Paul Cezanne ja Vincent van Gogh võrdlus Paul Cezanne kasutab soojemaid toone, kui Vincent van Gogh Van Gogh kasutab endiselt kontuurideks palju erinevaid triipe. Cezanne teose kontuurid on korrektsemad. Paul Cezanne teosel on valgust ja varju rohkem kujutatud. Van Gogh sellele ei keskendunud Paul Cezanne kujutab hooneid ja mägesid väga ruumiliselt ja täpselt. Van Gogh üritab välja tuua hoonete ja mägede kõverjooni. Paul Cezanne värvivalik on suurem ja värvid hajuvad. Vincent van Gogh kasutab vähem värve ja hajuvus puudub. Paul Cezanni meeleolu tundub soojade toonide pärast rahulikum ja rõõmsam. Van Goghi pilt tundub tuuline, kuna kasutatud on kõverjooni Paul Cezanne kokkuvõte Alguses esinesid külmad toonid. Hiljem muutusid toonid leebemaks, esines kollast, punast ja värvivalik muutus aegamööda järjest rikkamaks. Lõpuks
Juugend Juugend - 19.saj.-20.saj.vahetuse kunst. Lühiajaline, kuid kestab siiamaani Eeskujuks on Paul Gauguin William Morris -> Võitlus inetu masstoodangu vastu Ideaal: kõik on ilus ja esteetiline, puhas TUNNUSED: 1) musterdamine, ornamendid 2) dekoratiivne 3) rõhutatakse siluetti, kontuuri, jooni 4) värv on lihtne ja selge 5) ebasümmeetrilisus 6) erootilisus 7) pingestatud kompositsioon Autoreid: Gustav Klimt Antoni(o) Gaudi Peter Behrens Juugendstiil on väliselt dekoratiivne. Kõige iseloomulikumalt väljendus uus stiil arhitektuuris, sisekujunduses, tarbekunstis, aga ka raamatu- ja plakatikunstis Juugendit iseloomustab orgaanilise motiivide, eriti lillede- ja muude taimede kujutamine ning selles kasutatakse stiliseeritud ning voolavaid kõverjooni.
uusklassitsismi, vanaegiptuse ja indiaani kunsti sugemeid. Väljendus peamiselt sisekujunduses (Riigikogu hoone istungisaali sisekujundus ja mööbel), maali-, plakati- ja raamatukunstis, vähem arhitektuuris ja skulptuuris. Juugend ehk art nouveau oli kunsti ja arhitektuuri (eriti tarbekunsti) stiil, mille kõrgaeg oli aastail 1890–1905. Seda iseloomustab orgaanilise motiivide, eriti lillede ja muude taimede kujutamine ning selles kasutatakse stiliseeritud ning voolavaid kõverjooni. Konstruktivism kunstis 1913–21 Venemaa kunstis ja arhitektuuris avaldunud stiilisuund, kasvas välja kubismist ja futurismist. Arhitektuuris taotleti vormide lihtsust ning tektoonika ja geomeetriliste kandetarindite esteetilist väljenduslikkust; muutus üleeuroopalikuks liikumiseks, pärast II maailmasõda jõudis USA-sse Postmodernism on kirjanduslik ja kunstiline vool ning arhitektuurisuund. Üldisemalt võib
JUUGEND 1890 - 1914 ISELOOMUSTUS Juugengi kõrgaeg oli aastail 18901914 Seda iseloomustab looduslike motiivide, eriti lillede ja muude taimede fantaasiaküllane stiliseeritud kujutamine ning selles kasutati nõtkeid ning painduvalt voolavaid kõverjooni, lõikumiskohtades väänlevaid sõlmi. Sõna jugend ehk noorsugu rõhub saksa keeles nooruse õitsvale värskusele, eraldiseisvusele ja vabadusele Oli populaarne vaid 20 aastat, 1910. aastaks oli juugendstiil moest väljas, asemele tuli art deco Hõlmas enim arhitektuuri, sisekujundust, tekstiili, mööblit, ehteid, graafilist disaini Uues siduvas stiilis kujundati kõike: mööblit, tekstiili, riietust, klaasi, keraamikat, raamatuid, tapeete, ajakirju, plakateid
· Nukrad või sünged pildid · Tähendusrikastes poosides tegelased · Virildunud maskid · Tardunud pilguga mustad silmad surnukahvatutes nägudes · Võikad fantaasialoomad, luukered, kolbad JUUGEND: · viljeldi ka juugendperioodil hirmu- ja õudusekultust · Üsna levinud motiiv oli Pierrot (narr) · orgaanilise motiivide, eriti lillede- ja muude taimede kujutamine ning selles kasutatakse stiliseeritud ning voolavaid kõverjooni · voolavad ja väljavenitatud figuurid · piirjoonte rõhutamine · kõik mõjub tasapinnalisena EKSPRESSIONISM: · Kõike kujutati dramaatilises valguses · Oma suhtumist ümbritsevasse püüti väljendada inimese ja eseme deformeerimise teel · Inimesed on ekspressionismis sageli jõhkra ja inetu välimusega · Maalid olid sünged, grotesksed. ---FUNKTSIONALISM: · Arhitektuuris tulid kasutusele uued materjalid(teras, klaaspinnad, terasbetoon jne)
G.Jekyll- aiakunstnik, robinsoni idee järgija West- valge ja roheline, jugapuu , cotagge stiil F.L.Wright- maastik pluss arhitektuur R. Verey- kasutas palju sibullilli, kasutas oskuslikult taimi B.Chatto- rajas kruusasele alale lopsaka aia, õpetas kuidas leida erinevatele kohtadele vastavaid taimi, mis ei vaja palju hooldust. P.Oudulf- kõrrelised, värvikamma, Hollandi aiakunstnik, lilleaasad M.Ruys- vältis kõverjooni, ruudu ja kolmnurgakujulised blokid, Hollandi aiakunstnik, taaskasutas materjale J. Brookes- Inglise aiakunstnik, traditsiooniline inglise aed F. Steele- Ameerika maastikuarhitekt, renesanssiaed T. Chruch- Ameerika maastikuarhitekt, lihtsus, avarad vaated, abstraktsed vormid F.charuncho- Hipaania aiakunstnik, viljapõllud- parterid, kivideks pügatud pukspuud J. Wirtz- belgia aiakunstnik, peegelduv veepind, pügatud hekid skulptruuidena, kõrrelised
,,Maastik Ikraose kukkumisega" CORNELIS FLORIS Arhitekt, kes on mitme sarkofaagikujulise hauamonumendi autor. Kaunistas ka vappe või medaljone. Keeruka ornamendistiili looja (puuviljaväädid, väänlevad vormid jne). ,,Antverpeni raekoda" 5. Eesti kunst 16.sajandil MICHEL SITTOW Madalmaadel õppinud Eestist pärit kunstnik.Üks hinnatumaid portreemaailjaid. ARENT PASSER Suri Tallinnas. Leidis tuge Florise mustriraamatust. ,,Mustpeade maja fassaadi ümberehitus" Maja viilu servas on kõverjooni ja väikseid voluute. Fassaadil on vapid ja reljeefid. 6. Prantsuse arhitektuur ,,Blois' loss" Kasutatud on sambaid. Kannab ehitaja Francois'i nime. ,,Chambord' loss" Esindab 16.sajandi algupoolele omane segastiil, milles ühinevad keskaegsete linnuste ja renesansslike palazzode jooned. Väga palju tornikesi ja korstnaid. ,,Fotainebleau loss" Lossi siseruumid on rikkalikult kaunistatud värvilisest stukist ja marmoristornamentika ja
) tüüpsituatsioon. Vastavalt sellele, millega on Teie arvates tegemist, märkige joonisel teljed (1 punkt). .................................................................................. ......................................................................... (1 punkt) Kõverjooni nimetatakse (milleks?) ....................... ......................................................................... ja nende kaugus koordinaatide alguspunktist näitab (mida?) A ...................................................................... (2 punkti) B
saj. esimesel poolel väga veidraks ja maneerlikuks. W. Morris http://lemonodor.com/images/william-morris-wallpaper-s.jpg Juugend oli inspireeritud 19.saj. teisel poolel Euroopa kunstiturgu vallutanud Jaapani puugravüüridest. Seda iseloomustab orgaanilise motiivide, eriti lillede- ja muude taimede kujutamine ning selles kasutatakse stiliseeritud ning voolavaid kõverjooni. Juugendstiil hõlmab arhitektuuri, sisekujundust, maalikunsti, raamatuillustratsioone, ehtekunsti. W. Morris http://www.vam.ac.uk/images/image/22358-large.jpg Juugendlik joon: nõtke looklev tihti taimmotiividega läbipõimunud Ornamentikas on näha naturalistlikku taimemotiivi stilisatsiooni, mis sageli on seotud jaapani rahvakunsti motiividega
1883.a esimest korda sellised ornamendid, mis panid aluse juugend-stiilile. Uus stiil hakkas laiemalt levima 1890-ndatel a. Ja kandis erimaades erinevaid nimestusi : Modern Style, Art Noeveau, Jugendstil. Lähtutakse loodusest, taimed, lehed, õied väänduvad ja keerduvad läbisegi. Kõige rohkem esineb arhitektuuris,sisekujunduses ja tarbekunstis. Arhitektuuris on tuntuimad viljelejad Victor Horta ja Antonio Gaudi(Hispaania). Hoonetes on püütud edasi anda loodusele omaseid kõverjooni ja looklemist. Maalis peetakse juugendi tunnuseks pisut pikaks venitatud figuure, mis on sageli ümbritsetud lookleva kontuuriga. Kujutatu pidi moodustama kauneid ja keerulisi ornamente, nt taimed muutuvad naise kleidiks, kappavad hobused hajuvad mereleinetesse, juuksed muutuvad merelaineteks. Kuulsaimad maalikunstnikud Gustav Klimt, Alphonse Mucha. Gustav Klimt (1862-1918) Austria kunstnik. Õppis arhitektuuri dekoraatoriks, kuid sai maailmakuulsaks maalikunstnikuna
praktilise tegevuse. · Loovtööde kaudu saab huvitavalt ära kasutada kõike looduses leiduvat. Näited · 1. Näide: Loovtöö "Vahtraleht" Vahendid: värviline pliiats, harilik pliiats, vahtraleht, A4 formaadis paber Eeltöö: vaatleme õues vahtralehti ja võtame mõned klassi kaasa. Töö käik: Joonista hariliku pliiatsiga vahtraleht. Värvi vahtraleht värviliste pliiatsitega. Kujunda taust punkti ja joonega, kasuta ka kõverjooni. Eesmärk: Laps tunneb vahtrapuud ja teab milline on vahtraleht. Laps joonistab vahtralehe järgi ise vahtralehte. Näited 2. Näide: Loovtöö "Kaart kuivatatud taimedega" Vahendid: Kartong, kuivatatud taim(sõnajalg, võõrasema, kortsleht või mõni muu taim), guassvärvid, liim Eeltöö: Õpetaja on lastega käinud metsas erinevaid taimi otsimas. Iga laps saab ise valida endale mõne meelepärase taime ja õpetaja
Juugend Juugend tekkis tarbekunsti stiilina. Juugend ilmneb esmalt inglise rühmituses Arts and Crafts Movement. ,,Prerafaeliidid" tahtsid loobuda kõrgrenessanssi mõjust. Võtsid eeskujuks keskajast ja vararenessanssist. Juugendist alates saab hakata rääkima disainist. Juugendkunstnike jaoks vääris kujutamist elusloodus. Looduse kujutamisel lähtuti kasvamisest, elujõust, noorusest selle pärast iseloomustab juugendit dünaamilisus. Looklevaid ja kõverjooni eelistati sirgjoontele. Kujutatu pidi voolujooneliselt ühinema tervikuks, mis moodustas kauneid keerulisi ornamente. Stiili nimetus ,,juugend" on eesti keelde jõudnud saksa keelest (pr. keeles art nouveau) Kõige täielikuma väljenduse leidis juugend graafikas. Tuntuimaks plakatikunstnikuks li Alphonse Mucha, kes saavutas kuulsuse üleöö teosega ,,Gismonda". Tema plakatitel on enamasti täissuuruses naised. Juugendtähed püüavad vältida sirgjooni
Ta arendas vasegravüüri iseseisvaks kunstiliigiks. Hollandist, Pontus De la Gardie hauamonument toomkirikus ja Mustpeade 4. Mida tähendab mõiste ''reformatsioon''? Kuidas mõjutas see maja fassaad. ühiskondlikke sündmusi 16. saj. alguse Saksamaal? 10. Kirjelda Tallinna Mustpeade Maja fassaadi. Refomatsioon usupuhastus, talurahvasõda. Reformatsioon ehk Viilu servas on kõverjooni ja väikseid voluute. Fassaadil aga vapid ja usupuhastus. Sel ajal elanud suurmeistrid ühendasid hilisgootika pärandiga reljeefid. Madalmaade ja mõnikord ka itaalia kunsti saavutused. Kunstinikud 16. PRANTSUSE KUNST 16. SAJANDIL kujutasid rohkem inimeste omapära ja tundeelu. 1. Tänu millele jõudis Prantsusmaale renessansikunst? 5. Mille piirile võib asetada Matthias Frünewaldi loomingu
piip ja klaas" kollaz ja süsi; "Klaas, karafiin ja ajaleht" kollaaz. Fernand Leger 1881-1955 - Maalikunstnik ja graafik, oli natuke ka keraamik. - Alguses oli ekspressionistliku kalduvusega, siis aga tuli Cezanne müjutus. - Leidis omapärase vormikeele, tõi sisse silindrimotiivi. Seda võib nimetada ka tubismiks. - Kasutab nii sirg- kui ka kõverjooni, on näha nii tasapinnalised kui ka ruumilised kujundid. - "La Couseuse"; "Laud ja puuviljad"; "Pulmad"; "Naine kassiga" Robert Delaunay (1885-1941) - Tema teosed ei ole nii tükeldatud. - "Elurõõm"; "Eiffeli torn"; "Pariis". Juan Gris (1887-1927) - Hispaania skulptor. - Alguses oli juugenidmees. Tegelikult tuli siia veel mingi Eesti onu aga kell käis ja ma ei mäleta mis selle onu nimi oli.
Millise eeskujuandva ehitise ta kavandas? Cornelis Floris, kelle peateos on Antverpeni raekoda, mille renessansliku fassaadi keskel on kõrge viil. 1Millise tolleaegse Eestist pärit kunstniku üle võime uhkust tunda? Michel Sittow 1Kust oli pärit Tallinnas töötanud Arent Passer? Nimeta ta peateosed. Hollandist. Pontus De la Gardie hauamonument ja Mustpeade maja fassaadi ümberehitus. 1Kirjelda Tallinna Mustpeade Maja fassaadi. Mustpeade maja fassaadi viilu servas on kõverjooni ja väikeseid voluute, fassaadil aga vapid ja reljeefid. 16.Prantsuse kunst 16.sajandil 1Tänu millele jõudis Prantsusmaale renessansikunst? Arenes kuninga, õukonna ja suusaadlikke tellimusel, kaasa aitasid veel Prantsusmaa sõjakäigud Itaaliasse, kust toodi kaasa kunstesemeid ning kutsuti kunstnike kujundama moodsat elukeskkonda ülemkihile. 1Kes oli sel ajal Prantsusmaa kuningas? 2Franois I 3Millised uued lossid rajas see valitseja?
ühtlustada ,,sisemist aega" (loov emotsioon) ,,välimisega" (selle emotsiooni ning kunstiteose materialiseerumine). Vahetevahel kasutas kunstnik joonlauda ja kompassi. Tema lüüriliselt abstraktsete teoste sisuks on ,,emotsionaalne jõud", mis kanti maalile kunstniku ,,sisemise vajaduse sunnil". Kompositsiooni üldist liikumist liigendavad rutakad ja kindlasuunalised mustad jooned, mis tõusevad, laskuvad või on ringjalt ühendatud. Kunstnik armastas kõige enam kujutada kõverjooni, katkevaid jooni esineb väga harva. Kandinsky jaoks on maal ,,harmooniale rajatud kompositsioon..., mille värv mõjub tervele inimese kehale". Erksad toonid kuhjuvad, vormid kaovad värvis, mis väljub kujutatud abstraktsete objektide piiridest. Kandinsky on lahti mõtestanud oma värvide olemuse: ,,Sinine vaigistab ja sügavamaks muutudes rahustab. Mustale lähenedes saab ta kurbuse varjundi... Kui sinine heledamaks muutub..., näib ta kauge ja ükskõiksena. Absoluutse
polnud vajadust teost realistlikusest kaugele viia, sest tegemist on allegoorilise sümbolistliku maaliga, mille põhiidee on siiski eksistentaalsed aspektid: elu ja surm. Horisontaalne paigutus nende puhul oleks üleliigne. Juugendmaalile on omane eriline sujuvus, väljavenitatud figuurid, piirjoonte rõhutamine, ühtlases toonis värvipinnad, kõik mõjub tasapinnalisena, ekstravagantsus ja mürgised värvid. Looklevaid kõverjooni eelistati sirgjoontele, ebasümmeetriat sümmeetriale, sest looduses leidub ranget sümmeetriat harva. Kujutatu pidi voolujooneliselt ühinema tervikuks, mis moodustas keerulisi kauneid ornamente (lisainfo google.ee leitud materjalidest: 00. ÕPPEMATERJAL - 20. SAJANDI KUNST ja kunsti_konspekt). Niisamuti on kujutatud Surma ja Elu – liikuvana, dünaamilisena ja elavana. Nad on küll tasapinnalised, kuid
tõstetud silmapiirist välja. Iseloomulikud on sujuvad ja väljavenitatud figuurid, rõhutatud piirjooned ja selged ühtlased värvipinnad. Maalide 3 temaatika on poeetiline ja sümbolistlik. Juugendkunstnike jaoks vääris kujutamist eelkõige elusloodus – kasvavad taimed, väikesed putukad, inimene kui looduse osa, linnud ja loomad. Nende kujutamisel rõhutati kasvutungi, elujõudu, noorust, arengut, seepärast iseloomustab juugendi kunstiteoseid eelkõige dünaamilisus. Looklevaid kõverjooni eelistati sirgjoontele, ebasümmeetriat sümmeetriale, sest looduses leidub ranget sümmeetriat harva. Kujutatu pidi voolujooneliselt ühinema tervikuks, mis moodustas keerulisi kauneid ornamente. Juugendi printsiip oli kõige elava ühtsuse rõhutamine, seepärast näeb piltidel, kuidas taimed muutuvad oma looklevas joontemängus sujuvalt naiste kleitideks, juuksed merelaineteks jne. Vincent van Gogh Tumedate piirjoonte rõhutamise asemel püüdis ta kujutatavat edasi anda elutruult
· Nimi Claude Monet' Monet maali järgi `Impressionism, soleil levant'(`Impressioon. Tõusev päike' · Iseloomulikud: nähtavad pintslitõmbed,heledad värvid,rõhk valgusel,igapäevased teemad. Claude Monet `Impressioon. Tõusev päike' Juugendstiil 19.sajandi lõpp · Ehk art nouveau oli kunsti ja arhitektuuri stiil · Orgaanilise motiivide, lillede- ja muude taimede kujutamine · Kasutatakse voolavaid kõverjooni William Morris Rahvusromantism 19.-20.sajand · Rahva ajaloost ja mütoloogiast eeskuju võttev kirjandus-,kunsti- ja arhitektuurisuund. · Rahvusliku eneseteadvuse tärkamine · Maalid enamasti dekoratiivsed, dekoratiivsed rasketes punakates värvides. · Rahvusromantilised nähtused on nt maausk ja taarausk. taarausk Kristjan Raud 'Kalevipoeg põrgu väravas' Neoimpressionism 19
Ristvarjutus on hea ka selle poolest, et ristvarjutuse jooned võivad olla igat pidi. Tähtis on aga, et joonte tegemisel tõuseks pooleks sekundiks käsi üles, muidu tekib pidevam kaarjasjoon ja varjutus võib olla rikutud. Värvimise puhul pole vaja, kuid varjutuse puhul küll. Varjutus on tähtis eelkõige pliiatsiga värvimisel. Maalimisel saab varju värvide segamisega. Lihtsaimast lihtsam joonistamise juures on esemete joonistamine. Kuid kuidas joonistada täpselt samale kõrgusele kõverjooni. Lihtne. Märkige endale 6 punkti paaridena, kusjuures iga paar on üksteisest erineval kaugusel. Järgmine samm on punktide ühendamine. Kui ühendate punkte, siis näete, et mõni kaarest on teisest mõnevõtta erineval kõrgusel. Sellest lahtisaamiseks toimige järgmisel: Ühendage kaks punkti omavahel kaarjate joontega läbi eseme. Kus on möödalaskmisi, sealt paistab see välja ja teil on lihtne parandada joonistust. Kui kuju antud, asuge varjutama. ÄRGE ABIJOONI KUSTUTAGE,
Kiirel adiabaatilisel paisumisel õhk ja piirituseaur kambris jahtuvad ja aur muutub üleküllastunuks. Radioaktiivse preparaadi poolt emiteeritud - osakesed tekitavad oma teel ioone. Üleküllastunud aur kondenseerub vedelikupiisakesteks eeskätt ioonidel ja kambris tekib piisakestest koosnev nähtav osakese jälg. Uuritavate osakeste füüsikaliste karakteristikute täpseks mõõtmiseks, asetatakse see kamber homogeensesse magnetvälja. Selle tulemusena liiguvad laetud osakesed kambris kõverjooni mööda. Jälje kõverusraadius sõltub osakese liikumise kiirusest, massist ja laengust. Teades magnetvälja induktsiooni ja mõõtes jälje kõverusraadiuse, võib arvutada asakesi iseloomustavate füüsikaliste suuruste väärtused.(joonis). 4)fotoemulsiooni meetod: ajalooliselt esimene tuumakiirguse regitreerimise meetod-Becquerel avastas radioaktiivsuse selle abil. Kiirete laetud osakeste võimet tekitada oma teel fotoemulsioonis varjatud kujutist kasutatakse tuumafüüsikas.
Iseloomulikud on sujuvad ja väljavenitatud figuurid, rõhutatud piirjooned ja selged ühtlased värvipinnad. Maalide temaatika on poeetiline ja sümbolistlik. Juugendkunstnike jaoks vääris kujutamist eelkõige elusloodus – kasvavad taimed, väikesed putukad, inimene kui looduse osa, linnud ja loomad. Nende kujutamisel rõhutati kasvutungi, elujõudu, noorust, arengut, seepärast iseloomustab juugendi kunstiteoseid eelkõige dünaamilisus. Looklevaid kõverjooni eelistati sirgjoontele, ebasümmeetriat sümmeetriale, sest looduses leidub ranget sümmeetriat harva. Kujutatu pidi voolujooneliselt ühinema tervikuks, mis moodustas keerulisi kauneid ornamente. Juugendi printsiip oli kõige elava ühtsuse rõhutamine, seepärast näeb piltidel, kuidas taimed muutuvad oma looklevas joontemängus sujuvalt naiste kleitideks, juuksed merelaineteks jne. Kõige elava ühtsuse idee seondub elu ja kunsti ühtsuse ideega – kunstnikud tegid oma elust kunstiteose
nüüd tegemist ühe halvemini lahendatud ülesandega. Väga paljud eksaminandid jätsid selle ülesande lahendamise pooleli või ei lahendanud seda ülesannet üldse s.t võib väita, et trigonomeetrilisi teisendusi ja võrrandeid lahendada oskavad vaid üksikud eksaminandid. Juba mitmeid aastaid on riigieksamil kasutatud praktiliselt ühesuguseid funktsioone, kuid endiselt joonistatakse graafikuteks (sinusoidide asemel) sirgeid või suvalisi kõverjooni. Samuti on endiselt probleemiks võrrandi/võrratuse lahendamine etteantud lõigul. 7. (15 punkti) Ristküliku ABCD üheks tipuks on punkt A(4; 3), tipp B asub x-teljel ja küljega AB paralleelne külg CD asub sirgel x - y + 7 = 0 . 1) Arvutage ristküliku ABCD tippude B, C ja D koordinaadid ning joonestage ristkülik ABCD koordinaattasandile. 2) Koostage sirge võrrand, millel asub ristküliku diagonaal AC.
öelda, et vaid loodus on ''inimlik''. 7. Kes oli tuntuim arhitekt Madalmaades? Millise eeskujuandva ehitise ta kavandas? Cornelis Floris, Antverpeni raekoda. 8. Millise tolleaegse Eestist pärit kunstniku üle võime uhkust tunda? Michel Sittow 9. Kust oli pärist Tallinnas töötanud Arent Passer? Nimeta ta peateosed. Hollandist, Pontus De la Gardie hauamonument toomkirikus ja Mustpeade maja fassaad. 10. Kirjelda Tallinna Mustpeade Maja fassaadi. Viilu servas on kõverjooni ja väikseid voluute. Fassaadil aga vapid ja reljeefid. PRANTSUSE KUNST 16. SAJANDIL 1. Tänu millele jõudis Prantsusmaale renessansikunst? Prantsusmaa sõjakäikudele Itaaliasse 1494.aastal. 2. Kes oli sel ajal Prantsusmaa kuningas? Francois I 3. Millised uued lossid rajas see valitseja? Blois' loss, Chambord, Fontainebleau loss 4. Millise lossi ehitusel kujunes välja omaette koolkond? Peamiselt kust pärinesid seal töötanud kunstnikud? Fontainebleau loss
meeldivama hoone. Referaadist minu kõige lemmikumaks arhitektist osutus V. Pormeister kuna ta oli looduse armastaja ja projekteeris hooneid loodusega kokku, üritades säästa võimalikult palju loodust. Juugend Juugend ehk art nouveau oli kunsti ja arhitektuuri stiil, mille kõrgaeg oli aastail 18901905. Seda iseloomustab orgaanilise motiivide, eriti lillede ja muude taimede kujutamine ning selles kasutatakse stiliseeritud ning voolavaid kõverjooni. Neobaltia maja 1902. aastal ehitati Neobalti maja arhitekt R. v. Engelhardti projekti järgi Kastani tänavale. Seda peetakse Tartu juugendarhitektuuri algtähiseks. Konvendihoone eeldas rahvuslike joonte esiletoomist ja samal ajal sundis see leima uusi väljendusvorme ja suunas nii tähelepanu moodsatele arhitekuurisuundadele, mis oma ekspressivse vormikeelega olid eelusseisundis varasemate stiilivooludega võrreldes
Korrelatsioonikordajat r võib arvutada ka järgmiste valemite järgi xy x y r x y kus xy - x ja y väärtuste korrutiste keskväärtus r ( x x )( y y ) (x x) (y y) 2 2 47. Kõverjooneline korrelatsioon Aalti ei sobi nähtuste uurimiseks sirge, vaid võib vaja minna ka kõverjooni. Kõverjoonelise seose tugevuse mõõtmisel kasutatakse korrelatsioonisuhet või –indeksit. 48. Paariskorrelatsioon 49. Mitmene korrelatsioon Valitakse selline hulk muutujaid, mille seotus resultaatnähtusega on suuremal, või vähemal määral äraseletatav. Leitakse ka muutujate endi vahelised paariskorrelatsiooni kordajad. Kõige tugevamad valitakse välja. x y xy n r ( x) 2 ( y ) 2
Olemas on ka spooni tüübid (jagunevad saamise, tootmise, töötlemise järgi): a) paha spoon- algmaterjal pahk e puidu kasvu rike, on üliväärtuslik (nt saarepahk, elupuupahk, jalakapahk). b) tüükaspoon- algmaterjal tüüka osa lõikamisest e kännu osa lõikamisest, väga haprad, eriskujulise välimusega, saadaval vaid restaureerimispoodidest. c) tangentsiaalspoon- lõigatud tangendsiaallõikes, aastarõngad moodustavad ilmekaid kõverjooni ja ovaale. d) laineline spoon- lainelise(salmilise) kiuga puidust, servast servani jooksevad heledad ja tumedamad lainjad triibudnt viiulipõhja mägivaher, lainjas saar. e) püramiidspoon- saadakse tüve argnemiskohast e oksade moodustumise kohast, muster meenutab püramiidi või sulge. f) sasisalmiline spoon- saadakse ebakorrapäralise kiukasvuga lehtpuidust (karjalakask, voldiline ahvipuu, voldiline paju, linnusilmavaher)
Iseloomulikud on sujuvad ja väljavenitatud figuurid, rõhutatud piirjooned ja selged ühtlased värvipinnad. Maalide temaatika on poeetiline ja sümbolistlik. Juugendkunstnike jaoks vääris kujutamist eelkõige elusloodus kasvavad taimed, väikesed putukad, inimene kui looduse osa, linnud ja loomad. Nende kujutamisel rõhutati kasvutungi, elujõudu, noorust, arengut, seepärast iseloomustab juugendi kunstiteoseid eelkõige dünaamilisus. Looklevaid kõverjooni eelistati sirgjoontele, ebasümmeetriat sümmeetriale, sest looduses leidub ranget sümmeetriat harva. Kujutatu pidi voolujooneliselt ühinema tervikuks, mis moodustas keerulisi kauneid ornamente. Juugendi printsiip oli kõige elava ühtsuse rõhutamine, seepärast näeb piltidel, kuidas taimed muutuvad oma looklevas joontemängus sujuvalt naiste kleitideks, juuksed merelaineteks jne. Kõige elava ühtsuse idee seondub elu ja kunsti ühtsuse ideega kunstnikud tegid oma elust kunstiteose
Iseloomulikud on sujuvad ja väljavenitatud figuurid, rõhutatud piirjooned ja selged ühtlased värvipinnad. Maalide temaatika on poeetiline ja sümbolistlik. Juugendkunstnike jaoks vääris kujutamist eelkõige elusloodus kasvavad taimed, väikesed putukad, inimene kui looduse osa, linnud ja loomad. Nende kujutamisel rõhutati kasvutungi, elujõudu, noorust, arengut, seepärast iseloomustab juugendi kunstiteoseid eelkõige dünaamilisus. Looklevaid kõverjooni eelistati sirgjoontele, ebasümmeetriat sümmeetriale, sest looduses leidub ranget sümmeetriat harva. Kujutatu pidi voolujooneliselt ühinema tervikuks, mis moodustas keerulisi kauneid ornamente. Juugendi printsiip oli kõige elava ühtsuse rõhutamine, seepärast näeb piltidel, kuidas taimed muutuvad oma looklevas joontemängus sujuvalt naiste kleitideks, juuksed merelaineteks jne. Kõige elava ühtsuse idee seondub elu ja kunsti ühtsuse ideega kunstnikud tegid oma elust kunstiteose
ühtlustada ,,sisemist aega" (loov emotsioon) ,,välimisega" (selle emotsiooni ning kunstiteose materialiseerumine). Vahetevahel kasutas kunstnik joonlauda ja kompassi. Tema lüüriliselt abstraktsete teoste sisuks on ,,emotsionaalne jõud", mis kanti maalile kunstniku ,,sisemise vajaduse sunnil". Kompositsiooni üldist liikumist liigendavad rutakad ja kindlasuunalised mustad jooned, mis tõusevad, laskuvad või on ringjalt ühendatud. Kunstnik armastas kõige enam kujutada kõverjooni, katkevaid jooni esineb väga harva. Kandinsky jaoks on maal ,,harmooniale rajatud kompositsioon..., mille värv mõjub tervele inimese kehale". Erksad toonid kuhjuvad, vormid kaovad värvis, mis väljub kujutatud abstraktsete objektide piiridest. Kandinsky on lahti mõtestanud oma värvide olemuse: ,,Sinine vaigistab ja sügavamaks muutudes rahustab. Mustale lähenedes saab ta kurbuse varjundi... Kui sinine heledamaks muutub..., näib ta kauge ja ükskõiksena
annaabi.ee 
