Kordamisküsimused analüütilises keemias 2009/2010 õppeaasta 1. Analüütilise keemia tähtsus ja rakendused. Analüütiline keemia on keemia haru, mis tegeleb proovi komponentide eraldamise, identifitseerimise ja määramisega; Traditsiooniliselt kuulub analüütilise keemia valdkonda ka keemiline tasakaal ja andmete statistiline töötlus. Jagatakse 2 põhiklassi: · Kvalitatiivne analüüs- identifitseeritakse, mis komponendid on proovis · Kvantitatiivne analüüs- määratakse komponentide kogused (kontsentratsioonid) 2. Kvantitatiivse analüüsi meetodite klassifikatsioon. · Gravimeetria - meetodid põhinevad massi mõõtmisel; · Tiitrimeetria - põhinevad ruumala mõõtmisel;
.................. Analüüsi käik. Jrk.nr. Tões- Tõestamise käik ja Tingi- Tulemused tatav reaktsioonivõrrand mused ja ioon järeldused Kokkuvõte...................................................................... Hinne ja õpetaja allkiri............................ Kasutatud kirjandus: Kuus,H. Analüütiline keemia.Kvalitatiivne analüüs.Tallinn,"Valgus" 1990. Avalehele
8. Ainete kontsentratsioonid lahustes. Kontsentratsioonide väljendusviisid. Kontsentratsioon iseloomustab analüüdi sisaldust proovis. Väljendamine tavapärasel viisil: molaarselt (mol/l), massiprotsent, moolmurd, molaalsus (mol/kg), mass massi kohta. Normaalseks kontsentratsiooniks nimetatakse gramm-ekvivalentide arvu 1 l lahuses. Tiitriks nimetatakse titrandi massi lahuse ruumala kohta. Tiiter analüüdi suhtes: analüüt (ml)/titrandi (g) suhtes. 9. Aine analüütiline ja tasakaaluline kontsentratsioon. Nende erinevus. Analüütiline kontsentratsioon iseloomustab analüüdi kontsentratsiooni lahuses, tasakaaluline kontsentratsioon näitab analüüdi kontsentratsiooni arvestades dissotsiatsiooni. Nt arvutame analüütilise kontsentratsiooni vastavalt lahusele lisatud ainekogusele. Tegelikult püstitub lahuses tasakaal ja tegelik lahuse kontsentratsioon on erinev. Tugevate aluste ja hapete korral
Kõik kommentaarid