Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Lahuste kolligatiivsed omadused (0)

1 Hindamata
Punktid
ANORGAANILINE KEEMIA I: LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL
Robert Ginter - 142462MLGBII
Praktikum III
  • Töö 8 – Lahuste kolligatiivsed omadused

  • Katse 1 – Suhkru molaarmassi määramine krüoskoopilisel meetodil


    Töö eesmärk: Leida sahharoosi molaarmass
    Töö vahendid: Keeduklaas , destilleeritud vesi, jää ja NaCl segu, termomeeter, klaas segamispulk, uhmer , sahharoos.
    Töökäik: 100 ml kuiva keeduklaasi pipeteeriti 50 ml destilleeritud vett ja asetati 300 ml keeduklaasis olevasse lumest ja (100:5) naatriumkloriidist valmistatud jahutussegusse. Märgiti vee tremperatuur momendil, kui tekisid esimesed jääkristallid. Vee külmumistemperatuur mõõdeti termomeetriga ( 0,1 .c täpsusega). Allajahtumise vältimiseks tuli katse ajal vett klaaspulgaga segada. Külmumistemperatuuri saavutamise järel eemaldati keeduklaas jahutussegust ja raputati vette 25 g eelnevalt uhmris peenestatud suhkrut. Kui suhkur on täielikult lahustunud, asetati keeduklaas uuest jahutussegusse ja mõõdeti saadud lahuse külmumistemperatuur.
    Katse andmed:
    Suhkru mass = 25,01g
    Veemass = 50g
    Vee külmumis temperatuur = 0 kraadi
    Lahuse külmumis temperatuur = -4 kraadi
    Arvutused:
    Sahharoosi olaarmass = 342 g/mol
    T = -4 – 0 = -4
    Kk = 1,86
    M = 1,86 * 25,01 * 1000 / 50 * 4 = 232,5
    Vea arvutus:
    Absoluutne viga - 342-232,5= 109,5
    Suhteline viga - 109,5/342*100= 32%
    Järeldus: Katse viga võis tekkida külmumis temperatuuriga eksimises või mitte kristalli tekke tähelepanekus.
  • Töö 9 – Lahuste molaarne kontsentratsioon ja selle määramine

  • Katse 1 – Naatriumhüdroksiidi lahuse molaarse kontsentratsiooni määramine


    Töö eesmärk: Leida NaOH lahuse molaarne kontsentratsioon HCl titeerimise abil.
    Töö vahendid: Naatrium hüdroksiid, keeduklaas, mõõtekolb, kooniline kolb , destilleeritud vesi, metüülpunane , vesinikkloriidhape, bürett, lehter.
    Töö käik: Tahkest naatriumhüdroksiidist kaaluti 100ml mahuga keeduklaasi nii palju ainet, kui vajatakse 250 ml 0,1 molaarse lahuse valmistamiseks. Naatriumhüdroksiidi kaalutis lahustati ca 50 ml destilleeritud vees ja jahtunult kallati saadud lahus 0,25 ml mahuga mõõtekolbi. Lahus lahjendati mõõtejooneni, suleti kolb korgiga ja loksutatu lahus hoolega läbi. Lahusest pipeteeriti 25 ml koonilisse kolbi ja lisati sellesse umbes sama palju destilleeritud vett ning indikaatorina 2-3 tilka metüülpunast. Juhendajalt saadi tuntud konsentratsiooniga vesinikkloriidhappe lahus, millega loputati ning täideti bürett. Lahus on indikaatori tõttu kollane. Naatriumhüdroksiidi lahust tiitriti, lisades vesinikkloriid hapet bürettist tilkhaaval tiitrimisnõusse. Tiitritavat lahust segati tiitrimisnõud ringikujuliselt liigutades ja tiitrimine lõpetati, kui lahus muutus kogu mahus punakasroosaks. Büreti skaalalt loeti tiitrimiseks kulunud HCl lahuse maht vähemalt 0,1 ml-lise täpsusega.
    Katset korrati, võttes puhtasse tiitrimisnõusse uuesti 25 ml naatriumhüdroksiidi lahust ja püüti tiitrimise lõpp-punkti veelgi täpsemalt määrata.
    Katse andmed:
    M NaOH = 1g
    Tiitritud aine kogus 1 = 23,6
    Tiitritud aine kogus 2 = 23,5
    Arvutused:
    nNaOH = 0,025 * 23,5 / 1000 = 0,00058
    NaOH + HCl -> NaCl + H2O
    1 : 1
    nNaOH = nHCl
    nHCl = 0,00058
    C NaOH = 0,00058 / 23,5 = 0.00002468085
    Vea arvutus:
    0,1 – 0,00002 = 0.09998
    0.09998 / 1 * 100 = 9.998%
    Järeldus:
    Katse viga võis tulla sellest, et me ei vaadanud piisavalt täpselt millal lahus muutus punakasroosaks kuna me ei oskanud hinnata, milliseks värvus pidi muutuma või kuna kaks reaktiivi ei segunenud oma vahel piisavalt.
  • Katse 2 – Vee kareduse määramine mahtanalüüsi abil


    A – Üldkareduse määramine
    Töö eesmärk: Määrata üldine kaltsiumi- ja magneesiumioonide sisaldus kraanivees.
    Töö vahendid: Vesi, NH4Cl , NH3 * H2O, pH (9,7) puhverlahus , ET00 indikaator , EDTA lahus, bürett
    Töö käik: Pipeteerida 100 ml vett, lisada 5 ml NH4Cl, NH3 * H2O, ph (9,7) puhverlahust, väike kogus (ca 0,1 g ) Indikaatorit ET00 ja tiitrida 0.05 M EDTA lahusega aeglaselt kuni lahuse punase värvuse muutumiseni siniseks . Arvutada üldkaredus tiitrimiseks kulunud EDTA lahuse ruumala.
    Andmed: Tiitritud kogus – 3,5 ml
    Arvutused:
    3,5 * 0,005 * 1000 * 1000 / 1000 * 100 = 0,175 mg/mol * dm-3
    Järeldus:
    Leidsime vee kareduseks 0,175 mg/mol, mis tähendab et tegemist on pehme veega.
    B – Mööduva ehk karbonaatkareduse määramine
    Töö eesmärk: Karbonaat kareduse määramine vesinikkloriidhappega.
    Töö vahendid: Keeduklaas, vesi, bürett, indikaator mp, statiiv , HCl
    Töö käik: Pipeteerida 100 ml analüüsitavat vet, lisada 3-4 tilka indikaatorit metüülpunast ja tiitrida lahuse värvuse muutumiseni kollasest punaseks.
    Andmed:
    Tiitritud kogus – 2,4 ml
    Arvutused:
    Mööduv karedus = 2,4 * 0,11 * 1000 * 1000 / 1000 * 2 * 100 = 1,32 mg/mol
    Järeldus:
    Leidsime vee mööduvaks kareduseks 1,32 mg/mol.
  • Vasakule Paremale
    Lahuste kolligatiivsed omadused #1 Lahuste kolligatiivsed omadused #2 Lahuste kolligatiivsed omadused #3 Lahuste kolligatiivsed omadused #4 Lahuste kolligatiivsed omadused #5
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-12-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Robert Ginter Õppematerjali autor
    ANORGAANILINE KEEMIA III

    Sarnased õppematerjalid

    Keemia protokoll 4
    3
    docx

    Keemia protokoll 4

    Analüütlise keemia laboratoorse töö protokoll Mona- Theresa Võlma praktikum IV B-1 102074 Töö 8 : Lahuste kolligatiivsed omadused Katse 1: Suhkru molaarmassi määramine krüoskoopilisel meetodil Töö eesmärk : Reaktiivid: C12H22O11 ; H2O Töö käik: 100cm3 kuiva katseklaasi pipteerida 50 cm3 destilleeritud vett ja asetada 300 cm3 keeduklaasis olevasse lumest ja NaCl segust valmistatud klahusesse (100:5). Märkida vee temperatuur momendil, mil tekivad esimesed jääkristallid. Vee külmumistemperatuur mõõta termomeetriga 0,1oC täpsusega. Allajahtumisevältimiseks tuleb katse ajal vett klaaspulgaga segada

    Anorgaaniline keemia
    Anorgaaniline keemia
    21
    doc

    Anorgaaniline keemia

    silm on tihti ebatäpne.Näiteks kui võtsime vee algtemperatuuri.Siis arvutustel on palju komakohti ning ümardamisel tekivad ebatäpsused.Ka ei katnud me kalorimeetrit kaanega,kui seal sees oli metallitükk ning Töö nr. 3 ­ keemilise reaktsiooni kiirus a) Töö eesmärk: reaktsiooni kiiruse sõltuvus reageerivate ainete konsentratsioonist Töö käik: Nelja katseklaasi mõõta 6cm3 2%-list väävelhapet. Naatriumisulfaadi lahuste valmistamiseks võtta neli katseklaasi ja need nummerdada 1-4. Vastavalt altoodud tabelile mõõta katseklaasidesse naatriumsulfaadi 2%-list lahust ja vet erinevates vahekordades, saades nii, neli erineva konsentratsiooniga naatriumsulfaadi lahust. Esimesele naatriumsulfaadi lahusele valada varem väljamõõdetud kogus (6cm3) väävelhappelahust, sulgeda katseklaas korgiga ja segada kiiresti katseklaasi seda kahel korral umber pöörates

    Anorgaaniline keemia
    Anorgaaniline keemia I protokoll
    21
    docx

    Anorgaaniline keemia I protokoll

    3 ­ Keemilise reaktsiooni kiiruse sõltuvus muutuvast kontsentratsioonist ja muutuvast temperatuurist. Katse 1(a) Töö vahendid: 8 katseklaasi, sekundimeeter. Töö reaktiivid: Väävelhappe (2% lahus), Na2S203 (2% lahus) Töö kirjeldus: Nelja katseklaasi valame 6cm3 väävelhapet ja nendesse valame sama palju erinevate kontsentratsioonidega naatriumtiosulfaadi lahuseid vastavalt tabelile. Mõõdame ajavahemikku lahuste kokkupuutest kuni lahustel valge-halli värvi tekkimiseni, ehk lahuste reaktsiooni kiirust. Katseklaasi nr. Na2S203, H2O, cm3 Na2S203 Aeg Reakt. Kiirus cm3 b lahuses T, s s a a/(a+b) 1 6 0 1 90 1/90 2 4 2 2/3 100 1/100

    rekursiooni- ja keerukusteooria
    1 vee karedus
    4
    pdf

    1 vee karedus

    (EDTA) dinaatriumisool) mõõtelahus, indikaator ET-OO, ammooniumpuhver,  Esimest tiitrimist on soovitav alustada büreti nullnivoo lähedusest. Esimesed uuritav vesi. milliliitrid võib lisada suhteliselt kiiresti. Kui lahuste segunemiskohal ilmneb Kompleksoon III: värvimuutus, jätkata kompleksoon III lisamist tilkhaaval, loksutades iga tilga järel keeduklaasi. Lõpetada kompleksoon III lisamine täpselt selle tilga järel, mis

    Keemia
    Toidukeemia praktikum I
    4
    doc

    Toidukeemia praktikum I

    TALLINNA ÜLIKOOL Kunstide Instituut Tööõpetuse osakond Keemialabori I praktikum Juhendaja: dotsent Kaie Pappel Tallinn 2011 Praktikum I Töö eesmärk: Demonstreerida termotöötluse denatureerivat mõju lihasvalkudele. Töövahendid: 1. rasvata loomaliha ~20 grammi 2. keeduklaasid mahuga 100 ml (2 tk) 3. mõõtsilinder mahuga 100 ml (1 tk) 4. koonilised kolvid mahuga 100 ml (4 tk) 5. kolbidele sobivad kummikorgid (2 tk) 6. klaaslehtrid (2 tk) 7. klaaspulgad (2 tk) 8. katseklaasid (6 tk) 9. paberfiltrid (2 tk) 10. veevann (1 tk) 11. pipetid mahuga 1,2,3 ml (a' 1 tk) Töö käik: Rasvata loomaliha peenestada, kaaluda 100 ml keeduklaasidesse tehnilisel kaalul a' 5 grammi peenestatud liha. Üks keeduklaas lihaga panna keevale vesivannile ja klaaspulgaga pidevalt segades kuumutada 10 minutit. Kuumutamise tulemus: liha hakkas värvi muutma põhimõtteliselt koh

    Toidukeemia
    Lahuste valmistamine-kontsentratsiooni määramine
    7
    docx

    Lahuste valmistamine, kontsentratsiooni määramine

    LABORATOORNE TÖÖ 2 Lahuste valmistamine, kontsentratsiooni määramine Töö eesmärk: Lahuse valmistamine kontsentreeritud happe lahusest, lahuste lahjendamine, kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Kasutavad ained: Kontsentreeritud HCl lahus, NaOH lahus, indikaator fenoolftaleiin. Töövahendid Koonilised kolvid (250 ml), mõõtesilindrid (10 ml, 100 ml), mõõtekolb (100 ml), bürett, pipetid (10 ml, 20 ml), klaaspulk. Töö käik: Happelahuse valmistamine kontsentreeritud soolhappest. Mõõta mõõtesilindriga 250 ml koonilisse kolbi arvutatud kogus vett ja lisada tõmbe all väikese

    Keemia
    Protokoll 2 Keemia alused
    3
    docx

    Protokoll 2 Keemia alused

    C=n/v nNaCl=5,81/58,5 = 0,099 mol C=0,1/0,25 = 0,4 M Cm=n/m Cm=0,1/0,25 = 0,4 mol/kg =1,0146g/cm3=1014,6g/dm3 = 1014,6 kg/m3 Cx=0,1/0,1+13,9=0,1/14 = 0,007 nH2O=250/18 = 13,9 mol Cn=5,8/1/0,25=5,81/0,25 = 23,24 ekv/dm3 Järeldused Ebatäpsused võivad tuleneda täpsusvigadest mõõtmisel. Eksperimentaalne töö 2 S o o l h a p p e l a h u s e v a l m i s t a m in e j a k o n t s e n t r a t s i o o n i m ä ä r ami ne Töö eesmärk Lahuse valmistamine kontsentreeritud happe lahusest, lahuste lahjendamine, kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Kasutatavad ained Kontsentreeritud HCl lahus (tõmbe all), täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaator fenoolftaleiin (ff). Töövahendid Koonilised kolvid (250 ml), mõõtesilindrid (10 ml, 100 ml), mõõtekolb (100 ml), bürett, pipetid (10 ml, 20 ml), klaaspulk. Töö käik H a p p e l a h u s e v a l m i s t am i n e k o n t s e n t r e e r i tu d s o o l h a p p e s t

    Keemia alused
    NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus
    7
    docx

    NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus

    Katse tulemuste põhjal arvutatud naatriumkloriidi protsendiline sisaldus saadi 9,4%-lise erinevusega. Taoline erinevus tulenes sellest, et NaCl väljapesemisel liivast lisatud destilleeritud vee hulk oli koguseliselt suurem, kui mõõtesilindri maht 250 cm3, mistõttu osa saadud lahust ei mahtunud mõõtesilindrisse ära. Ekperimentaalne töö 2 Soolhappelahuse valmistamine ja kontsentratsiooni määramine Töö eesmärk Lahuse valmistmine kontsentreeritud happe lahusest, lahuste lahjendamine, kontsentratsiooni määramine tiitrimisega Sissejuhatus Töö käigus valmistatakse erineva kontsentratsiooniga soolhappe lahuseid. Soolhappe lahuse kontsentratsioon määratakse tiitrimisega, tilgutades happe lahusesse naatriumhüdroksiidi lahust. Tiitrimisel kasutatakse indikaatorina fenoolftaleiini. Töövahendid: koonilised kolvid (250 ml), mõõtesilindrid (10 ml, 250 ml), mõõtekolb (100 ml), bürett, pipetid (10 ml, 20 ml), klaaspulk.

    Keemia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun