Betooni koostise määramine absoluutmahtude meetodil 4 ja 9 variant Leida: 1) betooni nominaalne kaaluline ja mahuline seguvahekord, 2) töösegu kaaluline ja mahuline vahekord, 3) doseeritavad materjalide hulgad kaalu ja mahu järgi Arvutuse lähteandmed on järgmised: 1) Soovitud betooni tugevusklass (garanteeritud tugevus) C 25/30 2) Kasutatav sideaine portlandtsement 42,5, mille garanteeritud tugevus R = 42.5 N/mm², tihedus ot = 1,30 ja erimass t = 3,15. 3) Peentäitematerjaliks on jämeliiv (Ø kuni 5 mm), tihedusegaa ol =1,6, erimassiga l =2,65 ja niiskusesisaldusega Wl = 5%
Tihedusega 0k 1,5 Niiskusega Wk 4 Nõutav koonuse vajumine 7 cm h Segistri trumli maht V 1000 l Segu väljaandvuse koef. - 0,7 Liiva ülehulga tegur 1,15 Leida: 1) betooni nominaalne kaaluline ja mahuline seguvahekord, 2) töösegu kaaluline ja mahuline vahekord, 3) doseeritavad materjalide hulgad kaalu ja mahu järgi Arvutuse lähteandmed. 1) Soovitud betooni tugevusklass (garanteeritud tugevus) C 25/30 2) Kasutatav sideaine põlevkivi-tsement 42,5, mille garanteeritud tugevus R = 42,5 N/mm², tihedus ot= 1,30 ja erimass 1= 3,15 3) Peentäitematerjaliks on jämeliiv (Ø kuni 5 mm), tihedusega ol= 1,6 ,
(g/cm³) Liiva liik Peen Liiva erimass - 1 2,6 Liiva tihedus 0l (g/cm³) 1,55 Liiva niskus Wl 5 Lubjakivikillustik: Erimassiga l 2,6 Tihedusega 0k 1,55 Niiskusega Wk 4 Nõutav koonuse vajumine 8 cm h Segistri trumli maht V 400 L Segu väljaandvuse koef. - 0,67 Liiva ülehulga tegur 1,1 Leida: 1) betooni nominaalne kaaluline ja mahuline seguvahekord, 2) töösegu kaaluline ja mahuline vahekord, 3) doseeritavad materjalide hulgad kaalu ja mahu järgi Arvutuse lähteandmed. 2 1) Soovitud betooni tugevusklass (garanteeritud tugevus) C 12/15 2) Kasutatav sideaine portland-tsement, mille garanteeritud tugevus R = 32,5 N/mm², tihedus ot= 1,20 ja erimass 1= 3,10 3) Peentäitematerjaliks on peenliiv (Ø kuni 1,2 mm), tihedusega ol= 1,55 ,
Homo habilis ehk osavinimene on liik inimese perekonnast, kes elas umbes 2,6- 1,6 miljonit aastat tagasi. Homo habilist peetakse inimese perekonna evolutsiooni vanimaks liigiks ning teda võib õigusega nimetada mitte inimahviks, vaid inimeseks. Riik: Loomad Hõimkond: Keelikloomad Klass: Imetajad Selts: Esikloomlased Sugukond: Inimlased Perekond: Homo Liik: Homo Habilis Homo habilis oli lühikest kasvu (keskmiselt 127 cm) ja kerge kaaluline (u. 45 kg). Erinevalt tänapäeva inimesest olid tal ebapropotsionaalselt pikad käed. Võrreldes praeguse inimese ajuga oli tal see ligi poole väiksem, aga kujult oli see sama.(600-675 cm³) Samal ajal Homo habilis'ega elasid mitmed inimesesarnased kahejalgsed primaadid, näiteks Paranthropus boisei (Australopithecus boisei). Ent homo habilis'est, kes hakkas varakult leiutama uusi tööriistu ja oli toidu suhtes vähem valiv, sai terve rea uute
Sõltudes ka materjali paigaldusest · Mis on avatud poorid? Avatud poorid on korrapäratud üksteisega ühendatud tühemid · Mis on suletud poorid? Suletud poorid on materjalis olevad kinnised mullid · Milliseid materjali omadusi põhjustab poorsus? Tugevust veeimavust soojusjuhtuvust külmakindlust · Mis on materjali veeimavus? Veeimavus-materjali võime imeda endasse vett,kui on otseses kontaktis veega · Kuidas võib materjali veeimavust mõõta? Kaaluline-mitu % kuiv materjal muutub raskemaks,kui on end vett täis imenud.Mahuline-mitu % moodustab sisseimatud vesi materjali kogumahust · Mis on hügroskoopsus? Millised materjalid on suure hügroskoopsusega? Hügroskoopsus-materjali omadus imeda endasse niiskust õhust, puitmaterjalid · Milliste materjalide puhul on oluline veetihedus? Hüdroisolatsiooni materjalide puhul · Milliste materjalide puhul on oluline aurutihedus? Aurutõkkematerjalid
Sõita jäänud distants : keskmine kiirus x 60min = ajakulu nt(102km/70km/h*60min=87min e. 1h 27 min. Kellaaeg nr.1 + ajakulu = kellaaeg nr.2 nt(8:00+60min=9:00) Kellaaeg nr.2 kellaaeg nr.1 = ajakulu nt(13:15-45min=12:30) 6. Leida jaotusveo järjekord Eestis, sõidumarsruut ja mahalaadimise ajad. Nädalavahetusel pole võimalik veoseid klientidele üle anda. 7. Arvutada olemasolevate andmete põhjal koormaruumi ruumiline ja kaaluline täiteaste Andmed Kokku Täiteastme % Ruumalaline täiteaste 3,2ldm; 6,2ldm 10ldm 100% 10,0*13,6-st on 73,5% Kaaluline täiteaste 5,0t; 7,7t 12,7t 100% 12,7*20,0-st on 63,5% Täiteastme arvutamisel võtsin aluseks treileri, mille mõõtmed on 2,45m*13,6m*2,5m; kandevõimega 20 tonni. 8. Arvutada olemasolevate andmete põhjal tagasisuunalise reisi tulu 1) Klient Dortmundist
TEHISKIVIMATERJALID KERAAMILISED MATERJALDI Keraamika all mõistetakse savist või savisisaldavatest segudest põletatud tooteid. Ehituskeraamika valmistamist ja toodete laia kasutamist läbi ajaloo on soodustanud savileiukohtade rohkus ja keraamiliste materjalide suur tugevus, ilmastikukindlus ning püsivus ka agressiivsetes ja kõrgete temperatuuride keskkonnas. Tiheduse järgi liigitatakse keraamilisi materjale poorseteks ja tigedateks. Poorseteks nim. tooteid, mille kaaluline veeimavus on vähemalt 5%. Siia kuuluvad harilik tellis, laekivid, katusekivid, fassaadikeraamika, drenaaži- ja kanalisatsioonitorud, seinakatteplaadid. Tihedad on tooted, kus kaaluline veeimavus on alla 5%. Näiteks metlahh e. põrandaplaadid, klinkerteelis. Keraamika tooraineks on savikad materjalid. Veega segatud plastse massi kuivatamisel säilitab toode oma kuju. Põletamisel moodustub tugev tehiskivi. Tavaline tellisesavi sisaldab 50-60% kvartsliiva ja tolmu
Betoonisegu valmistatakse enamasti vastavas tehases.Harvem valmistatakse seda otse ehitusplatsil. Betooni tehakse segisti abil. Segistis on olulisemaks osaks segistitrummel. Betoone valmistatakse kindla seguvahekorra järgi. Betooni valmistamine koosneb kahest põhioperatsioonist: ● Doseerimisest ● Segamisest. Doseerimine seisneb ühe trumli täie jaoks vajalike materjalide koguste väljamõõtmises või kaalumises. Doseerida võib seega kaalu või mahu järgi. Kaaluline doseerimine on täpsem, seda kasutatakse peamiselt tehastest. Mahulist doseerimist saab teha lihtsamate vahenditega, nii saab valmistada betooni ka ehitusplatsil. Segamine Algul asetatakse segistisse killustik ja ¾ osa veest. Killustik ja vesi segatakse. Seejärel lisatakse tsement, liiv ja ülejäänud vesi. Mõnikord tehakse betooni ka nii, et algul segatakse läbi kuivad ained ja alles siis lisatakse vesi. ● betooni kasutatakse:
lisasöödast Intensiivkasvatus on Eestis võimatu sest kalade kasvuks on vajalik pikka aega püsiv üle 20 C° temperatuuri ja pidev söötmine Karpkala kasvatus Tõelised kalakasvatusrajatised on tiigid ja basseinid Tiikides on sööda kadu üsna suur, sest osa sellest vajub mutta ja jääb söömata, osa tarbivad ära veelinnud Suvine kasvuperiood- maksimaalne juurdekasv; minimaalsed kulutused Talv- võimalikult vähene arvuline ja kaaluline kadu Karpkala Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kasutatud kirjandus http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/CYPCAR2.htm http://www.eau.ee/~vl/materjalid/karpkkasv.pdf Tänan tähelepanu eest!
> Poorsus mõjutab materjalide soojusjuhitavust, veeimavust, külmakindlust, tugevust. > Poorsusest oleneb reeglina ka proovikeha tugevus, mida väiksem on tihedus, seda madalam on materjali tugevus. Pooride suurusest oleneb aga vee olek ja liikumine poorides, mis põhjustab materjali püsivuse omaduste muutumist. Veeimavus > Veeimavus (w); on kapilaarjõudude toimel materjalisse imendunud vee hulk. > Mahuline veeimavus Bm=((GmGk)/V0) x100% > Kaaluline veeimavus Bk=((GmGk)/Gk) x100% Bm mahuline veeimavus Bk kaaluline veeimavus Gm materjali mass märjalt Gk materjali mass kuivalt V0 materjali ruumala koos pooridega > Materjali omadused veega immutamiselt muutuvad oluliselt. > Materjal paisub, pehmeneb, mureneb, soojusjuhtivus suureneb võib muutuda ka tugevus. Hügroskoopsus, tasakaaluniiskus > Omadust imada niiskust ümbritsevast (õhu) keskkonnast nimetatakse hügroskoopsuseks.
Retentsiooniindeks sõltub vaid vedelfaasist ja kolonni temperatuurist. Laiade keemispiiridega segude lahutamisel kasutatakse kolonni temperatuuri lineaarset programmeerimist. Kolonni temperatuuri programmeerimisel kasutatakse lihtsustatud retentsiooniindeksit RIPT RI PT =100∗z+ 100∗ [ t R ( x )−t R ( z ) t R (z +1)−t R (z ) ] Aparatuuri ja metoodika vigu saab elimineerida, kui kasutada sisestandardit, mida lisatakse proovile kindel kaaluline hulk. Kui vaja, kasutatakse ka paranduskoefitsiente (Sisestandardi meetod). Saab analüüsida eraldi määratavat segu ja standardsegu ning võrreldamääratava segu ja standardsegu piikide pindalasid. Saab kasutada juhul kui kromatograafiline aparatuur garanteerib kindla proovi hulga sisestamise (absoluutse kalibratsiooni meetod). Töö ülesanne: 2 Tundmatu orgaaniliste ainete segu kvalitatiivne ja kvantitatiivne analüüs gaasi-
Niiskuse järgi jagatakse puitu järgmiselt: · toores puit (niiskust üle 35% kaalust), · poolkuiv puit (niiskust 20...25%), · õhukuiv puit (niiskust 15...20%), · toakuiv puit (niiskust 8...13%). Standardseks puidu niiskuseks loetakse 15%. Kõik tehnilised andmed puidu kohta esitatakse just selle niiskuse juures. Puidu niiskuse määramiseks proovikeha kaalutakse, kuivatatakse püsiva kaaluni ja kaalutakse uuesti ning leitakse massikadu %-des, mis ongi puidu kaaluline niiskus. Puidu niiskust võib määrata ka elektrilise niiskusmõõturiga (niiske puit juhib elektrit paremini). Paisumine ja kahanemine kaasneb puidu niiskuse muutumisele. Niiskudes puit paisub, kuivades kahaneb. Puidu paisumine ja kahanemine ei ole kõikides suundades võrdne. Toores puit kahaneb kuivamisel järgmiselt: pikisuunas 0,1... 0,3%, radiaalsuunas 3...6%, tangentsiaalsuunas 6...10%. Tugevus on puidul erisuundades erinev. Puidu tugevust kontrollitakse järgmistele koormisliikidele:
Teraliste ja pulbriliste materjalide puhul kasutatakse veel tühiklikkuse mõistet, mis näitab teradevaheliste tühemete mahtu %-des kogu materjali mahust. Poorsusest sõltuvad paljud teised materjali omadused (tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus jne ). Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. G Gk G Gk Bm m 100(%) Bk m 100(%) V0 Gk Bm – mahuline veeimavus , Bk – kaaluline veeimavus , Gm – materjali mass märjalt, Gk – materjali mass kuivalt, V0 – materjali ruumala koos pooridega.
mehaanilisi võtteid (pinna siledus poleerimine), keemilised võtted (katmine räniorgaaniliste ühenditega väheneb veeimavus ja suureneb külmakindlus). Temperatuurimuutustest tingitud kahjustuste vältimiseks kasut. sobivaid kinnitusdetaile ja elastseid vuugimaterjale. Ehituskeraamika: - savist või savisisaldavatest segudest põletatuid tooteid. Tiheduse järgi liigitatakse keraamilisi materjale: Poorseteks nim tooteid, mille kaaluline veeimavus on vähemalt 5% (harilik tellis, laekivid, katusekivid). Tihedad - tooted, kus kaaluline veeimavus on alla 5% (põrandaplaadid, klinkertellis). Keraamika tooraine savikad materjalid (savi, kaoliinid ja savikildad), mis koosnevad plastsest saviainest ja mitteplastsest osast. Tolmu ja liivasisaldus vähendab savi plastsust ja sidumisvõimet. Saviks nim peeneteralist materjali, mis valdavalt koosneb hüdratiseeritud alumiinium silikaatidest. Savi üheks oluliseks osaks omaduseks on
3. Kuivatada proovikeha kuivatuskapis püsiva kaaluni t°= 105±5°C 4. Kaaluda kuivatatud proovikeha Gk= [g] 5. Asetada proovikeha immutusvanni. 1/3 proovikehast on vees 24h 6. 24h möödudes valada vett juurde, et 2/3 proovikehast oleks vees, hoida 24h. 7. 48h möödudes valada vett juurde nii, et proovikeha pealispind jääb veest välja ja hoida 24h. 8. 72h möödudes proovikeha veest välja võtta ning vesi pealt ära pühkida. 9. Kaaluda märg proovikeha Gm= [g] 10. Leida proovikeha kaaluline veeimavus Bk = Gm- Gk/ Gk*100= % 11. Leida proovikeha mahuline veeimavus Bm = Gm- Gk/ V0*100= % 12. Leida kuiva materjali tihedus 0k = Gk/ V0 = [g/cm3] = [kg/m3] 13) Leida märja materjali tihedus 0m = Gm/ V0 = [g/cm3] = [kg/m3] Töö tulemuste vormistamine Materjali Proovi- Ruum- Kuivatatud Märg Kaaluline Mahuline Kuiv Märg nimetus keha ala proovikeha proovi- veeimavus veeimavus tihedus tihedus
• Pooride jaotust suuruse järgi saab määrata mitmel meetodil, millest kaasajal levinumad: ▪ lämmastik – poromeetria ▪ elavhõbe – poromeetria veega küllastunud pooridest vee aurumisega. KUUMSIN 3 VEEIMAVUS • Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. • Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuivab materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb. • Mahuline veeimavus näitab, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. 𝒈𝒊𝒎𝒎 − 𝒈𝒌𝒖𝒊𝒗 𝒈𝒊𝒎𝒎 − 𝒈𝒌𝒖𝒊𝒗 𝑾𝒎 = ×𝟏𝟎𝟎% 𝑾𝒌 = ×𝟏𝟎𝟎%
Saviaine niisutamisel tema osakesed Tavalise ehituskeraamilise savi hüdratiseeruvad, paisuvad. Protsess töötlemine ja toortoodete poorseks - kaalulise granulomeetriline koostis on eksotermiline. vormimine veeimavusega üle 5% Osiste suurus mm Sisaldus % Savide plastsus toortoodete kuivatamine tihedaks - kaaluline üle 0,25 0,2...19 Attenbergi piirid - rullpiir ja veeimavus alla 5% 0,25...0,05 0,5...18 toortoodete põletamine alumine voolavuspiir 0,05...0,01 9...55 toodete jahutamine Struktuuri ühtluse järgi jaotub
III Kompleksi "Laadur + Dumper" tunnitootlikkuse määramine 14. Tööaeg tunnis määratakse lähtudes tsükli ajast ja ettenägematute seisakute ajast tsükli jooksul, Oletagem, et antud juhul on asi organiseeritud heal tasemel ja nimetatud kaod on: TS = 1,5 min Tootlik tööaeg tunnis arvutatakse: 15. Arvutame reiside arvu tunnis: 16. Mahuline tunnitootlikkus on siis: ; 17. Kaaluline tunnitootlikkus on: 18. Loodusliku ladestuse tihedusega eemaldatava materjali maht:
G Valem: 0= 3 (kg/ m ), V0 Kus 0-materjali tihedus G materjali erimass (kg) v 0 -materjaliruumala pooridega(m3) 2. Mida näitab materjali poorsus ning milliseid poore materjalides leida võib? *Näitab mitu % materjalist moodustavad poorid. *Suletud pooorid, avatud poorid 3. Veeimavuse tähendus ja liigitus *Veeimavus- materjali võime imeda endasse vett kokkupuutes veega. *Kaaluline veeimavus (mitu % muutus kuiv materjal raskemaks) *Mahuline veeimavus (mitu % moodustab sisseimatud vesi materjali kogumahust) 4.Hügroskoopsus, näide Materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Näiteks puit 5. Materjali külmakindlus, kuidas hinnatakse *materjali võime korduvalt külmuda ja ülessulada vees ilma murenemistunnusteta ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta, hinnatakse külmatsüklites. 6. Soojajuhtivus, mis/kuidas seda mõjutab -Materjali võime endast soojust läbi lasta
3.1.5 Veeväljasurve. (Joon. 3.5). Vaiksel veel ujuv laev, nagu iga teinegi ujuv keha, alludes Archimedese seadusele, surub välja veehulga, mille kaal on võrdne laeva enda kaaluga. Veeväljasurve on veehulk, mille ujuv laev välja tõrjub. Teisiti võiks öelda, et laeva kaal on võrdne vee kaaluga, mille ääreni täis basseinist tõrjub välja sellesse basseini asetatud laev. Veeväljasurvet mõõdetakse ruumala- ja massiühikutes – kuupmeetrites või tonnides. Kaaluline veeväljasurve (Δ) on laeva ja tema pardal oleva lasti ning varude kogumass tonnides. Mahuline veeväljasurve (V) võrdub laeva veealuse osa ruumalaga (mahuga) kuupmeetrites. Joon. 3.5. 5 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2004. Laevade ehitus
kus Rsk sõukruvi takistus, Rtr puksiirtrossi takistus. Veetakistus koosneb kahest komponendist: hõõrdetakistusest Rf = f * * V * 1.83 * 10 5 [kN] ja karedustakistusest Rk = 0.09 * (CB * * V4 / L2) [kN], kus f laeva pikkusest olenev hõõrdetegur, merevee tihedus kg/m3, laeva veealuse osa pindala ( = 1,05 L (1,7 T + CB B, kus Cb veeväljasurve täidlustegur (CB =/LBT), L laeva pikkus m, B laeva laius m, T laeva süvis m, V laeva kiirus m, laeva kaaluline veeväljasurve tonnides, - laeva mahuline veeväljasurve m3. Õhutakistus oleneb nii laevade liikumiskiirusest kui ka tegutseva tuule kiirusest: RA = C * (YA/2) * SVPM * (U±V)2 * 10-3 [kN], kus C voolujoonelisuse tegur, YA õhu tihedus (umbes 1,25 kg/m3), SVPM laeva veepealse osa projektsioon keskkaare tasandile m2, U tuule kiirus m/sek, V- laeva kiirus m/sek. Takistus lainetusel: RL = kL * (Y/2)* * V2 * 10-3,
vedelikus või gaasis edasi igas suunas ühteviisi. — Archimedese seadus ehk üleslükkejõud – Kui keha on osaliselt või täielikult voolises siis mõjub talle üleslükkejõud, jõu suund on vertikaalselt üles ja arvuliselt on võrdne keha poolt välja tõrjutud voolise kaaluga. — Veeväljasurve - Mahuline veeväljasurve on võrdne laeva veealuse osa ruumalaga ning väljendatakse ruumalaühikutes. Kaaluline koguveeväljasurve võrdub laeva ja tema lasti kogumassiga, väljendatuna massiühikutes. — Bernouelli võrrand - seob voolava vedeliku rõhu, voolu kiiruse ja asendi potentsiaalse energia ning kirjeldab energia tasakaalu voolava vedeliku joas. — Torricelli seadus – Määrab anumast ava kaudu väljavoolava vedeliku kiiruse. — Aerodünaamiline üleslükkejõud - kui lennuki tiib läbi õhu liigub, siis on
Silikaatkivide survetugevus klass on 15 (normaliseeritud survetugevus 29,9 N/mm²), brutokuivtiheduse klass on 2,0 (keskmine tihedus 1843,5 kg/m³). 7. Küsimused. 1. Millest valmistatakse keraamilisi telliseid? Keraamilisi telliseid valmistatakse savist või tellisesavist ja veest. 2. Kuidas kivistatakse keraamilisi telliseid? Keraamiline tellis põletatakse paakumistemperatuurini, s.o. temperatuur, mille juures moodustab mass, mille kaaluline veeimavus on alla 5% ja millel ei esine ülepõletuse tunnuseid. Seejärel toode jahutatakse jahututsooni külma õhu lisamisega, kus toimubki keraamilise tellise kivistamine.
vesitsementtegurist. Mida tugevam on tsement, seda tugevam tuleb ka betoon ja mida suurem vesitsementtegur, seda nõrgem. 6. Betooni koostise määramine Betooni koostis antakse seguvahekorraga, nt: 1:0,8:2,4:5,2 või 1:2,4:5,2 V/T=0,8. Betooni seguvahekord on suhtarvude rida, mis näitab, et 1 osa tsemendi kohta tuleb võtta 0,8 osa vett, 2,4 osa liiva ja 5,2 osa killustikku või kruusa. Seguvahekord võib olla kaaluline või mahuline. Ühel juhul tähendavad arvud kaalulisi, teisel juhul mahulisi hulki. Veel võib seguvahekord olla nominaalne või töösegu vahekord. Nominaalne seguvahekord eeldab, et täitematerjalid on täiesti kuivad (mida nad enamasti ei ole). Tööseguvahekord arvestab täitematerjalides oleva niiskusega ja vee hulka selle võrra vähendatakse. Betooni koostise määramine seisneb seguvahekorra suhtarvude leidmises. Betooni koostis
24. Pascali hüdrostaatika põhiseaduse kohaselt kandub rõhk vedelikus või gaasis edasi igas suunas ühteviisi (aukudega pudel). 25. Archimedese jõud on kehale vedelikus või gaasis mõjuv raskusjõule vastassuunaline jõud. Üleslükkejõud võrdub keha poolt välja tõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga ja on jõud mis surub vedelikku või gaasi asetatud keha üles. nt pall vee alla. 26. Mahuline veeväljasurve on võrdne laeva veealuse osa ruumalaga ning väljendatakse ruumalaühikutes. Kaaluline koguveeväljasurve võrdub laeva ja tema lasti kogumassiga, väljendatuna massiühikutes. 27. Isoprotsessi käigus ei muutu üks olekuparameetritest ja vastav parameeter taandub gaasi olekuvõrrandist välja. Isotermilise protsessi käigus ei muutu temperatuur. Isobaarilise protsessi käigus ei muutu rõhk a=pdeltaV. Isohoorilise protsessi käigus ei muutu ruumala, gaas ei paisu ja järelikult tööd ei tee. 28. Iga aine võib olla kolmes olekus: gaasilises, vedelas või tahkes
on võetud =1,025t/m3. Veeväljasurve. (Joon. 5.3. ja Tahvel 5.I). (Tahvlid on toodud teema lõpus.) 1 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 5. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 5.3. Mahuline veeväljasurve V on laeva veealuse osa maht kuupmeetrites (m3) Kaaluline veeväljasurve on laeva kaal tonnides. Nii V kui suurus oleneb laeva süvisest. (Vt. Joon. 5.4.) Joon. 5.4. Ekspluatatsioonis veeväljasurve pidevalt muutub. Väikseim veeväljasurve on tühja laeva veeväljasurve 0. Suurim on veeväljasurve täislastis TL. 2 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias
3 on kasutatav üldkasutatava ja kergmördiga. Silikaatkivide survetugevus klass on 20 (normaliseeritud survetugevus 22,58 N/mm²), brutokuivtiheduse klass on 2,0 (keskmine tihedus 1820 kg/m³). Küsimused ja vastused: 1. Millest valmistatakse keraamilisi telliseid? Keraamilisi telliseid valmistatakse savist või tellisesavist ja veest. 2. Kuidas kivistatakse keraamilisi telliseid? Keraamiline tellis põletatakse paakumistemperatuurini, s.o. temperatuur, mille juures moodustab mass, mille kaaluline veeimavus on alla 5% ja millel ei esine ülepõletuse tunnuseid. Seejärel toode jahutatakse jahututsooni külma õhu lisamisega, kus toimubki keraamilise tellise kivistamine.
150 0,06 175 0,07 200 0,08 225 0,11 250 0,16 Puidu survetugevus ristikiudu R=P/a2 = 1961/400 = 4,9 N/mm2 P proovikehale mõjuv jõud [N] a2 - survepindala [mm2] a=20mm 200kgf=1961 N/mm2 6. Järeldus Katsetatud puidu niiskussisaldus: a)õhkkuivadel tiheda aastaringiga proovikehadel 6,2%, kirjanduslik allika järgi õhkuivadel on 8-13% b)immutatud tiheda aastaringiga proovikehadel 74,0%, kirjanduslik allika järgi vettinud puidul võib kaaluline niiskussisaldus ületada 100% c)kuivatatud tiheda aastaringiga proovikehadel 0%, kirjanduslik allika järgi on kuivatites kuivatades võimalik saada absoluutselt kuiv puit (niiskussisaldus 0%) d)õhkkuivadel hõreda aastaringiga proovikehadel 7,5%, kirjanduslik allika järgi õhkuivadel on 8-13% [3] Katsetatud tihedate aastaringidega puidu tihedus: õhkkuivas olekus tuli 463 kg/m 3 ja redutseeritud 12%-lisele niiskusele tuli 475, immutatud olekus tuli 666 kg/m3 ja redutseeritud
p= p0 + ϱ gh 31. Pascali seadus rõhk kandub vedelikus või gaasis edasi igas suunas ühteviisi 32. Archimedese seadus, üleslükkejõud mille kohaselt igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. 33. Veeväljasurve Mahuline veeväljasurve on võrdne laeva veealuse osa ruumalaga ning väljendatakse ruumalaühikutes. Kaaluline koguveeväljasurve võrdub laeva ja tema lasti kogumassiga, väljendatuna massiühikutes 34. Bernouelli võrrand Toru kitsenemine 35. Torricelli seadus määrab anumast ava kaudu väljavoolava vedeliku kiiruse. S1 v1 S2 v2 = 36. Aerodünaamiline üleslükkejõud Lennuki tiivad
mõju laeva mereomadustele. · mida suurem L/B - sihvakam laev, seda parem kiirus, · B/H suurenemine parandab püstuvust, mõjutab käikuvust ja pööratavust, · H/d suurenemine annab suurema ujuvusvaru, parema uppumatuse, · jne. Laeva iseloomustab ka tema mahuline veeväljasurve V, mida mõõdetakse m3-des ja ta kujutab endast laeva veealuse osa ruumala. (Vt.Tahvel 4.III Veeväljasurve) Kaaluline veeväljasurve väljendab laeva massi tonnides. Kaalulise ja mahulise veeväljasurve suhteid vaatleme järgmises loengus. 4.3. Täidlustegurid. Veelgi parema iseloomustuse laevakere vormidest annavad täidlustegurid. Veejoone või veeliini tegur Cwp või (Cw)= Aw/LB, millest Aw=CwLB. Keskkaare või kesklõike tegur CM=AM/BT, millest AM=CMBT. 6 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias
läbiimbumise eest. Selleks kasutatakse: a.Konstruktsioonilised võtted: kaldpindu jms., b.Mehaanilised võtted, pinna siledus ( poleerimine). karedused ja konarused soodustavad vee pikaajalisemat säilumist pinnal c.Keemilised võtted. 3.EHITUSKERAAMIKA Keraamika all mõistetakse traditsiooniliselt savist või savisisaldavatest segudest põletatud tooteid. Tiheduse järgi liigitatakse keraaamilisi materjale poorseteks ja tihedateks. Poorseteks nim. tooteid, mille kaaluline veeimavus on vähemalt 5%. Tihedad on tooted, kus kaaluline veeimavus on alla 5% 3.1.Tooraine Keraamika tooraineks on savikad materjalid, mis koosnevad plastsest saviainest ja mitteplastsest osast, kujutades endast peeneteralist polümineraalide kompleksi, mis veega segades moodustavad plastse massi. Veega segatud plastse massi kuivatamisel säilitab toode oma kuju,sealjuures vee lisamisel on savi algolek taastatav,.
Sanglepp • pehme, ühtlase struktuuriga ja hästi töödeldav. • Valmistatakse vineeri ja lauamaterjali. Haab • Eesti puuliikidest kergeim. Pehme, poorne ja hästi töödeldav. • Valmistatakse katuselaaste ja mitte liialt kuumenevaid laudu. PUIDU FÜÜSIKALISED OMADUSED VEESISALDUS Puidu veesisaldus on puidus sisalduva vee kaalu ja puidu kuivkaalu suhe, mis mõjutab oluliselt tema füüsikalisi ja mehaanilisi omadusi. w – puidu kaaluline veesisaldus, %, mw on puidust proovikeha mass enne kuivatamist, m0- puidu proovikeha mass peale püsiva kaaluni kuivatamist. EHITUSMATERJALID 5 VESI ESINEB PUIDUS KOLMEL KUJUL: 1. kapillaarvesi (ehk vaba vesi) - täidab rakud ja rakkudevahelised tühemikud; 2. hügroskoopne vesi (e seotud vesi)- imendub raku seintesse; 3. keemiliselt seotud vesi – ainete koostises.
suunas ühteviisi 25. Archimedese seadus, üleslükkejõud ● üleslükkejõud ehk Archimedese jõud on kehale vedelikus või gaasis mõjuv raskusjõule vastassuunaline jõud. ● Üleslükkejõud võrdub keha poolt välja tõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. 26. Veeväljasurve ● ujuva laeva või mõne mu aluse poolt enda alt väljatõrjutud vee hulk. ● mahuline veeväljasurve on võrdne laeva veealuse osa ruumalaga ning väljenatakse ruumalaühekutes ● kaaluline koguveeväljasurve võrdub laeva ja tema lasti kogumassiga, väljendatuna massiühikutes. 27. Isoprotsessid ● isotermiline protsess (T=const.) p1 V 1 = p2 V 2 V1 V2 ● Isobaariline protsess (p=const.) T1 = T2 p1 p2 ● isohooriline protsess ( V=const) T1 = T2 28. Aine agregaatolekud ● Iga aine võib olla kolmes olekus: gaasiline, vedel, tahke. Neid nnimetatakse ka
3 see kuivatada ja põletada, 4)mõned tooted veel glasuuritakse Headeks omadusteks on -küllalt suur tugevus -pikk iga -võimalus kasutada neid väga erinevates hooneosades -toormaterjal (savi) on looduses väga levinud. *Puudusteks on -materjalide haprus -suhteliselt suur kaal - keraamika tootmine on võrdlemisi energiamahukas (põletamine). Tiheduse järgi liigitatakse keraamilisi materjale poorseteks ja tihedateks. Poorseteks nim. tooteid, mille kaaluline veeimavus on vähemalt 5%. Siia hulka kuuluvad harilik tellis, katusekivid. Tihedad on tooted, kus kaaluline veeimavus on alla 5%. Näiteks keraamilised plaadid. *KERAAMIKA TOORMATERJAL- SAVI Savi peamiseks koostisosaks on valge mineraal- kaoliniit. Puhtaid valgeid savisid nimetatakse kaoliinsavideks. Tavalised savid sisaldavad veel tolmu, liiva, kaltsiiti, rauaühendeid jne. Need lisandid muudavad savid ebaühtlasteks ja annavad neile mitmesuguse värvuse.
Segisti tootlikkuse määrab peamiselt trummli maht, mis võib olla 100...5000 l. Betoone valmistatakse etteantud seguvahekorra järgi. Betooni valmistamine koosneb kahest põhioperatsioonist doseerimisest ja segamiseset. Doseerimine seisneb ühe trummlitäie jaoks vajalike materjalide hulkasde väljamõõtmises või kaalumises. Selleks tuleb leida antud seguvahekorra ja trummli mahu järgi vajalikud doseeritavad materjalide hulgad. Doseerida võib kaalu või mahujärgi. Kaaluline doseerimine on täpsem ja seda kasutatakse peamiselt tehastes. Mahuline doseerimine seevastu on lihtsamate vahenditega teostatav ja sobivam ehitusplatsil. Tsement ja vesi tulevad doseerida 2% täpsusega ja täitematerjalid 3% täpsusega. Doseerimisel tuleb arvestada ka liivas ja killustikus oleva niiskusega ja veehulka tuleb selle võrra vähendada. Materjalide segistisse asetamise järiekord põhimõtteliselt tähtsust ei oma; nt algul asetatakse segistisse killustik
Poorsus näitab meile mitu % materjali kogumahust moodustavad poorid. Mida suurem % , seda poorsem materjal. Poorideks nim. materjalis olevaid väikseid tühimikke, mis on täidetud õhu, vee või veeauruga. Poorsusest sõltub vee imavus. 4) VEE IMAVUSEKS nim. Materjali omadust imeda endasse vet, kui materjal ise asub vees. Iseloomustatakse veehulgaga mida kuiv materjal suudab endasse imeda. Eristatakse kahte sorti imavust kaaluline ja mahuline. Nt. Graniit 0,5 0,7 % (vee imavus) Tihebetoon 2 8 % Tellised 8 20 % 5) HÜGROSKOOPSUSEKS nim. Materjali võimet imeda endasse niiskust õhust. Vastand mõiste on kuivavus kui palju on materjal võimeline niiskust ära andma. Hügroskoopsete materjalide põhiomadus: nende niiskus sõltub ümbritsevast materjalist/keskkonnast. TERMILISED OMADUSED: 1) KÜLMAKINDLUSEKS nim
Tuleb paigaldada aurutõke, kui on oht niiskuse sattumisele villa sisse. 54. Mis on suhteline niiskus, absoluutne niiskus? Suhteline õhuniiskus õhu tegeliku niiskussisalduse ja sellele temperatuurile vastava suurima võimaliku õhu niiskussisalduse suhe või RH (- voi %). Absoluutne õhuniiskus ühes massi või mahuühikus gaasis leiduva vee(auru) mass või maht (kg/m3, kg/kg, m3/m3). 55. Kuidas väljendatakse niiskussisaldust materjalis? · kaaluline niiskussisaldus u (kg/kg) · niiskussisaldus massi mahu järgi w (kg/m³) · mahuline niiskussisaldus (m³ /m³) 56. Millest sõltub materjali niiskussisaldus? · ümbritseva õhu suhtelisest niiskusest (RH%) · temperatuurist (kõrgel temperatuuril on niiskussisaldus väike) · kas on tegemist kuivamise või niiskusega 57. Nimeta niiskuse liikumise viise välispiiretes? · difusioon liikumapanevaks jõuks on rõhkude erinevus või niiskussisalduse erinevus, niiskus liigub
Tuleb paigaldada aurutõke, kui on oht niiskuse sattumisele villa sisse. 54. Mis on suhteline niiskus, absoluutne niiskus? Suhteline õhuniiskus – õhu tegeliku niiskussisalduse ja sellele temperatuurile vastava suurima võimaliku õhu niiskussisalduse suhe φ või RH (- voi %). Absoluutne õhuniiskus – ühes massi või mahuühikus gaasis leiduva vee(auru) mass või maht (kg/m3, kg/kg, m3/m3). 55. Kuidas väljendatakse niiskussisaldust materjalis? • kaaluline niiskussisaldus u (kg/kg) • niiskussisaldus massi mahu järgi w (kg/m³) • mahuline niiskussisaldus Ψ (m³ /m³) 56. Millest sõltub materjali niiskussisaldus? • ümbritseva õhu suhtelisest niiskusest (RH%) • temperatuurist (kõrgel temperatuuril on niiskussisaldus väike) • kas on tegemist kuivamise või niiskusega 57. Nimeta niiskuse liikumise viise välispiiretes? • difusioon – liikumapanevaks jõuks on rõhkude erinevus või niiskussisalduse erinevus, niiskus
Need arvutatakse välja kreenikatse abil. Kasutame raskuste staatiliste momentide teoreemi: Valem vihikus. Üks neist kaaludest m1 on tühja laeva kaal ja tema raskuskeskme abtsiss. samal meetodil leitakse ka Yg ja Zg Tabel vihikus. Arvutamine toimub tabeli vormis. Siin näitena toodud tabelist saame Valem vihikus Laeva keskmise süvise muutumine koormuse muutudes lepime kokku , et võtame maha või lisame väikese lasti s.o. alla 10% veeväljasurvest. Olgu see n. Sellest muutub kaaluline veeväljasurve õ (kolmnurk)=m Muutub ka mahuline veeväljasurve õ (tagurpidi kolmnurk) võrra Kuna (kolmnurk = p korda (tagurp. Kolmnurk) siis õ(kolmnurk) = õp(tagurpidikolmnurk) ehk v = õp(tagurpidikolmnurk) Kui lasti lisamine ei takitanud kreeni ega muutunud trimmi , siis võib seda lugeda , kui kere lisamatu , mis on vette vajunud. Seda mahtu saab leida korrutades tegutseva veeliini pindala A ( mööndusega , et süvise vähese
TEHISKIVIMATERJALID KERAAMILISED MATERJALDI Keraamika all mõistetakse savist või savisisaldavatest segudest põletatud tooteid. Ehituskeraamika valmistamist ja toodete laia kasutamist läbi ajaloo on soodustanud savileiukohtade rohkus ja keraamiliste materjalide suur tugevus, ilmastikukindlus ning püsivus ka agressiivsetes ja kõrgete temperatuuride keskkonnas. Tiheduse järgi liigitatakse keraamilisi materjale poorseteks ja tigedateks. Poorseteks nim. tooteid, mille kaaluline veeimavus on vähemalt 5%. Siia kuuluvad harilik tellis, laekivid, katusekivid, fassaadikeraamika, drenaaži- ja kanalisatsioonitorud, seinakatteplaadid. Tihedad on tooted, kus kaaluline veeimavus on alla 5%. Näiteks metlahh e. põrandaplaadid, klinkerteelis. Keraamika tooraineks on savikad materjalid. Veega segatud plastse massi kuivatamisel säilitab toode oma kuju. Põletamisel moodustub tugev tehiskivi. Tavaline tellisesavi sisaldab 50-60% kvartsliiva ja tolmu
mõjub sellises suunas, et mineraal ei saa lõheneda, siis ta murdub ja tekib murdepind. Murdepinna kujud: karpjas, muldjas, teraline, astmeline, haakjas, pinnuline. Erikaal sõltub m-de keem. koostisest. Kõvadus. Kristallide ja m-de kõvaduseks nim. nende poolt võõrs keha sissetungimisele avaldatavat vastupanu. Mineraalide kirjeldamine Anorgaanilised mineraalid I rühmkond. Ehedad elemendid. Ehedas olekus on maakoores avastatud umbes 30 elementi, peamiselt metallid. Nende kaaluline osatähtsus on väga väike. Sellesse rühma kuuluvad kõik väärisgaasid, erirühma mood. väärismetallid. Väävel S. Mõnikord sisaldab S mehhaaniliste lisanditena kipsi, orgaanilisi aineid, gaase jms. Rombilise ja monokliinse süngoonia kristallid v. amorfsed kogumikud. Kõvadus (K) 1-2, erikaal (E) 2,1. Värvus iseloomulikult õlgkollane. Kristalli tahkudel teemandi-, murdepinnal rasvaläige. Tekib peam. biokeemilisel teel meredes, kus bakterite lagundava
Külmladu Automaatse temperatuurireguleerimisega (küte ja jahutamine) ladu, kus hoitakse temperatuuri enamasti vahemikus 6 8 C. Kasutatakse enamasti toiduainete säilitamiseks allajahutatud tingimustes (külmkapi reiim) Külmutusladu Laohoone või -ruum toiduainete hoiustamiseks, kus hoitakse stabiilselt temperatuuri -18 kraadi C liha ja kalatoodete puhul ja -25 kraadi C jäätise säilitamisel Kaaluline täiteaste Kaaluline täiteaste on koormaruumis paikneva kauba kaalu ja koorma maksimaalselt lubatud võimaliku kaalu suhe kaaluühikutes, mida väljendatakse protsendina. 80 - 90% -list kaalulist täiteastet loetakse üldjuhul heaks täiteastmeks. Kasutusladu (aktiivne laovaru) (Active inventory) Materjalivarud, mida müügiks või tootmiseks pidevalt kasutatakse või mis võetakse kasutusele lühikese aja mööduses peale saabumist. Laovaru, millega rahuldatakse pidev, regulaarne nõudlus. Kaubavoog
sarnased kivistumistingimused, võrreldes müüris kivistumisele. JOONIS 9.2.2. Mördist proovikuupide valmine (kuubi serva pikkus 7,1cm). Mördi tugevus oleneb samadest teguritest kui betooni puhulgi. Tsemendimördi tugevust võib ligikaudselt leida järgmise valemiga: R28 0,25 Rt (T / V ) 0,4 ...( N / mm 2 ) ,kus R28 - eeldatav mördi tugevusklass, Rt - kasutatava tsemendi tugevusklass, T/V - tsemendi ja vee kaaluline suhe. Nake kividega sõltub nii mördi kui ka kivide omadustest. Mida plastsem on mört ja mida suurem on kivide veeimavus, seda parem on nake. Seepärast on telliste puhul minimaalne veeimavus normeeritud. Samuti sõltub nake ka kivide siledusest. 9.3. MÖRDI TÄITEMATERJALID Mördi täitematerjalina kasutatakse enamasti looduslikku liiva. Kuna mördi kiht on enamasti suhteliselt õhuke siis on liivaterade suurim jämedus piiratud: *tellimüüritise mördi puhul 2,5mm,
Teistest lisanditest võiks nimetada kuivamisaega pikendavad lisandid ja nakketugevust tõstvad lisandid. Lisandeid lisatakse eelkõige tehases. 2.7 Valmismördid-kuivsegud Valmistades fassaadikrohve ehitusplatsil on väga raske saavutada krohvidele vajalikke omadusi ning neid ka pidevalt säilitada, eriti kui krohvile esitatakse kõrgeid nõudeid. Probleemid tekivad järgmistel põhjustel: mahuline doseering on ebatäpne; kaaluline doseering on oluliselt parem; liiva teralisus kõigub sageli väga suurtes piirides; liiva niiskusesisaldus kõigub sõltuvalt ilmastikust ja kaevandamiskohast; kasutatavad ehitusplatsi segumasinad ei võimalda intensiivsegamist; lisandite lisamine ebatäpne või puudub; Valmis kuivmördid omavad palju eeliseid tööplatsil valmissegatud mörtidest: hea töödeldavus, väheste pingetega krohv, lisandite mõjusus, paljude komponentide õige vahekord, intensiivsegamine, kvaliteedi püsivus.
adsorbtsioon, desorbtsioon, tasakaaluniiskus (hügroskoopne, kapillaarne), hüsterees Vesi võib materjalis esineda kõigis oma kolmes olekus: veeauruna, mis tekib kas materjalis oleva vee aurustumisel või tungib sinna ümbritsevast keskkonnast; vedelas olekus võib vesi esineda materjalides: keemiliselt seotuna veena (vesi moodustab osa aine ehitusest), füüsikaliselt seotud veena, vaba veena; jääna. Materjali niiskussisaldus – kaaluline niiskussisaldus „u“ kg/kg; niiskussisalduse mass mahu järgi „w“ kg/m3; mahuline niiskussisaldus „Ψ“ m3/m3. Materjali niiskussisaldus sõltub: ümbritseva õhu suhtelisest niiskusest; temperatuurist; kas tegemist on niiskumise või kuivamise protsessiga; materjalist ja tema omadustest. Hüsterees - keha omadus, mis aeglustab süsteemi muutumist või takistab selle ennistumist esialgsesse olekusse. Hüstereesi nähtus põhjustab materjali niiskussisalduse erinevust, kui on
Leht-salat, spinat Lehe osad-seller, tubakas, sibul 4.ÕIED-lillkapsas, brokkolikapsas, humal 5.SEEMNED JA VILJAD-teraviljad, kaunviljad, õlitaimed, viliköögiviljad (hästisäilitatavad võrreldes teiste taime osadega) 2.Teraviljade külvisenormid (kg/ha) ja 1000 seemne mass (g) Külvisenormi all mõistetakse pinnaseühikule külvatavate idanevate seemnete arvu või külvise massi kg/ha. Esimesel juhul näidatakse idanevate seemnete arv 1 m 2 kohta. Kaaluline külvisenorm kilogrammides hektarile arvutatakse pinnaühikule külvatavate idanevate seemnete alusel, kusjuures arvestatakse seemnepartii seemnete suurust (100 seemne massi g) ja külvieväärtust. Pinnaühikule külvatavate seemnete arvust oleneb taimede tihedus pinnaühikul, millest omakorda sõltuvad taimede valgustatus, niiskus, õhu liikumise näitajad. Need kokku kõik avaldavad mõju saagi suurusele ja kvaliteedile, seepärast on õige (optimaalse) külvisenormi järgimine väga oluline
kaubad. TOLLILAO ERINEVUS TOLLITERMINALIST: tollilaos võib hoiustada tollikontrolli all olevaid kaupu pikaajaliselt, lisaks saab teostada kauba omaniku vahetust ja kaupade ostu-müüki. Kauba ostmisel ja müümisel peetakse kaubaartiklite üle arvestust tavaliselt netokaalu alusel. NETOKAAL- kauba puhaskaal pakendite kaalu arvestamata. BRUTOKAAL- kauba kaal koos pakendite kaaluga. NB! Veonduses kasutatakse enamasti brutokaalu, mahukaalu ja arvestusliku kaalu mõisteid. KAALULINE TÄITEASTE- veetava kauba kaalu ja veovahendi või -ühiku kandejõu suhet väljendatuna protsentides. MAHULINE TÄITEASTE- lastiruumi täitva veoste ruumala ja veovahendi või -ühiku lastiruumi veoks kasutatava ruumala suhet väljendatuna protsentides. LAADIMISMEETER (LDM)- veovahendi või- ühiku koormaruumi pikkuse meeter, mida on võimalik kasutada selle laiuse ja kõrguse täies ulatuses. Kui veoühiku koormaruum täita kerge kaubaga (mahukaubaga) ja võtta veotasu
see kuivatada ja põletada, mõned tooted veel glasuuritakse. Keraamiliste materjalide headeks omadusteks on küllalt suur tugevus, pikk iga, võimalus kasutada neid väga erinevates hooneosades, toormaterjal (savi) on looduses väga levinud. Puudusteks on nende materjalide haprus, suhteliselt suur kaal ja keraamika tootmine on võrdlemisi energiamahukas (põletamine). Tiheduse järgi liigitatakse keraamilisi materjale poorseteks ja tihedateks. Poorseteks nim. tooteid, mille kaaluline veeimavus on vähemalt 5%. Siia hulka kuuluvad harilik tellis, katusekivid. Tihedad on tooted, kus kaaluline veeimavus on alla 5%. Näiteks keraamilised plaadid. Hariliku poorse eh.keraamika põletamise temp 900- 1000oC. Sellel temperatuuril tekib teatud hulk vedelfaasi, mistõttuon võimalik massi tihenemine st paakumine. Põletusprotsess viiakse läbiring- või tunnelahjus. 16 3.2.2
Avatud poorid suurendavad materjali läbilaskvust ja veeimavust ning halvendavad selle külmakindlust. Peenepoorilistel ja suletud pooridega materjalidel on madalam soojusjuhtivus kui suure poorsusega materjalidel ja omavahel ühendatud pooridega materjalidel. 4. Mida tähendab veeimavus ning selle liigitus? Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu protsenti kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu protsenti moodustab sisse imetud vesi materjali kogumahust. 5. Mida väljendab materjali külmakindlus ja kuidas seda hinnatakse? Külmakindlus on materjali omadus veega küllastatud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja üles sulatamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta. Külmudes vee
täitematerjalide terade kujust, plastifikaatorite sisaldusest. Betooni tugevus on raskebetooni üks tähtsamaid omadusi. Seda kontrollitakse 28 päeva pärast proovikeha kivistumist normaalsetes tingimustes. Betooni survetugevus on tõmbetugevusest 8-15 korda suurem. Just tänu sellele kasutatakse betooni just survet vastu võtvates tarindites. 1.23 Betooni seguvahekord 1 : 0,8 : 2,4 : 5,2 on suhtarvude rida. 1 on tsemendi mahuline või kaaluline kogus. Ülejäänud numbrid näitavad, mitu osa peab olema 1 tsemendi osa kohta. 0,8 osa vett 1 tsemendi osa kohta, 2,4 osa liiva 1 tsemendi osa kohta, 5,1 osa killustikku või kruusa 1 tsemendi osa kohta. Betooni koostise määramine ehk seguvahekord tuleb suhtarvude leidmisest. Koostis tuleks valida selline, et valatav konstruktsioon tuleks piisavalt tugev ning segu piisavalt plastne. Betooni kõige kallim koostisaine tsement. 1 m3 betooni kohta kulub 200-400 kg tsementi.
annaabi.ee 
