18. Nimeta naiste seitsmevõistluse alad järjekorras. 100m jooksu (tõkke), kõrgushüpe, kuulitõuge, 200m jooksu, kaugushüpe, odavise, 800m jooksu. 19. Mida tähendavad mõisted “kestvusjooks”, “intervalljooks”? Kestvusjooks on maraton, mille puhul joostakse järjest pikki vahemaid. Intervalljooksu puhul kõnnitaks ja joostakse vaheldumisi. 20. Nimeta Eesti tuntumaid kergejõustiklasi (nimi, ala). Erki Nool – kümnevõistleja Mikk Pahapill – kümnevõistleja Andrus Värnik – odaviskaja Gerd Kanter – kettaheitja Jaak Uudmäe – kolmikhüppaja Anna Iljuštšenko – kõrgushüppaja
Sport-kui Eesti aken maailma Eesti on küll väike riik, kuid sellegi poolest leidub ka siin häid sportlasi.Kõige enam on rahvale silma paistnud kümnevõistleja Erki Nool.Rallispordis on olnud kõige silmapaistvam, aga Marko Märtin.Suusatamises on kuldmedaleid koju toonud kõige enam Andrus Veerbalu,Jaak Mae ja naistest on kõige silmapaistvam olnud Kristiina Smigun.Hiljuti võitis kuldmedali ka Ksenja Palta.Kes võistles kergejõustikus.Veel on meil siin väikeses riigis kõvasid kettaheitjad ja odaviskajaid, kes on toonud Eestile palju kuldmedaleid erinevatest riikidest. Erki Nool oli kümnevõistleja tema saavutused olid kõrged
Gerd Kanteri pikkus on 196 cm, kaal 121 kg (2006) ja käte siruulatus 207 cm. Maailmameister võttis Pekingi olümpial seisusekohase võidu - neljanda katse tulemus 68.82 andis kindla esikoha. 28-aastane vägilane Kanter saavutas oma pikima kettakaare kolmandas heitevoorus. Keegi talle ohtlikuks ei saanud, ka liimist lahti olnud valitsev maailmameister Virgilijus Alekna mitte. Erki Nool (kümnevõistlus) Sydney 2000 Erki Nool (sündinud 25. juunil 1970 Võrus). Eesti kergejõustiklane (kümnevõistleja) ja poliitik, XI Riigikogu liige, Isamaa ja Res Publica Liidu liige. 2000. aasta suveolümpiamängudel Sydneys tuli ta kümnevõistluses olümpiavõitjaks tulemusega 8641 punkti. Jaak Uudmäe (kolmikhüpe) Moskva 1980 Jaak Uudmäe (sündinud 3. septembril 1954 Tallinnas). Eesti kergejõustiklane (kolmikhüppaja). Olümpiavõitja (1980) tulemusega 17.35. Jüri Tarmak (kõrgushüpe) München 1972 Jüri Tarmak (sündinud 21. juulil 1946) - Eesti endine tippkõrgushüppaja, 1972
SPORT 20. SAJANDIL ANNA-MARIA OTSA OLÜMPIAMÄNGUD 1900. AASTA OLÜMPIAMÄNGUD • TEISED KAASAEGSED OLÜMPIAMÄNGUD (ESIMENE 1896) • TOIMUSID PARIISIS, PRANTSUSMAAL • 14. MAI KUNI 28. OKTOOBER • TOIMUSID MAAILMANÄITUSE RAAMES • OSALES 997 SPORTLAST NING ESMAKORDSELT KA NAISSPORTLASED • KÕIGE ROHKEM KULDMEDALEID SAI PRANTSUSMAA(26), TEISEKS JÄI USA(20) JA KOLMANDAKS SUURBRITANNIA(17) 1928. AASTA OLÜMPIAMÄNGUD SUVEOLÜMPIAMÄNGUD TALIOLÜMPIAMÄNGUD • TOIMUSID AMSTERDAMIS, • TOIMUSID SANKT HOLLANDIS • 17. MAI KUNI 12. AUGUST MORITZIS, SVEITSIS • NEIL MÄNGUDEL SÜÜDATI • 11 KUNI 19 VEEBRUAR ESIMEST KORDA OLÜMPIATULI • OSALES 46 RIIGI 2883 • OSALES 25 RIIKI 464 SPORTLAST SPORTLASEGA, NEIST 26 • EESTLASTEST TULID NAIST OLÜMPIAVÕITJAKS VOLDEMAR VÄLI KREEKA-ROOMA • EESTI VÕTTIS ESIMEST MAADLUSES JA OSVALD KÄPP VABAMAADLUSES ...
Eelmised olümpiamängud Londonis toimusid 1908. ja 1948. aastal. Teised kandideerinud linnad olid muu hulgas New York, Pariis, Moskva ja Madrid. 1. EESTI OLÜMPIAMÄNGUDEL Eesti lippu kandis avatseremoonial Aleksander Tammert, lõputseremoonial Heiki Nabi. Eesti delegatsioon oli esialgu 76-liikmeline: 34 sportlast ning 42 treenerit ja taustajõudude esindajat. Olümpiamängude avamise ajaks kahanes Eesti sportlaste arv 32-le. Vigastuse tõttu jäid eemale kümnevõistleja Mikk Pahapill ja tennisist Kaia Kanepi. Kokku võttis olümpiamängudest osa 204 koondist. Eesti sportlased võitsid 2 medalit: Heiki Nabi kreeka-rooma maadluses hõbeda ja Gerd Kanter kettaheites pronksi. Alasid, milles eestlased osa võtsid, oli palju. Näiteks: · jalgrattasport (2 eestlast) · judo (1 eestlane) · ujumine (2) · kergejõustik (11) · laskmine (1) · maadlus (2) · purjetamine (5) · sulgpall (1) · sõudmine (6) · vehklemine (1)
400 m jooks 1500 m jooks Igal alal saab sportlane vastavalt tulemusele punkte. Võistluse võidab kõige rohkem punkte saanud sportlane. Võistlusalade kirjeldused 100m jooks Kümnevõistluse algus. Stardiaeg pannakse tavaliselt varahommikusele ajale. Sportlase kontsentreeritud vaimse seisundi saavutamiseks on oluline kohe alguses hea tulemus kirja saada. Kümnevõistleja ei tohi endale lubada rohkem kui ühe valestardi, kuna teise puhul järgneb diskvalifitseerimine. Kaugushüpe 35 kuni 50 meetrisel hoovõturajal tuleb võistlejal saavutada maksimaalne kiirus, ent samas peab sportlane võimalikult täpselt tabama äratõukepakku, mille laius on kõigest 20 cm. Võimalik on teha kolm katset. Hea sprindivõimekus avaldab positiivset mõju eesmärgiks seatud hüppe pikkusele. Esimene katse hüpatakse tihti "kindla" peale. Kuulitõuge
Eesti maailmakaardil Eesti on pindalalt väike, peaaegu nähtamat riik maailmakaardil. Kuigi me riik on olnud geograafilise paiknemise tõttu osadele riikidele vallutusobjektiks, siis hetkel on meie isamaa vaba riik ning meil on võimalus ise Eesti nimi teistele tuntuks teha. Mille poolest on Eesti tuntud välismaailmale? Sport on üks asi, millega Eesti on silma jäänud ülejäänud maailmale. Kergejõustikus on paljudele tuntud kunagine kümnevõistleja Erki Nool ja praegune kettaheitja Gerd Kanter. Ameerikas on Eesti tuntust saanud tänu ameerika jalgpalli mängivale Margus Hundile, kes mängib hetkel Cincinnati Bengalsi meeskonna ridades. Ida pool tegi Eestit kuulsaks Kaido Höövelson, kes tegeles Jaapanis sumomaadlusega (tema maadlejanimi oli Baruto). Kindlasti on märkimisväärselt Eestit teistele tutvustanud kunagised tippsuusatajad Andrus Veerpalu ja Kristina Šmigun-Vähi, kui nad mõlemad võitsid 2006. aastal taliolümpiamängudel
MacRitchie, Aidan Reynolds ja Adelle Tracey. Olümpiavande andis sportlaste nimel Sarah Stevenson, kohtunike nimel Mik Basi ja treenerite nimel Eric Farrell. Eesti sportlased Londoni Olümpial. Eestit esindas Londonis toimunud 2012. aasta suveolümpiamängudel 32 sportlast.Eesti sportlased võitsid 2 medalit: Heiki Nabi kreeka-rooma maadluses hõbeda ja Gerd Kanter kettaheites pronksi. Esialgu oli olümpiapääse 34 sportlasel, kuid vigastuse tõttu jäid eemale kümnevõistleja Mikk Pahapill ja tennisist Kaia Kanepi. Kergejõustikus: kõrgushüppes Anna Iljuštšenko, kettaheites Märt Israel, Aleksander Tammert ja Gerd Kanter, 100 m ja 200 m jooksus Marek Niit, 400 m tõkkejooksus Rasmus Mägi, odaviskes Risto Mätas, seitsmevõistluses Grit Šadeiko, maratonis Evelin Talts, kuulitõukes Raigo Toompuu. Jalgrattaspordis: Grete Treier ja Rene Mandri. Maadluses: Ardo Arusaar ja Heiki Nabi.
Kogu keha raskus on kantud toetavale jalale. Vaba jalg sirutub välja, kui toetav jalg ära tõukab. Sportlane lukustab jalad ning tõukab jõuliselt. Tõukekäe äkiline väljasirutus vallandab tõuke. Parimad kuulitõukajad heidavad kiirusega 14 m/s. See on tänapäeval populaarseim tehnika, millega on tõugatud Randy Barnesi poolt maailmarekord 23.12, mis kehtib siiani. Vähem kasutuses olevad kuulitõuketehnikad Üks tehnika on näiteks Saksa kümnevõistleja Frank Busemanni välja mõeldud tehnika. Asjatundmatul on algul raske vahet teha, mis on ,,O`Brien" tehnika ja mis ,,Busemanni" tehnika. O`Brien alustab seljaga tõusu suunda ja raskus toetub paremale jalale. Hoojalaks on vasak jalg. Busemannil on tugijalaks vasak jalg, hoojalaks parem jalg, pärast hoogu toimub kiire jalgade vahetus. Äratõukeline asend on mõlemal tõukeviisil sarnane. Video... http://youtu.be/ZbLaNWKOaLI Kokkuvõte
1) Erki Nool (sündis 25. juunil 1970 Võrus) on Eesti kergejõustiklane (kümnevõistleja) ja poliitik, XI Riigikogu liige, Isamaa ja Res Publica Liidu liige. 2000. aasta suveolümpiamängudel Sydneys tuli ta kümnevõistluses olümpiavõitjaks tulemusega 8641 punkti. 1989. aastal lõpetas ta Tallinna Spordiinternaatkooli. 1999. aasta 1. juunist on ta UNICEF-i hea tahte saadik. Olümpiamängud Sydney 2000 Olümpiavõitjaks tuli Erki Nool läbi suurte raskuste, sest kohtunikud ei suutnud pärast viimast ehk kolmandat kettaheite katset öelda, kas Nool astus üle või mitte
Ta sai odaviskes viienda koha tulemusega 62.39. Eelvõistlusel tühistas soomlasest kohtunik eestlase parima viske, mis kandus 65 meetrini. Kuna soomlased 4 tegutsesid ka märkijatena väljakul, võis kahelda, kas nende tegevus oli erapooletu. Esimesed neli olid kõik soomlased. Kümnevõistlus jäi pooleli haigestumise tõttu. 1922. aasta hilissuvel asus küps ja ambitsioonikas kümnevõistleja Helsingis IFK juubelivõistlustel maailmarekordit ründama. Vaatamata jahedale ilmale, tuulele ja sajule õnnestus maailmarekord püstitada. Esimene päev 100 m 12,3; kaugus 6.59; kuul 12.92; kõrgus 1.75; 400 m 55,0. Teine päev 110 m tõkkejooks 17,0(Eesti rekord); ketas 39.64; teivas 3.40; oda 62.20; 1500 m 5.11,3. 1912. aasta tabeli järgi saavutas Klumberg Helsingis maailmarekordiks 8147,505, 1920. aasta tabeli järgi 7485,610 punkti. 1924. aasta Pariisi
mitmevõistlejad. Meheks, kes ületas A. Klumbergi 25 aastat püsinud Eesti rekordi, oli Heino Lipp. Temal kujunes kümnevõistlus kõrvalalaks, kuid erakordsed kehalised võimed ja visa võitlejahing võimaldasid tõusta maailma oma aja parimaks kümnevõistlejaks. Oleks Heino Lipp harjutanud nagu praegused tippmehed, jõudnuks ta juba siis praeguse maailmarekordi tasemele. Esimene Eesti kümnevõistleja, kes hakkas aastaringi sihikindlalt harjutama oli Uno Palu. Tänu visadusele ja järjekindlusele tõusis ta NSV Liidu koondisesse, saavutas XVI olümpiamängudel Melbournis neljanda koha ja tuli Euroopa meistrivõistlustel Stockholmis teiseks. Tugevamad olid Palul vastupidavus ja osavusalad, vähevõitu oli kiirust ja jõudu. Heino Lipu ja Uno Palu saavutused ergutasid meil kümnevõistluse harrastust. Heino Tiik suutis 1960.a. ületada Lipu punktisumma ja tasavägiselt konkureerida Paluga
Antwerpeni olümpiamängudel meie mehe lootused ei täitunud. Saades odaviskes 5 koha (62.39), tänu soomlastest kohtunike ebaausatele võtetele. Eelvõistluses tühistas soomlasest kohtunik vaieldavalt eestlase parima, 65 meetrise viske, kuna soomlased tegutsesid ka märkijatena väljakul, võis kahelda, kas nende tegevus oli erapooletu. Esimesed neli olid kõik soomlased. Kümnevõistlus jäi pooleli haigestumise tõttu. 1922. aasta hilissuvel asus küps ja ambitsioonikas kümnevõistleja Helsingis IFK juubelivõistlustel maailmarekordit ründama. Vaatamata jahedale ilmale, tuulele ja sajule õnnestus maailmarekord ületada. Esimene päev 100m 12,3 kaugus 6.59 kuul 12.92 kõrgus 1.75 400 m 55,0. teinepäev 110 m tõkkejooks 17,0(Eesti rekord) Ketas 39.64 teivas 3.40 oda 62.20 1500 m 5.11,3. 1912. aasta tabeli järgi saavutas Klumberg Helsingis maailmarekordiks 8147,505, 1920. aasta tabeli järgi 7485,610 punkti. 1924
Antwerpeni olümpiamängudel meie mehe lootused ei täitunud. Saades odaviskes 5 koha (62.39), tänu soomlastest kohtunike ebaausatele võtetele. Eelvõistluses tühistas soomlasest kohtunik vaieldavalt eestlase parima, 65 meetrise viske, kuna soomlased tegutsesid ka märkijatena väljakul, võis kahelda, kas nende tegevus oli erapooletu. Esimesed neli olid kõik soomlased. Kümnevõistlus jäi pooleli haigestumise tõttu. 1922. aasta hilissuvel asus küps ja ambitsioonikas kümnevõistleja Helsingis IFK juubelivõistlustel maailmarekordit ründama. Vaatamata jahedale ilmale, tuulele ja sajule õnnestus maailmarekord ületada. Esimene päev 100m 12,3 kaugus 6.59 kuul 12.92 kõrgus 1.75 400 m 55,0. teinepäev 110 m tõkkejooks 17,0(Eesti rekord) Ketas 39.64 teivas 3.40 oda 62.20 1500 m 5.11,3. 1912. aasta tabeli järgi saavutas Klumberg Helsingis maailmarekordiks 8147,505, 1920. aasta tabeli järgi 7485,610 punkti. 1924
Nagu igal alal, püüavad ka kuulitõukajad oma alal tehnikat täiustada. Piiranguks siin on kindlasti hoovõtu pikkus, kuulitõuke ringi läbimõõt on 2.13,5 m. Novaatoriteks kuulitõuke tehnika arendamisel on kümnevõistlejad. Kuna kümnevõistlejad peavad õppima kümne ala tehnikat ja arendama vastavaid kehalisi võimeid, siis on see väga aega nõudev. Aja kokkuhoiu pärast üritavadki nad kasutada uuendusi. Üks uuendaja on näiteks Saksa kümnevõistleja Frank Busemann. Tinglikult võib seda nimetada ,,Busemanni" tehnikaks. Video... Asjatundmatul on algul raske vahet teha, mis on ,,O`Brien" tehnika ja mis ,,Busemanni" tehnika. O`Brien alustab seljaga tõusu suunda ja raskus toetub paremale jalale. Hoojalaks on vasak jalg. Busemannil on tugijalaks vasak jalg, hoojalaks parem jalg, pärast hoogu toimub kiire jalgade vahetus. Äratõukeline asend on mõlemal tõukeviisil sarnane. Kolmas vähe kasutuses olev tehnika on ,,O`Brieni" tehnika nn
Erki Nool Erki Nool (sündis 25. juunil 1970 Võrus) on Eesti kergejõustiklane (kümnevõistleja) ja poliitik, XI ja XII Riigikogu liige, Isamaa ja Res Publica Liidu liige. 2000. aasta suveolümpiamängudel Sydneys tuli ta kümnevõistluses olümpiavõitjaks. 1999. aasta 1. juunist on ta UNICEF-i hea tahte saadik. 1989. aastal lõpetas ta Tallinna Spordiinternaatkooli. Olümpiamängud Atlanta 1996 Sai 8543 punktiga 6. koha. Sydney 2000 Olümpiavõitjaks tuli Nool läbi suurte raskuste, sest kohtunikud ei suutnud pärast
Seoulis 1. koht trekisprindis 1992. aasta suveolümpiamängud Barcelonas 1. koht trekisprindis 1996. aasta suveolümpiamängud Atlantas 6. koht trekisprindis Erki Nool Click to edit Master text styles Second level Eesti kergejõustiklane Third level Fourth level Fifth level (kümnevõistleja). 2000. aasta suveolümpiamängudel Sydneys tuli ta kümnevõistluses olümpiavõitjaks. Andrus veerpalu on Eesti endine murdmaasuusataja, kahekordne olümpiavõitja. Click to edit Master text styles Second level Veerpalu on Eesti kõigi Third level aegade edukaim Fourth level Fifth level meessportlane
18.Nimeta naiste seitsmevõistluse alad järjekorras. Sinu vastus oli: 100m jooksu (tõkke), kõrgushüpe, kuulitõuge, 200m jooksu, kaugushüpe, odavise, 800m jooksu. 19.Mida tähendavad mõisted "kestvusjooks", "intervalljooks"? Sinu vastus oli: Kestusjooks - maraton, kui jooksed pikka maad järjest. Intervalljooks - kui jooksed, kõnnid, jooksed, kõnnid vaheldumisi. 20.Nimeta Eesti tuntumaid kergejõustiklasi (nimi, ala). Sinu vastus oli: Erki Nool kümnevõistleja Mikk Pahapill kümnevõistleja Ksenja Balta kaugushüppaja Andrus Värnik odaviskaja Gert Kanter kettaheitja Jaan Talts tõstja UJUMINE 1. Nimeta põhiujumisviisid. Sinu vastus oli: Krool ehk vabalt, selili, konn ehk rinnuli ja delfiin ehk liblikas. 2.Milline on 4 x 25 m kompleksujumise õige järjekord? Sinu vastus oli: Delfiin - selili - rinnuli - vabalt. 3.Milliste ujumisviiside stardihüpet sooritatakse pukilt, milliseid veest? Sinu vastus oli: Pukilt on vabalt, rinnuli ja delfiin.
koht teatris. Mõnikord vermiti võitjate auks metallraha ja neile määrati eluaegne pension. Spartas anti olümpiavõitjale õigus võidelda lahingus otse kuninga kõrval. Eesti olümpiavõitjad Eesti sportlased on saanud medaleid nii suveolümpial kui taliolümpial. 2006.a taliolümpiamängudel Itaalias said kuldmedaleid suusatajad Kristiina Smigun ja Andrus Veerpalu. Suveolümpial on võitnud kuldmedaleid rattasõitja Erika Salumäe ja kümnevõistleja Erkki Nool. 2008. aastal suveolümpiamängudel Hiinas sai kuldmedali Gerd Kanter, hõbemedali said Jüri Jaanson ja Sulev Hendrikson.. Erki Nool kergejõustik Sydney 2000 Andrus Veerpalu suusatamine Salt Lake City 2002 Kristina Smigun suusatamine Torino 2006 Andrus Veerpalu suusatamine Torino 2006 Gerd Kanter kergejõustik Peking 2008 Kasutatud kirjandus H. Palamets, ,,Vanaaja kultuurist ja olustikust" Internetis: http://www.google.ee/search?hl=et&lr=&q=eesti+ol%C3%BCmpiav
● 2004 Eesti Punase Risti 2. astme teenetemärk Alfred Neuland (Neiland) ● 10. oktoober 1895 Valga - 16. november 1996 Tallinn ● Tõstja ● Esimene eesti olümpiavõitja ● 1920 võitis olümpiamängudel kulla ● 1922 võitis maailmamesitri tiitli ● 1924 võitis hõbemedali olümpiamängudel ● Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit ● Valgas on püstitatud talle mälestussammas (1995) Erki Nool ● On sündinud 25. juunil 1970 Võrus ● Kergejõustiklane (kümnevõistleja) ja poliitik ● 2000. aastal võitis ta kuldmedali olümpiamängudel ● 1997 ja 1999 võitis ta hõbemedali Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlustel (seitsmevõistlus) ● 1998 võitis ta kuld medali ja 2002 hõbe medali Euroopa meistrivõistlustel (kümnevõistlus) ● 1996 võitis ta kuld medali ja 2000 ning 2002 hõbe medali Euroopa sisemeistrivõistlustel kergejõustikus (seitsmevõistlus) ● 2001 võitsi ta hõbemedali Maailmameistrivõistlustel (kümnevõistlus)
Eelmised olümpiamängud toimusid Londonis 1908. Ja 1948. aastal. Eesti sportlaste osalemine olümpiamängudel Olümpiamängudel kandis avatseremoonial Eesti lippu Aleksander Tammert ja lõputseremoonial kandis lippu Heiki Nabi. Eesti meeskond oli esialgu 76-liikmeline: 34 sportlast ning 42 treenerit ja taustajõudude esindajat. Vigastuste tõttu kahanes Eesti sportlaste arv 32-le liikmele. Enne Londoni olümpiamänge 2012. aastal said vigastuse kümnevõistleja Mikk Pahapill ja tennisist Kaia Kanepi. Eestlased osalesid 11-nes spordialas: · Kergejõustikus: kõrgushüppes Anna Iljustsenko, kettaheites Märt Israel, Aleksander Tammert ja Gert Kanter, 100 m ja 200 m jooksus Marek Niit, 400 m tõkkejooksus Rasmus Mägi, odaviskes Risto Mätas, seitsmevõistluses Grit sadeiko, maratonis Evelin Talts, kuulitõukes Raigo Toompuu. · Jalgrattaspordis: Grete Treier ja Rene Mandri. · Maadluses: Ardo Arusaar ja Heiki Nabi.
Intervalljooks-jooksed kiiresti, siis aeglustad ja jooksed uuesti kiiresti 19. Kui pikk on maratoni distants? 42,195 km 20.Nimeta Eesti tuntumaid kergejõustiklasi (nimi, ala). Vähemalt 10 nime Tõnu lepik-kaugushüppaja Jaak Uudmäe- kaugushüppaja Jaanus Uudmäe-kaugushüppaja Lauri Leis- kaugushüppaja Gerd Kanter- kettaheide Andrus Värnik- oda Jane Salumäe- pikamaajooksja Laine Kallas-keskmaajooksja Madis Kallas-kümnevõistleja Jaan Lepp-kõrgushüppaja 21. Eesti spordiajaloo suurkuju(10) Erika Salumäe Erki Nool Gerd Kanter Andres Oper Paul Kires Jaak Mae Nikolai Küttis UJUMINE Sportlik ujumine sai alguse 1796 Ujumine oli esmakordselt OM kavas 1902 ja ujuti meres rakendus ujumine hõlmab uppuja päästmist, veekogude ületamist ja sukeldus ujumist Sportlikud ujumisviisid on rinnuli-, selili-, vaba ja liblikujumine Mitu valestarti on ujumises lubatud? 0
Erki Nool Erki Nool (sündis 25. juunil 1970 Võrus) on Eesti kergejõustiklane (kümnevõistleja) ja poliitik, XI Riigikogu liige, Isamaa ja Res Publica Liidu liige. 2000. aasta suveolümpiamängudel Sydneys tuli ta kümnevõistluses olümpiavõitjaks 1989. aastal lõpetas ta Tallinna Spordiinternaatkooli. 1999. aasta 1. juunist on ta UNICEF-i hea tahte saadik. Pikkus 183 cm, kaal 78 kg Treenerid: aastaid Rein Sokk, Sydney OMiks valmistumisel aitasid Greg Richards ja Daley Thompson, arst Alexander Jontschew ja terapeut Rüdiger Mühlbronner
4x100/4x400 m teatejooks 4x100 m /4x400 m teatejooks 110 m/400 m tõkkejooks 100 m/400 m tõkkejooks 400 m jooks 3000 m takistusjooks 3000 m takistusjooks Jooksude kirjeldused Olümpiamängudel 100m jooks Stardiaeg pannakse tavaliselt varahommikusele ajale. Sportlase kontsentreeritud vaimse seisundi saavutamiseks on oluline kohe alguses hea tulemus kirja saada. Kümnevõistleja ei tohi endale lubada rohkem kui ühe valestardi, kuna teise puhul järgneb diskvalifitseerimine. 400 meetri jooks See pikaajaline sprint, on äärmuslik koormus. Probleem on ajastamises. Kui sportlane alustab liiga kiiresti, kaotab ta viimastel meetritel liiga palju aega. Kui ta alustab aga aeglasemalt, kaotab samuti olulisi punkte. 47-50 sekundit kestva jooksu vältel kaotab sportlane üsna palju hapnikku. 110m tõkkejooks Üks nõudlikematest aladest
ära. Teadsin, et Sanejevi põlved olid haiged ja pikki hüppeid temalt loota ei saanud," on meenutanud Uudmäe. Liidu koondisse aastatel 1976 1983 kuulunud Uudmäe on pärast tippsportlase karjääri teinud treeneritööd, juhtinud peasekretärina Eesti kergejõustikuliitu ning praegu on Rocca al Mare kooli spordi ja liikumise õppetooli juhataja. Erki Nool (kümnevõistlus) Sydney 2000 Erki Nool (sündinud 25. juunil 1970 Võrus) on Eesti kergejõustiklane (kümnevõistleja) ja poliitik, XI Riigikogu liige, Isamaa ja Res Publica Liidu liige. 2000. aasta suveolümpiamängudel Sydneys tuli ta kümnevõistluses olümpiavõitjaks tulemusega 8641 punkti. Kümnevõistluses Eestisse esimese olümpiavõidu toonud Erki Nool debüteeris olümpiamängudel juba 1992 Barcelonas. Siis päädis kõik nulliga odaviskes. Pärast olümpiat otsustas teivashüppajana sporditeed alustanud Nool spetsialiseeruda kaugushüppele. Aga 1994 oli ta tagasi kümnevõistluse juures.
Antwerpeni olümpiamängudel meie mehe lootused ei täitunud. Saades odaviskes 5 koha (62.39), tänu soomlastest kohtunike ebaausatele võtetele. Eelvõistluses tühistas soomlasest kohtunik vaieldavalt eestlase parima, 65 meetrise viske, kuna soomlased tegutsesid ka märkijatena väljakul, võis kahelda, kas nende tegevus oli erapooletu. Esimesed neli olid kõik soomlased. Kümnevõistlus jäi pooleli haigestumise tõttu. 1922. aasta hilissuvel asus küps ja ambitsioonikas kümnevõistleja Helsingis IFK juubelivõistlustel maailmarekordit ründama. Vaatamata jahedale ilmale, tuulele ja sajule õnnestus maailmarekord ületada. Esimene päev 100m 12,3 kaugus 6.59 kuul 12.92 kõrgus 1.75 400 m 55,0. teinepäev 110 m tõkkejooks 17,0(Eesti rekord) Ketas 39.64 teivas 3.40 oda 62.20 1500 m 5.11,3. 1912. aasta tabeli järgi saavutas Klumberg Helsingis maailmarekordiks 8147,505, 1920. aasta tabeli järgi 7485,610 punkti. 1924
kahekordne olümpiavõitja trekisõidus. 2010. aastast elab taHispaanias. Erika Salumäe on Eesti Olümpiakomitee auliige. Erika Salumäe on Eesti Koolispordi Liidu[1], Eesti Olümpiakomitee juures tegutseva MTÜ Olümpiavõitjate Kogu ja Eesti Petanque'i Klubide Liidu president (aastani 2008). Aasta : 1988,1992 Spordiala : trekisõit(sprint) Erki Nool Erki Nool (sündis 25. juunil 1970 Võrus) on Eesti kergejõustiklane(kümnevõistleja) ja poliitik, XI ja XII Riigikogu liige, Isamaa ja Res Publica Liidu liige. 2000. aasta suveolümpiamängudel Sydneys tuli ta kümnevõistluses olümpiavõitjaks. 1989. aastal lõpetas ta Tallinna Spordiinternaatkooli. 1999. aasta 1. juunist on ta UNICEF-i hea tahte saadik. Aasta : 2000 Spordiala : kergejõustik (kümnevõistlus) Tulemus : 8641 punkti Andrus Veerpalu Andrus Veerpalu (sündis 8. veebruaril 1971 Pärnumaal)
Olümpiamängude avajaks oli loomulikult Suurbritannia kuninganna Elizabeth II. Olümpiavande andis sportlaste nimel Sarah Stevenson, kohtunike nimel Mik Basi ja treenerite nimel Eric Farrell. Eesti delegatsioon pidi esialgu olema 76-liikmeline, kellest 34 pidid olema sportlased ning 42 treenerid ja muud tähtsad isikud. Paraku osales esialgest 34st sportlasest Londoni XXX olümpamängudel vaid 32. Vigastuste tõttu jäid olümpiast eemale kümnevõistleja Mikk Pahapill ja tennisist Kaia Kanepi. Kokku võttis olümpiamängudest osa 204 koondist. Kuna tegemist oli metsikult suure üritusega siis ei puudunud Londoni olümpiamängudelt ka skandaale. Näiteks oli Jordaania sunnitud oma paraolümpiakoondisest eemaldama kolm meessportlast, keda süüdistati seksuaalses kokkupuutes lastega ning ka seksuaalses ahistamises. Suveolümpiamängudel jäi dopinguga vahele 12 sportlast, õnneks eestlasi dopinguga ei kahtlustatud.
Heino Lipp oli maailmarekordi omanik, kuid ta ei pääsenud maailma meistrivõistlustele ja olümpiamängudele poliitilistel põhjustel. Eelda-vasti oleks ta olnud 1952. aastal Helsingi olümpiamängudel olümpia-võitja. Hea olümpiavõistleja oli ka Valter Külvet. Tema tulemus oli ka ligi 8600 punkti. Ka tänapäeval on eesti koondises kümnevõistlejaid kes on 8000 punkti saavutamises üsna edukad. Nt Tiit Pahapill, Jüri Rahnu ja Andres Raja. Väga hea kümnevõistleja on Daliy Thompson,kangeim kõigist ning Jürgen Hingsen püstitas Thompsoniga võidu maailmarakordeid. Maailma parima tulemuse saavutas Roman Sebrle 2001. aastal. Punktide kokku arvestamiseks koostatakse tabel ja sinna mär-gitakse tulemus ja siis punktid ning siis liidetakse punktid kokku ja võrreldatakse teiste tulemustega, sedasi saadaksegi teada, kes on võitjaks. Võistlusalade kirjeldus 100m jooks Kümnevõistluse algus
1990. aasta suvel on Nool otsustanud jätkata kümnevõistlejana, sest teivashüppes on palju raskem läbi lüüa. See aasta oli Erki Noolele tippsportlase karjääri algus. Noole treener Sven Andresoo sõnul on ta töökas, hea koordinatsiooniga ja kiire. Ka noormehe jõunäitajad on veel tagasihoidliku kehakaalu kohta head. Treeningud põhinevad ikka veel kiirusjõu arendamisel ja tehnikalihvimisel. Noole ekstreener Rein Sokk on samal aastal öelnud, et Nool on alles noor, ei oska veel kümnevõistleja moodi mõelda. Kui ta selle peaks ära õppima, teeb ta veel imet. 1991. aasta talvel vigastas Nool end treeningul ja võistlemine tuli unustada peaaegu poolteiseks aastaks. Enne kukkumist teivashüppes saavutas Nool NSV Liidu meistrivõistlustel seitsmevõistluses viienda koha. Aastad 1992, 1993 1992.aastal õnnestub Noolel alistada 10-võistluses 8000 punkti piir ning see tagab pääsu Barcelona suveolümpiamängudele. Barcelona järel lõpeb Noole koostöö Sven Andresooga. Erki
ehmatavaid fakte Erika kolmest olümpiast ja rännakuid poliitika telgitagustesse. Sportlikud saavutused Erika Salumäe on püstitanud 15 maailmarekordit. Ta on valitud Eesti parimaks naissportlaseks 1983., 1984., 1987., 1988., 1989., 1990., 1992., 1995. ja 1996. aastal. Ei naistest ega meestest ole kedagi teist 9 korda Eesti aasta parimaks sportlaseks valitud. Erki Nool Erki Nool Erki Nool (sündis 25. juunil 1970 Võrus) on Eesti kergejõustiklane (kümnevõistleja) ,. 2000. aasta suveolümpiamängudel Sydneys tuli ta kümnevõistluses olümpiavõitjaks. Olümpiamängud Atlanta 1996 Sydney 2000: Olümpiavõitjaks tuli Nool läbi suurte raskuste, sest kohtunikud ei suutnud pärast viimast ehk kolmandat kettaheite katset öelda, kas Nool astus üle või mitte. Lõplik otsus oli, et ei astunud, ja tulemus pandi kirja. Ateena 2004: Sai 8. koha. Te is e d tiitlivõ is tlus e d:Kergejõustiku maailmameistrivõistlustel 7.
BOHDAN BONDARENKO Bohdan Bondarenko sündis sportlaste perekonnas 30.august 1989. Ta isa on endine kümnevõistleja, parim isiklik tulemus 7500 ning kõrgushüppes 2.16m. Kuigi Bohdan Bondarenko isa töötas kergejõustiklaste treenerina, huvitus poeg hoopis rahvatantsust. Isa jälgedes hakkas ta astuma 13-aastaselt. Ta liitus Yevgeniy Nikitini grupiga ning peale 2 kuulist treeningut sai ta tulemuseks 1.55 meetrit kõrgushüppes. Pikakasvuline Bohdani distsipliini progress arenes edukalt ning 2004ndaks aastaks hüppas ta juba üle 2 meetri kõrgusesse
Peamisteks vastasteks olid Vladimir Volkov, kellelt Lipp juba Tartus rekordi üle oli löönud, ning Pjotr Denissenko. Lipu võistluse algus polnud just kõige parem, 100 meetrit jooksis 11,4-ga ja kaugust hüppas 6.13. Võrreldes Tartu võistlusega oli Lipp kaotanud 150 punkti. Nagu hiljem selgus, jäi just nii palju puudu maailmarekordist. Kuulitõukes suutis Lipp end kätte võtta, tõugates 16.18. Sellise tulemusega ei olnud ükski kümnevõistleja võistluse sees varem hakkama saanud. Ületanud kõik tekkinud äpardused tuli uus hiilgav rekord 7780 punkti( 11,4, 6.13, 16.18, 1.70, 50,2, 14,4, 47.55, 3.40, 61.96, 1.35,0.). Sellega oli ta nendel aegadel maailmas võrreldamatu. (Teemägi_1963) 1948. aastal kuulus Lipp NSVL kümne parema hulka lausa kuuel alal: kümnevõistluses, kuulitõukes, kettaheites, 110 meetri tõkkejooksus, 400 meetris ja odaviskes. Möödunud
iseseisvusdemonstratsiooniks. 20. augustil 1991 kuulutati Eesti Vabariik taas iseseisvaks. ROK taastunnustas EOK-i. · 1992.a. osales Eesti 56-aastase vaheaja järel oma rahvuskoondisega Barcelona Olümpiamängudel, esimeseks olümpiavõitjaks taasiseseisvunud Eestis tuli Erika Salumäe. · 1996 Atlantas. Osales 45 sportlast, medaleid ei saadud. Ka Nagano taliolümpialt ei saadud medalit. · 2000.a. Sydney Olümpiamängudel sai kuldmedali kümnevõistleja Erki Nool. Judomaadlejad Indrek Pertselson ja Aleksei Budõlin tõid mõlemad koju pronksmedalid. · 2004.a. Ateena Olümpiamängudelt kogutud Eesti sportlaste medalisaagiga on iga lugeja juba hästi kursis. Meie väikse maa väike rahvas on läbi aegade olümpiamängudel esinenud äärmiselt väärikalt ja tihtipeale ka meeliülendavalt. Siin on väike ülevaade meie rahvuse esindajatest olümpiamängudel Eesti Vabariigi ja okupeeritud Eesti aegadel, mil kogu au läks küll
odavise ja 1500m jooks. Seitsmevõistluses on esimesel päeval 100m tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge ja 200m jooks, teisel päeval kaugushüpe, odavise ja 800m jooks. Võistlejail tuleb startida kõigil aladel. Üksikalade tulemusi hinnatakse mitmevõistluse punktitabeli alusel, lõppjärjestuse määrab kõigil aladel kogutud punktide summa. Kergejõustiklased Martti Soosaar (sündis 3. detsembril 1977) on eesti kümnevõistleja. Ta õppis Tartu Ülikoolis ja treenis Tiina Toropi juhendamises. Seitsmevõistluses sai ta 2000. aastal 5194 punkti. Parim teivashüppe tulemus sisevõistlustel oli 4.40. Aastal 2000 kogus ta kümnevõistluses 7012 punkti. 110 m tõkkejooksus sai ta aja 15,45 Aastal 2001 kogus ta Tartus kümnevõistluses punktisumma 7031. Ta osales 2001. aastal Pekingis 21. universiaadl. Aastal 2002 jäi ta Eesti mitmevõistluse meistrivõistlustel Villu Sepa ja Ranel Rünga järel 6854 punktiga kolmandaks.
Aga vaid kolm meest on sel hooajal Euroopas küündinud üle 8300 punkti. Seetõttu võiks üks medal olla tõesti kordaminek, kaks juba väga hea tulemus. Ajas tagasi tagasi Neli aastat vaadates peabki tunnistama, Münchenis et eestlaste toimunud EMil jõudsidsenine lagiteatavasti medalini ongi ühelt EMilt olnud kaks medalit. kümnevõistleja Erki Nool ja maratoonar Pavel Loskutov. Kui meie ainsa sportlasena kahelt EMilt medali võitnud Nool on oma kümnevõistlejakarjääri lõpetanud, siis Loskutovilt loodeti veel kevadel Göteborgi silmas pidades head etteastet. Sest Rootsi kliima võiks anda ka põhjamaade maratoonaritele võimaluse hispaanlastele-itaallastele vastu hakata. Aga võta näpust! Loskutovi plaanid lõi segamini põlvevalu, mis sundis teda pooleli jätma treeninglaagri Kislovodskis ja lõpuks ka EMi võistlustest
Nüüd tuleb astuda üks samm korraga kõigepealt saada lõppvõistlusele, seejärel kaheksa parema hulka ning seejärel võidelda medali pärast." 3 Niisiis kirjutan mõndadest eestlastest, kes olid märkimisväärsemad Osaka maailmameistrivõistlustel: nende arvamustest enne võistlusi, nende ajal ja pärast neid ning muidugi ka nende saavutustest. 1. ANDRES RAJA Esimest korda suurvõistlusel osalenud kümnevõistleja Andres Raja kogus 7794 punkti ning sai 16. koha. Andres Raja püstitas odaviskes isikliku rekordi. «Olen õnnelik, et see võistlus ükskord ometi läbi sai,» sõnas Raja pärast 1500 meetri jooksu lõppu. «Enne rajale minekut tundsin nii suurt väsimust, et mõtlesin joosta kas või viie minutiga ning lasta end seejärel ära kanda. MM võrdub kahe Eestis tehtava kümnevõistlusega.» Raja möönis, et MM tähendab siiski hoopis teistsugust võistlust, kui ta seni kogenud
kahtlesid. See tekitas vaid lisa motivatsiooni ja nüüd võin südamerahuga öelda, et sport ei seganud magistrikraadi saamast. 15 10. Kindlasti puutusid kokku paljude treeneritega (õpetajatega), keda pead neist olulisemaiks? Miks? KG ajal puutusin kokku väga vähe teiste treeneritega peale Andres Laide, kes oli siis minu treener. Ja arvan, et tema oli ka olulisem. Ta oli ka ise kunagi kümnevõistleja olnud ja oskas selle võlu ja olemuse ka minule selgeks teha. Kuid õpetajatest on eredamalt meeles matemaatika õpetaja Reet Sepp, kuna olin oma arust põhikoolis mates päris hea, siis tema esimestes tundides sain aru, et mul on veel palju õppida. Ja nii see läks kõik 3 aastat. Ainus matemaatikaga seotud lihtne asi oli gümnaasiumis riiklik eksam, mis oli tema tundide kõrval tõeline puhkus. Ja eksam oli oluliselt lihtsam, kui tema kontrolltööd. Nii et raske õppustel, lihtne lahingus
esimene linn, kus olümpiamängud on toimunud kolm korda. Eelmised olümpiamängud Londonis toimusid1908. ja 1948. aastal. Teised kandideerinud linnad olid muu hulgas New York, Pariis, Moskva ja Madrid. Eesti lippu kandis avatseremoonial Aleksander Tammert, lõputseremoonial Heiki Nabi. Eesti delegatsioon oli esialgu 76liikmeline: 34 sportlast ning 42 treenerit ja taustajõudude esindajat. Olümpiamängude avamise ajaks kahanes Eesti sportlaste arv 32le. Vigastuse tõttu jäid eemale kümnevõistleja Mikk pahapill ja tennisist Kaia Kanepi. Kokku võttis olümpiamängudest osa 204 koondist. Naiste 800 m jooks Londoni OM 2012.a. 1.2 Võitjad 16 kohta 800 m 1. Maria Savinova RUS 1.56,19 2. Caster Semenya RSA 1.57,23 3. Jekaterina Poistogova RUS 1.57,53 4. Pamela Jelimo KEN 1.57,59 5. Alysia Johnson Montano USA 1.57,93 6
………………………………………….. Tänapäeval tuleb ettevõtetel tiheneva konkurentsi tõttu logistikakulusid optimeerida ja parim viis selleks on logistikateenust sisse osta. Enne logistikapartneriga läbirääkimiste alustamist tuleb ühelt poolt määratleda oma vajadused ja võimalused ning teiselt poolt selgitada välja logistikaettevõtte sobivus koostööks. Edukas logistikapartner on kui kümnevõistleja, kes peab olema kõrgel tasemel kümnes erinevas valdkonnas. 1. Kaasaegsed teadmised logistikast. Kvaliteetse teenuse pakkumiseks peab logistikaettevõte omama hulgaliselt erialaseid teadmisi, mida pidevalt uuendatakse ja täiendatakse. 2. Globaalne esindatus. Logistikaettevõte peab olema esindatud riikides, kus asuvad teie praegused või tulevased partnerid. 3. Lähtumine pikaajalisest perspektiivist. Hea logistikapartner lähtub koostöös pikaajalisest
(2) Eesti Kergejõustikuliit (EKJL) on mittetulundusühing, kes edendab ja koordineerib kergejõustikualast tegevust Eestis ja juhindub IAAF ning Euroopa Kergejõustikuliidu (EAA) põhikirjadest, määrustest ja eeskirjadest.(5) 4 Olümpiakulla kergejõustikus Eestile on toonud kõrgushüppaja Jüri Tarmak 1972a. Münchenist, kolmikhüppaja Jaak Uudmäe 1980 a. Moskvast, kümnevõistleja Erki Nool 2000a. Sydnyst ja kettaheitja Gerd Kanter 2008 a. Pekingist.(4) Tähtsamad rahvusvahelised kergejõustikuvõistlused on (2): 1. Olümpiamängud 2. Maailmameistrivõistlused 3. Euroopa meistrivõistlused Veel peetakse järgmisi võistlusi: 1. IAAF-i maailma karikavõistlused 2. Euroopa karikavõistlused 3. Sisemaailmameistrivõistlused 4. Euroopa sisemeistrivõistlused 5. IAAF-i kergejõustiku finaalvõistlused
septembrist 1. oktoobrini 2000 aastal. Sydney valiti olümpialinnaks ROK-i 101. istungil Monacos 23. septembril 1993 aastal. Osalejaid oli 10 651 neist 4 069 naised. Riike osales 199. Pealtvaatajaid oli 6 679 792. Spordialasi oli kavas 32, jagati välja 300 komplekti medaleid, 168 meestealadel, 120 naistealadel ja 12 segaaladel. Edukaim riik oli USA. Edukaim sportlane Austraalia ujuja Ian Thrope kes sai 3 kulda ja 2 hõbedat. Eesti esindusse kuulus 33 sportlast. Medalivõitjad olid kümnevõistleja Erki Nool (kuldmedal), Indrek Pertelson (pronksmedal) dzuudos, kehakaalus üle 100 kg ja Aleksei 10 Budõlin (pronksmedal) samuti dzuudos kehakaalus kuni 81 kg. Sydney olümpiamängude maskotid olid Olly, Syd ja Millie. (2000. aasta suveolümpiamängud, 2012) Joonis 3. Maskotid Olly, Syd ja Millie (http://news.bbc.co.uk/sport2/hi/olympics/7149721.stm) 3.3. Salt Lake City taliolümpiamängud Salt Lake City on USA Utah osariigi pealinn. Salt Lake Citys toimusid 8.-24. veebruarini 2002 aasta
Gronchile saluteerima. Ärevusest komistas mees televisiooni- ja mikrofonijuhtmetesse ning kukkus. Caroli ei pidanud juhtunut piinlikuks sündmuseks, lausudes pärast seda uhkelt ajakirjanikele: "Aga ma ei pillanud tõrvikut käest ega lasknud tulel kustuda." Esimest korda talimängude ajaloos andis olümpiavande naissportlane - mäesuusataja Giuliana Chenal-Minuzzo. ROOMA 1960 Ralph Boston oli mitmekülgne sportlane. Temast oleks võinud tulla suurepärane tõkkejooksja või kümnevõistleja, kuid Ralph valis kaugushüppe. Ja mitte asjatult - aastaid oli ta maailma parimate kaugushüppajate tipus ja võitis olümpiamängudelt igat värvi medaleid. 1960. aasta augustis tegi ta oma esimese maailmarekordi. Huvitav on seejuures asjaolu, et enne rekordhüpet läks ta pealtvaatjate ridades istuva Jesse Owensi juurde ja küsis luba tema maailmarekordi ületamiseks. Loa ta sai ja rekordi hüppas - 8.21, ületades Jesse Owensi tipptulemuse, mis oli neli aastat värskest rekordimehest vanem
annaabi.ee 
