50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2022-12-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
0 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
KasutatudAccount
Õppematerjali autor
sinised ja kollased toonid. Esimesed tööd meenutavad Monet töid, sest ta oli Monet fänn. Tavaliselt on tema tööd mere,- jõevaated. ● KONRAD MÄGI oli mõjutatud impressionismist (nt. “Merikapsad”) Reprod neoimpressionismist: 1. Georges Seurat „Suplejad Asnières’is“ (1884) 2. Paul Signac „Äike Saint-Tropez’s“ (1895) 12 Postimpressionism: ● PAUL CEZANNE (1839-1906) rohmakad objektid, otsis objektides geomeetriat, heledad värvid, valgusküllased maalid. Lemmikmotiiviks natüürmort, maastikud. ● VINCENT van GOGH (1853-1890)- hollandlane, vaimuhaiglas. Maalid on jõuline, hoogne, erksad värvid, äge pintslitöö. Maalis suhteliselt kõike. ● PAUL GAUGUIN (1848-1903), maalis Tahitil naisi, säravate värvidega. ● HENRI de TOULOUSE_ LAUTREC (19. saj) mõjutatud Degas loomingust
sinised ja kollased toonid. Esimesed tööd meenutavad Monet töid, sest ta oli Monet fänn. Tavaliselt on tema tööd mere,- jõevaated. ● KONRAD MÄGI oli mõjutatud impressionismist (nt. “Merikapsad”) Reprod neoimpressionismist: 1. Georges Seurat „Suplejad Asnières’is“ (1884) 2. Paul Signac „Äike Saint-Tropez’s“ (1895) 12 Postimpressionism: ● PAUL CEZANNE (1839-1906) rohmakad objektid, otsis objektides geomeetriat, heledad värvid, valgusküllased maalid. Lemmikmotiiviks natüürmort, maastikud. ● VINCENT van GOGH (1853-1890)- hollandlane, vaimuhaiglas. Maalid on jõuline, hoogne, erksad värvid, äge pintslitöö. Maalis suhteliselt kõike. ● PAUL GAUGUIN (1848-1903), maalis Tahitil naisi, säravate värvidega. ● HENRI de TOULOUSE_ LAUTREC (19. saj) mõjutatud Degas loomingust
Postimpressionism Paul Cezanne Kunstnik oli vaadeldud perioodi alguses 27-aastane Alguses olid tema maalid tuhmid ja värvikäsitlus on kesine. Enamasti tumedad toonid. Mida aega edasi, seda paremaks muutus valguse ja varju kasutus. Pintslitöö oli esialgu korrapäratu ja ei ole eristatavad piirjooned. Hiljem olid maalid täpsed, aga hajuvad. Mida aeg edasi, seda rohkem hakkas kunstnik kujutama ruumilisust. Piltidel on valdav rahulik meeleolu. Viimastel teostel on soojemad toonid. Objektide kontuurid on väljaarvatud esimese teose puhul mustad, täpsed ja äratuntavad. Autoportree korral kunstnik varju eriti ei kasutanud, hilisemates töödes tuleb vari ja valgus aina rohkem esile Hiljem hakkab kunstnik rohkem keskenduma ruumilisuse esile toomisega ja kujutab ruumi, kus tegelased on. Suurte värvipindade kujutamiseks on kasutatud palju erinevaid värve ja kujut
19 ja 20 saj. vahetus 19. sajandi lõpukümnenditel töötas kolm suurt maalijat, kellest said 20. sajandi moodsa kunsti eelkäijad. Kuigi nad alustasid tegevust koos impressionistidega, lõid nad neist peagi lahku. Kolm suurt moodsa kunsti eelkäijat olid omavahel vägagi erinevad, ometi tavatsetakse neid ning mõnesid nende mõttekaaslasi ja kaasaegseid nimetada postimpressionistideks - nendeks, kes tulid pärast impressioniste (post = pärast). Postimpressionism oli puhtprantsuslik nähtus, kuid mõju avaldas ta hiljem kogu Euroopa kunstile. Traagilise saatusega hollandlane Vincent van Gogh (pr. vänsan fan gog) ( hollandi päraselt vinsent fan hoh)(1853-1890) jõudis kunsti juurde alles keskeas. Oma tõelise väljendusvahendi - heledad, lausa taltsutamatult kirkad värvid - leidis ta pärast Prantsusmaale asumist. Seal, väikeses Lõuna-Prantsusmaa linnas Arles'is elas ta üle lühikese, vaid paar aastat kestnud loomingu tõusu
Referaat Kunst 19.sajandi teisel poolel Merilin Heinlaid Tallinna Arte Gümnaasium 8B klass Juhendaja: Arvis Kiristaja Tallinn 2010.
Teine õnnetu armastus sundis teda hüüdma: "Oo Jumal, Jumalat pole ju olemas!" Ta asus elama kaevanduste piirkonda ja õppis tundma mäetööliste rasket elu. Seda aega (1880-1886) loetakse tema loomingu esimeseks perioodiks, kus loomingut mõjutasid realistid ja muljed söekaevurite elust. Maalidest "Kartulisööjad", "Kangur", "Talupoeg piibuga". 27 aastaselt asus ta taas õppima maalikunsti Belgias ja Hollandis. Rahaliselt toetas teda tema vend Theo. Sellest ajast peale muutus kunst tema ainukeseks tegevuseks. Kuni elu lõpuni maalis ta prantsusmaal - umbes 2 aastat Pariisis, hiljem Arles'. 1886-1888 teine loomingu periood. Suur mõju neoimpressionistidel ja Pariisi elul. Töödest "Restorani sisemus", "Kohviku terass õhtul" ja üks tema tuntuim töö - "Päevalilled" (1988). Kuigi van Gogh põdes peale esimest armastust spetsiifilist ajuhaigust ei olnud ta nõdrameelne. Ta kaotas küll vahel enesevalitsemise ja ta mõte ei töötanud alati
Manet sündis Pariisis aadliperekonnas. Tema ema oli sugulussidemetes Rootsi kroonprintsiga. Isa oli kohtunik, kes soovis, et poeg käiks tema jälgedes. Manet oli hästi haritud, kuid akadeemilistes seltskondades ei saanud eriti hakkama. Samuti suhtus ta eitavalt akadeemilisse kunstiharidusse. Maneti onu julgustas noort kunstnikku ja viis teda tihti Louvre äärde joonistama. 1850.a. asus Manet õppima kunstistuudiosse. Teda inspireerisid Velazquez ja Goya. Moneti arvates pidi kunst vaatama rohkem tulevikku, mitte põhinema mineviku mõjutustel. Manet alustas oma karjääri teosega ,,Absindijooja", mis kujutas reaalset Pariisi urgast ja selle elanikke. Maneti maalid on veidi lohakad, kuid ometi hinnati neid kõrgemate kunstihuviliste seas. 1863.a. valmis Monetil maal ,,Eine roheluses", mis kujutabalasti neiut kahe riides mehega. See maal ei toonud mitte kuulsust, vaid sai terava kriitika osaliseks. Kunstikriitikute arvates ei olnud maal professionaalne teos, vaid vulgaarne
maalid lummaks vaatajaid üksnes dekoratiivse – lopsakate ja kõlavate värviühendustega – külje pealt, süüvimata maaliteoste ideelisse poolde. Maalides valitseb harmooniline kompositsioon Tahiti saarel elades leidis Gauguin end lõplikult. Oma maalidel kujutab ta peamiselt Tahiti elanikke värviküllase eksootilise maastiku foonil. Kunstilaad, mille ta siin välja kujundas, on rikas ja pidulik, kuid arhaiseeriv ja primitiivne nagu keskaja skulptuur ja maal, nagu jaapani ja egiptuse kunst, nagu neegrite ja teiste loodusrahvaste looming. 5 Cezanne Cèzanne mõte oli looduses nähtavaid vorme lähendada tuntud geomeetrilistelekujunditele: pea on ju kera ja säär nagu silinder, mägi meenutab koonust jne. Cèzanne maalis sageli samale pildile ka mitmest vaatepunktist vaadatud objekti. Ta teadis, et inimese mõlemad silmad näevad pisut erinevat pilti, mis ajus ühinevad. Nii sooviski Cèzanne näidata piltidel inimese tõelist taju, mis tõi kaasa
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid