Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Juustutehnoloogia kordamisküsimused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kalgend, juustud, vadak, vadaku, happesus, laabi, ensüüm, laap, juuretis, piimhappebakterite, mikroobid, tera, ensüümid, juustumass, juustupiima, mikrofloora, kaseiini, vormimine, puhverdusvõime, pehmete, plast, rasvane, vesinik, gaas, lipolüüs, segamine, pressimine, katmine, konsistents, soolane, pastöriseerimine, vadakut, lõss, soolamisePiimarasv , sisaldus kuivaines 14-32%, ei tekita depoorasva Ca P Vitamiine A, B, D Lenduvad rasvhapped Bioaktiivsed ühendid 3. Iseloomusta juustude klassifikatsiooni Traditsiooniliselt on juuste kvalifitseeritud 3 kategooria alusel: · Kõvaduse · Rasvasisalduse · Valmistamisviisi alusel Süstemaatilise klassifitseerimise alused: · Laabijuustud 1. Bakteriaalselt valmivad juustud · Hollandi tüüpi juustud · Sveitsi tüüpi juustud · Itaali ülikõvad juustud · Cheddari tüüpi juustud · Plastifitseeritud plastiga juustud 2. Limakooriku all valmivad juustud 3. Hallitusjuustud · Sinihallitusjuustud · Valgehallitusjuustud · Hapupiimajuustud
mikroobide arenguks. Eeltöötlus koosneb enamasti kolmest operatsioonist: piima valmimisest, normaliseerimisest ja pastöriseerimisest. Valmimisel lastakse piimas madalal temperatuuril (8-12 0 C, 10-14 h) paljuneda piimhappebakteritel, mis parandab kalgendumisomadusi. Normaliseerimisega reguleeritakse piima rasva- ja valgusisaldus vajalikku vahekorda, mis määrab juustu rasvasuse. Pastöriseerimisega (72-74 0C, 20-25 s) hävitatakse piimas haigustekitajad mikroobid ja tagatakse toiduohutus. Sellele lisaks võidakse piima veel termiseerida (kuumutada 60-65 0C, 30 s), baktofuugida (separeerida piimast välja mikroobid) ning teatud juustuliikide puhul ka homogeniseerida (peenestada piima rasvakuulikesed) (joonis 2). [4] 5 Piim Piima Pastörisee Homogeni valmimine ri-mine -
lühikese säilivusaja ja kiire riknemise põhjuseks Kvaliteetne toorpiim Puhtast udarast lüpstav piim sisaldab vähesel määral baktereid Bakteriteüldarv jahutatud piimas peab jääma alla 10 000 bakteri/ml Piimatööstuse põhiprotsessid Kokku kogutud toorpiim kontrollitakse Tehakse testid antibiootikumide sisalduse kohta piimas Pastöriseerimine Pastöriseerimine on piima kuumutamine 72o C juures 15 sekundit Osaliselt on hävitatud seal esineda võivad patogeensed mikroobid Pastöriseeritud piim sisaldab eluvõimelist mikrofloorat, mistõttu ta säilib alla +6° C kolm päeva Pastöriseerimine Koos kuumutamisega kaotavad oma aktiivsuse piimas olevad ensüümid ning kaob loomulik bakterivastane toim Kuumutamisel hävib ka osa piima vitamiinidest Küllalt levinud on pastöriseeritud piima vitaminiseerimine vitamiinidega D ja A Kõrgpastöriseerimine Steriliseerimine Töödeldakse 140° C juures 2-3 sekundit ja pakitakse seejärel
· Traditsiooniline juust valmistati vaskkatlas, 2 päeva soolas, 6-8 nädalat soojas keldris, 2-6 kuud laagerdumist ehk järelvalmimist keldris, küpsemine kestab ka hoidlas · Juusturatas 14-25 cm kõrge, d=70-100 cm, 60-120kg Emmentali juustu tootmine · Piim pastöriseerimata (15 sek 70ºC), klostriidide endospooride vähendamiseks baktofugatsioon · Inokuleerimine ja inkubatsioon temp 32-36ºC, MF · Laapimine; lipaasse aktiivsusega laap · Kalgendi lõikamine · Järelsoojendus tera kuivatamiseks 1. etapp: 35-43ºC, iga 2 min tagant tõstetakse temp 1ºC, lisaks hoitakse 15 min TF (Str, Lb) 2. etapp: temp tõstetakse 55ºC, lisaks hoitakse 15-30 min · Segamine, vadaku eraldamine · Sadenemine, juustuteramass kogutakse linasele riidele, lastakse nõrguda, pärast lühiajalist seismist vormidesse · Pressimine üleöö · Soolamine 2-3 päeva 23% soolvees temp 10ºC
Piim sisaldab suurel hulgal erinevaid ensüüme. Ensüümid on bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad biokeemilisi reaktsioone elusorganismides. Ensüümid on kõik spetsiifilised ja katalüüsivad ainult teatud kindlaid reaktsioone. Piimanduskeele ABC KT!!!! Lõss- kooritud piim (0,05% rasva) Pett- võipiim, võiks koore kokkulõõmisel järele jääv plasma Vadak- kalgendist valgu (juustu või kohupiimana) eemaldamisel järele jääv seerum, rohekas- kollaks ,,piima vesi" Juuretis- piimhappebakterite puhaskultuuride kontsentraat (suunab hapnemisprotsessi ,,õigele rajale") · Ekvivalentkogused kilogrammi piimatoote kohta on järgmised: juust 10,5 kg piima; pehme juust- 8,5 kg piima; kodujuust- 7 kg piima; kohupiim- 5 kg piima; jogurt- 0,9 kg piima PIIMA TOOTMINE Piima toodeti 2011 a. I poolaastal statistikaameti andmetel 344 tuhat t, mis oli 2010 aasta sama perioodiga võrreldes 1,7% ehk 5,8 tuhat tonni enam. Lehmade arv on stabiliseeritud ja
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond Toiduainete instituut Toidutehnoloogia õppetool ENSÜMAATILINE KALGEND. VÕI. Protokoll Teostaja: Üliõpilaskood: Juhendaja:Signe Adamberg Tallinn 2013 Sissejuhatus Piima valk (kaseiin) kalgendub ensümaatiliselt ja happe toimel. Need on põhimõtteliselt erinevad protsessid, mille tulemusel tekkivad kalgendid on erinevate omadustega.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool IK KÕ Raili Kääramees JUUSTUD Referaat Õppejõud: Liina Maasik Mõdriku 2011 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Juust on piimavalgu ja -rasva kontsentreeritud tahke, madala veesisaldusega suhteliselt pikaajalises säilivusega toode. Juustu valmistatakse osaliselt või tervikuna piimast, lõssist, osaliselt kooritud piimast, koorest, vadakukoorest, petist või nende toorainete kombineeritud segust
üldlämmastiku sisalduse määramine. Töö on üles ehitatud andes infot erinevadest kohupiimadest, nende erinevusdest ja kuidas neid valmistatakse. Hüpotees: katseteel saadud valgusisaldus tulemus ühtib pakendil märgistatuga. 3 2. KOHUPIIMADEST ÜLDISELT Mis on kohupiim? Kohupiim on lehmapiima või selle separeerimisel saadud lõssi piimhappebakterite puhaskultuuride juuretisega või koos fermentpreparaadiga kalgendamise ning saadud kalgendist vadaku osalise eraldamise teel saadud piimatoode. Selline kohupiim on pisut teralise konsistentsiga. Kohupiimal on puhas, värske maitse ja kerge hapendatud piimale omane lõhn. Erineva rasvasisaldusega toodete saamiseks lisatakse rasvata kohupiimale vajalikus koguses rõõska koort. Kohupiimad on suurepärased valgu ja kaltsiumi allikad.
Kauplustes on müügil piimad rasvasisaldusega 2,5%, 3,5%, 1,8% ja rasvata piim ehk lõss. Funktsionaalse toidu valdkonda kuuluvad piimad kuhu on lisatud probiootilisi piimhappebaktereid. Probiootikumid on organismi sisseviidavad kasulikud bakterid. Paljude erinevate töötlemisviiside abil on piimast võimalik toota hulganisti erinevaid piimatooteid. Põilised piimatoodete grupid on: Täispiimatooted Fermenteeritud piimatooted Juustud Või ja võitooted Kondenseeritud ja kuivatatud piimatooted Piimapõhised magustoidud 4 3 PIIMATOODETE OMADUSED Piima keemiline koostis ning koostiskomponentide stabiilsus ja struktuur aga ka füüsikalised omadused varieeruvad suuresti. Selle põhjused võivad olla geneetilised erinevused loomaliikide, -tõugude ja -indiviidide vahel
Süsivesikud 4,6 % 7,0 % Rasvad 3,9 % 4,0 % Valgud 3,2 % 4,5 % Mineraalained 0,7 % 0,4 % Rasvata kuivaine 8,8 % (7,9 - 10,0 %) 2. Piima vastuvõtt ettevõttes ja säilitamine Enne vastuvõtmist tehakse ettevõttes järgmised analüüsid: - Määratakse piima tiitritav happesus ja pH - Antibiootikumide jääkide määramine - Temperetuur - Külmumistäpp/tihedus - Mikrobioloogilised analüüsid - Lõhn ja maitse Piima säilitamiseks kasutatakse vertikaalseid ja horisontaalseid sise- ja välistanke. Need on valmistatud roostevabast terasplekist, nende vahel paikneb enamasti vahtplastist termoisolatsioonikiht. Piimahoiutankid võivad asuda nii hoones sees kui väljas. Piima säilitatakse madalatel temperatuuridel. 3
Rasvad 4,0 % 3,54,0 % 5,3 % 3,7 % 1,5 % Valgud 1,5 % 4,6 % 4,6 % 4,2 % 2,1 % Mikroelemendid 0,3 % 0,7 % 0,9 % 0,8 % 0,4 % 6. Juust Juust on valgu- ja rasvarikas toiduaine, mida valmistatakse lehma-, kitse- või lambapiimast, -lõssist, -koorest, -petist või nende segust piimhappebakteritest juuretise lisamise, kalgendamise ning saadud kalgendist vadaku eraldamise teel. Pärast vadaku eemaldamist süüakse ülejäänud segu kas toorelt või erinevate valmimisastmete juures. Juuste saab jagada gruppidesse kuivmassi järgi, kõvast kuni noore juustuni. Kõvade juustude kuivmassi sisaldus on kõige kõrgem 60%. Kõikidel sellesse gruppi kuuluvatel juustudel on kõva koorik. Kõvad juustud on näiteks Emmentaler, Gruyère, Cheddar, Parmesan. Noored lõikejuustud on pehmemad ja mahlasemad kui kõvad. Nende
moodustades suuri kõvu klompe või sitkeid niite. Kui see kord on juhtunud, ei suuda juustu endisse olekusse tagasi viia ükski segamine, kloppimine ega kuumutamine. Lisaks ühekordsele kõrgele temperatuurile allutamisele võivad juustuvalgud koaguleeruda ka tunduvalt madalama kuumuse juures, kui juustu hoitakse taolises soojuses küllaldaselt kaua. Juusturoa õnnestumise kindlustab niisiis sobiv temperatuur ja muidugi ka õigesti valitud juustusort. Sulatatud juustud. Suppide ja kastmete niiskes kuumuses sulavad kiiresti ja ühtlaselt kõik sulatatud juustud, mille kohalikeks esindajateks on Merevaik ja suitsujuust, importtoodetest Soome Viola, Koskenlaskija ja Olympia. Väga hästi sobivad ka Bellette, Crème Bonjour ja teised taolised juustutaolised tooted, mis annavad ühtlase kreemise tekstuuri ja hea maitse, kuid ei paksenda suppi sel määral kui nn pärisjuustud. Suurepäraselt sulab ka sinihallitusjuust, mis lisatakse
-esietenduse puhul korraldatav vastuvõtt -projekti lõpetamine -kooli lõpupidu -saatkondade ja firmade aiapidu -noortepidu -külaliste võõrustamine kodus,näiteks soolaleivapidu,katsikud,leeripidu,ristimispidu,koolilõpupidu,sünnipäevapidu. Sageli kaetakse juustulaud mitmekäigulise istumisega eine eraldi käiguna. Juustulaua menüü Juustulaua menüüsse võetakse 4-5 sorti juustu.Need valitakse nii, et oleksid esindatud nii mahedamaitselised kui ka teravamaitselised juustud.Tavaliselt on valikus üks valgehallitusjuust ja üks sinihallitusjuust.Juustuvalikusse võib võtta ka sulatatud juuste ja toorjuuste. Juustu kõrval sobivad menüüsse köögiviljad ,nagu värske kurk, tomat, redis, varsseller,paprika,keedetud lillkapsas,roheline salat,pärlsibulad. Juustu juurde sobivad lisandiks ka puuviljad ja marjad,näiteks õunad,pirnid,viinamarjad,ananass,kirsid,ploomid,mandariinid,kiivid,maasikad,samuti
....................................... Jaguneb vastavalt rasvasusele Vahukoor................................................................................ Kohvikoor............................................................................... Creme fraiche e prantsuse kreem- pastöriseeritud rõõsale koorele lisatakse hapupiima, hapukoort või jogurtit. Rasvasus kuni 60%. HAPUPIIMATOOTED ..........................................rasvasus 10-30%, valmistatakse rõõsast koorest piimhappebakterite lisamisega ........................................täisrasvasest, väherasvasest või rasvatust piimast termofiilsete piimhappebakterite lisamisel. Valmistootes bakterid veel elavad. ..........................................lisaks piimhappekäärimisele peab olema ka alkoholi käärimine ............................................või valmistamisel ehk piima separeerimisel saadav vedelik, kuhu lisatakse piimhappebaktereid ...........................
· rasvlahustuvad: A, E, D, K. 2. Mikroorganismide tegevust mõjutavad tegurid. · mikroorganismide algarv ja paljunemise aeg - mida suurem on algarv ja mida kauem nad paljunevad, seda rohkem on neid lõpptootes · toidu keemiline koostis - toitainete olemasolu · temperatuur - optimaalsest temperatuurist madalamad temperatuurid pidurdavad mikroorganismide paljunemist, kõrgemad temperatuurid hävitavad mikroorganisme · niiskus mikroobid kasutavad vaba vett · lahustunud ainete kontsentratsioon soola ja suhkru kasutamine töötlemisel ja säilitamisel · õhu juurdepääs vajavad paljunemiseks hapnikku, vaakumpakendid, reguleeritud atmosfäär · toidu happesus mrineerimine, hapendamine · kiirgusenergia toidu säilimisaja pikendamine · keemilised ühendid säilitusained, antiseptilised ühendid, desinfitseerivad ühendid
E-Piim on aastakümneid müünud oma toodangut nii Euroopa Liidu riikidesse kui mitmetesse Aasia ja Aafrika riikidesse ning USA-sse. 15 3.2 Tooted Tükijuustud: Eesti juust, Põltsamaa Eesti juust light, Koore juust, Hollandi juust ,Harmony südamejuust, Edam juust, Eesti juust light, Eesti kuldne juust Viilujuustud: Harmony juust, Special juust, Eesti kuldne juust, Eesti juust light, Edam juust Riivitud juustud: Eesti juust Sulatatud juustud: Harmony sulatatud juust, DoReMi sulatatud juust Suitsujuustud: Suitsujuustu sigar, Lepasuitsu määrdejuust, Lepasuitsu Eesti juust, Lepasuitsu riivjuust, Lepasuitsu snäkid Võid: Eesti või E-piim Special viilutatud juust. Foto 3.3 Tootevalik ja väljapanekud kahe kaupluse põhjal Kirjeldan Rakvere Maksimarketit ja Kadrina Konsumi, mis mõlemad kuuluvad ETK gruppi.
Mineraalainetest sisaldab piim kaltsiumi, kaaliumi, magneesiumi ja fosforit. Kaltsiumil on tähtis osa luude tugevdamisel, kõige suurem on kaltsiumivajadus lapseeas ja nooruses. Oluliselt mõjutab kaltsiumi omastamist vitamiin D, seega on meile abiks just rasvarikkamad piimatooted. Fosfor on vajalik ajutegevuse normaalseks toimimiseks ning närviimpulsside ülekandeks, magneesiumil on oluline osa kaltsiumi ainevahetuses. Juustu klassid Peamiselt piimhappebakterite toimel valmivad juustud. Näiteks hollandi, pasta filate, Cheddari. Piimhappebakterite ja propioonbakterite toimel valmivad juustud. Näiteks sveitsi tüüpi. Hallitusseente osalusel valmivad juustud, sini- ja valgehallitusjuustud. Limamikrofloora osalusel valmiva juustud. Näiteks Tilsit Toorjuustud. Juustu liigid Kõvad ja poolkõvad juustud Toimub piima eeltöötlus, juurendamine ja vormimine. Kasutatakse Hollandi tüüpi tehnoloogiat. Itaalia tüüpi kõvad juustud: Gran Padano, Parmesan
Samuti säilib toorpiim pastöriseeritud piimaga võrreldes vähem. 4 Piima pastöriseerimine hävitab ohtlike mikroobe ja pikendab toote säilivusaega. Pastöriseerimisel kaob piima loomulik bakteritevastane toime, sest suurem osa piima ensüümidest kaotab aktiivsuse. Samuti väheneb kümnendiku võrra osade vesi- ja rasvlahustuvate vitamiinide sisaldus. Veidi suureneb piima happesus. Samas pidurdab pastöriseerimine osaliselt piimarasvade rääsumist. Pastöriseeritud piim pole steriilne, sest bakterite spoorid on säilitanud selles eluvõime. Kõrgpastöriseeritud piima töödeldakse mõne sekundi jooksul kõrgendatud rõhu all üle sajakraadisel temperatuuril. Nii hävib kogu piimas leiduv mikroorganismide kooslus -- nii bakterid kui ka nende spoorid. Kõrge temperatuur põhjustab ka biokeemilisi muutusi piima
intensiivselt paljunema hakata. Samuti säilib toorpiim pastöriseeritud piimaga võrreldes vähem. Piima pastöriseerimine hävitab ohtlike mikroobe ja pikendab toote säilivusaega. Pastöriseerimisel kaob piima loomulik bakteritevastane toime, sest suurem osa piima ensüümidest kaotab aktiivsuse. Samuti väheneb kümnendiku võrra osade vesi- ja rasvlahustuvate vitamiinide sisaldus. Veidi suureneb piima happesus. Samas pidurdab pastöriseerimine osaliselt piimarasvade rääsumist. Pastöriseeritud piim pole steriilne, sest bakterite spoorid on säilitanud selles eluvõime. Kõrgpastöriseeritud piima töödeldakse mõne sekundi jooksul kõrgendatud rõhu all üle sajakraadisel temperatuuril. Nii hävib kogu piimas leiduv mikroorganismide kooslus -- nii bakterid kui ka nende spoorid. Kõrge temperatuur põhjustab ka biokeemilisi muutusi piima
mikroelemente. Piimas on tunduvalt rohkem asendamatuid aminohappeid kui teistes toiduainetes. Piimas olev kaltsium on kergesti omastatav, piimas on soodne fosfori ja kaltsiumi suhe; piimarasv on kergesti seeditav. Piim sisaldav üle 20 aminohappe. Hapendatud piimatooted: hapupiim, atsidofiilhapupiim, jogurt, jm. Kohupiima saamise põhietapid. Jogurt - harilikult maitsestatud, paks hapupiimaliik. Sisaldab muudest hapupiimadest rohkem kuivaineid. Jogurtit valmistatakse täispiimast piimhappebakterite puhaskultuuriga. Lisanditena kasutatakse rasvavaba piimapulbrit, suhkrut, puuvilja- ja marjasiirupeid, mett jm. Idapoolseil Vahemeremail tuntakse jogurtit juba antiikajast. Juustu valmistamise põhietapid. Juustude klassifikatsioon. Juuste saab jagada gruppidesse kuivmassi järgi, kõvast kuni noore juustuni. Kõvade juustude kuivmassi sisaldus on kõige kõrgem 60%. Juust on valgu- ja rasvarikas toiduaine, mida valmistatakse lehma-, kitse- või lambapiimast, -lõssist, -koorest, -petist
Valikul:tüvede kasvu kiirus, happe produktsioon, Co2produkt.,faagi residentsus, võimet kujundada organoleptilisi omadusi, võimet säiltiada tüvedevahelist suhet, Nõuded: 1)kohanemisvõime erinevate tootmistingimustega 2)kiire happeproduktsioon tootmises 3)min. Happe produktsioon fermenteeritud toodete säilitamisel ja transpordil.4)kultuuride eluvõime säilumine tootes toomisest tarbimiseni. 5) tagada toote tüüpilised omadused. 23. Juuretiste koostises kasutatavaid piimhappebakterite kultuure ja nende omadusi. Peamiselt mesofiilsed, termofiilsed piimhappebakterid.Jagunemine: 1)ühest mikroor.liigist koosnev juuretis(üheliigi ühest tüvest, määratud ja määramatta tüvest) 2)mitmest mikroo.liigist koosnev (mitmest määratud ja määratlematta liigist)Mesofiilsed mitmest liigist jagunevad: O-tüüpi(n-tüüp, ainult lacotcoccus lactist, cremorist.minimaalne gaasitekke ja aktiivne happetekke)
Sageli lisatakse mahladele enne nende turustamist ka vett ja/või suhkrut. Erinevate puu- ja köögiviljade ning marjade mahlu võib ka omavahel segada, mispuhul on saaduseks segumahl. 1.7 Juust ,,Juust on piimast, koorest, kooritud piimast, lõssist, petipiimast, kitsepiimast, lambapiimast või nende piimasortide segust hapendamisel seente, pärmi ja bakterikultuuride toimel või laabifermendi abil valmistatav valgu- ja rasvarohke piimatoode. Pärast suurema osa vadaku eemaldamist süüakse järelejäänud segu kas toorelt või erinevate valmimisastmete juures." (Meyers Enzyklopädisches Lexikon, 1975.) Lihtsam juustu selgitus pärineb Saksamaa 1976. aasta juustumäärusest: ,,Juustuks nimetatakse tooreid või erinevate valmimisastmete juures olevaid tooteid, mida valmistatakse kalgendatud juustukõlblikust piimast." Vaieldakse selle üle, kui palju juustusorte maailmas üldse valmistatakse. On pakutud, et sortiment ulatub 4000ni
Alkoholkäärimine aeglustub suurte suhkru kontsentratsioonide kasutamisel. Pärmiseente paljune- mise aktiivsust mõjutab ka alkoholi kontsentratsioon. Alkoholkäärimist mõjutab keskkonna pH. Kõige paremini kulgeb käärimine kui pH on 4-4,5. 16 4.2. Piimhappekäärimine Piimhappekäärimiseks nimetatakse suhkru lõhustumist piimhappebakterite mõjul, mille tegevuse tagajärjel tekib piimhape ja vabaneb energia. Piimhappelist käärimist tekitavad erinevad piim- happe bakterid, mis on looduses laialt levinud. Neid leidub alati piima mikrofloora koostises, aedviljades, jahus. Toiduainetööstuses ja ka kodudes kasutatakse laialdaselt piimhappelist käärimist. 4.3. Muud anaeroobsed käärimised Looduses on propioonhappebakterid levinud. Neid leidub piimas, piimasaadustes ja juustus.
Et alandada või temperatuuri, vajadusel sõtkuda sisse vett, et saavutada soovitud konsistents Et eemaldada võisse jääv pett (soodne arenguKK mikroobidele) Eraldada antioksüdante Kahjuks pestakse välja ka võile iseloomulikud lõhna- ja maitseained. Seetõttu tänapäeval, kui koor on eelnevalt korralikult pastöriseeritud ja tootmistingimused hügieenilised, püütakse suurt pesemist vältida. 35. Milliseid või omadusi mõjutavad juuretised? · pH (Hapukoorevõi plasma happesus on 30 .. 55 oTh), · aroom (diatsetüülisisaldusvähemalt 0,2 mg%) · maitse 36. Missugust kahte põhikomponenti (mikroobiklassi) peavad sisaldama võijuuretised? · Piimhappebaktereid, mis tagaksid hapuka maitse Lactococcus lactis spp. Lactise ja Lactococcus lactis spp. Cremorist tekitavad piimhapet, mis annab happesuse · Aroomibaktereid tsitraati kääritavad lactococcid ja Leuconostoc mesenteroides spp.
KAUBAÕPE. TOIDUKAUBAD 1.ÜLDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toit toiduained ja toiduainete segud on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt.. Füüsilised omadused on elastsus, poorsus, lahustuvus, sulamis- ja tahkumistemperatuur jt.. Toitelised omadused tulenevad keemilisest koostisest, mis määravad ära toidu toiteväärtuse. Funktsionaalsed omadused on pakend, säilitamise- ja transpordi
vormiroogasid. Seda kasutatakse liha ja kalaroogades, pannkookides ja tainatoodetes, sellest valmistatakse klimpe ja kastmeid. Kohupiima kasutatakse vormitoitudes koos köögiviljadega, tangainete ja pastatoodetega, puuviljade ja marjadega. KEEDETUD KOHUPIIMAROAD Kohupiimajuust ehk sõir valmistamiseks segatakse kohupiim keeva piima sisse ja kuumutatakse aeglaselt, kuni vadak eraldub. Saadud mass nõrutatakse sõelal, lisatakse sellele või ja kuumutatakse ühtlase massi tekkimiseni. Seejärel lisatakse lahtiklopitud munad ja maitseained sool ja köömned. Massi kuumutatakse mõni minut (ei keedeta) ja asetatakse külma veega niisutatud vormi nõrguma. Sõira serveeritakse suupistena, sobib ka võileivakatteks. Kohupiimaklimbid valmistamiseks segatakse peenestatud kohupiima hulka
piima. Piima tooted on: rõõsk koor, piimakonservid ( kondenseeritud piim ja kuivatatud piimatooted), pett, keefir, jogurt, kodujuust, hapukoor, kohupiim,rjazenka, pudingud, glassurkohukesed, viili, jäätis, või, juust. 3.2 Juust. Juust on valgu ja rasvarikas toiduaine, mida valmistatakse lehma-, kitse- või lambapiimast, -lõssist, -koorest, -petist või nende segust piimhappebakteritest juuretise lisamise ning saadud kalgendist vadaku eraldamise teel. Juustuga seotud põhimõisted: Kaseiin piima koostisse kuuluv peamine proteiin, mis heljub piimas, kuid ei lahustu. Kaseiin tagab juustu elastse struktuuri. Laktoos piimasuhkur. Juuretis ehk starterkultuur, on piimhappebakterite kogum, mis lisatakse eesmärgiga tõsta piima happesust. Laap ensüüm, mis põhjustab piima kalgendumise ja juustumasso moodustumise. Juustu liigid: 1. Toorjuust (mascarpone, riccotta) 2
esinevad piimas põhiliselt molekulaarsel kujul ja koosnevad -laktalbumiinist ning - laktoglobuliinist. · Piimsuhkru ehk laktoosi sünteesi lähteaineks on vere glükoos, kusjuures kogu sünteesiahel on viieastmeline. · Glükoos ise tekib glükoneogeneesi käigus maksas peamiselt propioonhappest · Laktoosi loome toimub näärmeraku Golgi aparaadis ensüümi laktoosi süntetaas (mille üheks koostisosaks on -laktalbumiin) abil. See ensüüm liidab glükoosi ja galaktoosi molekulid laktoosi molekuliks. Laktoosi tekkeks vajalik galaktoos moodustatakse piimanäärme rakus glükoosist. Alveoolivalendikku transporditakse laktoos vakuoolides, koos sünteesitud valkude ja mineraalainetega. · Samadesse vakuoolidesse imendub osmootse rõhu toimel ka piimavesi. · Seega on vakuoolidega alveoolivalendikku transporditav sekreet oma koostiselt rasvavaba piim
piimas põhiliselt molekulaarsel kujul ja koosnevad -laktalbumiinist ning -laktoglobuliinist. · Piimsuhkru ehk laktoosi sünteesi lähteaineks on vere glükoos, kusjuures kogu sünteesiahel on viieastmeline. · Glükoos ise tekib glükoneogeneesi käigus maksas peamiselt propioonhappest · Laktoosi loome toimub näärmeraku Golgi aparaadis ensüümi laktoosi süntetaas (mille üheks koostisosaks on -laktalbumiin) abil. See ensüüm liidab glükoosi ja galaktoosi molekulid laktoosi molekuliks. Laktoosi tekkeks vajalik galaktoos moodustatakse piimanäärme rakus glükoosist. Alveoolivalendikku transporditakse laktoos vakuoolides, koos sünteesitud valkude ja mineraalainetega. · Samadesse vakuoolidesse imendub osmootse rõhu toimel ka piimavesi. · Seega on vakuoolidega alveoolivalendikku transporditav sekreet oma koostiselt rasvavaba piim
3. VEISEKASVATUSE OLUKORD MAAILMAS JA EESTIS Veiste arv maailmas (miljonites) s.h.Euroopas Veised 1338 105,1 Pühvlid 158,6 0,2 Valdav osa arengumaades, kus enamus rahvastikust maal ja tegeleb põllumaj. Arengumaadele iseloom. ekstensiivne piima- ja veiseliha tootmine. S.t., et vajalik piima ja liha kogutoodang saadakse tänu suurele loomade arvule, keda karjatatakse suurtel madalasaagikusega maadel. Loomade produkt. võrreldes arenenud riikidega, madal. Arenenud riikides levinud intensiivne veisekasv.saaduste tootmine-Kogut. saadakse loomade produktiivsuse suurendamise kaudu, mis võimaldab loom.arvu vähendada. Lisaks suurendatakse pidevalt ka taimede saagikust, et ratsionaalsemalt kasut.põllumaad. Eestis veiste arv pidevalt väheneb Kui 1990.a oli Eestis üle 800 tuhande veise, siis PRIA andmetel oli 30. juuni 2007. aasta seisuga 254,4 tuhat veist, s.h. 109,0 tuhat piima- ning 6,0 tuhat lihalehma. Ülej. 39,9 tuhat moodust.noor- ja nuuml. Kõige enam veiseid Järvam. 33,4 tuh
Veisekasvatuse arvestus 22.02.2010 1) VEISTE KODUSTAMINE JA PÕLVNEMINE Kodustamine toimus enamasti ürgkogukondlikul ajal. Kodustamise ja põlvnemise kohta on saadud andmed enamasti arheoloogilistel kaevamistel, paleontoloogilistel uurimistel, etnograafiast, võrdlevast anatoomiast. Loomade kodustamine on seotud inimese ühiskondliku arenguga ja sotsiaal-majanduslike tingimustega. Kodustamise algus langeb kivuaega. Esmalt kodustati need liigid, keda oli vaja jahipidamisel, et tagada toit. Veise kodustamine võis olla u 6-2 tuhat e.m.a. Põlvnemine: ulukloomad on need, kes looduslikes tingimustes vabalt elavad ja sigivad. Kinnipeetuna ei sigi. Taltsutatud loomad on inimese poolt kinnipeetavad ja ka dresseeritud loomad. Ei ole kohanenud inimese poolt pakutud tingimustega ja reeglina ei sigi. Koduloomad on kohanenud inimese poolt loodud tingimustele ja ei suuda inimese abita eksisteerida. Sigivad ja annavad teatud toodangut või veojõudu. Kodustamise protsess on olnud pidev ja
EESTI MAAÜLIKOOL VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT LOOMAGENEETIKA JA TÕUARETUSE OSAKOND LOENGUKONSPEKT VEISEKASVATUSE ALUSED Koostas: dots. Einar Orgmets Tartu 2008 VEISEKASVATUS SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................2 1. VEISTE KODUSTAMINE JA ULUKEELLASED.....................................................................4 1.1. VEISTE KODUSTAMINE JA PÕLVNEMINE. .............................................................................................................. 4 1.2. VEISTE ULUKEELLASED ...................................................................................................
Süsivesikud. Organism vajab süsivesikuid energia tootmiseks. Süsivesikurikkad toiduained on: suhkur ja tehislikud magusained; mesi, siirup; jahud, tangained; kuivatatud puuviljad; leiva- ja saiatooted; värsked marjad ja puuviljad; kartul, till, peet, hernes ja porgand; piim ja piimatooted; sulatatud juustud. Täiskasvanud inimesel soovitatakse tarbida 300-400 g süsivesikuid päevas. Võimalikult palju soovitatakse süüa toorelt puu- ja köögivilju. Ka täisteratooted 28 on kasulikud. ____________________________________________________________ KORDAMISEKS 1. Millistest toiduainetest saame süsivesikuid? 2. Kui palju süsivesikuid me päevas vajame? Rasvad
annaabi.ee 
