Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Orgaaniliste väetiste analüüs (0)

1 Hindamata
Punktid
Orgaaniliste väetiste analüüs #1 Orgaaniliste väetiste analüüs #2 Orgaaniliste väetiste analüüs #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-11-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kasv Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
12
docx

Agronoomia praksis

väetissegud- eri väetissegud mehaanilised kokkusegatud otsesed väetised- taimedele otseseks toiteelemendi allikaks nt virts ja N ­väetised. Nende mõju avaldamise aeg on lühem ja neid tuleb anda mitu korda veg.perioodi jooksul kaudsed väetised- mõjutavad taimede toitumistingimusi samas parandavad mulla omadusi. Nt sõnnikud, haljasväetised org väetised: sõnnik ,virts,kompost,adruvetikad,järvemuda,põhk,haljasväetised kaalanalüüs- lahustatakse kaalutav väetis veel või mõnes teises vedelikud. Siis sadestatakse aine kindla reaktiiviga,sade filteeritakse,pestakse,kuivatatakse,kaalutakse. Arvutatakse analüüsitava aine sisaldus. Mõõtmisanalüüs- põhineb tiitrimisreaktsioonil. Enamasti kasutatakse neutralisatsiooni (tiirtitakse hapet alustega või vastupidi) Füüsikalis-keemiline analüüs- põhineb aine mõne füüsikalise omaduse mõõtmisel seoses konsentratsiooniga Aatomabsorbtsioon spektomeetria- lahus pihustatakse gaasileeki ja

Agronoomia
thumbnail
23
doc

Keemia konspekt

75. tähtsamad taime toiteelemendid. Liht liit ja sega väetised Lihtväetised jaotatakse taimetoiteelemendi sisalduse järgi lämmastik-, fosfor-, kaalium, boor-, vask- jne väetisteks. Kolme põhitoiteelemendiga (N, P, K) kompleksväetist nimetatakse sageli ka täisväetiseks. Taimed vajavad lisaks CO2 ja H2O veel vähemalt 6 keemilist elementi N, P, K, Ca, S, Mg Lämmastikväetised sisaldavad NO3- ja/või NH4+. N-väetiste põhialuseks on NH3 Karbamiid on orgaaniline väetis (NH2)2CO, saadakse NH3 + CO2 = (NH2)2CO + H2O NH4NO3 on enamkasutatav - vähe jääki, palju N Segaväetised sisaldavad lisaks lämmastikule fosforit, kaaliumi ja mikroelemente 76. orgaaniliste ainete põhilised erinevused võrreldes anorgaaniliste ainetega. Algselt oli orgaaniline keemia õpetus elusorganismidest pärinevatest ainetest tänapäeval aga mõeldakse orgaamilise keemia all õpetust kõigist süsinikku sisaldavatest ühenditest välja arvatud karbonaadid ja süsinuku oksiidid

Keemia
thumbnail
10
docx

Agrokeemia kordamine

1. Muld, kui elusorganism ja taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale – Mullas põimuvad nii elus kui eluta osad. Mullal on iseregulatsioonivõime ja ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. Nõuded: Optimaalne veereziim- mõjutab toitainete omastamist; mullalahuse reaktsioon- opt. 56-7,2 pH.; toitelahuste koostis ja kontsentratsioon (0,1-05 %); tasakaalustatud toitelahus-vajalikuit toiteelemendid; Valgus-nitraatväetistest N omastamine.; Soojus- opt temp 20-28 kr.; Mulla õhustatus- normaalsem areg; Umbrohtuvus. 2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas- Orgaanilise aine lagunemisel (ammonifikatsioon) vabanevad ammooniumühendid (1-2 % üldvarudest, 30-90 kg); Õhulämmastikku siduvate bakterite poolt mulda toodud lämmastik(sümbiootilised mikroorganismid(mügarbakterid) 50- 200 kg ), (vabalt mullas elunevad mikroorganismid(50 kg); Orgaanilise väetisega mulda antav lämmastik (1t-1kg) esimene aasta 25 % omastatav.vedela puhul 50 %,; Mineraalväetistega mulda antav

Agrokeemia
thumbnail
23
doc

Keemilise analüüsi valikkursuse tööjuhend

Keemilise analüüsi eesmärgiks on aine koostise kindlaksmääramine. Kvalitatiivsel analüüsil määratakse,millised elemendid või ühendid esinevad määratavas aines. Kvantitatiivsel analüüsil määratakse aine koostisosade sisaldust (kontsentratsiooni). Analüüsi meetodeid võib liigitada järgmiselt: 1. Keemilised meetodid - analüüs põhineb määratavate koostisosade iseloomulikele keemilistele reaktsioonidele. 2. Füüsikalised meetodid - kasutatakse aine koostisosade iseloomulikke füüsikalisi omadusi (nt.spektraalanalüüs). 3. Füüsikalis-keemilised meetodid - määratakse koostisosade selliseid omadusi, mis oma olemuselt asuvad füüsika ja keemiaga piirnevates valdkondades (nt.kromatograafia,mitmesugused elektrokeemilised meetodid). Töövõtete järjekorra alusel eristatakse kahte keemilise analüüsi meetodit: 1. Süstemaatilise analüüsi korral määratakse uuritava aine ühest proovist järjestikku kõik koostisos

Keemia
thumbnail
23
pdf

Agronoomia

parandatakse mulla bioloogilisi omadusi. Päritolus ja tekkelaadid- jaotatakse Looduslikud- turvas.lubisetted, paekivi jahu, toorfosfaat. kunstlikud- looduslike ainete tehnilise ja keemilise töötlemise tulemusena, fosforväetised sünteetilised ­ mitmeid lähtematerjale kasutades- lämmastikväetis toimekiirusealusel- kiirelt ja aeglaselt kiired- kergesti lahustuvad lahused aeglased- hakkavad mõjuma teatud aja möödudes Taim muld väetis Väetamisviisid: hajusalt, paiklikult, reaskünnis, Põhitoitained- N- 0,1-0,3% ; rohkem karbonaatsetes muldades esineb orgaaniliste ühenditena, väetis, bakterid, liblikõielistel taimedel elavab mügarbakterid. Fosfor- 0,1-0,2%- 1/3 orgaanilistes ühendites, Kaalium- 1,3- 3,5%- Orgaanilised väetised- loomse või taimse päritoluga ained, sisaldab põhitoite aineid- NPK- mikroelemendid. Mikroorganismid, NT: Sõnnik, virts, läga, turvas, kompostid, liha ja

Agronoomia
thumbnail
70
pdf

Rakenduskeemia kordamisküsimused

Rakenduskeemia. KORDAMISKÜSIMUSED SISSEJUHATUS 1. Mis elementi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimenti. Uriinist saab destilleerimise teel toota fosforit. Fosfori avastas 1669. aastal Saksa keemik Hennig Brand. Ta eksperimenteeris uriiniga, mis sisaldab märkimisväärsetes kogustes lahustunud fosfaate. Esmalt lasi ta uriinil mõne päeva seista, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Edasi keetis ta uriini pastaks, kuumutas selle kõrgel temperatuuril ja juhtis auru läbi vee. Ta lootis, et aur kondenseerub kullaks, aga hoopis tekkis valge vahane aine, mis helendas pimedas. Nii avastas Brand fosfori – esimese elemendi, mis avastati pärast antiikaega. Kuigi kogused olid enam-vähem õiged (läks vaja 1,1 liitrit uriini, et toota 60 g fosforit), ei olnud vaja lasta uriinil roiskuma minna. Teadlased avastasid hiljem, et värske uriiniga saab toota sama palju fosforit. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrand. 1766. aastal avastas inglise füüsik ja keemik

Rakenduskeemia
thumbnail
16
doc

MITTEMETALLID

väetisena {(NH4)2SO4, NH4NO3} ja lõhkeainete valmistamisel (NH4NO3). Ammooniumkloriidi vajatakse metallide jootmisel ning tinatamisel (metallipindade puhastamiseks) ja tekstiilesemete värvimisel. Ammooniumvesinikkarbonaati tarvitatakse taigna kobestamiseks kondiitritööstuses. Soojendamisel ta laguneb, eralduvad gaasid kergitavad tainast: NH4HCO3=NH3+CO2+H2O Lämmastikhapse on lähteaineks väetiste, lõhkeainete, värvainete, ravimite jpt. ainete tootmisel. KNO3 on hea väetis ja musta püssirohu koostisosa. AgNO3, mida rahvapäraselt nimetatakse ,,põrgukiviks", leiab rakendamist meditsiinis ja reaktiivina kloriidioonide määramisel. 8. Lämmastikväetised. Kui lämmastik sisaldub ammooniumirühmas, siis on meil tegemist ammooniumväetistega, kui lämmastikhappse happejäägis, siis--nitraatväetisega. Ammooniumväetis on ammooniumsulfaat {(NH4)2SO4}; nitraatväetised on kaltsium-,kaalium- ja naatriumnitraat

Keemia
thumbnail
40
doc

Kordamisküsimused keemiliste ohtude kohta

Kordamisküsimused keemiliste ohtude kohta (tehnol 2013) 1. Toidutoksikoloogia uurimisala. · toksiliste ainete toitu sattumise või seal tekkimise mehhanisme ning selle vältimise või vähendamise võimalusi; · toidus olevate ainete toksilisuse ja ohtlikkuse (riski) hindamise teid ja meetodeid; · toitude ja jookide kaudu organismi jõudnud ainete ja organismi vastasmõju tulemusel tekkivaid organismile kahjulikke muutusi tema elutegevuses, mis võivad viia organismi talitlushäirete ja koguni hukkumiseni (surmani). 2. Doosi mõiste ja liigid Doos - organismi jõudnud (viidud) bioloogiliselt aktiivse aine koguhulk, toksikandi korral selle mürgisuse olulisim määraja. Manustamine kas ühekordne (akuutne), mitmekordne (subkrooniline), või pikaajaline (krooniline), seega ka doos akuutne, subkrooniline või krooniline · Doos võib siseneda organismi­ suu kaudu (oraalselt) - toit; kopsude kaudu (intrap

Biokeemia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun