Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Orgaaniliste väetiste analüüs (0)

1 Hindamata
Punktid
Student X, PS II
Protokoll nr. 3, 26.04.2015
Orgaaniliste väetiste analüüs
Töö iseloomustus: ( proov 3)
Kuna üldlämmastiku-, fosfori- ja kaaliumisisalduse määramiseks on enne määramist vaja orgaaniline aine tuhastada ja üldlämmastiku määramiseks sobib ainult märgtuhastamine, siis alustasime analüüsi märgtuhastamisega. Valmistasime kuivaine ja toortuha proovid ette termostaati ja muhvelahju viimiseks . Määrasime pH universaalindikaatori värvide skaala alusel.
Märgtuhastamine:
Alustades märgtuhastamisega kaalusime täpselt 0,5g orgaanilist väetist ning panime selle Kjeldahli number üks põletuskolbi, millele lisasime 3 ml kontsentreeritud H2SO4 ja katalüsaatorina 1 tera seleeni. Seejärel kuumutati kolbi kuumutusplokil kuni kolvis olev lahus muutus selgeks. Pärast jahtumist pesti kolvi sisu 100 ml mõõtekolbi, täitsime kolbi destilleeritud veega kriipsuni, loksutasime ning filtreerisime.
Toortuha määramine:
Selleks võtsime portselantiigli nr 15 mille tühimass oli 17,46g. Tiigel täideti ca 66% ulatuses orgaanilise väetisega. Kaalumise tulemuseks oli 21,88g millest 4,42g oli orgaanilise väetise mass. Seejärel asetasime tiigli ahju. Kuumutamist alustati madalamatest temperatuuridest, et väetis ei söestuks ega põlema süttiks. Kui gaasid olid eraldunud, suleti muhvelahju uks ja temperatuur tõsteti kuni tumepunase hõõgeni (500...600ºC). Tuhastamine kestis kuni tuhk oli peaaegu valgeks muutunud. Seejärel jahutati tiigel eksikaatoris. Pärast jahutamist kaaluti tiigli täismass uuesti ja selleks oli 18,66g. Seega orgaanilise väetise mass kuumutamisega vähenes 1,2g võrra. Toortuha sisalduse leidsime ristkorrutise abil:
Tühi tiigel 17,46g Täis tiigel 21,88g Täis tiigel tuhastatult 18,66g
Täis tiigel - tiigel 21,88-17,46=4,42g Tuhastatult tiigel - tühi tiigel 18,66-17,46=1,2g
4,42g on 100 %
1,2g on x % x = 27,1%
Ph määramine:
Väetise reaktsiooni mõõtsimeks kasutasime universaalindikaatorit. Portselankaussi asetasime tükikese orgaanilist väetist. Väetise tükikesele valasime peale universaalindikaatorit ja seejärel liigutasime kaussi edasi-tagasi nii, et universaalindikaator läbiks orgaanilise väetise tükikest. Seejärel määrasime universaalindikaatori värvuse põhjal väetise pH värviskaala abil. Analüüsitava väetise pH-ks saime 6,8.
Töö käik:
Laboris.
Üldlämmastiku määramiseks pipeteerisime 10 ml märgtuhastatud filtraati Kjeldahli destillatsiooni kolbi, lisasime mõne tilga tümoolftaleiini ja asetasime kolvi destillatsiooniaparaati. Selles aparaadis lisasime proovile 50% NaOH lahust, kuni proovi värvus muutus siniseks . NH3, mis lendus NaOH toumel püüti vastuvõtjas kinni 1% boorhappe lahusega. Üle destilleerunud lämmastiku kogus tehti kindlaks 0,01 M HCl-ga tiitrimise abil ja tiitrimiseks kulunud soolhappe koguse alusel saimegi välja arvutada lämmastikusisalduse väetises. Tiitrimisel kulus 0,01 M soolhapet 7,36 ml.
N%=
p = määramiseks võetud kaalutis 1 ml kohta p = 0,5 g * 10 ml / 100 ml = 0,05 g/ml
N%= N%=2,06%
Lõpptulemus:
Üldlämmastiku määramine andis tulemuseks 2,06% ja proovi toortuha sisaldus 27,1%. Valitud orgaanilise väetise pH oli 6,8.
Orgaaniliste väetiste analüüs #1 Orgaaniliste väetiste analüüs #2 Orgaaniliste väetiste analüüs #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-11-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kasv Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Toiduainekeemia protokollid
5
docx

Toiduainekeemia protokollid

Toiduainekeemia protokollid Johanna Pärn KAPB16 Praktikum 2 Praktiline töö 1: Karotenoidide eraldamine, identifitseerimine ja sisalduse määramine värskes köögiviljas. Kuupäev: 09.04.2018 Töö eesmärk: 1. Taimse materjali karotenoidide ja klorofülli neeldumisspektri määramine; 2. Uuritava proovi karotenoidse koostise iseloomustamine; 3. -karoteeni sisalduse määramine uuritavas proovis; 1. Klorofülli olemasolu kindlaksmääramine. Töövahendid: taimne materjal (porgand), liiv, veevaba Na2SO4, n-heksaan, nuga, riiv, uhmer, liiv, paberfilter (voltfilter), klaaslehter, 100ml kolb, mõõtesilinder, spaatel, kvartsküvett, pipett, spektrofotomeeter, elektrooniline kaal. 1. Karotenoidide isoleerimine taimsest materjalist Töö käik: kaalusime taimset materjali 1,99 g. Peenestasime riiviga progandi, asetasime porgandi uhmrisse koos pestud liivaga, mille asetasime sinna spaatli

Toiduainekeemia
Agronoomia praksis
12
docx

Agronoomia praksis

väetissegud- eri väetissegud mehaanilised kokkusegatud otsesed väetised- taimedele otseseks toiteelemendi allikaks nt virts ja N ­väetised. Nende mõju avaldamise aeg on lühem ja neid tuleb anda mitu korda veg.perioodi jooksul kaudsed väetised- mõjutavad taimede toitumistingimusi samas parandavad mulla omadusi. Nt sõnnikud, haljasväetised org väetised: sõnnik ,virts,kompost,adruvetikad,järvemuda,põhk,haljasväetised kaalanalüüs- lahustatakse kaalutav väetis veel või mõnes teises vedelikud. Siis sadestatakse aine kindla reaktiiviga,sade filteeritakse,pestakse,kuivatatakse,kaalutakse. Arvutatakse analüüsitava aine sisaldus. Mõõtmisanalüüs- põhineb tiitrimisreaktsioonil. Enamasti kasutatakse neutralisatsiooni (tiirtitakse hapet alustega või vastupidi) Füüsikalis-keemiline analüüs- põhineb aine mõne füüsikalise omaduse mõõtmisel seoses konsentratsiooniga Aatomabsorbtsioon spektomeetria- lahus pihustatakse gaasileeki ja

Agronoomia
Anorgaaniline keemia I protokoll
21
docx

Anorgaaniline keemia I protokoll

Protokoll Praktikum1 Töö nr.2 - Metalli aatommassi määramine, katse 1(metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu). Kasutatud vahendid: Tundmatu metalli tükk(m=30,32g), vesi(m=92,114g), klaas(m=45,215g), termomeeter, kalorimeeter, pliit. Töö käik: 1. Kaalusime metallitükk ja klaasi kaalul, saadud tulemused panime kirja ja arvutasime vee massi(M klaas veega ­ M klaas = Mvesi) 2. Mõõtsime vee ja metalli tükki algtemperatuuri 3. Asetasime metalli tükki keevasse vette 15 minutiks 4. Asetasime 100kraadi kuuma metalli tükki kalorimeetrisse 5. Jälgisime termomeetrit ja panime kirja kalorimeetris oleva vee maksimum temperatuuri. 6. Tegime vajalikud arvutused et leida metalli aatommassi ja määrata metalli Katse andmed: · Tundmatu metalli mass m1=0,0302kg · Vee mass m2=0,0921kg · Siseklaasi mass m3=0,04

rekursiooni- ja keerukusteooria
Kohupiimade valmistusviisid-valgu sisalduse määramine kohupiimades
17
doc

Kohupiimade valmistusviisid, valgu sisalduse määramine kohupiimades

.............................................................................................9 4. VALGUSISALDUSE MÄÄRAMINE.................................................................................11 4.1 Mis on valk?....................................................................................................................11 4.2 Valgu sisalduse määramise põhimõte.............................................................................12 4.3 Katse tulemused ja analüüs valgusisalduse osas.............................................................15 5. KOKKUVÕTE.....................................................................................................................16 6. KASUTATUD ALLIKAD.................................................................................................. 17 SISSEJUHATUS 2

Keemia



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun