloos on ka teisi ajaarvamise viise. Nt dateeritakse ühe või teise keisri valitsusaastatega, või dateeritakse aastate järgi mil oli võimul
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
tõelise isamaatunde. („Nimelt sai vägivaldselt Vesta neitsiks pühitsetu maha kaksikutega, ja kuulutas pidulikult – kas veendumusest või siis seetõttu, et auväärseks võrgutajaks oli tõesti jumal – et nimetute laste isaks on Mars.“ – Titus Livius „Ab urbe condita“) Titus Livius pole küll tõsine ajaloolane, kaasates oma teosesse mitmeid mütoloogilise elemente, ent siiski on „Ab urbe condita“ vajalik teos ka praeguses ühiskonnas. Tuntud teoseid lõi keiser Nero ajal ka Seneca, Rooma filosoof ja poliitik. Tema kõige loetumaks kirjutiseks on olnud „Moraalikirjad Luciliusele“. Just seal väljendab Seneca oma stoitsistlikku maailmavaadet, mille järgi tuleb elada kooskõlas loodusega, himudest vabaneda ja saatusega leppida. Nii väljendabki filosoof end oma kirjutises: „Sa küsid, mis on siis rikkuse mõõdupuuks? Esmajoones omada seda, mis on vajalik, seejärel alles küllust.“
4. võtsid kasutusele aktiivselt veevärgi Pont-du-Gard - suur akvedukt, mis tõi linna vett üle Gard´i oru. See on kolmekorruseline sillataoline ehitis. Ehitati see I saj. 18. saj. ehitati sinna kõrvale sild. Nmes - linn, kus asus Pont-du-Gard. Sealne vesi tuli mägedest, lume sulades. Tunnel raiuti läbi kalju. Claudiuse akvedukt - samasugune ehitis nagu Pont-du-Card, ainult vett viis see Rooma linna. Colosseum - antiikaja suurim amfiteater. Asub Roomas. Nime sai see läheduses seisnud Nero kolossi järgi. Selle hiigelsuure amfiteatri ümbermõõt on 524 m, pikitelg on 188 m, ristitelg on 156 m. Kõrgust on hoonel 48,8 m ja ehitis on neljakordne (dooria, joonia, korintose). Mahutas ta 50000 pealtvaatajat. Kuni aastani 405 toimusid seal gladiaatorite võitlused. Kuni 523 a. toimusid võitlused loomadega. Sellest ajast on Colosseum varemetes. Ehitatud on Colosseum travertiinist. Sinna peale sai konstrueerida varikatuse. Etendused kestsid Colosseumis kuni 3 kuud. Alumine
Antiikkirjanduse eksamiküsimused 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Nimetus antiikkirjandus tuleb antiquus, antiqua, antikuum vana või muistne, põline, auväärne ja see omakorda tuleneb teisest lad. Keelsest sõnast ante vanem, enne või ees. Roomas kasutati antiqua Kreeka pärandi kohta. Enamasti arvatakse, et minevik on seljataga, tulevik ees. Tegelikult on vaid vastupidi minevik on läbielanute silme ees, seega on ees, ent tulevik on tundmatu, seega võiks hoopis see taga olla. Antiikkirjanduse definitsioon selle all mõeldakse vana-kreeka, vana-rooma kirjandust, vanimad Euroopas tekkinud kirjandused. Antiikkirjandus kui vana ja muistne kirjandus on tinglik antiikkirjandus on Euroopa vanem kirjandus, kuid on olemas veelgi vanem kirjandus kui antiikkirjandus. Vana-Ida kirjandus on veel vanem (Vana-Egiptuse, Sumeri jne). Antiikkirjanduse termini võtsid kasutusele prantslased 8. saj. Vana-kreeka ja vana
,,Metamorfoosid" eepiline ahelpoeem. Üle 200 muistendi, mis kõik lõpevad mingi muundusega. -> paganlik piibel. 41. Kes olid Tibullus ja Propertius? Lembe-eleegia zanri viljelejad. 42. Kes oli ja mida kirjutas Seneca? Seneca oli Hispaaniast pärit retoorikaõpetaja Senca Vanema poeg, kes tegutses advokaadina ning pääses isegi Senatisse, kuid pagendati 41. a Korsikale; sealt tõi ta tagasi keiser Claudiuse teine abikaasa, kes määras Seneca oma esimesest abielust pärit poja Nero kasvatajaks. Kui Nero troonile sai, kujundas Seneca tegelikult valitsuspoliitikat. 62. aastal alustas kirjandusliku tegevusega. Kirjutas moraliseerivaid traktaate, kirju, loodusteaduslikke uurimustöid, tragöödiaid (väga verised; arvatavasti ei mängitud). ,,Divi Claudii apocolocynthosis" (,,Jumaliku Claudiuse kõrvitsaks saamine") ,,Epistulae morales ad Lucilium" (,,Moraalikirjad Luciliusele")
Kõik kommentaarid