50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-01-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
40 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Maxp
Õppematerjali autor
Huvitavaid fakte raamatust - Agrippina varandus 180 miljonit , seda ei olnud keisrinna jaoks sugugi vähe - Nerost sai 17. aastaselt princeps - kord, kui neli orja kandetooli jooksusammul läbi linna kandsid, oli Agrippina rebinud endal riided seljast ja haaranud Nero käe, silitanud nendega üle oma ihu, kuni nooruk sai orgasmi - Nerost hakati lugu pidama peale tema esimest kõne. - Claudiuse valitsusajal ei tulnud Roomal kannatada ühtegi suuremat kaotust - Drususe mõrva taga oli mees nimega Seianus - Drusus oli olnud kergemeelne ja ülearu lodeva eluviisiga - Agrippina Vanem suri 33. aastal pärast Kristust, kui ta oli nelikümmend seitse aastat vana - mitte kunagi ei olnud langetatud nii palju surmaotsuseid kui Tiberiuse ajal
Halotusel. Claudius vajus korisedes kokku nii kiiresti, et Xenophon ei jõudnud surijal isegi sulge suust tõmmata jahmunult põrnitsesid keisri lapsed Britannicus, Octavia ja Antonia seda vaatepilti. Kaheteistkümneaastane Britannicus nuttis kibedasti. Agrippina astus kasupoja juurde ja püüdis teda lohutada, ise teeseldud valust lõhkemas. Kogu selle salakavala plaani taga oligi just Julia Agrippina, Lucius Domitius Ahenobarbuse, troonipärijaks saades Nero, ema. Kuna aga tähed ei ennustanud 12. oktoobril uuele valitsejalemidagi head oli vaja keisri surm järgmise päevani salajas hoida, sel eesmärgil laskis Agrippina keisri ihukaitseväe ülemal Burrusel keisripalee sulgeda ja tantsijatarid pidid hilisel õhtutunnil juba surnud keisrile tantsima. Neil otsustavatel tundidel peeti Agrippina juures nõupidamine, kus osalesid Agrippina, pretoriaanide prefekt Burrus, Nero õpetaja Seneca, Agrippina ja tema armuke ning nõuandja Pallas. Agrippina
Kes oli Nero? Kes Nero oli? Nero oli kes? Nero elukäik ja iseloomustus raamatu põhjal Nero Claudius Caesar Augustus Germanicus, sünninimega Lucius Domitius Ahenobarus, sündis 15. detsembril aastal 37. Ta tuli ilmale varastel hommikutundidel päikesetõusu ajal. Nero kasvas üles ema Agrippina hellitava ja hoolitseva käe all, kes jagas lapsele kõikmõeldaval moel armastust. Arippina abikaasa Gnaeus Domitius Ahenobarbus ei tahtnud oma vaevalt kaheaastase poja pärast mitte mingit muret tunda ja andis ta oma tädile Lepidale üle. Seal võtsid üks tantsija ja hambemeajaja, kaks ilmsete homoerootiliste kalduvustega meest, poisi kohe omaks. Need tema kõige varasemad lapsepõlvekogemused mõjutasid oluliselt Nero hilisemat arengut.
Keiser Nero 11.b Ingrid Sukk Üldinfo 15.12.37-09.06.68 sünninimi Lucius Domitius Ahenobarbus Vana-Rooma keiser 13. oktoobrist 54 kuni surmani Caesari õe laps Oli abielus oma õega Nero välimus Heledapäine, siniste silmadega Paks kael, lõtv kõht, haisev ja täpiline keha Rahva ette ilmus ta tavaliselt paljajalu, ilma vööta rüüs, kandes kaela ümber salli. Paradoksaalne isiksus: ta oli artistlik, sportlik, brutaalne, nõrk, sensuaalne, ekstravagantne, sadistlik ja biseksuaalne Enne keisriks saamist 51. aastal sai endale konsuli tiitli tagati sissepääs nelja kõrgemasse preestrite kolleegiumisse 53
valitsemisaega peetakse selles mõttes Rooma vägevuse ja õitsengu kulminatsiooniks. Et põllumajandust elavdada, pani Augustus erru läinud sõdurid maale elama, kuid pealinn jäi sõltuvaks Egiptusest toodavast teraviljast. Octavianuse võimuletulekuga algas riigis pikk rahuaeg, mis kestis 200 a. Octavianus sai 27. eKr senatilt endale uue nime - Augustus, mis tähendab püha. Paljud ajaloolased peavad seda sündmust keisririigi alguseks. 2)Tiberius 1437 sünninimi Tiberius Claudius Nero. Tiberiuse lapsepõlve võib pidada õnnelikuks ja edukaks. 9-aastaselt pidas ta kõne oma isa matustel, 17-aastaselt sai ta kvestoriks, hakkas esinema kohtus ning osales edukatel sõjakäikudel. Sellele järgnes konsulikoht ning abielu, millest Tiberiusele sündis poeg Drusus. Et saada õigustatud troonipärijaks, pidi Tiberius Augustuse nõudmisel lahutama oma õnneliku abielu ning abielluma Augustuse suguvõsa liikmega. Vana abikaasaga kohtumine keelati
Tallinna 21. Kool Nero Keiser ja jumal, kunstnik ja narr 11C Tallinn 2014 Sisukord Tutvustus teosest........................................................................................................ 3 Minu arvamus teosest................................................................................................ 3 Referaatlik osa raamatust “Nero”.........................
Senat kavatses nüüd vabariigi taastada, kuid neile astusid vastu pretoriaanid ja Rooma proletariaat, kes elasid ainult princepsi palgast ja viljast. Pretoriaanid andsid truudusvande Germanicuse vennale Tiberius Claudius Nero Germanicusele. Rahvas foorumil nõudis samuti uut keisrit ja senat oli võimetu. 50- aastaselt keisriks saanud Claudius oli vaikne teadlane, kuid kohmakas, hajameelne ja inetu välimusega. 17-aastaselt võimule saanud Nero (54-68. a) sooritas esimestel valitsusaastatel palju kiiduväärset. Valitsusasju juhtis sel ajal tema õpetaja filosoof Seneca. Nero iseloomu oli rikkunud tema ema, au- ja võimuahne naine. Keisrina läks tal pea üldisest austusest lõplikult segi. !!! Rooma ühiskonna kõlbeline langus. Keiser elas nüüd läbinisti kõlvatut elu. Öösiti lahkus ta paleest ja otsis koos oma kaaslastega seiklusi kahtlastes linnaosades. Ta laskis möödakäijaid peksta,
Graves ehitab Claudiuse loo üles ettekuulutustele, mille too Kymes oraaklilt sai ning lisaks ühele ennustusele raamatust ,,Oraakli uudishimud". Viimases kirjeldatakse ,,karvaste" (ehk Caesarite ladina keeles tähendab caesar karvast pead) saatust Rooma valitsemisel. Eelviimane värss puudutab ta enda valitsusaega ning Claudius aimab viimase kirjeldatud imperaatori olemust ette. Sellega loob Graves saatusliku atmosfääri, mis annab endast ,,Jumal, Claudiuse" lõpus märku, kui Nero valmistub troonile istuma. Oraakel ütleb Kymes Claudiusele, et 1900 aastat hiljem saab ta ,,selgelt rääkima", mis tähendab, et ta peab oma mälestused salaja kirja panema ning tulevatele põlvedele leidmiseks jätma. Ta otsustab kreeka keeles kirjutada, kuna usub, et see jääb ,,maailma peamiseks kirjanduskeeleks". Seeläbi saab Graves uurida ladinakeelsete sõnade pärinemist (näiteks nimede ,,Livia" ja ,,Caesari" tulenemine).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid