Molaarmass jagatakse liidetud või loovitatud elektrooni arvega • Missuguseid nõudeid esitakse põhiainetele? Q=N*E*V/1000 • 40 ml NaOH lahuses on 1,6200g NaOH-d, milline on selle lahuse tiiter? • Millega võrdub lahuse normaalsus, kui see sisaldab 1l 4,8059g H SO -ja? 2 4 • Kaltsiumhüdroksiidist sadestati kaltsiumioon väljafosforhappega. Uuritava aine kaalutis oli 0,3524g. Mitu milliliitrit kulub selleks teoreetiliselt • a. 1M fosforhapet • b. 1N fosforhapet c. 2Nfosforhapet • Pliiatsetaat korda kaks vesi, mille kaalutis oli 0,5025g sadestati lahusest väävelhappe lahusega. Tekkinud sade kaalus pärast kuumutamist ja jahutamist eksikaatoris 0,3926g . • a. Leida pliiatsetaat korda kaks vesi protsent uuritavas aines.
avamise hetkest (20 minutit) Etteantud aja möödudes sulgeda ekstraktsiooni lõpetamiseks sisendklapp. Kui rõhk ekstraktoris on piisavalt langenud, tuleb avada ekstraktor ja proov eemaldada Kaaluda eemaldatud proov Arvutada saagis Töö tingimused: Rõhk 100 bar Temperatuur ekstraktorid 40 °C Tehti kaks paralleelkatset 1. Kaalutis enne koos paberiga 0,5019 g; kaaluti paber, 1,0702 g; kaaluti nutsakas, 0,2169 g. Kaalutis pärast ekstraheerimist koos paberi ja nutsakaga, 1,7705 g. 2. Kaalutis enne koos paberiga 0,5030 g; kaaluti paber, 0,8049 g; kaaluti nutsakas, 0,2715 g. Kaalutis pärast ekstraheerimist koos paberi ja nutsakaga, 1,5711 g. Kats Kaalutis enne Kaalutis Saagis (%) Keskväärtu Standardhä e (g) pärast (g) + s lve
Tulemus: Minu katses oli viimane kollast värvi sisuga katseklaas neljas katseklaas. See oli katseklaas, kus tärklise hüdrolüüs oli läinud lõpuni kõige väiksema ensüümi hulga juures. Seega A38°/30`= 2 160 = 320 ml. Järeldus: Minu sülje amülaasi aktiivsus jäi napilt normi piiresse, nimelt on see täpselt normi ülemine piir. C - VITAMIIN ASKORBIINHAPPE MÄÄRAMINE Määramise käik Tahkete produktide analüüsimisel peenestatakse kindel kaalutis uhmris kvartsliivaga hõõrumisel või riivitakse plastmassriiviga, lisades vähehaaval 5%-list äädikhapet, et kaalutis oleks kogu aeg kaetud vedelikuga. Peenestatud segu viiakse lehtri abil kvantitatiivselt 100 ml-sse mõõtkolbi, kasutades pesemiseks 5%-list CH3COOH ja kolb täidetakse sama lahusega kriipsuni. Kolb suletakse, loksutatakse ja jäetakse 10 minutiks seisma, aeg-ajalt loksutades. Seejärel lahus filtreeritakse.
V2(0,1 N NaOH milliliitrite hulk, mis kulus tiitrimiseks)=1,0 ml Arvutused m * 50 * 4 * V X = Happesus X arvutatakse valemiga: 250 *10 , kus V- 0,1 N NaOH milliliitrite hulk, mis kulus tiitrimiseks 1/10- 0,1 N lahuse normaalsuse viimiseks 1 normaalseks 4- koefitsent, mis arvestab kaalutise 100-le grammile m- kasutatud sepiku kaalutis, g 250- vee kogus, ml 50- tiitrimiseks võetud lahus, ml Kuna kõigi 4 paralleelkatse andmed on sama väärtusega, toon välja vaid ühe arvutuse. 25 * 50 * 4 * 1,0 X 1,2,3,4 = = 2,00° 250 * 10 Kokkuvõte Kõik paralleelkatsed näitasid üht ja sama tulemust, mille loen suhteliselt korrektseks ja õigeks.
Töö eesmärk Kohvi koguse määramine ekstraktiivainete sisalduse põhjal. Seadmed ja töövahendid -pipetid -keeduklaasid -mõõtsilinder 100ml -mõõtkolvid 200 ml või 250ml -lehtrid -kohvifiltrid -elektripliit -spektrofotomeeter Töö käik Mulle oli antud 1 uuritav proov, milles oli minu jaoks tundmatu hulk kohvipulbrit. Lisaks kaalusin 2 kontrollproovi jaoks kohvipulbrit. Nende mass oli mulle juba teada, kuna kaalusin nad ise. Kallasin nii uuritavale proovile kui ka kontrollproovidele peale 100ml keevat destilleeritud vett. Lasin neil seista ning seejärel filtreerisin ära. Sademe võisin ära visata, filtraadi viisin aga mahuliselt 250ml-ni. Jahutasin kõik 3 filtraati ära ning mõõtsin optilised tihedused spektrofotomeetril 490nm lainepikkusega destilleeritud vee vastu. Katsetulemused: Katse 1 m(kohvipulbri kaalutis)= 2,09 g Dx(kontrollproovi optiline tihedus)= 0,172 A Katse 2 m(kohvipulbri kaalutis)= 2,03 g V(kontrollproovi optil...
Töö eesmärk Naatriumkloriidi osamassi määramine argentomeetrilise meetodiga. Seadmed ja töövahendid -bürett 25 ml -koonilised kolvid 100 ml ja 250ml -lehter -mõõtkolvid 50 ml ja 100ml Reaktiivid -0,05 N AgNO3 -10% K2CrO4 Töö käigus toimuvad keemilised reaktsioonid NaCl + AgNO3 + K2CrO4 = Ag2CrO4 + 2K+ +Na+ + Cl- + NO3- NaCl ja AgNO3 vaheline reaktsioon kaaliumkromaadi juuresolekul, moodustub punane sade (Ag2CrO4) Töö käik Mulle oli antud Keiju taimne rasvavõie. Valmistasin 2 kaalutist ning kaalusin kahe proovi jaoks antud võiet. Seejärel viisin sooja vee abil antud proovid 250ml mõõtkolbi. Lisasin sinna veel sooja vett ning loksutasin korralikult. Seejärel viisin destilleeritud veega lahused 250ml mahumärgini. Mõlemad lahused filtreerisin ning seejärel pipeteerisin mõlemad filtraadid 50ml kolbi. Mõlemale lahusele lisasin 1 ml 10%-list K2CrO4 ning tiitrisin 0,05N AgNO3 lahusega kuni värv muutus oranzikaks. Katsetulemus...
Kahte 250 ml koonilisse kolbi pipeteerisin 20 ml ferrotsüaniidi lahust, 5 ml 2,5n leelist ja 10 ml töölahust. Viisin segud keemiseni, keetsin täpselt 1 minut ja jahutasin kiiresti 20°C-ni. Määrasin optilise tiheduse dest. vee vastu (lainepikkus 440 nm, küvetid 1cm). Katse andmed ja arvutused Redutseerivate suhkrute sisaldus enne inverteerimist leitakse järgmise valemi abil : x = 100 * a * 100/ m , % a - redutseerivate suhkrute sisaldus vastavalt kalibreerimiskõverale, mg m - mee kaalutis, mg Esimene kolb : 1. 0,74 D 2. 0,74 D Invertsuhkru hulk : 9,8 mg x = 100 * 9,8 * 100/ 1500 = 65,3 % Teine kolb : 1. 0,725 D 2. 0,725 D Invertsuhkru hulk : 10,2 mg x = 100 * 10,2 * 100/ 1500 = 68,03 % Kahe kolvi keskmine redutseerivate suhkrute sisaldus : (65,3 + 68,03)/2 = 66,65 % Järeldused Mesi, mida turustatakse mee nimetuse all või kasutatakse toidu koostises, peab vastama järgmisele füüsikalis-keemilistele näitajale :
88,03 askorbiinhappe ekvivalentmass n indofenoolilahuse normaalsus V1 - vedeliku maht, mis saadi filtraadi käsitlemisel Pb-atsetaadiga, ml V2 esimese filtraadi maht, mis võeti Pb atsetaadiga käsitlemiseks, ml V3 segu üldine maht, mis saadi uuritava proovi ekstraheerimisel, ml V4 teise filtraadi maht, mis võeti indofenoolilahusega tiitrimiseks, ml g uuritava aine kaalutis, g 100 koefitsient, mis viib tulemuse üle mg % - deks. X = (2,15-0,1) · 88,03 · 0,001 · 15 · 100 · 100 / 10 · 10 · 25,96 = 10,4 mg% Järeldused Lillkapsas ise sisaldab palju C vitamiini. Lillkapsas kaob umbes 35% C-vitamiinist. C vitamiin on vees lahustuv, ja seega see läheb keeduvette. Keeduvee võib sisaldada kuni 85% algsest C-vitamiini kogusest. Tegelikult C vitamiini sisaldus peab olema rohkem kui minu katses. Katse viga võis tulla
vasksulfaadi lahust. Tiitrimise käigus komplekseerub vabanenud triloon B uuesti Cu(II)- ioonidega ja komleksi taastekkimine on täheldatav lahusesse lisatud indikaatori mureksiidi värvuse muutumise järgi. Töö käik: Ensüümpreparaadist töölahuse valmistamine Uuritavast tahke ensüümi preparaadist valmistan lahus, mille kontsentratsioon võrdub 5 mg/ml. Analüütilistel kaaludel kaalun 25 mg ensüümi. Minu kaalutis on 0,0258 g. Viin kadudeta ensüümi gradueeritud katseklaasi ja lisan 5 ml atsetaatpuhvrit pH väärtusefa 4,8. Segan klaaspulgaga u 5 min kuni ensüüm on lahustunud. Ensüümreaktsiooni läbiviimine Võtan 50 ml mahuga katseklaas, kuhu pipeteerin 25 ml substraati, milleks on 7%-line sahharoosi lahus atsetaaspuhvris (pH = 4,8). Katseklaas varustan korgiga ja asetan 10 minutiks vesitermostaati 30±1°C juurde soojenema.
Selle valmistamiseks võetakse destilleeritud veega lahjendatud soolhapet (vahekorras 1:4), millele lisatakse vesiniksulfiidi absorbeerimiseks 5 g vasksulfaati. Eralduva veeauru imamiseks täidetakse U toru CaCl2 ga. Veesärk täidetakse destilleeritud veega. Nivoopudel täidetakse küllastunud NaCl lahusega, millele on lisatud tilk väävelhappe lahust (sulgevedelik) ning 3...4 tilka 0,5 % - st metüüloranzi lahust. Töö käik Katsetatava kütuse kaalutis asetatakse reaktsioonianumasse 1 (kaalutise täpne kogus määratakse kütusetiigli kaaluvahena enne ja pärast kütuse asetamist reaktsioonianumasse). Kütuse kogus olgu 1 ± 0,1 g, kui (CO2)m 15 % või 0,5 ± 0,1 g, kui (CO2)m 15 %. Kaalumise täpsus 0,0002g. Reaktsioonianum suletakse korgiga, mida läbib klaastoru. Kolmekäiguline kraan 5 ühendab mõõtebüreti atmosfääriga. Mõõtebürett täidetakse sulgevedelikuga kuni 0
Filtrimise teel saime 23 ml lahust, millele lisasime 4,6 ml 0,9% NaCl lahust. Loksutasime, lasime kihistuda ning eemaldasime veekihi. Alles jäi 16 ml kloroformi lahust, millele lisasime 4 ml vesi:metanool (1:1) segu, loksutasime, lasime kihistuda (paremaks lahutamiseks kasutasime tsentrifuugi) ning eemaldasime veekihi. Saadud kloroformilahuse kuivatasime Na2SO4-ga. Filtreerisime lahuse paberfiltriga ning kasutades vaakumrotatsioonaurutit roteerisime solvendi pealt ära. Kolbi jäänud sademe kaalutis oli 0,0438g=43,8 mg, arvestame, et lipiide oli ~40 mg. 2. Lipiidide hüdrolüüs Lahustasime lipiidid uuesti kloroformi, saadud lahuse jagasime kahe ependorfi vahel ühte 10 mg lipiide, teise kogu ülejäänud lahus. 10 mg lahuselt puhusime kloroformi pealt ära, lisasime 500l 0,6N KOH lahust 90% metanoolis ning kuumutasime 55-60 C juures 1,5h, selle käigus toimus lipiidide aluseline hüdrolüüs. 3. Hüdrolüüsitud rasvhapete eraldamine
hüdrolüüsi produktide sisaldus türosiini kontsentratsioonina mg/ml või mol/ml (1 mol = 181 g = 0,181 mg). Töö käik: Ensüümiprepadaadist töölahuse valmistamine Uuritavast proteaasi preparaadist valmistan lahus, milles ensüümi kontsentratsioon võrdub 1,5 mg/ml. Ensüümina kasutan savinaasi. Analüütilistel kaaludel kaalun 7,5 mg ensüümi. Minu kaalutis on 0,0081 g. Viin kadudeta ensüümi gradueeritud katseklaasi ja lisan väike kogus puhverlahust. Segan klaaspulgaga u 5 min kuni ensüüm on lahustunud. Seejärel lisan puhverlahust 5 ml-ni ja loksutan läbi. Ensüümreaktsiooni läbiviimine Võtam 50ml-line katseklaas, kuhu pipeteerin 25 ml 2%-list kaseiini lahust, Klaas katan korgiga ja asetan vesitermostaati 30°C juures umbes 5-10 minutiks soojenema. Võtan 4 kuiva katseklaasi ja nummerdan neid. Igaühte pipeteerin 3 ml 5%-list TKÄ lahust
madalamolekulaarsed peptiidid, mille kontsentratsiooni iseloomustatakse kaudselt aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete sisalduse alusel. Aromaatset tuuma sisaldavad aminohapped (Tyr, Trp, Phe) on nähtavad spektrofotomeetriliselt lainepikkustel 270-280 nm. Töö käik Kõigepealt valmistatakse ensüümipreparaadist töölahus. 5 ml töölahuse saamiseks pidin kaaluma 10 mg alkalaasi preparaati. Kaalumisel sain aga 12,0 mg ning pärast õppejõuga konsulteerimist otsustasin selle kaalutis edasi töötada. Uue kaalu korral oli vaja võtta puhverlahust (boraatpuhver, pH=8,4) 6 ml. Paraku valasin seda graduleeritud katseklaasi liiga palju ning sain 10 ml lahust. Järjekordsel konsulteerimisel õppejõuga otsustasin jätkata väiksema kontsentratsiooniga lahusega. Kontsentratsioon pidi olema 2 mg/ml, minu katses oli 1,2 mg/ml. Edasi tehakse ettevalmistusi ensüümireaktsiooniks. 50 ml katseklaasi pipeteeritakse 25 ml 2%-list kaseiini lahust (substraat)
10 min proov A= 0,779 CTyr 0,124 mg/ml 15 min proov A= 0,945 CTyr 0,151 mg/ml A= (CTyr * 103 * V1 * V2 * 2) / t * 181 * V3 * g CTyr türosiini kontsentratsiooni muutus valitud ajavahemikus (mg/ml) (0,061 mg/ml) V1 reaktsioonisegu üldmaht (26ml) V2 valmistatud ensüümilahuse üldmaht (5ml) 2 TKÄ lahusest tingitud proovi lahjendus t hüdrolüüsi kestus (900s) 181 türosiini molekulmass V3 ensüümi maht hüdrolüüsisegus (1 ml) G proteaasi preparaadi kaalutis, g (0,0078g) Kui arvutada ilma graafikuta: A= (CTyr * 103 * V1 * V2 * 2 )/ t * 181 * V3 * g = =(0,066 * 1000 * 26 * 5 *2)/900*181*1*0,0078= 13,51 µkat/g Nüüd panen katseandmed graafikule ning teen arvutuse uuesti. Ideaalis peavad kõik neli punkti graafikul langema sirgele, kui katse on korrektselt läbi viidud. Võtan graafikult CTyr väärtuse, CTyr= 0,061 mg/ml A= (CTyr * 103 * V1 * V2 * 2 )/ t * 181 * V3 * g = =(0,061 * 1000 * 26 * 5 *2)/900*181*1*0,0078= 12,48 µkat/g
meil nii palju lahust polnud, siis lisasime juurde destilleritud vett, et lahus oleks kriipsuni siis loksutasime segi ning filtreerisime. Järgmisena pipeteerisime 100 ml suurusesse koonilisse kolbi 25 ml filtraati, lisasime Fe- ja Al- ühendite sadestumise vältimiseks 2 ml 20%-list Seignett'i soola ja paar tilka fenoolftaleiini. Seejärel tiitrisime 0,1 N NaOH-lahusega püsiva roosa värvuse ilmumiseni. Arvutuskäik: Valem: HCl NaOH Leelisuse CaCO3 % = p= lubiväetise kaalutis = = 0,2g HCl = = 5 ml E - CaCO3 molaarmass (40+12+3·16=100) Tiitrimise tulemus 7,88 Arvutamine: Leelisuse CaCO3 % = = = 100, 23 % Kokkuvõte: Lubiväetise nr. 12 neutraliseerimisvõime on 100,23%.
ANALÜÜTILINE KEEMIA I loeng Analüütilise keemia tähtsus : Analüütiline keemia-keemia haru,mis tegeleb proovi komponentide eraldamise,identifitseerimise ja määramisega. Traditsiooniliselt kuulub analüütilise keemia valdkonda ka keemiline tasakaal ja andmete statistiline töötlus. Jagatakse 2 põhiklassi : Kvalitatiivne analüüs- identifitseeritakse, mis komponendid on proovis Kvantitatiivne analüüs- määratakse komponentide kogused. Analüütilise keemia meetodid : Osa on kvalitatiivse analüüsi meetodid,teised kvantitatiivse analüüsi meetodid Mõned annavad mõlemat informatsiooni GC/MS- gaaskromatograafia massspektromeetria-meetod sisaldab eraldamist (gaaskromatograafia) ja spektraalset meetodit (massspektromeetria).Väga võimas analüütiline meetod. Kvantitatiivse analüüsi meetodite klassifikatsioon : Gravimeetria- meetodid põhine...
iseloomustatakse kaudselt aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete sisalduse alusel. Aromaatset tuuma sisaldavad aminohapped (Tyr, Trp, Phe) on nähtavad spektrofotomeetriliselt lainepikkustel 270-280 nm. Töö käik Kõigepealt valmistatakse ensüümipreparaadist töölahus. 5 ml töölahuse saamiseks pidin kaaluma 10 mg alkalaasi preparaati. Kaalumisel sain aga 12,0 mg ning pärast õppejõuga konsulteerimist otsustasin selle kaalutis edasi töötada. Uue kaalu korral oli vaja võtta puhverlahust (boraatpuhver, pH=8,4) 6 ml. Paraku valasin seda graduleeritud katseklaasi liiga palju ning sain 10 ml lahust. Järjekordsel konsulteerimisel õppejõuga otsustasin jätkata väiksema kontsentratsiooniga lahusega. Kontsentratsioon pidi olema 2 mg/ml, minu katses oli 1,2 mg/ml. Edasi tehakse ettevalmistusi ensüümireaktsiooniks. 50 ml katseklaasi pipeteeritakse 25 ml 2%-list kaseiini lahust (substraat)
Saagised Leian moolide arvu bensaldehüüdi järgi: m= 4,07 g , M= 106 g/mol, n= m/M n= 0,038 M(bensaalatsetofenoon) = 208 g/mol, n= 0,038mol n= m/M m= n x M, m= 7, 904 7,904 100% 5, 45 x% x= 68,9% (teoreetiline saagis) Kirjanduslik saagis on 70% teoreerilisest: 7,904 100% x 70% x= 5, 53 g Minu kaalutis bensaalatsetofenoonil: 5, 45 g Pilte sünteesi käigust Bensaalatsetofenoon on aine, molekulmassiga 208g/mol, Sulamistäpp on 62 ja keemistäpp 348 kraadi. Lahustub eetris
k – teisenduse koefitsient väärtusega 1000 Survepindala on 1600 mm2, mis vastab katseseadme surveplaatide pindalale. Painde- ja survetugevust väljendatakse katsetulemuste aritmeetiliseks keskmiseks, täpsusega 0,1 MPa. 5. TULEMUSED 5.1. Jahvatuspeenuse määramine Katse Keskmine Kipsi kaalutis: 50 g; 1 Kipsi kaalutis [g] 50 50 Jääk sõelal nr. 02: 6 g – see on 12 % kaalutud Jahvatuspeensus (jääk massist. 12 12 sõelal) [%] 5.2. Kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine. Kipsi kaalutis 300 g.
puhvris lahus, milles ensüümi kontsentratsioon on vahemikus . · Arvutasin välja ensüümipreparaadi kaalutise suuruse. Minu katses kasutatud ensüüm oli alkalaas. Tehtava töölahuse täpne maht on ja ensüümi kontsentratsioon selles . · Analüütilistel kaaludel kaalusin sobiva suurusega kaaluklaasi vajaliku koguse ensüümipreparaati ja viisin kadudeta (kvantitatiivselt) lahuse valmistamiseks gradueeritud katseklaasi. Kaalutis = 0,0074 g · Lisasin väikese koguse puhverlahust ja segasin klaaspulgaga umbes 5 min kuni ensüüm on lahustunud. Ensüümipreparaat lahustus peaaegu täielikult, sest see sisaldas ka täiteainet, mis ei lahustunud. Seepärast tekkinud lahus ei olnud täielikult selge. · Seejärel täitsin klaasi puhverlahusega ettenähtud mahuni ja loksutasin läbi, et ensüümi kontsentratsiooni lahuses ühtlustada. Ensüümireaktsiooni (kaseiini hüdrolüüsi) läbiviimine
P-purustatav jõud, [kgf] l- tugedevaheline kaugus, [cm] b- proovikeha laius, [cm] h- proovikeha kõrgus, [cm] k- ülemineku koefitsient 4.5 Survetugevuse leidmine Survetugevus arvutatakse valemiga: = k FP (Valem 2) 0 Kus, Rs- survetugevus, [N/ mm2 ] P- purustatad jõud, [kgf] F 0 - survepindala [ mm2 ] k- ülemineku koefitsient 5. Tulemused 5.1 Jahvatuspeensuse määramine. Kipsi kaalutis: 50 g Jääk sõelal: 4,49 g Jahvatuspeensus: 8,98% 5.2 Kipstaigna normaalkonsistentsi määramine. Kipsi kaalutis: 300 g Tabel 1. Normaalkonsistentsi määramine Katse nr. Vee hulk, % kipsi massist Taignakoogi diameeter [cm] 1. 45,66 15,38 2. 46,36 19,15 3
Seejärel kaaluti uuesti. Tulemused TLC plaadil ilmunud plekkide järgi identifitseeriti teest ekstraheeritud ühendid, milleks olid kofeiin ja teobromiin, kusjuures kofeiini oli päris palju ja teobromiini vähe. Võrreldes proovi plekke standardite plekkidega, hinnati kofeiini sisaldust ekstraktis ligikaudu 1,8 mg/ml, kuna tee ekstraheeriti 12ml on kofeiini hulk tees on ligikaudu12*1,8 = 21,6 mg ehk 1,5%. Peale kloroformi aurustumist saadi ksantiini derivaatide kaalutis 24,1 mg. Nende sisaldus tees oli ligikaudu 1,7 %. Xxxxx Xxxxx 999999 YASXX
F f s= Valem 4-2 S0 3 kus fs survetugevus, N/mm2; F purustav jõud, N; S0 survepindala, mm2; 4 5. Katsete tulemused 5.1. Jahvatuspeenuse määramine Kipsi kaalutis 50 g; Jääk sõelal: 5,2 g, 10,4 % 5.2. Normaalkonsistentsi määramine Kipsi kaalutis 300 g. Katse nr. Vee hulk, % kipsi massist Taignakoogi diameeter, cm 1 50% 17,15/16,80 2 53.3% >23,20 3 50% 18,70/18,60 Tabel 5.1 5.3. Tardumisaegade määramine 5.3.1. Katse algus 00.00.00
destillatsiooniaparaati. Selles aparaadis lisasime proovile 50% NaOH lahust, kuni proovi värvus muutus siniseks. NH3, mis lendus NaOH toumel püüti vastuvõtjas kinni 1% boorhappe lahusega. Üle destilleerunud lämmastiku kogus tehti kindlaks 0,01 M HCl-ga tiitrimise abil ja tiitrimiseks kulunud soolhappe koguse alusel saimegi välja arvutada lämmastikusisalduse väetises. Tiitrimisel kulus 0,01 M soolhapet 7,36 ml. ( ml∗m)∗14∗100 N%= p∗1000 p = määramiseks võetud kaalutis 1 ml kohta p = 0,5 g * 10 ml / 100 ml = 0,05 g/ml ( 7,36∗0,01 )∗14∗100 N%= 0,05∗1000 N%=2,06% Lõpptulemus: Üldlämmastiku määramine andis tulemuseks 2,06% ja proovi toortuha sisaldus 27,1%. Valitud orgaanilise väetise pH oli 6,8.
4.1 Jahvatuspeenuse määramine Katse nr Katseproovi mass Mass sõelal [g] % [g] 1 50 3,24 6,48 2 50 3,60 7,20 Tabel 1.1 jahvatuspeensuse määramine Aritmeetiline keskmine: (6,48+7,20) / 2 = 6,48% Jahvatuspeenus on 6,5% 4.2 Kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine Kipsi kaalutis: 350g Katse nr Segu Taignako Märkused koostis ogi laialivalg umine Kipsi Vee hulk 1. mõõt 2. mõõt Keskm. kaalutis [ml] [% kipsi d1 d2 D [g] massist] 1 350 208,25 59,5 - - - Läks üle
Laboratroorne töö V Proteolüütilise ensüümi aktiivsuse määramine Töö eesmärk: Proteolüütilise ensüümi aktiivsuse määramine. Meetod põhineb kaseiini hürdolüüsil uuritava proteaasi toimel ja sellele järgneval hüdrolüüsiproduktide sisaldus spektofotomeetrilisel määramisel. Töövahendid: Analüütiline kaal, 5 ml mõõtekolb, 50 ml katseklaas, 4 kuiva katseklaasi, kell, pipetid, lehtrid, paberfiltrid, spektromeeter, vesitermostaat, kvartskvürett. Töö käik: Valmistatakse uuritava proteaasi lahus ensüümile sobiva pH väärtusega puhvris. Selleks kaalutakse analüütilisel kaalul 0,0051 g ensüümipreparaati, milleks oli alkalaas, ja seejärel viiakse kvantitatiivselt 5 ml mõõtekolbi. Lisatakse väike kogus boraatpuhvrit ja loksutatakse, kuni ensüüm on lahustunud. Seejärel täidetakse kolb puhverlahusega märgini. Võetakse 50 ml mahuga katseklaas, kuhu pipeteeritakse 25 ml sobiva pH väärtusega 2% kaseiini lahust ja asetatakse vesitermostaa...
C 10 3 V1 2 V 2 A= t 181 V3 g Kus: C - türosiini kontsentratsiooni muutus mg/ml: 0,1840-0,098=0,086mg/ml t - hüdrolüüsi kestvus s: 900-300=600s V1 - hüdrolüüsisegu üldmaht ml: 26ml 2- TKÄ lahusest tingitud lahjendus V 2 - ensüümilahuse üldmaht ml: 5ml V 3 - ensüümi maht hüdrolüüsisegus ml: 1ml g- proteaasi kaalutis: 0,006g 181- türosiini molekulmass. Pannes arvud valmeisse saan: 0,086 10 3 26 2 5 A= = 34,32 kat/g 600 181 1 0,006 Kokkuvõte: 30 C ° juures on savinase aktiivsus 34,32 kat/g see tähendab, et 1s jooksul hüdrolüüsiti 34,32 mooli peptiidsidemeid.
Pimekatse Tiitrimiseks kulunud naatriumtiofosfaadi maht: 20,70 ml G(naatriumjodiid)=1g Pipeteeritud etanoolilahuse hulk= puudub Arvutused ( AK - AK1) x 0,00115 Etanooli sisaldus X arvutatakse valemiga: X = G , kus A- kaaliumkromaadi maht, ml K- kaaliumkromaadi normaalsuskoefitsent B- tiitrimiseks kulunud naatriumtiosulfaadi maht, ml K1- vastava naatriumtiosulfaadi koefitsent G- kaaliumjodiidi kaalutis, g K leidmiseks tuli abiks võtta pimekatse, mille puhul puudus etanool e. X=0. See tähendab, et AK- BK1= 0 BK1 K = A 20,70 x1,0 K = = 2,07 10 15,4 +15,45 Vkesk = =15,425 2 (10 * 2,07 -15,425 *1,0) * 0,0015 * 250 * 250 X = = 3,791g 1*10 *10 Etanooli tegelik algne massihulk oli 3,802 grammi. Veaprotsent 3,802 - 3,791
46,56 g 3,42 g '?.{.4-G$=6d[#1,,,i,t]Y# ' Jahvatuspeensus : !,uu!.tu"rlol, *Y.l1u/o x 6,8%0 kipsi kaalutis 50 5.2. Kipsitaigna normaalkonsistentsi miiiiramine Kipsi kaalutis:300 g Tabel 5. 2. I Kipsitaigna normaalkonsistentsi mdcirmnise kats eandmed V"ffiifii$flo {ripsiryJ ss isffi , ,rH*+*,: :''1onl,iiffi;,jf ," 1 60 >30
IV katseklaas (3-proov) 0,569 0,092 Saadud andmete alusel koostasin graafiku: türosiini kontsentratsioon (C) aeg (t). Preparaadi proteolüütilise aktiivsuse arvutasin valemi järgi: kus C türosiini kontsentratsiooni muutus, mg/ml t hüdrolüüsi kestus, s V1 hüdrolüüsisegu üldmaht, ml V2 ensüümilahuse üldmaht, ml V3 ensüümi maht hüdrolüüsisegus, ml g proteaasi kaalutis 181 türosiini molekulmass 2 TKÄ lahusest tingitud lahjendus A = kat/ml Järeldus o Saadud tulemus näitab, et 30 C juures on alkalaasi aktiivsus 9,38 kat/ml, st 1 sekundi jooksul hüdrolüüsiti 9,38 mooli peptiidsidemeid.
15 3,06 Lõpp-periood 16 3,07 17 3,075 18 3,09 19 3,105 20 3,12 21 3,13 Soola ja ampulli mass: 38,74 g (soolaks oli aine D) Ampulli mass: 32,90 g Soola kaalutis: 5,84 g Lahusesse ulatuva termomeetri ruumala: V = 9 ml Klaaspulga ja seguri mass: 85,23 g Keeduklaasi mass: 28,74 g Tabel Soojusmahtuvus Süsteemi osa Mass, g Erisoojus Üldine Klaasesemed 118,13 0,80 (ampull, segur, pulk)
· Selle järgi leitakse türosiini juurdekasv valitud ajavahemikus · Arvutatakse ensüümipreparaadi aktiivsus Türosiini juurdekasv on 0,0044 · CTyr türosiini kontsentratsiooni muutus ajavahemikus, · t valitud ajavahemik, 1 min = 60 s · V1 reaktsioonisegu üldmaht, 26 ml · V2 valmistatud ensüümilahuse üldmaht, 5 ml · V3 proovi maht hüdrolüüsisegus, 1 ml · g proteaasi preparaadi kaalutis, 7,6 mg = 0,0076 g Järeldus: Praktilise töö käigus õnnestus määrata kasutatava alkalaasiproovi aktiivsus, milleks on 13,8606 mikrokatalit grammi kohta. See tähendab, et 1 gramm alkalaasi hüdrolüüsib ühe sekundiga 30 kraadi juures 13,8606 mikromooli peptiidsidemeid. Kaod võisid tekkida näiteks ensüümi ülekandmisel mõõteklaasist katseklaasi, või liiga vara reaktsioonisegust võetud proovide tõttu.
Vastavalt graafikule glükoosi kontsentratsioon uuritavas lahuses on 0,149 mg/ml. Glükoosisisaldus uuritavas proovis arvutatakse järgamise valemi abil: X= C V 1 L 10 - 3 100 V 2 G ( 1- W ) C Glükoosi kontsentratsioon uuritavas proovis V1 uuritava lahuse üldmaht L lahjendustegur 10-3 tegur üleminekuks grammidele V2 värvusreaktsiooni läbiviimiseks võetud uuritava lahuse maht, ml G mee kaalutis, g W mee niiskusesisaldus, % 0,149 200 1 10 - 3 100 X= 1 0,11*( 1- 0,17 ) = 32,64 Seega glükoosisisaldus mees on 32,64 %.
2 Ensüümi proteolüütiline aktiivsus arvutatakse vastavalt valemile: CTyr türosiini kontsentratsiooni muutus valitud ajavahemikus (mg/ml) t hüdrolüüsi kestus valitud ajavahemikus (s) V1 reaktsioonisegu (substraat + ensüüm) üldmaht (ml) V2 valmistatud ensüümilahuse üldmaht (ml) 2 TKÄ lahusest tingitud proovi lahjendus V3 ensüümi maht hüdrolüüsisegus (ml) g proteaasi preparaadi kaalutis (g) 181 türosiini molekulmass 1 g ensüümi toimel toimub 2,83 µmol peptiidsidemete hüdrolüüs 1 sek jooksul 30°C juures 3
kus R survetugevus, [N/mm²] P purustav jõud [kgf] F survepindala, [mm²] k ülemineku koefitsient Survetugevus avaldatakse kui aritmeetiline keskmine neljast paremast tulemusest, täpsusega 0,1 MPa. 5. KATSETULEMUSED 5.1 Ehituskipsi katsetuse tulemused Katses määrati jahvatuspeensus ja normaalkonsistents. Tulemused on välja toodud punktis 1 ja tabelis 5.1 1. Jahvatuspeensuse määramine Kipsi kaalutis 50 g Jääk sõelal nr 02 6,1 g, 12,2 % 2. Kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine Kipsi kaalutis 300 g 3 Tabel 5.1. Kipsitaigna normaalkonsistents Katse Vee hulk, % kipsi massist Taignakoogi diameeter, mm nr 1 166g , 55,3 % Katse ebaõnnestus
vastavalt valemile: A = delta C x 103 x V1 x 2 x V2 / delta T x 181 x V3 x g deltaC - turosiini kontsentratsiooni muutus mg/ml delta T - hudroluusi kestus s V1 - hudroluusisegu uldmaht ml 2 - TKÄ lahusest tingitud lahjendus V2 - ensuumilahuse uldmaht ml V3 - ensuumi maht hudroluusisegus ml g - proteaasi kaalutis g 181 - turosiini molekulmass A = (0,023 x 103 x 26 x 2 x 5) / (600 x 181 x 1 x 0,0055) = 10,01 m. kat / ml Vastavalt definitsioonile, 1 ml ensüümi lahust vastava lahjendusega katalüüsib 1 sekundiga 30 kraadi juures 10,01 mikromooli aine teket. 5. Kokkuvõte: Läbiviidud tööga peaks ensüümi aktiivsuse mõiste selgeks saama. Töö oli viidud lõpuni ja piisava täpsusega, arvutused tehtud ja kõik.
Preparaadi proteolüütiline aktiivsus A (µkat/g) Kust selline C väärtus? Milline on tegelikult C, mis vastab hüdrolüüsi kestvusele 300 sekundit? C türosiini kontsentratsiooni muutus mg/ml 0,078-0,064=0,014 t hüdrolüüsi kestus s 600 sek V1 hüdrolüüsisegu üldmaht ml 26 ml 2 TKÄ lahusest tingitud lahjendus 2 V2 ensüümilahuse üldmaht ml 5 V3 ensüümi maht hüdrolüüsisegus ml 1 g proteaasi kaalutis g 0,0049 181 türosiini molekulmass. 181 - 9,77 mikrokatalit grammi kohta 1 g ensüümi katalüütiline aktiivsus on 9,77 katalit. ? Mis toimub 1g ensüümipreparaadi toimel? PARANDUSED: Töö oli küll eeskirja järgselt läbi viidud, kui aktiivsus on umbes 3 korda madalam tegelikkusest. Ilmselt on tulnud kusagile viga töö käigus. 6,84 µkat/g 1 g ensüümi katalüütiline aktiivsus on 6,84 katalit 1 g ensüümpreparaadi toimel
C1 taandavate suhkrute sisaldus 0-proovis, mg/ml C2 taandavate suhkrute sisaldus ajahetkel T võetud proovis, mg/ml V1 reaktsioonisegu (hüdrolüüsisegu) üldmaht, ml V2 ensüümi töölahuse üldmaht, ml 103 tegur üleminekuks mikrogrammidele T hüdrolüüsi kestus, s 180 glükoosi molekulmass V3 proovi maht taandavate suhkrute määramiseks, ml V4 ensüümireaktsiooni viidud invertaasi töölahuse maht, ml g ensüümipreparaadi kaalutis, g Invertaasi aktiivsus 10.minuti proovis 3 See tähendab, et 1 g invertiini aktiivsus on 186,7 µkatalit 1 g invertiinipreparaadi toimel produtseeritakse 186,7 mol taandavat suhkrut sekundis. Invertaasi aktiivsus 20. minuti proovis See tähendab, et 1 g invertiini aktiivsus on 282,5 µkatalit 1 g invertiinipreparaadi toimel produtseeritakse 282,5 mol taandavat suhkrut sekundis. Järeldused
Jahvatuspeenuse määramine Kipsi kaalutis: 49.72 Jääk sõelal: 4.22 Normaalkonsistentsi määramine Vee hulk, % Taignakoogi Katse nr. kipsi massist diameeter, cm 1 60 42.31 2 55 23.1 3 50 21.3 21.3 4 47 16.4 16.5 5 48 18.5 18.3 203.4 105 212.8 224.8 105 184.8 212.6 ...
ΔCTyr – türosiini kontsentratsiooni muutus valitud ajavahemikus ΔCTyr= 0,134 mg/ml Δt – hüdrolüüsi kestus st valitud ajavahemik (s), Δt = 904 sek V1 – reaktsioonisegu (substraat + ensüüm) üldmaht (ml), V1 = 26 ml V2 – valmistatud ensüümilahuse üldmaht (ml), V2 = 5 ml 2 – TKÄ lahusest tingitud proovi lahjendus (3 ml → 6 ml, seega L = 2), V3 – ensüümi maht hüdrolüüsisegus (ml), V3 = 1 ml g – proteaasi preparaadi kaalutis (g), g = 17,9 mg=0,0179g ∆ C Tyr ∙103 ∙V 1 ∙ V 2 ∙ 2 0,134 ∙ 103 ∙ 26 ∙ 5∙ 2 μkat A= = =11,89 ∆ t ∙ 181∙ V 3 ∙ g 904 ∙181 ∙1 ∙ 0,0179 g Järeldus μkat Alkalaasi proteolüütiline aktiivsus on 11,89 g , mis tähendab, et 30 kraadi juures 1 sekundi
Looduslike ühendite keemia Lõhest rasvhapete määramine Teostaja: Matriklinumber: Juhendaja: Ivar Järving Õpperühm: YASB Objekti nimi ja Lõhe, 0,081g (lipiidide kaalutis 1g proovist) lähtekaal Töö käik 1. Lõheproov purustati ja homogeniseeriti kloroform:metanooli seguga. 2. Eraldatud lipiidid hüdrolüüsiti leeliselises keskkonnas 3. Hüdrolüüsitud lipiidid eraldati hüdrolüüsumata materjalist heksaaniga happelises keskkonnas, sest leeliselises kk-s ei kulge hüdrolüüs lõpuni.
Proovi Kipsi kaalutis Jääks Jahvatus number [ g ] sõelal [ g ] peensus 1 50 8,6 17,2 2 50 7,9 15,8 3 Keskmine 16,5 Vee hulk Taignakoogi diameeter [ mm ] Katse nr Mass [ g ] Mass [ g ] diameeter 1 diameeter 2 keskmine 1 150 50 200 200 200 2 120 40 137 137 137 3 128,2 42,7 165 165 165 4 132,1 44 176 175 175,5 Nõeala Nõeala Nõeala vajumise vajumise vajumise sügavus sügavus sügavus T [ min:s ] [ mm ] T [ min:s ] [ mm ] T [ min:s ] [ mm ] 1:15 0 9:05 30 11:55 ...
C1 taandavate suhkrute sisaldus 0-proovis, mg/ml, C2 taandavate suhkrute sisaldus ajahetkel T võetud proovis, mg/ml, V1 reaktsioonisegu (hüdrolüüsisegu) üldmaht, ml, V2 ensüümi töölahuse üldmaht, ml 103 tegur üleminekuks mikrogrammidele, T hüdrolüüsi kestus, s, 180 glükoosi molekulmass, V3 proovi maht taandavate suhkrute määramiseks, ml, V4 ensüümireaktsiooni viidud invertaasi töölahuse maht, ml, G ensüümipreparaadi kaalutis, g. Invertaasi aktiivsus 10 minuti proovis: A10 = (7,8 1,3) · 10,4 · 5 · 103 / (600 · 180 · 1 · 0,4 · 0,0151) = 518,2 kat/g See tähendab ,et 1g invertiini aktiivsus on 518,2 katalit 1g invertiinipreparaadi toimel produtseeritakse 518,2 mol taandavat suhkrut sekundis. Invertaasi aktiivsus 20 minuti proovis: A20 = (11,1 1,3) · 10,4 · 5 · 103 / (1200 · 180 · 1 · 0,4 · 0,0151) = 390,7 kat/g
V1 - reaktsioonisegu (hüdrolüüsisegu) üldmaht, ml V2 - ensüümi töölahuse üldmaht, ml 103 - tegur üleminekuks mikrogrammidele T - hüdrolüüsi kestus, s 180 - glükoosi molekulmass V3 - proovi maht taandavate suhkrute määramiseks, ml V4 - ensüümireaktsiooni viidud invertaasi töölahuse maht, ml G - ensüümipreparaadi kaalutis, g o Avaldan invertaasi preparaadi aktiivsuse kahe aktiivsuse (A10, kus T=600s, ja A20, kus T=1200s) aritmeetilise keskmisena. Arvutuskäik: Järeldus: Töö oli läbi viidud korrektselt, sest leitud aktiivsused A10 ja A20 erinesid üksteisest tunduvalt vähem kui 20% võrra. Mina sain, et invertaasi preparaadi aktiivsus on 427,86µkat/g.
KONTSENTRATSIOONI MÄÄRAMINE Töö eesmärk: Leida NaOH lahuse molaarne kontsentratsioon HCl titeerimise abil. Töö vahendid: Naatrium hüdroksiid, keeduklaas, mõõtekolb, kooniline kolb, destilleeritud vesi, metüülpunane, vesinikkloriidhape, bürett, lehter. Töö käik: Tahkest naatriumhüdroksiidist kaaluti 100ml mahuga keeduklaasi nii palju ainet, kui vajatakse 250 ml 0,1 molaarse lahuse valmistamiseks. Naatriumhüdroksiidi kaalutis lahustati ca 50 ml destilleeritud vees ja jahtunult kallati saadud lahus 0,25 ml mahuga mõõtekolbi. Lahus lahjendati mõõtejooneni, suleti kolb korgiga ja loksutatu lahus hoolega läbi. Lahusest pipeteeriti 25 ml koonilisse kolbi ja lisati sellesse umbes sama palju destilleeritud vett ning indikaatorina 2-3 tilka metüülpunast. Juhendajalt saadi tuntud konsentratsiooniga vesinikkloriidhappe lahus, millega loputati ning täideti bürett. Lahus on indikaatori tõttu kollane
15-proov 0,832 0,1330 900 Arvutan ensüümipreparaadi proteolüütiliseaktiivsuseA(µkat/g) CTyr-türosiini kontsentratsiooni muutusvalitudajavahemikus (mg/ml) t- hüdrolüüsi kestus st valitud ajavahemik (s) V1- reaktsioonisegu (substraat+ ensüüm) üldmaht (ml) V2-valmistatud ensüümilahuse üldmaht (ml) 2-TKÄ lahusesr tingitud proovilahjendus V3-ensüümi maht hüdrolüüsisegus g-proteaasi preparaadi kaalutis (g) 181- türosiini molekulmass =12,36 µkat/g Katse järeldus Selle katse käigus pidin võtma proove nii, et kontsentratsiooni ja aja vahel valitseks lineaarne sõltuvus. Sellisel juhul peaks katse tulemused olema ühel lineaarsel sirgel, minu katses taolist sirget ei tekkinud, seega pole minu tulemused lineaarsed. Viga võis tekkida sellest, et pole piisavalt kogemust ja kiirust, et reaktsioonisegu viia TKÄ ja siis uuesti kähku termostaati tagasi.
3 C Tyr10 V 1V 22 A= t181V 3g CTyr türosiini kontsentratsiooni muutus valitud ajavahemikus (mg/ml), t hüdrolüüsi kestus st valitud ajavahemik (s), V1 reaktsioonisegu (substraat + ensüüm) üldmaht (ml), V2 valmistatud ensüümilahuse üldmaht (ml), 2 TKÄ lahusest tingitud proovi lahjendus (1 ml 2 ml, seega L = 2), V3 ensüümi maht hüdrolüüsisegus (ml), g proteaasi preparaadi kaalutis (g), 181 türosiini molekulmass. Tulemus Aeg Optiline tihedus Türosiini kontsentratsioon (sek) (A) (mg/ml) 0 0,3040 0,047 300 0,4282 0,067
Kus: C1-taandavate suhkrute sisaldus 0-proovis. C2-taandavate suhkrute sisaldus ajahetkel T võetud proovis (mg/ml) V1-reaktsioonisegu üldmaht (ml) V2-ensüümi töölahuse üldmaht (ml) T -hüdrolüüsi ketus (s) 180-glükoosi molekullmass V3 -proovi maht taandavate suhkrute määramiseks (ml) V4-ensüümireaktsiooni viidud invertaasi töölahusemaht (ml) g -ensüümiprepraati kaalutis (g) Töö tulemused! :D Proovi number Kuulunud CuSO4 Glyc mg/ml ml 0 (0 minutil võtnud) 2,3 2 1 (10 minutil) 12,6 11,1 2 (20 minutil) 23,3 18 Leiame invertaasi aktiivsuse(A): A=(C2-C1)* V1* V2 *103/T * 180 *V3 *V4*g A1=(11,1-2) * 26*5*103 /600 *180 * 1*1*0,015 =5323,5 µkat/ml
Lahutuvus: ∆ tR 4,762−2,67 R= = =¿ 16,4 (W 1 +W 2)/2 (0,105+0,1496)/2 Selektiivsus: α = (tR2 – t0) / (tR1 – t0) = (4,762 – 2,332) / (2,67 – 2,332) = 7,2 3.3. Kofeiini ja teobromiini määramine reaalses proovis Märkus 2: Teobromiini sisaldus proovis on liiga madal ning kalibratsioonialast väljas, seega ei ole võimalik seda antud standardidega kalibreerides määrata. Proov Kaalutis Lahjendu Kofeiini Teobromiin Kofeiini Teobromiin ,g s pindala i pindala sisaldus i sisaldus
Arvutasin ensüümipreparaadi proteolüütilise aktiivsuse A (kat/g) vastavalt valemile: kus: C(Tyr) türosiini kontsentratsiooni muutus valitud ajavahemikus, mg/ml t hüdrolüüsi kestus st valitud ajavahemik, s V - reaktsioonisegu (substraat+ensüüm) üldmaht, ml V - valmistatud ensüümilahuse üldmaht, ml 2 TKÄ lahusest tingitud proovi lahjendus V - ensüümi maht hüdrolüüsisegus, ml g proteaasi preparaadi kaalutis, g 181 türosiini molekulmass Järeldus Proovid said võetud reaktsioonisegust kaseiini hüdrolüüsi protsessi algfaasis, mil produktide kontsentratsiooni ja aja vahel valitses lineaarne sõltuvus. Seega peavad kõik neli punkti katse korralikul läbiviimisel langema ühele sirgele. Minu tehtud katse õib lugeda õnnestunuks, sirge läbib peaaegu kõiki punkte, kõrvalekalle on väga väike.