Analüütiline keemia (0)

•          Mille poolest erineb mahtanalüüs kaalanalüüsist? – Mahtanalüüsil mõõdetakse täpselt reaktsioonil kulunud teatud kindla konsentratsiooniga e. tiitriga reaktiivi ruumala, Kaalanalüüsis määratakse uuritava aine kogus proovis (T=g/ml, N=T*1000/E)
•          Millised on kaalanalüüsi põhilised etapid? - 1. Kaalutise võtmine, 2. Lahustamine sobivas lahustis, 3. Uuritava iooni sadestamine , 4. Sademe pesemine, filtreerimine, kuumutamine , 5. Saademe kaalumine
•          Millel põhineb kaalanalüüs? Analüütilisel kaalumisel. Püsiv sade, millega saab edasi toimetada
•          Mille alusel valitakse sadesti? - sobiva sademe valik- sade peab olema praktiliselt lahustumatu, hästi filtreeritav ja pestav , peale kuumutamist peab sade vastama samale valemile, püsiv kaal ei tohi muutuda seistes, kui võimalik, tuleks sadestaja valida selline, et tema liig kuumutamisel lenduks.
•          Kui palju tuleb sadestajat võtta? Kui sade kristallne – koeffitsient 0.5g, kui amorfne – 0.3g ja veel tuleb võtta 1.5 korda rohkem, kui arvutatud teoreetiliselt.
•          Mis on dekanteerimine ja miks seda kasutatakse? – protsent, mille käigus kallatakse sadet keeduklaasi pesuvedelikku, segatakse hästi läbi, lastakse settida ja valatakse vedelik mööda klaaspulka filtrile, korratakse protseduuri 5-6 korda. Kasutatakse filtreerimisel ja sademe pesemise alusel, et vältida filtripooride katki ja pesta välja lisandeid.
•          Millistele tingimustele peab vastama filter? - Ei tohi olla õhumulle, peab olema mõned millimeetrid lehtrist allpool
•          Mis on tuhavaba filter? - filtrid , mis on vabastatud liigsetest mineraalainetest hapetega pesemise teel
•          Mis on sademe pesemine? - Sademe pesemise eesmärgiks on tema poolt adsorbeeritud lisandite ja emalahuse jääkide eemaldamine.
•          Mis on pesemise täielikkuse proov ? - Tagab, et kõik vajalikud ioonid oleksid sademega lahusest välja tulnud
•          Mis on eksikaator? - Õhukindel klaasanum, mis tagab stabiilse keskkonna
•          Mis on muhvelahi? - Ahi, mis on mõeldud kõrgetele temperatuuridele, tuhastusahi
•          Millel põhineb neutralisatsioonimeetod? - Tugeva happe tiitrimisel tugeva alusega ja vastupidi e. HAPPE + ALUS = SOOL + VESI
•          Millel põhineb redoksmeetod? - Põhineb oksüdatsiooni astme muutumisel.
•          Milleks kasutatakse mõõtkolbi? – lahuse valmistamiseks või suurte vedelikehulkade mõõtmiseks, lahjendamiseks
•          Mis on lahuse normaalsus ? - Gramm ekvivalent arv 1000ml-is
•          Mis on ekvivalentsuspunkt? - Punkt kus ainete kogused on reageerinud , pH=7
•          Mis on lahuse tiiter ? - Tiiter on lahustunud aine grammides 1ml lahuses T=g/ml
•          Mis on fiksanaal? - Fiksanaal on kinnistes ampullides, kus on kindel reaktiivikogus, mis on vajalik teatud koguses teatud normaalsusega lahuse saamiseks   
•          Mis on mõõtlahus? - lahus, mille konsentratsioon on teada
•          Mis on indikaatori pöördeala? - Indikaator muudab oma värvi teatud pH piirkonnas
•          Mispärast annavad ff ja mo KOH lahuse tiitrimisel soolhappega erinevaid tulemusi? - sest on erinev pH
•          Miks tuleb märga büretti ja pipetti loputada selle  lahusega millega need täidetakse? - Et nendel ei ole teised lahused
•          Kas tohib tiitritava lahusega loputada kolbi, milles hakatakse tiitrima? Miks? Ei tohi, sest pärast tuleb uuritava lahuse suurem konsentratsioon.
•          Miks pole KMnO4 mõõtlahuse valmistamiseks otstarbekas võtta selle aine täpset kaalutist? Ta kiiresti oksüdeerub õhu käes
•           kuidas toimub a) oksüdeerijate b) redutseerijate jodomeetriline määtamine? Oksüdeerumine põhineb nende reageerimisel KJ-ga, mille juures vabaneb ekvivalentne kogus joodi. Redutseerijate määramisel kasutatakse oksüdeerijana J2 lahust.
•          Millel põhineb K2Cr04 kasutamine Mohri Meetodil? - Indikaatori mõjul värvub lahus kollaseks, kui sadestumine on lõppenud, tekitab hõbeiooni liig indikaatoriga reageerides punane sade
•          Milles seisneb Volhardi meetodi olemus? - HNO3 -ga hapustatud tiitrivasse lahusesse lisatud kindla koguse AgNO3-e liig tiitritakse tagasi NH4SCN või KSCN-i lahusega. Lõpppunkt tuvastatakse Fe3+ lisamisega
•          Milliseid indikaatoreid kasutatakse nitritomeetrias? - Tropeoliin 00 lahust või selle segu metüülsinisega
•          Mis on kompleksomeetrias mõõtlahuseks ja millised on peamised indikaatorid ? Mõõtlahuseks on kompleksühendid . Idikaatorid – metallokroomsed indikaatorid.
•          Milles seisneb Fajansi meetod? - Tiitrimisel tekkivad hõbedaühendid on kolloidse struktuuriga ja absorbeerivad oma pinnale lahuses leiduvad ühendid. Lõpppunkti määramisel kasutatakse adsorbtsioonindikaatorid
•          Milles seisneb sadestusmeetodite olemus? - Põhineb vähelahustuva ühendi tekkel tiitrimise käigus
•          Millal tuleb kasutada tiitrimist veeta keskkonnas? - Võib kasutada nõrkade hapete ja aluste tiitrimiseks, mida ei saa tiitrida vesikekskonnas
•          Kuidas määratakse KMnO4 lahuse tiitrit? Oblikhappe väävelhappelises keskkonnas
•          Kuidas arvutatakse redoksmeetodite puhul ekvivalenti? Molaarmass jagatakse liidetud või loovitatud elektrooni arvega
•          Missuguseid nõudeid esitakse põhiainetele?
Q=N*E*V/1000
•          40 ml NaOH lahuses on 1,6200g NaOH-d, milline on selle lahuse tiiter?
•          Millega võrdub lahuse normaalsus, kui see sisaldab 1l 4,8059g H2SO4-ja?
•          Kaltsiumhüdroksiidist sadestati kaltsiumioon väljafosforhappega. Uuritava aine kaalutis oli 0,3524g. Mitu milliliitrit kulub selleks teoreetiliselt
•          a.        1M fosforhapet
•          b.        1N fosforhapet
c.         2Nfosforhapet
•          Pliiatsetaat korda kaks vesi, mille kaalutis oli 0,5025g  sadestati lahusest väävelhappe lahusega. Tekkinud sade kaalus pärast kuumutamist ja jahutamist eksikaatoris 0,3926g .
•          a. Leida pliiatsetaat korda kaks vesi protsent uuritavas aines.
•          b. Mitu protsenti sisaldas uuritav aine lisandeid
•          Kui palju tuleb võtta uuritavat ainet (vask(II)kloriidi), et saada piisav kogus kaalanalüüsiks vaskhüdroksiidi sadet?
•          Lahusest, mis sisaldas 0,9275g pliinitraati, sadestati plii välja pliijodiidina mida saadi 0,7248g, mitu protsenti pliid sisaldas antud lahus?
•          Lahusest, mis sisaldas 0,7228g kroom (III)kloriidi, sadestati kroom välja kroomhüdroksiidina mida saadi 0,5991g, mitu protsenti kroomi sisaldas antud lahus?
•          2.         Kaltsiumnitraat , mille kaalutis oli 0, 3781 sadestati sooda 1M lahusega, kui palju kulus sadestamiseks soodalahust?
•          Magneesiumkloriidi, mille kaalutis oli 0,62243 sadestati fosforhappe
•          a. 1M lahusega,
•          B. 0,4 N lahusega,
kui palju kulus sadestamiseks fosforhapet?