Taimedesse kogunevad mineraalained pinnasest ja neis sisalduvate mineraalainete kogused sõltuvad kasvukohast ja selle väetamisest. Joogivesi sisaldab samuti mineraalaineid ning seega sõltub joogivee mineraalainete sisaldus kohast, kust vesi pärit on. 3 K (Kaalium) Kaaliumi on vaja: · vee hulga reguleerimiseks kudedes ja vererõhu langetamiseks, · osade ensüümide aktiivsuse tagamiseks, · lihaste töö tagamiseks, valkude ja süsivesikute ainevahetuseks, · hapnikuvahetusel, sest seda leidub erütrotsüütides, · neerudest mürgiste ülejääkide eraldamise stimuleerimiseks, · naha tervisele. Kaaliumivajadus suureneb: · oksendamise ja kestva kõhulahtisuse korral, · rohke higistamise korral, · diureetikumide kasutamisel, · kaaliumi suurenenud väljutamisel uriiniga, mis võib olla tingitud: - ülemäärasest naatriumi,
vajalik: nägemisprotsessiks, limaskestade naha, embrüo, kõhrkoe, spermide luukoe jm rakkude arenguks. Antioksüdantse toimega, vähivastane toime; kasvamiseks ning organismi kudede taastootmiseks, · naha ja juuste tervise tagamiseks, · limaskestade kaitseks infektsioonide eest, · kaitseks õhus esinevate saasteainete vastu, · nägemiseks, aitab nt. kanapimeduse puhul, · luudele ja hammastele, · vereloomele, · suguorganite arenguks, · kolesterooli ainevahetuseks, muutes selle suguhormoonideks, · maomahlade sekretsiooni ergutamiseks, mis on vajalik valkude täielikuks seedumiseks, · sest ß-karoteenirikas toit (mitte toidulisanditest saadud ß-karoteen) vähendab riski haigestuda kopsuvähki. Selle vitamiini defitsiit ohustab eeskätt ühekülgselt toituvaid inimesi ja ka kasvueas lapsi. A- vitamiini teke karotenoididest on häiritud suhkruhaiguse ja kilpnäärme vaegtalitluse korral,
A rasvlahustuv, nägemisprotsessiks, limaskestade naha, embrüo, kõhrkoe, spermide luukoe jm rakkude arenguks. Antioksüdantse toimega, vähivastane toime; kasvamiseks ning organismi kudede taastootmiseks, · naha ja juuste tervise tagamiseks, · limaskestade kaitseks infektsioonide eest, · kaitseks õhus esinevate saasteainete vastu, · nägemiseks, aitab nt. kanapimeduse puhul, · luudele ja hammastele, · vereloomele, · suguorganite arenguks, · kolesterooli ainevahetuseks, muutes selle suguhormoonideks, · maomahlade sekretsiooni ergutamiseks, mis on vajalik valkude täielikuks seedumiseks, · sest ßkaroteenirikas toit (mitte toidulisanditest saadud ßkaroteen) vähendab riski haigestuda kopsuvähki. Selle vitamiini defitsiit ohustab eeskätt ühekülgselt toituvaid inimesi ja ka kasvueas lapsi. A- vitamiini teke karotenoididest on häiritud suhkruhaiguse ja kilpnäärme vaegtalitluse korral,
infektsioonide eest, * 150 g porgandimahlast, * 200 g paprikast ·kaitseks õhus esinevate saasteainete vastu, ·nägemiseks, aitab nt. kanapimeduse puhul, ·luudele ja hammastele, ·vereloomele, ·suguorganite arenguks, ·kolesterooli ainevahetuseks, muutes selle suguhormoonideks, ·maomahlade sekretsiooni ergutamiseks, mis on vajalik valkude täielikuks seedumiseks, ·sest ß-karoteenirikas toit (mitte toidulisanditest saadud ß- karoteen) vähendab riski haigestuda kopsuvähki. Vitamiin D ·sest see soodustab kaltsiumi 7,510µg, 5 µg D-vitamiini 2 g kalamaksaõlis,
lipoproteiinideks (VLDL) ja need lähevad maksast uuesti verre. Neid võidakse ka suunata kudedesse, rasvkoesse. Lipiidide vajadus toiduga on u 25-30% ööpäevasest kaloraazist. 1g lipiide annab energiat 9kcal. Lipiidide saamisel on oluline ka, et toidus oleks teatud hulk taimseid lipiide. Taimseid peaks päevas 10-15 grammi saama(nt päevas 1 supilusikatäis taimset õli). 5. Mineraalainete ja vee ainevahetus. Organismi ööpäevane veebilanss. Erinevate mineraalainete ( kaltsium, kaalium, raud, jood, floor, räni jt.) funktsioonid organismis ja nende saamisallikad. Kaltsiumi on vaja: struktuursete funktsioonide täitmiseks, kuuludes organismi luukoe, hammaste ja teiste kudede koosseisu, kudede ainevahetuses. Kaltsium kindlustab veresoonte seinte normaalse läbilaskvuse aidates toitainetel läbida rakuseinu, lihaste normaalse töö tagamiseks, vere hüübimissüsteemi aktiveerimiseks, vererõhu ja vere kolesterooli taseme alandamiseks, osaleb vere osmootse rõhu
soolatud ja suitsutatud tooted, juust, leib, lihasaadused, oliivid, ketšup. Näiteid soola sisaldusest Umbes 1 g soola (päevane maksimaalne soovitus 5–6 grammi) sisaldub näiteks: * 2 g puljongipulbris, * 8 g soolaheeringas, * 15 g oliivides, * 40 g ketšupis, soolakurgis, kartulikrõpsudes või maisihelvestes, * 50 g suitsusingis või viinerites, * 50 g rosoljes, * 60 g verivorstis, * 90 g juustus või leivas Kaalium * Kaalium on mineraal mida organism vajab: - vee hulga reguleerimiseks kudedes ja vererõhu langetamiseks, - närvide, lihaste ja südame töö normaalseks funktsioneerimiseks, - neerudest mürgiste ülejääkide eraldamise stimuleerimiseks. * Neerupuudulikkuse süvenedes kaaliumi eritumine väheneb üldiselt koos uriini eritumise vähenemisega. Seetõttu jääb liigne kaalium organismi ja vere kaaliumisisaldus tõuseb.
Füüsikalised omadused: Veega reageerides kaalium süttib, ning tekivad leelis (KOH) ning vesinik. Süttib veel fluoris ning broomis lausa plahvatab. Õhus oksüdeerub kaalium energiliselt. Keemilised omadused: Oksiidi tüüp: tugevaluseline Aatomnumber: 19, Aatommass: 39,098, Klassifikatsioon: leelismetallid, s- elemendid Aatomi ehitus: Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6 4s1 Elektronskeem: +19|2)8)8)1) Elektronite arv: 19 Neutronite arv: 20 Prootonite arv: 19 Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: 0, I Kristalli struktuur: ruumikeskne kuubiline Lihtaine saamine:
söömine, vähene kiudaineterikka toidu söömine jm. Linna kiire eluviisiga käib kaasas valmistoidu ostmine kauplustest, milline on tihtipeale pikema säilivusajaga, tugevasti läbikuumutatud. Kartuli asemel kasutatakse põhitoiduna üha sagedamini riisi ja makarone, lapsed eelistavad magusaid jogurteid tavalise lehmapiima asemel. Mineraalained Mineraaltoiteained (ka toiteained, toiteelemendid) on taimedele ja loomadele (kaasa arvatud inimesele) ainevahetuseks ja kasvuks vajalikud anorgaanilised ühendid (toitained). Mineraaltoiteained sisaldavad taimedele ja loomadele vajalikke toiteelemente, mis sõltuvalt organismidele vajaminevast kogusest jagatakse makro- ja mikroelementideks. Mineraalelemendid etendavad organismis tähtsat rolli, seepärast on oluline, et meie igapäevane toit sisaldaks neid piisavas koguses. Mineraalained on erinevaid ja neid on organismil võimalus kätte saada paljudest toitudest.
väga sarnane ehitus ja sama toime. 1.1 Vitamiin A A-vitamiini (ehk retinoidid) on vaja: kasvamiseks ning organismi kudede taastootmiseks; naha ja juuste tervise tagamiseks; limaskestade kaitseks infektsioonide eest; kaitseks õhus esinevate saasteainete vastu; nägemiseks, aitab näiteks kanapimeduse puhul; luudele ja hammastele; vereloomele; suguorganite arenguks; kolesterooli ainevahetuseks, muutes selle suguhormoonideks. Toiduga (välja arvatud väga suures koguses toorest hülgemaksa süües) ei ole võimalik saada toksilises koguses A-vitamiini. A-vitamiin muutub aga toksiliseks toidulisandite ületarbimisel. Parimateks A-vitamiini allikateks on maks, piimatooted (juust, või); kollased ja oranžid puu- ja köögiviljad (porgand, paprika, tomat, apelsin, papaia). Puudusel: kanapimedus, kahvatu ja kuiv nahk.
Teiseks, toitaineid on vaja kasvuks, see tähendab biostruktuuride moodustamiseks ja nende mõõtmete ning arvu suurenemiseks. Kolmandaks, makrotoitained on meile vajalikud kui asendamatute aminohapete ja rasvhapete allikas. Lisagem siia, et makrotoitainete kestev liigtarbimine on samuti seotud ebasoovitavate tagajärgedega (näiteks rasvumine) või krooniliste haiguste arenemisega. Samuti eksisteerib eluks hädavajalik makrotoitainete miinimumtase. Kestva alatoitluse esmased tagajärjed on kurnatus, düstroofia, nälgus jne. Mikrotoitained, mida vajatakse päevas milli- või mikrogrammides ning siia kuuluvad vitamiinid, mineraalained, mikroelemendid. Mikrotoitained ehk minoorsed toitained on vajalikud inimorganismi bioaktiivsete ainete koostises ja talitluses. Nad on biokeemilisi reaktsioone katalüüsivate ensüümide koosseisus, samuti võivad nad kuuluda teatud hormoonide koosseisu
Tasakaalustatud toitumise tagamiseks peab toit sisaldama piisavas koguses nii loomse (50%) kui ka taimse (50%) päritoluga valke. Sellise toiduratsiooni juures rikastatakse toitu ka teiste komponentidega: lipiidide, süsivesikute, mineraalainete ja vitamiinidega. Valkude või mõne aminohappe defitsiidi korral toidus pidurdub lastel kasv ning täiskasvanutel väheneb lihasmass, samuti väheneb vastupanuvõime nakkushaigus- tele. Tõuseb vastuvõtlikkus respiratoorsete ja seedetrakti haiguste suhtes. Valgu- vaese toidu puhul aeglustub vereloome. Ilmneda võivad häired kesknärvisüsteemi talitluses. Lastel aeglustub psühhomotoorne ja intellektuaalne areng. Valkude liig- tarbimise korral esinevad häired antikehade moodustamises, langeb organismi resistentsus nakkushaiguste suhtes. Samuti mõjutab valkude liigsus neerude eritus- funktsioone, mille tagajärjel ainevahetuse lõpp-produktid erituvad organismist puudulikult. Tõuseb ka allergiliste haiguste esinemissagedus
kohvioad Niatsiini päevane soovitatav kogus on 13–20 mg-ekvivalenti, 15 mg-ekvivalenti niatsiini sisaldub umbes: * 50 g nisukliides, * 85 g maapähkites, * 110 g kuumtöödeldud veise hakklihas või hautatud maksas, * 120 g kana või suitsutatud vikerforellis, * 440 g keedetud munas, * 1,7 liitris piimas. Biofunktsioonid • rasvade ja süsivesikute ainevahetuseks ning valkude sünteesiks, • närvisüsteemi täiuslikuks tegevuseks ja stressi leevendamiseks, • naha, keele ning seedeelundkonna kudede õigeks moodustumiseks ja säilimiseks ning naha armkoe parandamiseks, • kolesterooliringluse parandamiseks ja kolesterooli ning triglütseriidide taseme langetamiseks veres, • rakuhingamise protsessides osalemiseks Vaegus Liig põhjustab • põhjustab südamerütmi nahapõletikku häireid
ning toidu kõrge foolhappesisaldus. Kaltsiumi ja fosfori vahekord täiskasvanu toidus peaks olema 1:1. Magneesium (Mg) on vajalik südamelihase tööks, samuti osaleb ta luukoe tekkes ning aktiveerib valgu sünteesil toimivaid ensüüme. Magneesiumi imendumist mõjutavad kaltsium, valk ja laktoos. Alkoholi tarbimine suurendab magneesiumi vajadust. Suurimad magneesiumi allikad on klorofülli sisaldavad taimed, aga ka pähklid, seemned, seened ja pärm. Kaalium (K) reguleerib koos naatriumiga koevedelike osmootset rõhku ja happe-leelise tasakaalu. Kaalium on vajalik ka südamelihase ning närvisüsteemi talitluseks. Kaaliumi vaegus kahjustab 92 Aine- ja energiavahetuse füsioloogia südamelihast, põhjustab vererõhu langust ja soolte peristaltika nõrgenemist. Kaaliumi on palju taimses
1. I A RÜHMA METALLID 1.1 I A rühma metallide üldiseloomustus I A rühma metallideks on liitium, naatrium, kaalium, rubiidium, tseesium ja frantsium. I A rühma metalle nimetatakse ka leelismetallideks. Ajalooliselt tuleneb sõna leelismetall sellest, et nende metallide hüdroksiide tunti juba ammu ja neid nimetati leelisteks. Tänapäevane selgitus võiks olla lihtsalt selline, et nende metallide veega reageerimisel tekivad leelised. Leelismetallid on kõige metalsemad elemendid. Aatomi ehituselt kuuluvad nad s-elementide hulka, kuna nende aatomite välisel orbitaalil on üks elekt-
Kõrgvererõhktõbi on tavaliselt iseseisev haigus, mida mõju- tavad liigne kehakaal, stress, vaimne pinge, vähene kehaline koormus, liigne alkoholitarvitamine, suitsetamine ja valed toitumisharjumused. Kõrgvererõhktõbe tuleb ravida ravi- mitega ja toetada ravi tervisliku eluviisi, sealhulgas tervisliku toitumisega. Soovitused kõrge vererõhu korral Vererõhku mõjutavad elustiiliga seotud tegurid Soovituslik eesmärk vererõhu langetamiseks Naatriumi tarvitamine <5 g keedusoola (<2 g naatriumit) päevas Kaaliumi tarvitamine Naised 3,1 ja mehed 3,5 g päevas Kaltsiumi tarvitamine 800 mg päevas Küllastunud rasvhapete ja transrasvhapete tarvita- Loomsete rasvade osakaalu vähendamine mine
Atsesulfaami (struktuurilt sarnane sahhariiniga) ja sahhariini ei tohiks üldse tarvitada. Uuringutes on leitud, et sahhariin tekitab rottidel vähki, aga alles kolmandas generatsioonis. Kuni pole veel kindlaid tõendeid, et see on kantserogeenne ka inimesele, ei ole selle tarvitamist ametlikult keelatud. Kiudained koosnevad enamasti mitteseeditavatest süsivesikutest. Kiudainete vähesusega toidus on otseselt seostatud jämesoole ja seedetrakti haigusi, südamehaigusi, rasvumist ja diabeeti. Kiudaineterikas toit vajab rohkem närimist, pikendades sellega söömisprotsessi, parandab veresuhkru kontrolli ja tekitab küllastatus- ehk täiskõhutunde. Kiudaineterohke toidu tarvitamise tõttu lüheneb rooja väljutamise aeg ning suureneb väljaheite kogus. Soolesisu kiirema väljutamise ja suurema sisaldise hulga tõttu puutub soole sein lühemat aega kokku vähkitekitavate ühenditega.
lihashüpertroofia nimel Riskirühmad saavutusspordis (järg) · JALGRATTASPORT, JOOKSMINE, UJUMINE, AERUTAMINE, TRIATLON jt o Lihaste jõuvastupidavuse arendamine, taastumine o Suurendatud energiakogus (4500-6000kcal/p), toiduproteiini suur osakaal, süsivesikute tarbimine, toidulisandite tarbimine taastumiseks. · MAADLUS, JUDO, POKS o Kehakaalu kiire alandamine o Korduv ja drastiline vedelikukadu kaalu langetamiseks, seejärel kiire valgu, sv, vedeliku tarbimine Spordiga tegeleja toit peab olema · Süsivesikurikas · Rasvavaene · Sisaldama täisväärtuslikke valke. · Individuaalselt vastuvõetav. · Kõrge toitainetihedusega. · Sisaldama küllaldaselt vedelikku. Spordiga tegeleja toit peaks olema süsivesikurikas · PEAKS SISALDAMA o Alla 30% rasvu o 50 55% süsivesikuid · KAHJUKS SISALDAB o 35 - 40% rasvu
SPORTLASE TOITUMINE Rein Jalak ; Vahur Ööpik TOITUMINE, TOITUMINE JA SPORTLIK SAAVUTUSVÕIME Süüa tuleks seedetrakti aktivatsiooni perioodil, mis kordub iga 3,5 4 tunni tagant. 1. Toiduained ja toitained. Asendamatud toitained. Toitainete rühmad. Toiduained on taimse- või loomse päritoluga, mõnel üksikjuhul ka mineraalse päritoluga saadused või tooted, mida inimene tarvitab toiduks ja suudab seedida. Toiduainete rühmad: teraviljatooted, piimatooted, aedviljad, puuviljad ja marjad, lihatooted, kala, muna, õli- ja rasvatooted, magusad tooted, pähklid, seemned.
Füüsikalised, taimsed ja keemilised taastumisvahendid Füüsikalised taastumisvahendid Saun Miks peaks sauna minema? Inimese puhastumine vaimselt ja füüsiliselt Hea neerudele Vererõhu alandamine Üleväsimuse haigusnähtude leevendumine Soodustatud haavade paranemine Naha, välimiste lihaste ja hingamisteede tegevuste tugevdamine Kehakaalu vähendamine higistamise tõttu Närvilisuse, stressi, pinge ja kurbuse leevendumine Kroonilise bronhiidi leevendumine Peale sauna keha värske ja enesetunne energiline Sauna ei tohiks minna: Ohtlike akuutsete haiguse faasides Pahaloomuliste kasvajate korral Menstruatsiooni korral Raseduse ajal Ei tasu liialdada, kui on üle 100 kraadi Aurusaunas südame raske koormus, raske hingata Saunade tüübid: Türgi ehk araabia saun ehk kuumaõhusaun
- punasel ja valgel sõstral kuni 25 aastat 4. Punase sõstra toiteväärtus (olulisemad toitained, mineraalained, vitamiinid). Marjad sisaldavad: vett 84 g valke 1,4 g rasvu 0,20 g süsivesikuid 13,8 g tuhka 0,66 g kiudaineid 4,3 g energiat 56 kcal Mineraalainete sisaldus 100 grammis marjades: kaaliumi 275 mg kaltsiumi 33,0 mg rauda 1,0 mg magneesium 13 mg fosfor 44,0 mg naatrium 1,0 mg Vitamiinidest: C-vitamiini 41,0 mg vähesel määral A-, B1-, B2-, B9-, PP-vitamiini. E-vitamiini 0,10 mg 5. Punase sõstra koristamine ja säilitamine. Koristatakse kobarates. Marjad peavad olema: - ühtses pomoloogilises sordis,
Munaallergia (võib kesta 5-6 eluaastani) 3. Milline toiduallergia võib jääda terveks eluks püsima? Pähkliallergia; 4. Mis põhjustab laktoositalumatust? Laktoos piimasuhkru imendumise häire; Põhjus: piimavalgu laktaasi lagundamiseks vajalikku ensüümi laktaasi aktiivsus peensoole limaskestal on liiga madal; laktoos jääb peensooles lagundamata ja imendumata ning põhjustab kõhupuhitust; lagundamata laktoos liigub edasi jämesoolde, kus sealsed bakterid kasutavad seda oma ainevahetuseks 5. Mis on II tüüpi diabeedi sagedasemaks põhjuseks? Peamiseks põhjuseks on enamasti ülekaal, mille tõttu kõhunäärmes ei suudeta piisavalt insuliini toota või insuliin pole rakkudele kättesaadav, mis kataks ülekaalulise keha glükoosi ainevahetuseks piisavad vajadused 6. Kuidas avaldub I tüüpi diabeet? Veresuhkru tõusuga 7. Kuidas peaks allergik oma elu korraldama, et oleks kergem allergiatega toime tulla (loetle vähemalt 3 meetodit)?
rohkem kiirevooluliste jõgede ja koskede ümbruses, kus liikuv või langev vesi laeb õhuosakesed miinuslaenguga. Samuti on õhuioonide tase kõrge kõrgmägedes. Plussioonid seevastu on tavaliselt seotud süsinikdioksiidiga, mõjudes inimesele nagu hapnikupuudus, mille tulemusena inimene tunneb end rusutult ja kärsituna. Plussioonide suur ülekaal õhus võib tekitada inimeses väsimust, stressi, pea- ning liigesevalu. Plussioonid tekivad ka tänapäeva kodu- ja kontoritehnika kasutamisel, neid tekitavad nii televiisor, mikrolaineahi kui ka töölaual seisev arvuti. Seega on töövõimekuse ja tervise tagamiseks tähtis hoida just siseruumide ioonide tase kontrolli all. Kui loomulikult teel tekib looduslikus õhus 1 cm³ kohta 2000-4000 negatiivset õhuiooni, siis linnadest on see tase langenud tihtipeale 500-le või isegi alla selle. Kiirgused. Kiirgus ehk radiatsioon on energia levimine kiirte, lainete või osakeste voona.
· Lamav asend; · viimasest söögikorrast möödas 12....14 tundi; · hommik; · komfortne temperatuur; · emotsionaalsest pingest vaba seisund. 5.2 Kalorimeetria Grammkalor on soojushulk, mis kulub 1g vee soojendamiseks 15°C 16°C - ni. kJ - kilodzaul, kCal - kilokalor Uuritava aine energiasisaldust saab mõõta kalorimeetrilises pommis. Kaloriekvivalent e soojusväärtus energiaekvivalent on energia, mis vabaneb toitainete oksüdatsioonil 1liitri hapniku kasutamisel. Hingamiskoefitsient (HK) arvutatakse moodustunud CO2 ja kasutatud O2 suhte alusel. HK oleneb sellest, missugused toitained oksüdeeruvad: Süsivesikutel on HK=1, sest C6H12O6 + 6O2 ? 6CO2 + 6H2O, kuna 6/6=1. Rasvadel HJ=0,7 ja valkudel HK=0,85. 6. Peatükk. TOITUMISE TEOORIAID Toit peab rahuldama nii organismi energia, kui toitainetevajaduse. Ratsionaalse toitumise teoorial põhinevaid soovitusi järgides rahuldatakse organismi vajadusi ainult osaliselt.
Vitamiinide ja mineraalainete vajadus Normaalne segatoit on enamasti piisav katmaks vitamiinide ja mineraalainete vajadust ka raseduse ja imetamise ajal. Ekslik on arvamus, et sel ajal on kõike vaja topelt. Tegelikkuses on suurema osa mineraalainete ja vitamiinide vajadus suurenenud, aga mitte topelt. Vitamiinide ja mineraalainete omastatavus on kõige suurem naturaalsel kujul toiduainetest. Samuti puudub sel juhul üledoseerimise oht, mis võib tekkida toidulisandite kasutamisel või vitamiinidega rikastatud toidu tarvitamisel. Kui toit on mitmekülgne, sisaldab rohkelt puu-ja köögivilju, siis vitamiinpreparaate ei ole enamasti vaja. Vitamiinivajadus võib suureneda haiguse ajal ja kevad-talvisel perioodil. Siis võiks kasutada perinataalseid vitamiine, mis sisaldavad nii vitamiine kui mineraalaineid, mis on valmistatud just raseda vajadusi silmas pidades. Vitamiinid Nüüdisajal tuntakse üle 20 vitamiini. Vitamiine tähistatakse ladina tähestiku suurtähtedega
ammoniaagiks, mille tulemusena vabaneb energia, l g valgu oksüdeerimisel organismis vabaneb 16,7 kJ (4,0 kcal) energiat. Ratsionaalsel toitumisel arvestatakse valgu-kalorite arvele 11... 13 üldisest energiavajadusest. Valkude osatähtsus energiaallikana suureneb oluliselt nälgimise korral, samuti rasvade ja süsivesikute suhtelise vähesuse puhul toidus. Liiga valgurikka toidu sattumine seedetrakti võib põhjustada seal roiskumisprotsesse ning valkude mürgiste laguproduktide tekkimist, mille tagajärjeks võib olla organismi mürgitumine. Täiskasvanud inimese valguvajadus on suuresti kõikuv, sõltudes kutsetöö iseloomust, soost, kliima- ja olmetingimustest, toidu keemilisest koostisest, eriti valkude aminohappelisest koostisest jne. Üldiselt arvestatakse suhteliseks valguvajaduseks 1,5... 2,0 g kehamassi l kg kohta, absoluutse kogusena kõigub see 80... 100 g ööpäevas
süsivesikutega programmeerida keha rasvatootmisele. Fruktoos ei sobi kiireks veresuhkru tõstmiseks madala veresuhkru korral. Maksimaalannus täiskasvanutele on 30-40 g päevas ning soovitatavalt hajutatult päeva jooksul (korraga 10 g). Mesi on suhkrute küllastunud lahus, mis on saadud mesilaste ensüümide toimel õienektarist. Mesi sisaldab erinevaid suhkruid - fruktoosi (isegi kuni 50%), glükoosi, sahharoosi, vitamiine (C, K, A, B1, B2, B3), mineraalained - (Ca, Fe, Mg, Na, kaalium, fosfor), vett, valku, orgaanilisi happeid, ensüüme ja bioaktiivseid aineid. Mesi tugevdab organismi, parandab ainevahetust, soodustab kudede taastumist ja seedimist ning on põletikuvastane. Kuna mesi on täistoiduga sarnaselt keerulise koostisega, tõstab ta veresuhkru taset aeglasemalt kui sahharoos. Küpsetised, millesse on lisatud mett, püsivad kauem värskena. Tuleb aga arvestada, et kuna mesi on vedel, peab retseptis seevõrra vähendama vedeliku hulka. Mesi sobib hästi salatite
Tasakaalustatud toitumise tagamiseks peab toit sisaldama piisavas koguses nii loomse (50%) kui ka taimse (50%) päritoluga valke. Sellise toiduratsiooni juures rikastatakse toitu ka teiste komponentidega: lipiidide, süsivesikute, mineraalainete ja vitamiinidega. Valkude või mõne aminohappe defitsiidi korral toidus pidurdub lastel kasv ning täiskasvanutel väheneb lihasmass, samuti väheneb vastupanuvõime nakkushaigus- tele. Tõuseb vastuvõtlikkus respiratoorsete ja seedetrakti haiguste suhtes. Valgu- vaese toidu puhul aeglustub vereloome. Ilmneda võivad häired kesknärvisüsteemi talitluses. Lastel aeglustub psühhomotoorne ja intellektuaalne areng. Valkude liig- tarbimise korral esinevad häired antikehade moodustamises, langeb organismi resistentsus nakkushaiguste suhtes. Samuti mõjutab valkude liigsus neerude eritus- funktsioone, mille tagajärjel ainevahetuse lõpp-produktid erituvad organismist puudulikult. Tõuseb ka allergiliste haiguste esinemissagedus
Toiduvaliku põhikriteeriumid: Täisväärtuslik toit peab sisaldama piisavas koguses nii makro- kui mikrotoitaineid, eeskätt asendamatuid aminohappeid, esmatähtsaid rasvhappeid, vitamiine ja mineraalaineid. ( Kõrge energiasisaldusega toit ei pruugi olla täisväärtuslik ja vastupidi- coca kõrge en sisald, aga madala toiteväärtusega; täismahla puhul aga vastupidi) Toiduenergia. Valkude, süsiv, lip osakaal päevases toiduenergias. Toidust saadav energiahulk peab katma organismi põhiainevahetuseks, soojustekkeks ninh kehaliseks ja vaimseks tegevuseks vajaliku energiakulu. Toidu energeetilise väärtuse tuvastamiseks kasutatakse kalorimeetrilist meetodit (ainete põletamisel vabanev soojus- soojushulk, mis vabanev 1g rasva põletamisel kalorimeetris võrdub soojushulgaga, mis saadakse selle oksüdatsioonil organismis) Toiduainete energeetilised väärtused: 1g süsiv 17,2 kJ (4,1kcal) 1g valke - 17,2 kJ (4,1kcal) 1g lipiide 38,9kJ (9,3kcal) 1g etanooli
Biomolekulides leidub ta aminohapete, glutatiooni, koensüüm A, vitamiinide B1 ja H, hepariini koostises. SH rühm on tihti ensüümide aktiivtsentris. Makrobioelemendid Kaltsium levinuim makrobiogeenne element kehas, ligikaudu 99% asub luudes ja hammastes. Osaleb vere hüübimisprotsessis, lihaskontraktsioonis, neurotransmissioonis, ensüümide aktiveerimises, vitamiini D- metabolismis, signaal-ülekandes, v.ere osmootse rõhu tagamises. Naatrium ja kaalium Naatrium asub valdavalt rakuväliselt Na-pump, mis eemaldab rakutalitluses rakku toodud liigse naatriumi rakust. Kaalium on rakulise lokalisatsiooniga liigne rakust väljuv kaalium viiakse raku tagasi Na-pumba abil. Naatriumi ja kaaliumine funktsionaalses koostöös täidetavad ülesanded on: a) Na-pumba poolt loodud naatriumi ja kaaliumi erinev jaotumine raku ja tema väliskeskkonna vahekl on rakkude normaalse membraanipotensiaali
väärtusega. Õnneks põhjustab suurte sahhariiniannuste lisamine toidule ebameeldiva metalse "plekimaitse". Eeltoodu ja samuti sahhariini ebastabiilsus kuumutamise suhtes pidurdavad sahhariini kasutamist. Sahhariini potentsiaalne ohtlikkus ongi põhjuseks, miks osade riikide (näiteks Kanada) toiduaineteseadustik keelustab sahhariini kasutamise. Toidu lisaainena on sahhariin ainult tehismagusaine ja kasutamist leiavad tema naatrium-, kaalium ning kaltsiumsoolad. Selle sajandi viiekümnendatel-kuuekümnendatel aastatel võitis laialdase tuntuse teine kunstlik magusaine tsüklamaat (E952). Võrreldes sahhariiniga on tsüklamaatidel vähem magus maitse. Ka tsüklamaatidel on olnud korduvalt kasutuskeelde (näiteks 1970. aastal), kuid need on ikkagi tühistatud, sest adekvaatselt tõestatud andmeid tsüklamaadi kahjulikkusest, sisuliselt kantserogeensusest pole suudetud hankida. Tänapäeval kasutatakse tsüklamaati nii
o Süüakse taimset toitu ja kala, kalatooteid ja meresaaduseid Semivegetaarlus ehk pooltaimetoitlus o Ei punasele lihale siga, veis, uluk o Süüakse kana ja kala, piima ja piimatooteid, muna Taimetoitluse soodsad mõjud Väheneb rasvumine (nende hulgas vähe ülekaalulisi) Väheneb südamehaiguste risk (veres vähem kolesterooli) Harva kõrgvererõhutõve (toidus rohkesti kiudaineid, taimseid valke, K, Mg) Harva seedetrakti häireid (jämesoolevähki). Kiudainete rohkus toidus. Taimetoitluse negatiivsed küljed Asendamatute aminohapete puudus Vitamiin D puudus leidub rohkelt piimas ja munakollases B12 puudus allikaks loomsed produktid Ca puudus piima puudusel Fe puudus taimne raud imendub halvasti Zn puudus taimne imendub halvasti. (rohkesti lihas, munas, austrites) Kõik need tegurid võivad põhjustada kasvu ja arenguhäireid. Suguhormoonid vähenevad.
sisaldusega. 1.4.2 Rose sool. Rose soola on kaevandatud Boliiviast, Lõuna-Ameerika puutumata loodusest Andide mäestikust. Rose sool on rohkem kui 3miljonit aastat tagasi ladestunud 2000 m kõrgusel ja säilinud puutumatuna iidse laavakhi all. Sool on roosaka värvusega ning rikas mineraalainete poolest, eriti palju leidub selles rauda (värvus tulenebki kõrgemast rauasisaldusest). Lisaks kasulikele raua ühenditele sisaldab Rose sool rohkelt mineraalaineid: kaaliumi, kaltsiumi ja magneesiumi. Naatriumisisaldus on 36% väiksem kui tavalises valges peensoolas. Rose sool ei tekita südame veresoonkonnahaigusi ning on soovitatav kasutada just aneemiahaigetel (kõrge raua sisalduse pärast). Peetakse väärtuslikuks maitsvaks ja muidu kasulikuks soolaks (leevandab ka lihase- ja liigesevaegusi). 1.4.3 Meresool. Meresool pärineb soolasoodest ja veekogudest (90% maailma veest on soolane, 1liitris merevees on umbes 30 g soola). Meresoola võib saada suurema
* Parandab nahka * Vähendab väsimust, peavalusid, pohmelli ja kurnatust. * Parandab immuunsus süsteemi ja võitleb viirustega. AEROIONISATSIOON: Negatiivse laenguga ioonid turgutavad närvisüsteemi, neid leidub õhus peale äikest, vihma ajal. Toodetakse ka õhuionisaatoreid, mis levitavad negatiivse laenguga ioone. Negatiivsed õhuioonid eemaldavad toaõhust kahjulikke aineid, mida tekitavad eletromagneetilised lained. Elektromagneetilised lained tekivad tänapeva kodu ja kontori tehnika kasutamisel, mis tekitab õhus positiivseid õhuioone. Kui positiivsete ioonide tihedus õhus tõuseb mõjub see inimese tervisel halvasti. See toob esile hormoonide, nagu seratoniin ja vaba histamiin, eritamise inimkehas mis on sageli astma, bronhiidi, närvilisuse, pinge ja depressiooni põhjustajaks. Ionisaator neutraliseerib ja eemaldab positiivsed ioonid, kasutades alltoodud meetodil tekitatud negatiivseid õhuioone ja aitab alandada stress-hormooni eritust. MASSAAZ: Massaaze on palju eriliike
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
