Leesikas armastab ka pohlast pisut valgusküllasemat kasvukohta. Kasvukoht Leesikas kasvab laiuvate padjanditena lagedatel liivastel aladel: luidetel, mõhnade lagedel, looaladel, nõmmedel. Kasvuks vajab valgust ja kuiva pinnast; varjus jääb kiduraks. Leesikas on väga aeglase kasvuga, seega tuleb lehtede kogumisel jälgida, et ei vigastataks varsi ja juuri. Leesika varred on puitunud, tugevasti harunenud, lamavad või roomavad ja võivad juurekaelast ulatuda pea 2 m kaugusele. Lehed on paksud, nahkjad, enamasti kaheaastased, äraspidimunajad e. tilga kujulised, sujuvalt aheneva alusega, lehe alumisel küljel näha peenike võrgustik. Õied valged, kellukjad 3-10 kaupa tipmistes kobarates. Õitseb mais, viljad - luuviljad - valmivad augustis. Leesika helepunaseid kobaras asuvaid vilju võib pidada pohladeks kuni maitsmiseni. Siis selgub, et maitse on teine - jahukas ja maitsetu ning suure lapiku seemnega. Seemnetega paljuneb
2. vahel, Arvutadavõttes puutüve vormiarv nelja erineva valemiga 100-ks 3. Arvutada puutüve maht üheksa erineva valemiga protsendiks 1. 4. Arvutada puutüve koore protsent 1. mahuvalemit kasutades mahuvalemi 5. järgi saadud maht Algandmed Puutüve pikkus 23,08 m Puuliik mänd Diameetri mõõtmise kaugus juurekaelast Diameeter Diameeter koorega kooreta 1,3 26,7 25,6 0 29,8 28,6 2 25,5 24,4 4 23,3 22,3 6 21,8 20,9
rinnaslõikepindala mõõtmine, vanuse ja tagavara hindamine), selleks kasutatavad instrumendid. Selleks, et hinnata puu mahtu, tuleb puud mõõta. Reeglina mõõdetakse puul 2 kõige olulisemat takseernäitajat: a) puu rinnasdiameeter ehk diameeter 1,3 m kõrgusel maapinnast; b) puu kõrgus. Puu diameetri mõõtmine. Kasvava puu läbimõõt mõõdetakse metsaklupiga rinnakõrguselt so. 1,3 m kõrguselt juurekaelast. Saadud suurust nimetatakse rinnasdiameetriks ja tähistatakse d1,3. Kui indeks puudub, siis eeldatakse, et tegemist on rinnasdiameetriga. Metsakluppe on 2 tüüpi: täpsusklupid; ümardatud skaalaga klupid. Tänapäeval kasutatakse järjest rohkem nn. elektroonilisi kluppe, mis registreerivad lugemi automaatselt. Sellise klupi 2 peamist eelist: - tööviljakus on kõrgem, - hilisem andmete sisestamine arvutisse lihtne. Puistu rinnaslõikepindala määramine W. Bitterlichi meetodil.
b. poogitud isendid on elujõulisemad c. sorti vaja kiiresti paljundada d. kiirendada taime kasvu ja seemnete valmimist e. vanade puude noorendamisel f. taimede kahjustatud osade taastamisel g. külmakindluse tõstmiseks ja haiguskindluse tõstmiseks · Alusteks kasutatakse 24 aastasi koolitatud seemikuid/pistoksi ja haljaspistikuid · Dekoratiivse vormi iseärasustest või taime kasvatamise otstarbest olenevalt poogitakse juurekaelale, juurekaelast veidi kõrgemale ning rippoksaliste ja keravormide puhul tüvele, maapinnast 1-2 m. kõrgusele · Tavaliselt poogitakse harilikule-või ungari sirelile Nõudeid, mida pookides arvestada · alus peab poogendiga biokeemiliselt sobima, · poogendi kambium peab olema tihedas kontaktis aluse kambiumiga, · pookoksi tuleb varuda sobival aastaajal. · Poogendi pungad peavad olema pookimise ajal puhkeolekus, pung peab olema hästi arenenud. · Peale pookimist tuleb haavad liigse
vanade puude noorendamisel f. taimede kahjustatud osade taastamisel g. külmakindluse tõstmiseks (roosid, pöögi punaseleheline vorm –h pöök, ameerika pärn – h. pärn, Picea pungens f. argenta – h kuusk, kolmehõlmaline mandlipuu – ploomipuu) h. haiguskindluse tõstmiseks Alusteks kasutatakse 2 – 4 aastasi koolitatud seemikuid või pistoksi ja haljaspistikuid. Dekoratiivse vormi iseärasustest või taime kasvatamise otstarbestolenevalt poogitakse kas juurekaelale, juurekaelast vedi kõrgemale ning rippoksaliste ja keravormide puhul tüvele, maapinnast 1 - 2 m. kõrgusele. Ükskõik millist pookimistehnikat kasutatakse tuleb arvestada järgmisi nõudeid: alus peab poogendiga biokeemiliselt sobima, poogendi kambium peab olema tihedas kontaktis aluse kambiumiga, pookoksi tuleb varuda sobival aastaajal. Poogendi pungad peavad olema pookimise ajal puhkeolekus ning pung peab olema hästi arenenud.
parempoolselt olles 15 meetri või selle kordsetel kaugustel. 2.Geomeetrilise kõrgusmõõtja abil. Sarnaste kolmnurkade põhimõttel töötavad kõrgusmõõtjad Kolmnurkade külgede pikkuste suhe üksteisesse on võrdne Ka külgede vahelised nurgad on samad Sobib kaugus 45° vaatenurgaga · Mõõdetakse kaugus puust · Mõõdetakse ladva ja silma kõrguse vertikaalne vahe Juurekaela ja silma kõrguse vertikaalne vahe · Juurekaelast üleval pool olles tuleb kõrguste absoluutväärtused liita · Juurekaelast allpool olles tuleb kõrguste absoluutväärtused lahutada Kui maapind on kaldu, siis on vajalik määrata ka kaldenurk ning seda arvestada Kalde arvestamine on oluline alates 5 kraadist(L=kaugus*cos(nurk)) Laudkõrgusmõõtja on puidust, vineerist või plastikust valmistatud 12*15 (20) cm suurune risküliku kujuline plaat, millele on peale kantud tavaliselt ühepikkuste ühikutega horisontaal- ja vertikaalskaala
Füllood on ilma labata, lamendunud lehekujulise rootsuga leht, nagu paljudel akaatsia 1. (3) Õhulõhe ehitus (joonis) 2. (2) Mis on pung? Kuhu pungad tekivad? Pungaks nimetatkse kasvukuhikut koos teda katvate soomustega. Pungas asuvad lehealgmed. Pungad asuvad lehtede kaenaldes. 3. (3) Millistest taimeorganitest saadakse linakiudu? Miks kasutatakse just lina ja mitte nt kõrrelisi? Linakiudu saadakse varrest. Kiud ulatuvad linavarres enamasti juurekaelast kuni hargnemiskohani. Kiud koosneb puhtast puitumata tselluloosist. 4. (2) Mis on lihtne õiekate? Kuidas moodustub? Ainult üks ring õiekattelehti. Värvilised, perigoon. 5. (1) Mis on säilitusjuur? Säilitusjuur on juur, mis
Dendroloogilise inventuuri teostamisel viiakse läbi välitööd, mille käigus kaardistatakse ja hinnatakse inventeeritaval alal esinev haljastus. /1:§6(1)/ Välitööde põhjal koostatakse aruanne plaanimaterjali ja seletuskirjadega, millele on soovitav selguse huvides lisada fotosid. Plaanimaterjal vormistatakse reeglina mõõtkavas 1/500 (erandina 1/200 või 1/1000), vähem kui 1 aasta vanale geodeetilisele alusplaanile. Kõik puud, mille rinnasläbimõõt (läbimõõt 1,3m kõrguselt juurekaelast) on rohkem kui 8cm inventariseeritakse. Inventariseerimise käigus määratakse taime liik, rinnasümbermõõt (ümbermõõt 1,3m kõrguselt juurekaelast), määratakse puude kõrgus, mõõdetakse võras suurim läbimõõt ja antakse puittaimedele väärtuslik hinnang vastavalt määruses esitatud metoodikale. Inventariseerimise tulemused vormistatakse tabelitena ja seletuskirjadena. Seletuskirjades antakse soovitused edasiseks
oksakrae. See kujuneb oksa- ja tüvekudede vaheldumisi teineteisest ülekasvamise teel. · koorehari ehk oksahari- Tugevate okstega ja õigesti harunenud puudel tekib sageli harudevahelise nurga sisse terav koorehari . See moodustub, kui tüve ja oksa jämenedes pressitakse nende liitumiskohal olevad puidu- ja koorerakud kokku ja surutakse väljapoole TÜVI JA VÕRA · tüvi- juurekaelast kuni alumise külgoksani. · tüvepikendus-tüvejätk võra sees kuni juhtoksani, millele kinnituvad teised oksad · I järg oks ; II ja III jne järgu oks I järgu oks on arenenud otse tüvest, II järgu oks on arenenud tüve oksast ja sealt edasi arenevad III jne · konkurentlatv- · kahvelharu-tüvel samast kohast väljuvad võrdse kasvuga juhtoksad, v.a sammasjal vormil PUITTAIME KOED JA NENDE ÜL.
pistokstega paljundamist ning pookimist. Vähem kasutatakse võrsikutega paljundamist, kuna see on suhteliselt väheproduktiivne. Võrsikutega paljundamine sobib, kui muud paljundusmeetodid ei anna tulemust. Silmas peab pidama, et vegetatiivselt paljundatud taimedel on nõrgem juurekava, kuna neil puuduvad idujuurest arenenud pärisjuured; esinevad üksnes lisajuured. Samuti puudub neil juurekael ja võsumisvõime juurekaelast. 3.1.Lehtpuude ja -põõsaste paljundamine haljaspistikutega. Lehtpuude (põõsaste) haljaspistikuks ehk suvepistikuks ehk virvespistikuks nimetatakse osaliselt puitunud võrse osa,
Metsatakseerimine - on metsa hindamine e mõõtmine. Metsatakseerimise põhiülesandeks on iseloomustada metsa, selgitada metsade territoriaalset paiknemist, metsa moodustavate puistute toolikkust ja varusid. Annab lähteandmed metsamajanduskavade koostamiseks. Kasvava puu ja puistu takseerimine, kasutatavad instrumendid. Tavaliselt mõõdetakse: 1. puu rinnasdiameetri mõõtmine. Kasvava puu läbimõõt mõõdetakse: - metsaklupiga rinnakõrguselt so 1,3m kõrguselt juurekaelast. Saadud suurust nimetat rinnasdiameetriks ja tähistat d 1,3. Kui indeks puudub, siis eeldatakse, et tegemist on rinnasdiameetriga. Metsakluppe on 2 tüüpi: a) täpsusklupid (jaotused kas 0,1 või 0,5cm täpsusega. 0 punkt algab klupi liikumatust haarast (mõõdetakse puu tegelikku diameetrit)). b) ümardatud skaalaga klupid (skaala ümardatud kas 2 või 4cm jämedusastmeni, skaalal jaotused 2 või 4cm kaupa. Ümardatud klupil on 0 punkt skaalal viidud poole diameetriastme võrra liikumatu
sentimeetrise läbimõõduga, on basaalpungad. Neist arenevad 1-2 meetri pikkused asendusvõrsed. Joonis1. Vaarikataime ehitus Juurestik Vaarika juurestik moodustub risoomist, mitmeaastasest maa- alusest varrest. Risoomi sõlmedest kasvavad sügavuti ja laiuti harunevad jämedad juured. Need võivad sügavuti tungida kuni 2 ja laiuti kuni 3 m kaugusele mulda. Enamik toitaineid vastuvõtvaid juuri paikneb 30 cm sügavusel ja 1 m kaugusel juurekaelast. Risoomi külgjuurtele tekib suve jooksul palju lisapungi, arenedes sügiseks maa- alusteks võsudeks ja nii ka talvitutakse. Risoom kasvab edasi asendusvõsudega, mis tekivad igal aastal eelmise aasta varte alusel kasvanud pungadest. Kuid ka risoom vananeb ja olenevalt mitmetest teguritest põõsa vananedes ei moodustu enam uusi pungi. Seepärast ongi majanduslikult tasuv vaarikaistandik ainult 10 aastat (12-15 aastat , A. Viks ,,Aiandus väikeaedades" 1985 Oksastik
valivad mullastiku suhtes, kuid on tundlikud õhukeste paepealsete muldade suhtes n lehis, pärn, pihlakas Vähenõudlikud e oligotroofsed- kasvavad väheviljakatel muldadel, liiva- ja soostunud aladel n harilik mänd, mägimänd, suur läätspuu, põõsasmaran Juurte jaotamine puittaimedel Peajuur- kasvab seemne idanemisel idujuurest otse maasse Külgjuured- kasvavad välja peajuurest ja harunevad korduvalt Lisajuured- ei arene peajuurest vaid juurekaelast kõrgemal osal ja ka teistest organitest varrest, harvem lehtedest Juurestik Kõik taime juured kokku moodustavad juurestiku, mis peab tagama taimele eluks vajaliku vee ja mineraalide hulga ning moodustama taimele toese Sammasjuureks nimetatakse tugevalt arenenud peajuurt (idujuur) Narmasjuurestik- peajuurt ei arene, moodustuvad külg- või lisajuured Lühikesed külgjuured on toite- e imijuured Mükoriisa ja juuremügarad
o multsimist tehakse suvel, et hoida niiskust; o püüniskraavide kaevamist tehakse kevadel; o putukkahjurite vastu pritsimist sügisel. Seenhaigustest tekitab kuuskedele kõige suuremat kahju kuuse-juurepess, mida tekitab seen Heterobasidion parviporum. Haigusesse nakatunud puud jäävad kiratsema või hukkuvad. Nakatuda võivad puud igas vanuses. Kui männil kahjustab juurepess vaid juuri, siis kuusel levib südamemädanik juurekaelast ülespoole tüvesse. Haigestunud puudel esineb vaigujooks juurekaela piirkonnas. Vanematel puudel võib märgata tüve alumise osa mädanikust tingitud jämenemist. Nakatumine toimub vahetult vigastatud juurte või tüve kaudu või kändude vahendusel. Kännust juurtesse levinud seen nakatab naaberpuid juurte kaudu. Haiguse levikut soodustavad suvised raied, pidevad hooldusraied ja tihedamad okaspuupuistud. Haiguse
kuhu tõrud said peidetud. Ta sukeldub lume alla ja kaevab toidulaod järjestikku uuesti välja. Kuid alati ei lähe kõik nii, nagu pasknäär plaaninud. Tõrusid kandes pudeneb mõni neist noka vahelt, peidikusse peitmise või sealt võtmise ajal veereb mõni eemale. Mõnikord juhtub ka seda, et lind satub kulli, kiskja või jahimehe saagiks. Nii saavad niiske sambla alla peidetud tõrud ühtäkki tammetõrukülviks. Harilik tamm uueneb ka vegetatiivselt. Kännuvõsu tekib peamiselt juurekaelast ning see võime püsib soodsates tingimustes kuni 100 aastani, kuid koos vananemisega väheneb ka pidevalt moodustuvate võrsete arv uinuvate pungade suremise tõttu. Kännuvõsu ei teki aga kohe pärast raiet, vaid alles 4-5 aasta pärast. Juurekaelast tekkinud kännuvõsul moodustub harilikult lisajuurte süsteem, mistõttu kännuvõsul esineb kaks kõrguse juurdekasvu maksimumi: üks 2-3 aasta vanuselt, mis toitub emataime juurte arvelt, teine 10-15 aasta vanuselt
Metsatakseerimine Metsatakseerimise põhiül on iseloomustada metsa, selgitada metsade territoriaalset paiknemist, metsa moodustavate puistute tootlikkust ja varusid. 14. Kasvava puu takseerimine, kõrguse ja diameetri mõõtmine, puu vanuse määramine. Puu takseerimisel tuleb mõõta 2 kõige olulisemat takseernäitajat: puu rinnasdiameeter (diameeter 1,3 m kõrgusel maapinnast) ja puu kõrgus. Diameetri mõõtmine mõõdetakse metsaklupiga umbes 1,3 m kõrguselt juurekaelast. Kõrguse mõõtmine kõrgus on juurekaela ja ladvatipu kõrguste vahe. Kõrguse mõõtmisel kasutatakse kõrgusmõõtjaid, need jagunevad: geomeetrilised, trigonomeetrilised. Kõrguse mõõtmisel peab arvestama: mõõtja peab seisma puust ligikaudu samal kaugusel kui kõrge on puu; kaugus puuni määratakse kas optilise kaugusmõõtjaga või lindiga; tasasel maal liidetakse saadud kõrgusele oma silmade kõrgus (1,5m) juurde; kui puu kasvab kallakul siis
Kuusk on üsna levinud perekonnanimi. 1.8 Haigused ja kahjurputukad Söögiseenena tuntud külmaseened tekitavad juuremädanikku 1.8.1Seenhaigused Seenhaigustest tekitab kuuskedele kõige suuremat kahju kuuse-juurepess, mida tekitab seen Heterobasidion parviporum. Haigusesse nakatunud puud jäävad kiratsema või hukkuvad. Nakatuda võivad puud igas vanuses. Kui männil kahjustab juurepess vaid juuri, siis kuusel levib südamemädanik juurekaelast ülespoole tüvesse. Haigestunud puudel esineb vaigujooks juurekaela piirkonnas. Vanematel puudel võib märgata tüve alumise osa mädanikust tingitud jämenemist. Nakatumine toimub vahetult vigastatud juurte või tüve kaudu või kändude vahendusel. Kännust juurtesse levinud seen nakatab naaberpuid juurte kaudu. Haiguse levikut soodustavad suvised raied, pidevad hooldusraied ja tihedamad okaspuupuistud. Söögiseentena tuntud külmaseened (Armillaria spp.) tekitavad samuti juure- ja
mass ei vähene punamädanikule. oluliselt. Sobib dessertmarjaks. 6 3. Taime ehitus 3.1 Juurestik Joonis 1 Maasikas on rohtne maa-aluse varrega risoomiga püsik. Noor juurdunud maasikataim koosneb hästi harunenud narmasjuurestikust, juurekaelast ja sellel asetsevast lehekodarikust lühivõsust.(Joonis 1). Risoom võimaldab maasikal kui rohtsel taimel üle elada karmid talved. Ühtlasi säilitab maasikas risoomis vegetatsiooni vältel kogutud varuaineid, mille varal ta alustab kevadel varakult kasvu. Risoom kujuneb välja järgmisel aastal pärast istiku istutamist. Risoom lõppeb mulla pinnal lehekodarikuga lühivõsuga. 7
§ 5. Üldised kvaliteedinõuded istikule (1) Istiku võra kuju ja võrsete aastane juurdekasv peavad vastama antud liigi, sordi või vormi võratüübile. (2) Tüve ümbermõõt ja tugevus peavad olema vastavuses võra suurusega, et puu saaks kasvada ilma toestuseta. (3) Lehtpuuistiku kõrgus peab olema vähemalt 200 cm, okaspuuistiku kõrgus vähemalt 100 cm, v.a madalakasvulised dekoratiivvormid. Istiku kõrgust mõõdetakse juurekaelast juhtoksa tipuni (ladvani). Tlv 28.09.2011 m nr 112 , https://oigusaktid.tallinn.ee, Tallinna õigusaktide register 15.06.2013 lk 4 Avalikule alale puude istutamise kord (4) Poogitud taimel peab poogend olema alusega korralikult kokku kasvanud. (5) Külgoksad peavad jagunema ümber tüve ühtlaselt ning olema peenemad kui 1/3 tüve läbimõõdust harunemiskoha juures. (6) Võra peab moodustama vähemalt 1/2 taime kogukõrgusest, v.a leinavormil.
side, kasutades niint, kilet, kummiriba jne. Side hoiab punga paigal ja takistab vee juurdepääsu lõikesse. Side eemaldatakse 2-3 nädala pärast, kui on näha silmastamise õnnestumine (pung roheline) Oksastamine • Toimub talvel kasvuhoones. Kasutatakse sortide puhul, mille külgekasvamise % on silmastamisel väike. Pookealused pannakse kasvuhoones turbasse, sundides neid varakult kasvama. Pookealuse ülaosa lõigatakse 7-10 cm kõrguselt juurekaelast, tehes küljele pikilõike. Sellele sobitatakse 3-4 pungaga pookoks, asetades alusele kambiumikihid vastakuti. Seejärel seotakse ja istutatakse potti Pistikud • Sügisesed puitunud pistikud • Parim aeg selleks on siis, kui lehed hakkavad varisema. Lõigata umbes 15 cm pikkused oksad, ülemine viltuselt pisut ülalpool punga, alumine vahetult alumise punga alt. Alumise punga võib ka ära lõigata, et paljastada pisut kambiumi,
osadesse. Juured võivad erijuhtudel spetsialiseeruda ka muudeks ülesanneteks (tugi-, roni- ja õhujuured), nad võivad isegi fotosünteesida ja hapnikku omastada. Juured jaotatakse pea-, külg- ja lisajuurteks. Peajuur tekib seemne idanedes idujuurest ja kasvab otsesuunas maasse. Peajuurest tekivad harud e külgjuured. Külgjuured kasvavad peajuurest välja igas suunas ja harunevad omakorda korduvalt. Kui istutate lehtpuutaime mulda liiga sügavale, võivad juurekaelast kõrgemalt areneda taimel veel lisajuured. Lisajuured ei arene peajuurest, vaid harilikult varrest ja nad aitavad taimel ebasoodsate oludega kohaneda ning ellu jääda. Palju lisajuuri tekib paju-, kontpuu- ja kuslapuuliikide taimede vigastamisel. Juure ehitus Juure tipus asub 2-3mm pikkune algkoerakkudest kasvukuhik, mis on kaitstud mehhaaniliste vigastuste eest juurekübaraga. Kasvukuhikus toimub aktiivne rakkude jagunemine.
lehikulaadsete hulka. *Ohtlik juuremädaniku hümenofoor kiuline ja sitke. Torukesed kuni tekitaja *suudab nakatada nii nõrku kui 8mm pikkused, poorid roostepruunid, terveid puid: tunnused: 1)moodustab asetsevad ebakorrapäraselt kuid mitte võimsaid risomorfe, mis võivad olla kuni laburüntjad. Põhjustab tüvede alaosas 20m pikad. 2)koore alla moodustab juurekaelast kõrgemal kirjut mütseellehvikuid 3)moodustab sügisel südamemädanikku (st korrosioon+ viljakehi, aga Eestis mitte igal sügisel destruktiivmädanik). Nakatub tüve alaosas 4)ohtlikum noortes männikutes juurevigastuste kaudu. Puidus tekivad 5)üheaastased viljakehad Elutsükkel: esimeses faasis kahvatupruunid ovaalsed
ning kvaliteet. 8.1 Kasvava puu ja puistu takseerimine, selleks kasutatavad instrumendid. Selleks, et hinnata puu mahtu, tuleb puud mõõta. Reeglina mõõdetakse puul 2 kõige olulisemat takseernäitajat: a) puu rinnasdiameeter ehk diameeter 1,3 m kõrgusel maapinnast; b) puu kõrgus. a) Puu diameetri mõõtmine. Kasvava puu läbimõõt mõõdetakse metsaklupiga rinnakõrguselt so. 1,3 m kõrguselt juurekaelast. Saadud suurust nimetatakse rinnasdiameetriks ja tähistatakse d1,3. Kui indeks puudub, siis eeldatakse, et tegemist on rinnasdiameetriga. Kluppimisel: - tuleb klupp asetada risti tüve püstteljega, nii et klupi joonlaud puutuks vastu tüve, st. klupil peab olema 3 kokkupuutepunkti puuga. - klupp peab olema puu tüvega risti. - tavaliselt mõõdetakse igat puud üks kord, kui aga tegemist on täpsema mõõtmistööga näit. teadusliku tööga või on
Juure- ja tüükamädanikke tekitavaid seeni loetakse ohtlikumateks, sest lisaks varjatud (maa-alusele) eluviisile põhjustavad mitmed neist suurt majanduslikku kahju oma agressiivse leviku tõttu (metsanduses nt juurepess) või viivad näiliselt tervete pargipuude ootamatu pikalikukkumiseni pärast juurte läbimädandamist (jänesvaabik, lamesüsik). Juure- ja tüükamädanikud saavad alguse eri põhjustel surnud või katki rebitud juurtest ning vigastatud juurekaelast. Sõltuvalt seeneliigist jääb mädanik allapoole maapinda või tõuseb kõrgemale, tüükasse ja tüvesse. Puujuurte nakatumisele ja suremisele järgnevad tavaliselt muutused võras, seega võib juuremädanikku kahtlustada siis, kui: · Puu lehed või okkad on muutunud väiksemaks ja kahvatumaks kui eelmistel aastatel · Võrsete juurdekasv on ebanormaalselt väike · Kevadel on lehtimine hilisem ja/või sügisel langevad lehed enneaegselt
loogad, rattarummud(?). Libedust ja siledust: vaher, veski hammasrattad ja höövi tallad. Männilt saadkse head sitket ja kõverat puud kohe juurele üleminekul(juurekaelapuit nim ka jugapuiduks. Jugapuu on siis sama sitke kui teise puude juurekaelapuit). Reed Pillid. Eelistatuna kuusk. Annab hea kõlakasti on pikk ja sirge. Vaher on kõva ja hea kõlaga puit ( hea taguda) Tööriistad ja käsitöö puit Kirvevars- odav kasest, head aga saarest(juurekaelast,mitte oksast). Veel sobib türnpuu. Rehapulgad- kuuseoksad(kuuse tüvi on pehme, oksad aga sitked) ja kuslapuu, lisaks ka sirel(mis muutb lillalaks kui sinna ronib kallale seen). Toidunõud: ummiknõud õõnestatud nõud, pehmest puidust (haavast ja Pärnast). Laudadest nõud(need saadi kui lõhestati pikki puud ja saadi pinnale kõva/sile sügispuit) kuusk. Kannule saadi valamiseks toru kui lükati oksakoht välja ja oligi auk. Palju kasutati nõudes kadakat
Igal kvartalil on oma number, mis koosneb kunagisest metsakonna nimest ja kv nr. o Riigimetsa mitmetele reformide tagajärjel ei ole kvartalite nr ja nimetusi muudetud, kuna andmete töötlemisel ja haldamisel tekib suur kaos ja selgusetus Numertsioon loode-kagu suunaline Puistu elementide mõõtmine Et teada saada puistu mahtu, selleks on vaja määrata iga puu maht puu rinnasdiameeter ehk diameeter 1,3 m kõrgusel juurekaelast; puu kõrgus Puu diameetri mõõtmine o Metsaklupiga 1,3 m kõrguselt o Klupp peab olema puutüvega risti o Vajadusel nt. teadusliku tööga võetakse tüvelt kaks mõõdet Metsakluppe on 2 tüüpi: täpsusklupid ja ümardatud skaalaga klupid Täpsusklupil on joonlaual jaotused kas 0,1 või 0,5 cm täpsusega, 0 punkt algab liikumatust haarast Ümardatud klupil on skaala ümardatud kas 2 või 4 cm jämedusastmeni
eest; 6) kehtestada metsa majandamisel erisusi metsa esteetilise väärtuse säilitamiseks või suurendamiseks puistus, mida kasutatakse intensiivselt rekreatiivsetel eesmärkidel; 7) kohustada metsaomanikku rakendama meetmeid metsa tuleohu vähendamiseks ja tule leviku võimaluse tõkestamiseks. (3) Rinnaspindala on puutüve mõttelise läbilõikekoha pindala 1,3 meetri kõrgusel juurekaelast. Puistu rinnaspindala on kõikide selles puistus kasvavate puude rinnaspindalade summa, mida väljendatakse ruutmeetrites ühe hektari kohta. Puistu täius on puistu rinnaspindala suhe samasuguse normaalpuistu rinnaspindalasse. (4) Geenireservimetsa majandamise eeskirjaga sätestatakse abinõud, mis: 1) välistavad geenireservimetsa kasvutingimuste muutumise kuivendamise, väetamise ja raiete tagajärjel; 2) tagavad metsa uuenemise puuliigiga, mille geenifondi kaitseks mets on määratud;
kaardistatakse ja hinnatakse inventeeritaval alal esinev haljastus. /1:§6(1)/ Välitööde põhjal koostatakse aruanne plaanimaterjali ja seletuskirjadega, millele on soovitav selguse huvides lisada fotosid. Plaanimaterjal vormistatakse reeglina mõõtkavas 1/500 (erandina 1/200 või 1/1000), vähem kui 1 aasta vanale geodeetilisele alusplaanile. Kõik puud, mille rinnasläbimõõt (läbimõõt 1,3m kõrguselt juurekaelast) on rohkem kui 8cm inventariseeritakse. Inventariseerimise käigus määratakse taime liik, rinnasümbermõõt (ümbermõõt 1,3m kõrguselt juurekaelast), määratakse puude kõrgus, mõõdetakse võras suurim läbimõõt ja antakse puittaimedele väärtuslik hinnang vastavalt määruses esitatud metoodikale. Inventariseerimise tulemused vormistatakse tabelitena ja seletuskirjadena. Seletuskirjades antakse soovitused edasiseks tegutsemiseks ehk siis ala
jagamise teel samasuguse kõrgusega normaalpuistu rinnaspindala või tagavaraga. Täius määratakse rinnete kaupa protsentides. Seega täiuse määramisel lähtutakse kas: a) hektari tagavarast T=M/MNORM b) hektari rinnaspindalast, T=G/GNORM mõlemal juhul võrreldakse andmeid sama kõrge normaalpuistu vastavate andmetega. 25. Mis on puistu rinnaspindala? Kuidas see leitakse? Rinnaspindala (m3) on puutüve mõttelise läbilõikekoha pindala 1,3 meetri kõrgusel juurekaelast. Puistu rinnaspindala (G, m3/ha) on kõikide selles puistus kasvavate puude rinnaspindalade summa, mida väljendatakse ruutmeetrites ühe hektari kohta. 26. Kuidas leitakse puistuelemendi kõrgus? Vead kõrguse leidmisel. Puistuelemendi kõrgus (H, m) puistuelemendi keskmise diameetriga puude kõrgus. 27. Mis on enamuspuuliik ja peapuuliik? Tooge näiteid. I rindes tagavara poolest esikohal olevat puuliiki nim. enamuspuuliigiks. Üldiselt langevad
a) Puu diameetri mõõtmine. Siia kuuluvad lodu- ja madalsoo kasvukohatüüp. Alustaimestikus sookail, kukemari, küüvits, Kasvava puu läbimõõt mõõdetakse Lodu (ld) kasvukohatüüp - levib potentsiaalselt murakas, tupp-villpea, jõhvikas, kanarbik, metsaklupiga rinnakõrguselt so. 1,3 m viljakatel, märgadel, valdavalt samblarindes valitsevad turbasamblad, kasvavad kõrguselt juurekaelast. Saadud suurust õhukestel (kuni keskmise tüsedusega) ka samblikud. nimetatakse rinnasdiameetriks ja hästilagunenud madalsoo või lammi-madalsoo Metsadest moodustavad 2%. tähistatakse d1,3. Kui indeks puudub, siis muldadel (lammimuld - tekkinud järvede ja jõgede 1
numeratsioon algab metsamassiivi loodenurgast ja lõpeb kagunurgas, kvartalid nummerdatakse vasakult paremale. Kolhoosi ja sovhoosimetsades löödi puittahvlid kvartali numbritega puudele kvartalisihi nurkades, neid on veel siin- seal säilinud. 12.2. Kasvava puu ja puistu takseerimine. Selleks kasutatavad instrumendid. Et saada teada puu mahtu, selleks peab puud mõõtma. Puul mõõdetakse 2 kõige olulisemat takseernäitajat: a) puu rinnasdiameeter ehk diameeter 1,3 m kõrgusel juurekaelast; b) puu kõrgus. a) Puu diameetri mõõtmine Kasvava puu läbimõõt mõõdetakse metsaklupiga rinnakõrguselt so. 1,3 m kõrguselt juurekaelast. Kluppimisel tuleb klupp asetada risti tüve püstteljega, nii et klupi joonlaud puutuks vastu tüve, st. klupil peab olema 3 kokkupuutepunkti puuga. Klupp peab olema puu tüvega risti. Tavaliselt mõõdetakse igat puud üks kord. Kui aga tegemist on täpsema mõõtmistööga näit. teadusliku tööga või on tegemist
põhjamaine karu mari. Sugukond kanarbikulised. Kasvukoht: leesikas kasvab laiuvate padjanditena lagedatel liivastel aladel: luidetel, mõhnade lagedel, looaladel, nõmmedel. Kasvuks vajab valgust ja kuiva pinnast; varjus jääb kiduraks. Leesikas on väga aeglase kasvuga, seega tuleb lehtede kogumisel jälgida, et ei vigastataks varsi ja juuri. Leesika varred on puitunud, tugevasti harunenud, lamavad või roomavad ja võivad juurekaelast ulatuda pea 2 m kaugusele. Lehed on paksud, nahkjad, enamasti kaheaastased, äraspidimunajad e. tilga kujulised, sujuvalt aheneva alusega, lehe alumisel küljel näha peenike võrgustik. Õied valged, kellukjad 3-10 kaupa tipmistes kobarates. Õitseb mais, viljad - luuviljad - valmivad augustis. Leesika helepunaseid kobaras asuvaid vilju võib pidada pohladeks kuni maitsmiseni. Siis selgub, et maitse on teine - jahukas ja maitsetu ning suure lapiku seemnega
pruunid, tugevasti suletud. Seeme umbes 1 cm pikk, lennutiivata, söödav. Kääbus-seedermännil on Kaug-Ida loomastiku toiduahelas väga suur tähtsus - puu seemnetest (seedripähklitest) toituvad nii sooblid, oravad, karud kui ka taigalinnud ja inimesed. Inimesed koguvad meeleldi enamasti küll siberi seedermänni (P. sibirica) ja korea seedermänni (P. koraiensis) seemneid nii toiduks, kui seedriõli valmistamiseks. Kääbus- seedermänd on juurekaelast tugevasti harunev kuni 3 m kõrgune põõsas, või vahel ka madal, kuni 6 m kõrgune puu. Kasvab jõgede orgudes, alusmetsas ja mägede nõlvadel kuni 3000 m kõrgusel, tihedate läbipääsmatute põõsastikena. Talve saabudes koolduvad põõsaste oksad vastu maad ja jäävad enamuses lume alla talvituma. Kääbus-seedermändi saab kasutada haljastuses samuti nagu mägimändi, ta on sama vastupidav kuivusele, kehvadele kasvutingimustele jne
kasvab, palju me sealt võtta saame. 14.1. Kasvava puu ja puistu takseerimine. Selleks kasutatavad instrumendid. Et hinnata puu mahtu, selleks tuleb puud mõõta. Mõõdetakse 2 kõige olulisemat takseernäitajat: a) puu rinnasdiameeter ehk diameeter 1,3 m kõrgusel maapinnast; b) puu kõrgus. 1. Puu diameetri mõõtmine. Kasvava puu läbimõõt mõõdetakse metsaklupiga rinnakõrguselt so. 1,3 m kõrguselt maapinnast e. juurekaelast. Kluppimisel tuleb klupp asetada risti tüve püstteljega, nii et klupi joonlaud puutuks vastu tüve, st. klupil peab olema 3 kokkupuutepunkti puuga. Klupp peab olema puu tüvega risti. Tavaliselt mõõdetakse igat puud üks kord, kui aga tegemist on täpsema mõõtmistööga näit. teadusliku tööga või on tegemist ebakorrapärase tüvega, tehakse kaks lugemit (enamasti kaks omavahel risti olevat lugemit). Metsakluppe on 2 tüüpi: täpsusklupid ja ümardatud skaalaga klupid.
pruunid, tugevasti suletud. Seeme umbes 1 cm pikk, lennutiivata, söödav. Kääbus-seedermännil on Kaug-Ida loomastiku toiduahelas väga suur tähtsus - puu seemnetest (seedripähklitest) toituvad nii sooblid, oravad, karud kui ka taigalinnud ja inimesed. Inimesed koguvad meeleldi enamasti küll siberi seedermänni (P. sibirica) ja korea seedermänni (P. koraiensis) seemneid nii toiduks, kui seedriõli valmistamiseks. Kääbus- seedermänd on juurekaelast tugevasti harunev kuni 3 m kõrgune põõsas, või vahel ka madal, kuni 6 m kõrgune puu. Kasvab jõgede orgudes, alusmetsas ja mägede nõlvadel kuni 3000 m kõrgusel, tihedate läbipääsmatute põõsastikena. Talve saabudes koolduvad põõsaste oksad vastu maad ja jäävad enamuses lume alla talvituma. Kääbus-seedermändi saab kasutada haljastuses samuti nagu mägimändi, ta on sama vastupidav kuivusele, kehvadele kasvutingimustele jne
annaabi.ee 
